Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Tüüpilisemad on kolm võimalust: 1)Juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2)Magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3)Juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas STOP: · Elektromagnetiline induktsioon on oma olemuselt alalhoidlik nähtus. Induktsioonivool soodustab alati olemasoleva olukorra säilimist. file:///D:/Temp/Magnetismi%20kontrollt%C3%B6%C3%B6.htm Tagasi Edasi Sa tead, et elekter mõjutab magnetnõela ja muudab raudsüdamikuga pooli magnetiks
Elektriväli levib väga suure kiirusega. Laetud keha ümbritsev elektiväli on seda tugevam, mida suurem on keha elektrilaeng. Elektriväli on tugev laetud keha läheduses, laetud kehast kaugel on elektriväli nõrk. Kes võttis kasutusele elektrivälja mõiste? Inglise füüsik Michael Faraday. Mis ümbritseb laetud keha? Laetud keha ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Kas inimene tunnetab oma meeleorganitega paigalseisva laetud keha elektrivälja? Ei tunneta. Mis on elektrivälja põhitunnuseks? Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud, mis paneb selle keha liikuma. Kuidas saab kindlaks teha elektrivälja olemasolu? Kui elektrilaenguga kehale mõjub elektrijõud, siis asub see keha kindlasti mingi laetud keha elektriväljas. Millest sõltub elektrivälja tugevus?
Trummelpidurid Trummelpidur koosneb paigalseisvast pidurikilbist, mille küljes on piduriklotsid, piduri töösilinder jpm. Kogu selle paigalseisva osa kohal pöörleb piduritrummel, mis on kinnitatud auto ratta külge. Pidurivedeliku rõhk suunatakse piduri töösilindrisse, seal pannakse liikuma töösilindri kolvid, mille vastu toetavad piduriklotsid ja selle toimel surutakse piduriklotsid vastu trumlit. Selliselt toimubki ratta pidurdamine. Trummelpidurite puuduseks on nende ülekuumenemine pidurdamise ajal ja pikaajalisel ülekuumenemisel võivad klotside hõõrdekatted kaotada oma hõõrdevõime,
23. Liitahela arvutamine kontuurvoolu meetodil Koostatakse võrrandid ainult Kirchoffi II seaduse abil. Selleks valitakse kõikides sõltumatutes kontuurides vabalt kontuurvoolude suunad. Võrrandisüsteemi lahendamisel saadakse kontuurvoolud, kontuurvoolude kaudu leitakse tegelikud voolud. 24. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste ...nim nähtust kus magnetvälja toimel indutseeritakse juhtmes emj. Emj indutseeritakse järgmistel tüüpilistel juhtudel: * kui juhe liigub paigalseisva välja suhtes * kui magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes * kui juhe ja magnetväli on paigal aga magnetvoo tihedus ajas muutub. 25. Eneseinduktsioon ...nim nähtust kus voolu muutmine mingis juhtmes põhjustab emj-i indutseerimise samajuhtmes. Tähtis suurus on eneseinduktsioonitegur e induktiivsus L. Lihtsamad poolid on silinderpool e solenoid ja rõngaspool e toroid. 26. Vastastikkune induktsioon ...nim nähtust kus voolu muutmine ühes vooluringis põhjustab elektromotoorjõu
6.loeng Tehnikas rakendatavad pindade klassid: *pöördpind- tekivad joone pöörlemisel ümber paigalseisva telje *üldised teist järku pinnad-ellipsoidid, paraboloidid, hüperboloidid jt. *joonpinnad- tekivad sirgjoone liikumisel *kruvipinnad- tekivad joone kruvijoonelisel liikumisel *karkasspinnad- määratakse pinnale kuuluva karkassiga Pöördpinnad *pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber kindla sirgjoone (pöördpinna telg). *Pöördpinna paralleel- lõikejoon telje risttasandiga *pöördpinna ekvaator- suurima raadiusega paralleel
kaal arvuliselt võrdne kehale mõjuva raskusjõuga: P = mg P – keha kaal, [1 N] m – keha mass, [1 kg] g = 9,8 m/s2 Samas tuleb kindlasti meeles pidada, et kaal ja raskusjõud on erinevad jõud – need on rakendatud erinevatele kehadele: raskusjõud mõjub kehale endale, kaal alusele. Keha kaal ei ole jääv. See võib teatud tingimustes suureneda või väheneda (võrreldes paigalseisva keha kaaluga). A Kiirendusega a üles liikuva keha kaal suureneb. Keha kaalu suurenemist võrreldes paigalseisva keha kaaluga nim ülekoormuseks. Seda esineb näiteks kiirliftide, lennukite ja muidugi kosmoserakettide tõusul. P = m(g + a) B Kiirendusega a alla liikuva keha kaal seevastu väheneb. P = m(g – a) C Kaaluta olek Kui eemaldada ese, millele keha toetub, kaob ka mõju toele, st kaob kaal. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus.
Nurkkiirendus- nurkkiiruse vektori, kui funkt I tuletis aja järgi. Ühtlaselt pöörlev liikumine- oomega const. Kiirenev pöörlemine- w pole cons. E suurem kui 0. Aeglustuv liikumine- E väiksem kui 0 Tasapinnaline liikumine- keha liikus edasi tasapinnal, aga ka pöörles, s.o rööpliikumine+ pöördliikumine. Muutuvad punkti asukohad ja ka nurk. (telef) Tasapinnaline liikumine- jäiga keha selline liikumine, mille puhul kõik keha punktid liiguvad tasapindades, mis on paralleelsed ühe paigalseisva tasapinnaga. Seda võib lahutada tasapinnaliseks rööpliikumiseks ja pöörlemiseks. (telef) Liitliikumine- (telef) Abs. Liikumine- punkti liikumine liikumatu taustsüsteemi suhtes (nt Maa) Relatiivne liikumine- punkti liikumine liikuva taustsüsteemi suhtes. Kaasaliikumine- liikuva taustsüsteemi liikumine liikumatu taustsüsteemi suhtes. (telef) Abs. Kiirus- võrdeline relatiivse ja kaasaliikuva kiiruse vektorite summaga ja coriolise kiirendusega.
1 1. Magnetväli vaakumis. amperi seadus 2. elektrimahtuvus 3. pooljuhtmaterjali el juhtivus 4. optika põhiseaduses 5. valguse polarisatsioon 1. Paigalseisva laengu korral magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk el. vooluga. Magnetvälja põhiomadus: ta mõjutab välja asetatud liikuvaid laenguid ehk el. voolu jõuga. El. vool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle vastuvõtja. Amperi: juhile mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetvälja suhtes ja magnetvälja tugevusest. F=k1Bilsina B-induktsioon(tesla) 2
Gravitatsiooni konstant näitab, kui suurte jõududega tõmbuvad kaks 1kg keha, kui nende vaheline kaugus on 1m Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Raskusjõud on Maa külgetõmbejõud, on võrdeline keha massiga Raskusjõud = Maa külgetõmbejõud = keha mass Keha kaal – jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Paigalseisva keha kaal on arvuliselt võrdne raskusjõuga. – p, P=m(g+-a), a=gP=0 Keha liikumine raskusjõu mõjul: kaalutus – keha olek, kus talle ei mõju ükski jõud, keha kaal on võrdeline 0-ga. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Ülekoormus – keha liigub maast eemale või maa poole suurema kiirendusega, kui vabalangemise kiirus Vabalangemine - on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis (vaakumis). Kõik kehad langevad õhutühjas ruumis ühesuguse
OK okulaar 7 mõõtotsak 4. Keerasime nõjase kinnituskruvi 13 kinni jälgides, et märk nõjase üla-pinnal sattuks kohakuti püsttoele lõigatud kriipsuga. 5. Vabastasime töölaua fikseerkruvi 3 ja pöörates töölaua tõstemutrit 2 tõstsime töölauda kuni plaatplokk jõudis kokkupuutesse mõõtotsakuga ja jälgides liikumist nüüd juba läbi okulaari, viisime skaala nullpunkt kohakuti skaala paigalseisva märgiga. 6. Fikseerisime töölaua kruviga 3. Skaala nähtavust reguleerisime peegli seadmisega. 7. Skaala nullasendi kontrollimiseks tõstsime arretiiriga mõõtotsakut ja lasime selle uuesti plaatplokile. Nii tegime kolm korda. 8. Tõstsime arretiiriga mõõtotsaku üles ja võtsime plaatploki laualt ära. 9. Tõstsime mõõtotsaku arretiiriga üles ja asetasime pikkusmõõtplaatploki asemele mõõdetava kaliiber. Nihutades kaliibrit ettevaatlikult töölaual võtsime
Teema 8-Jäävusseadused mehaanikas 1. Rakett hakkab liikuma tänu sellele, et selle ühest otsast paisatakse läbi spetsiaalse ava (düüsi) suure kiirusega välja kütuse põlemisel tekkivad gaasid. Enne starti on paigalseisva raketi ja selles sisalduva kütuse impulss null. Kui nüüd kütuse põlemisel tekkivad gaasid ühes suunas välja lendavad, hakkab rakett ise vastassuunas liikuma. Muidu ei jääks raketist ja gaasidest koosneva süsteemi koguimpulss ju nulliks. Nii tekibki raketi reaktiivliikumine. Reaktiivliikumiseks nimetatakse liikumist, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa.Kasutatakse Newtoni kolmandat seadust. 2
4 Elektromagnetiline induktsioon 4.1 Elektromagnetilise induktsiooni mõiste Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Tüüpilisemad on kolm võimalust: 1) juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2) magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3) juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas 4.2 Juhtmes indutseeritav elektromotoorjõud Igas juhtmes, mis magnetväljas liikudes lõikab jõujooni, tekib elektromotoorjõud (emj.); kui aga juhtmeotsad on omavahel ühendatud, s.t. vooluring on suletud, tekib selles vool. Indutseeritava elektromotoorjõu suund määratakse parema käe reegliga: Kui jõujooned suunduvad peopessa ja pöial
4 Elektromagnetiline induktsioon 4.1 Elektromagnetilise induktsiooni mõiste Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Tüüpilisemad on kolm võimalust: 1) juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2) magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3) juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas 4.2 Juhtmes indutseeritav elektromotoorjõud Igas juhtmes, mis magnetväljas liikudes lõikab jõujooni, tekib elektromotoorjõud (emj.); kui aga juhtmeotsad on omavahel ühendatud, s.t. vooluring on suletud, tekib selles vool. Indutseeritava elektromotoorjõu suund määratakse parema käe reegliga: Kui jõujooned suunduvad peopessa ja pöial
120° võrra nihutatud. Kolmefaasilisest elektrisüsteemist võib saada ühefaasilist voolu, mis ei erine millegi poolest ühefaasilise vahelduvvoolu generaatorist saadavast voolust. Lihtsaim kolmefaasiline generaator on ehituselt sarnane ühefaasilise generaatoriga. Erinevus seisneb vaid selles, et mähiseid on ühe asemel kolm, nad on üksteise suhtes ruumis 120° võrra nihutatud ja neid nimetatakse nüüd faasimähisteks Kolmefaasiline vool võimaldab saada kolme paigalseisva mähise abil ruumis pöörleva magnetvälja. Sellises magnetväljas hakkab vooluga lühisraam või püsimagnet kaasa pöörlema. Sellel nähtusel põhineb asünkroonmootori töö. Joon 3. - Kolmefaasiline vahelduvvool graafiliselt Lühidalt, kolmefaasilise voolu eelised on järgmised: · Võimalik ehitada lihtsaid ja odavaid elektrimootoreid - ilma lisaseadmeteta saab tekitada
füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. *Kaasaegne füüsika koosnebki kahest suurest teooriast -- mikromaailma kirjeldavast kvantmehaanikast ning aega ja ruumi käsitlevast relatiivsusteooriast Klassikaline ja kaasaegne füüsika - Klassikaline füüsika uurib makromaailma, kaasaegne aga mikro- ja megamaailma. Relativistlikud efektid- Aja aeglustumine (liikuja suhtes ja paigalseisva vaatleja suhtes ), pikkuste ja kauguste lühenemine ( ), Massi suurenemine( ). Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud:Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks (Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass).
teoorias: aeg - t= t0 / (sqrt(1- v^2/c^2) - sqrt < 1 seega ajavahemik liikuvas süsteemis on pikem, kui paigalseisvas süsteemis. Ehk liikuvas süsteemis vananeme aeglasemalt. Väikestel kiirustel Newtoni mehaanika põhimõted kehtivad. pikkus - l=l0 * sqrt (1- v^2/c^2) ; pikkus läheb väiksemaks liikuvas süsteemis. mass - m=m0 / sqrt (1- v^2/c^2) ; mass suureneb liikuvas kehas; kiirendis osakeste mass muutub märgatavalt kiirus - saab näidata, et sama liikuva keha kiirus paigalseisva süsteemi suhtes on leitav. v1 rong, v2 inimene. v= (v1 + v2) / (1 + (v1v2 / c^2)) ; näeme, et muud kiirused ei suurenda valgusekiirust, seega jääb see igalpool samaks. Energia ja massi vaheline seos: massi ja energiat võib omavahel samastada; kui on olemas mass, on ka energia. E= mc^2 . Kuna c^2 on tuhutult suur, on ka energia väga suur. Kasutamine: tuumapomm, -reaktor
Millal keha langeb vedelikus ühtlase kiirusega ? Newtoni II seadus : seadus ise, jõu def, jõu ühik (!) , resultantjõud. Ülesanne :Millal keha tõstetakse üles kiirendusega ? Millal keha veetakse mööda pinda kiirendusega ? Millal keha langeb vedelikus kiirendusega ? Newtoni III seadus . Gravitatsiooniseadus : gravitatsiooniseadus, gravitatsioonijõud , gravitatsioonikonstant Vaata valem üle, oska sealt avaldada iga suurust, oska seda rakendada vastasmõjus Keha kaal : Paigalseisva keha kaal, kiirendusega liikuva keha kaal, kaalu muutus liikumisel, ühik Raskusjõud : Raskusjõu muutumine , raskusjõud ja kaal , raskuskiirenduse sõltuvus kaugusest Maa keskpunktist. Ülesannne Kui palju kaalub 40 kg massiga poiss asendis A ja B ? RA = 20m, vA= 10 m/s, RB= 10 m, vB= 5 m/s Elastsusjõud : Elastsusjõud, Hooke`i seadus, vedru jäikus, elastsusjõu suund Hõõrdejõud: hõõrdejõu valem, hõõrdejõu suund, hõõrdetegur , seisuhj., liugehj
II KT KORDAMISKÜSIMUSED · Mis on füüsikaline suurus · Mis on keha? Meie ümber olevad materiaalsed objektid. · Kuidas jaotuvad füüsikalised suurused kaheks? Skalaarsed ehk arvulised suurused N: mass, aeg Vektoriaalsed ehk suunaga suurused N: kiirus,jõud · Milles seisneb üks olulisemaid matemaatika ja füüsika erinevusi? Füüsika peab alati säilitama seose loodusega, erinevalt matemaatikast, mis võib olla abstarktne. · Mida näitab füüsikas negatiivsus? Negatiivsus näitab vastupidist suunda esialgsega. · Mis on punktmass? Keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. · Mis on liikumine? Liikumine on keha või selle asukoha muutus ruumis. · Nimeta liikumise liigid ja iseloomusta neid! Kulgemine muutub keha asukoht Ringliikumine keha trajektooriks on ringjoon. Ringliikumisel on kõveruskeskpunkt kehast väljas. Pöörlemine muutub keha asend. Võnkumine muutub millegi ...
19. Energiaallikate vastulülitus 20. Liitahelate arvutamine Kirchoffi seaduste abil + ül 21. Liitahelate arvutamine sõlmepinge meetodil + ül 22. Takistite kolmnurk ja tähtühenduse teisendamine + ül 23. Liitahelate arvutamine kontuurvoolumeetodil + ül 24. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste Emi-ks nim. nähtust, kus magnetvälja toimel indutseeritakse juhtmes emj. Emj indutseeritakse järgmistel tüüpjuhtudel: 1) Kui juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2) Kui magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3) Kui juhe ja magnetväli on paigal, aga magnetvoo tihedus ajas muutub. 25. Eneseinduktsioon Ei-ks nim nähtust, kus I muutumine mingis juhtmes põhjustab emj indutseerimise samas juhtmes. Tähtis suurus on eneseinduktsiooni tegur ehk induktiivsus L [H]. Lihtsamad poolid on silinderpool e. solenoid ja rõngaspool e. toroid. µa ·W 2 · S
viimasesse vagunisse. Kui rong liiguks tagasi, siis liikuva vaatleja jaoks oleks sündmuste järjekord pööratud. Kui sündmusi seob põhjuse tagajärje seos, siis sündmuste järjekord ei muutu. Pikkuse, aga ja massi relatiivsus Einstein väitis, et eseme pikkus pole absoluutne, vaid suhteline suurus ja sõltub kiirusest. Keha pikkust saab leida valemist l (L)= lo (Lo) * (1 – V2 / C2)0.5 l = kiirusega või liikuva keha pikkus lo = paigalseisva keha pikkus V = kiirus C = valgusekiirus vaakumis V (km/s) l (m) 0 1 (üks) 10 000 0.99994 100 000 0.94 200 000 0.74 290 000 0.25 299 900 0.024 Relatiivsusteooria, ka mass, pole absoluutne suurus, vaid mass kasvab kiiruse kasvades. m = mo : (1 – V2 / C2)0.5 m = keha mass kiirusel V mo = seisumass V (km/s) m (kg) 0 1 100 000 1.06 200 000 1.34 250 000 1.11 290 000 3.94 299 700 40
Mehaanika põhiülesanne Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel Kulgliikumine Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral liiguvad keha kõik punktid ühesuguselt Punktmass Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumise tingimustes arvestamata jätta Taustkeha Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse meid huvitava keha liikumist. Taustkeha võiks valida paigalseisva. Taustsüsteem Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha ja sellega seotud koordinaatteljestikku ning kella aja määramiseks Nihe Nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga Trajektoor Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont, mida mööda keha liigub Liikumisi saab liigitada liikumise iseloomu ning trajektoori järgi Liikumise pidevuse all mõistetakse seda, et iga keha alati liigub mingi keha suhtes
Mehaanika põhiülesanne – Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel Kulgliikumine – Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral liiguvad keha kõik punktid ühesuguselt Punktmass – Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumise tingimustes arvestamata jätta Taustkeha – Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse meid huvitava keha liikumist. Taustkeha võiks valida paigalseisva. Taustsüsteem – Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha ja sellega seotud koordinaatteljestikku ning kella aja määramiseks Nihe – Nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga Trajektoor – Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont, mida mööda keha liigub Liikumisi saab liigitada liikumise iseloomu ning trajektoori järgi Liikumise pidevuse all mõistetakse seda, et iga keha alati liigub mingi keha suhtes
Järeldused : Väikeste kiiruste korral kehtib klassikaline liitmiste reegel.
1) Eeldus v<
a Kui vanker hakkab liikuma vasakule, s.t. tema kiirendus on suunatud vasakule, siis inimene kaldub vankri suhtes paremale, s.t. vankri kiirendusele vastassuunas. Seega saab inimene vankriga seotud taustsüsteemis paremale suunatud kiirenduse, kuigi talle ükski teine keha mõju ei avalda. See on Newtoni seadustega vastuolus. a=0 v Kui vanker liigub ühtlaselt, on olukord samasugune nagu paigalseisva vankri korral. Inimesele mõjuvad jõud on tasakaalustatud, ta seisab vankriga seotud taustsüsteemis paigal. Välja vaatamata pole võimalik kindlaks teha, kas vanker liigub või mitte. a Vankri pidurdamisel (vankri kiirendus on suunatud paremale) kaldub inimene vasakule, taas vankri kiirendusele vastassuunas
Liikumine Suhteline Absoluutne(valguse kiirus ei sõltu vaatlejast) Aeg Absoluutne Suhteline(sõltub liikumiskiirusest) Ruum Absoluutne Suhteline(sõltub liikumiskiirusest) Mass Absoluutne Suhteline(sõltub liikumiskiirusest) AJA AEGLUSTUMINE · Valguse kiirus on aga nii liikuva kui paigalseisva vaatleja suhtes sama. Kui kiirus on sama, siis pikema tee läbimiseks kulub rohkem aega. Seega paigalseisjal kulub sama nähtuse vaatlemisel rohkem aega kui kiiresti liikujal. · Aeg pole kõigi jaoks sama. Mida kiiremini liikuda, seda vähem aega kulub. Aja kulg sõltub liikumiskiirusest! Kiiresti liikudes aeg aeglustub. Aja sõltuvust kiirusest väljendab valem: Paigalseisja aja tähiseks on t ja liikuja ajaks t0
Need omakorda muudavad pea liikumisest põhjustatud vedeliku liikumise närviimpulssideks. Tasakaalu säilitamiseks sellest aga ei piisa, tasakaaluinformatsioonin kannavad veel nii lihased, liigesed, nahk kui ka nägemine. Vastavalt poolringkanalite signaalidele kontrollitakse automaatselt ka silmalihaseid, mis tagab pea liikumisele vastavad sobiva suuruse ja vastupidise suunaga silmaliigutused- see on ka põhjuseks, miks ümbritsev maailm näib vaatamata tajuja enda liikumisele suhteliselt paigalseisva ja muutumatuna. Meeltega tajutavad omadused. Kuigi lõviosa näidetest tugineb nägemisele, on suunda, kaugust, kuju ja liikumist võimalik tajuda ka teiste meeltega. Nägemine on informatiivseim ja universaalseim maailma tunnetamise vahend. · Suund ehk vaatleja asukoht ümbritsevate esemete suhtes. Kahe meeleorgani vahelisest disparaatsusest (vasakus ja paremas silmas tekkivate kujutiste erinevused, mis on tingitud
j=dI/dS ; j = e n koostisosade eraldumine v, kus e - laengukandjate laeng, elektroodidel, see on n - laengukandjate arv, v - elektrolüüs.(FARADY)1 laengukandjate suunatud seadus: elektroodil eraldunud liikumise kiirus. 3. Amperi aine hulk on võrdeline seadus, magnetväli elektolüüti läbinud laenguga. vaakumis - Paigalseisva m=kq k-elektrokeemiline laengu korral magnetvälja ei ekvivalent 2seadus: kõikide täheldata. Magnetväli tekib ainete elektrokeemiline koos liikuvate laengute ehk e. ekvivalent on võrdeline ainete elektrivooluga. keemiliste ekvivalendidega. Magnetväljapõhiomadus: ta k=A/Fz A-aatomi mass, F- mõjutab välja asetatud liikuvaid faraday arv, z-aine valents. laenguid e
abil on võimalik kirjeldada veekogu ajalugu ja hetkeseisundit (Javois, 2011). Paleogeograafiliste uuringute tarbeks kasutatakse setete kogumiseks puurkannu ja puurimisvardaid (Heinsalu, 2003). Puuri ehitus on lihtne: meetri pikkune ja 3-10 cm läbimõõduga otstest suletud renn ehk puurkann on kaetud ümber pikitelje liikuva metall- lehega. Inimjõul surutakse puurkann otsapidi settesse. Väljaulatuvatest varrastest pööratakse kannu pool ringi ümber paigalseisva lehe, mille tulemusel jäävad puurkannu setted (Hang, 2002). Ränivetikaid on võimalik määrata morfoloogiliste tunnuste järgi. Selleks, et muuta diatomeede määramine võimalikuks, tuleb hävitada kogu orgaaniline aine. Sellise töötlemise tulemusena jäävad alles vaid diatomeede ränist pantsrid. Meetodeid orgaanilise aine hävitamiseks on mitmeid, kuid kõige tuntum on vesinikperoksiidi meetod vesinikperoksiidi 30% lahusega
Elastsel põrkel muutuvad põrkuvate kehade kiirused ja liikumissuunad selliselt, et kehade kogu kineetiline energia põrkel ei muutu, teisisõnu summaarne kineetiline energia enne põrget ja peale põrget on sama. Mitteelastsel põrkel muutub aga osa energiast kehade siseenergiaks ja summaarne kineetiline energia jääv ei ole (elastsel põrkel kehade siseenergia ei muutu). Näidisülesanne 12. Kuulike massiga 50 g liigub kiirusega 5 m/s ja põrkub paigalseisva kuulikesega massiga 30 g. Millised on kuulide kiirused peale põrget kui kuulid liiguvad samas suunas ja tegemist on absoluutselt elastse tsentraalse põrkega? Lahendus. Teeme lihtsa joonise, mis kujutab kuulikeste põrget. Ülemisel pildil Antud: on kehade liikumine ennepõrget, alumisel pärast põrget. m1 = 50 g m2 = 30 g v1 = 5 m/s v2 = 0 m/s v1 = ? , v 2 = ?
Perioodid Nn. helesinise perioodi algus paigutatakse kusagile 1901 aasta 1904 aasta lõppu, kuigi palju mis sel perioodil on loodud, kuulub tegelikult 1901 aasta veebruarist kuni aprillini Madridis valminu hulka: ''Naine helesinises'', ''Daam helesinises''. Sel ajal elas Pablo kord Pariisis, kord Barcelonas. Üleminekutööks helesinisest roosasse perioodi on kuulus teos : ''Tütarlaps pallil''(1905). Habras, pinges, ja painutatud balansseeriva tütarlapse, keha moodustab terava kontrasti paigalseisva ja tugeva atleedi kujuga. Kuid vaatamata kahe figuuri äärmisele kontrastsusele, mis peaks välistama kõik ühise nende vahel, puudub pildi üksinduse meeleolu, mis Picasso varasematele töödele üpris iseloomulik oli. ,,Vana kitarrimängija" 5 Roosal perioodil vabanevad figuurid staatilisusest, värvid muutuvad läbipaistvamaks ja õhulisemaks
Q= R * S / l ning mõõtühik *m Elektrisoojendusriistade küttekehad valmistatakse sure eritakistusega ja kõrget temperatuuri taluvatest sulamitest. Soojenemisel metallide takistus suureneb, vedelike, gaaside ja pooljuhtide oma väheneb. Aine takistuse temperatuurisõltuvusest näitab tema takistuse temp. tegur. 2. Elektromagnetiline induktsioon ja Lenzi juhis Elektromagnetiline induktsioon- magnetvoo muutumine võib juhtmes tekitada pinge ja voolu. Tüüpjuhud on: 1) juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2)magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes. 3)juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid tugevneb või nõrgeneb magnetvoog. NB: PAREMAKÄEJUHIS- kõrvalesirutatud pöial näitab juhtme liikumise suunda, sõrmed näitavad induktsioonivoolu suunda. Lenzi juhis- on rakendatav kõigil induktsioonijuhtidel: induktsioonvool on alati niisuguse suunaga, et ta oma magnetvälja abil püüab takistada teda tekitanud magnetvoo muutumist. 3
kaarekujuliste labadega mille vahel moodustuvad rõhgakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vehendusel. Mootori pöörlemisageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiinratta labasid ja paneb selle võlliga pöörlema. Turbiinratta labad suunavad õli juhtratta labadele. Kuna õli tõukab juhtrattast vastassuunas siis vabakäigu sidur blokeerub. Paigalseisva juhtratta labad muudavad õli liikumissuunda, rakendades niviisi turbiinrattale ja pumbarattale täiendavat pöördemomenti. Juhtratta sellise toimega seletubki hüdrotrafo (pöördemomendivmuunduri) pöördemomenti suurendav toime. Pöördemomendi muutuse suurus sõltub hüdrotrafo rataste mõõtmetest ja labade kujust. Turbiinratta ja pumbaratta pöördemomentide suhet nimetatakse trafoteguriks, mis on auto liikumahakkamisel umbes 1,8....2,5.
Kaal tekib, sis maa tõmbab kehi enda poole, aga alus või riputusvahend ei lase kehal langeda. Kaal on olemuselt elastsusjõud. Keha kaal sõltub keha kiirendusest, millega ta liigub verikaalses sihis, kui keha langeb vabalt, siis keha on kaaluta olekusP=0.Maa suhtes paigalseisva või ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva keha kaal on P=mg,p=keha kaal 1kg, g=raskuskiirendus 1ms²,m=keha mass, a=kiirendus millega keha liigub 1ms². Kui keha liigub jääva kiirendusega a üles, siis tema kaal P=m(g+a),Kui keha liigub java kiirendusega a alla, siis
visatud keha liikumine). 1) Vaba langemine on ühtlaselt kiirenev liikumine kiirendusega a=g=9,8 m/s2 2) Vertikaalselt ülesvisatud keha liigub ühtlaselt aeglustuvalt, kiirendusega g kuni peatumiseni ning hakkab siis vabalt langema 3) Horisontaalselt ja horisondiga kaldu visatud keha liigub mööda parabooli, kusjuures horisontaalsihis ühtlaselt sirgjooneliselt ja vertikaalsihis ühtlaselt muutuva kiirendusega g. Nr 9. Paigalseisva, ühtlaselt ja kiirendusega keha kaal. Kaalutus. Kaal on jõud, millega keha (tavaliselt Maa külgetõmbejõu tõttu) mõjutab alust või riputusvahendit. Kui keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on kaal arvuliselt võrdne raskusjõuga P=mg. Kiirendusega liikuva keha kaal on P=m(g-a) või P=m(g+a). Keha on kaaluta olekus siis, kui talle mõjub ainlut raskusjõud a=g ja P=0. Nr 10. Jõudude liitmine. Keha liikumine kaldpinnal. Jõudude projektsioonid telgedel.
1. Magnetväli vaakumis. amperi seadus 2. elektrimahtuvus 3. pooljuhtmaterjali el juhtivus 4. optika põhiseaduses 5. valguse polarisatsioon 1. Paigalseisva laengu korral magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk el. vooluga. Magnetväljapõhiomadus: ta mõjutab välja asetatud liikuvaid laenguid ehk el. voolu jõuga. El. vool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle vastuvõtja. Amperi: juhile mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetvälja suhtes ja magnetvälja tugevusest. F=k1Bilsina B-induktsioon(tesla) 2
Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Sellega peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima. Neid tagasiviivaid jõude nim kõrvalisteks jõududeks. Kõrvalisi jõude tekitav seadeldis kannab vooluallika nime. Juhte millede potensiaalide vahet säilitatakse, nim vooluallika klemmideks. Kui voolu suund juhis ei muutu, siis nim voolu alalisvooluks. Magnetväli Voolude vastastikune mõju Paigalseisva laengu puhul magnetvälja ei täheldata.Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk elektrivooluga. Magnetvälja põhiomadus on, et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut ehk elektrivoolu jõuga. Seda nimetatakse magnetiliseks jõuks. Seega: Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle mõju vastuvõtja. Amper`i seadus: Juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest.
ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel. · Mootori pöörlemissageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiiniratta labasid ja paneb selle koos võlliga pöörlema. Turbiiniratta labad suunavad õli juhtratta labadele. Kuna õli tõukab juhtratast vastassuunas siis vabakäigusidur blokeerib . Paigalseisva juhtratta labad muudavad õli liikumissuunda, rakendades nii viisi turbiinirattale ja pumbarattale täiendavat pöördemomenti. Juhtratta sellise toimega seletubki hüdrotrafo (pöördemomendi muunduri) pöördemomenti suurendav toime. · Lukusti ühendab lülitushetkel, hetkel kui juhtratta vabakäigusidur avaneb, turbiiniratta mehaaniliselt trafo kerega (pumbarattaga). Pumba- ja turbiiniratta vahel läbilibisemist ei toimu ning kasutegur tõuseb peaaegu 100% -ni.
Näiteks kellaosuti üks ots liigub mööda suurt ringjoont ja teine ots on hoopis paigal. Pöörlemise korral ei tohi keha punktmassiks lugeda, sest siin on kuju ja mõõtmed olulised. Punkti liitliikumine Punkti liitliikumiseks ehk absoluutseks liikumiseks nimetatakse selle punkti liikumist koordinaatide süsteemi suhtes, mis on valitud põhiliseks. Punkti liikumist liikuva koordinaatide süsteemi suhtes nimetatakse relatiivseks. Liikuva teljestikuga muutumatult seotud punkti liikumine paigalseisva teljestiku suhtes on ülekandeliikumine ehk kaasaliikumine. Punktmass ja trajektoor Kuna liikumine on asukoha muutumine, siis tuleb liikumise kirjeldamist alustada keha asukoha määramisest. Mida aga lugeda näiteks 20 meetri pikkuse veoauto asukohaks? Kas eesmise numbrimärgi, juhi ninaotsa, koorma keskpunkti või hoopis haagisekonksu asukohta? Tegelikult polegi ühest linnast teise liikumise kirjeldamisel auto mõõtmed ja kuju olulised.
Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel. Hüdrotrafo Mootori pöörlemissageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiiniratta labasid ja paneb selle koos võlliga pöörlema. Turbiiniratta labad suunavad õli juhtratta labadele. Kuna õli tõukab juhtratast vastassuunas siis vabakäigusidur blokeerub. Paigalseisva juhtratta labad muudavad õli liikumissuunda, rakendades niiviisi turbiinirattale ja pumbarattale täiendavat pöördemomenti. Juhtratta sellise toimega seletubki hüdrotrafo (pöördemomendi muunduri) pöördemomenti suurendav toime. Pöördemomendi muutuse suurus sõltub hüdrotrafo rataste mõõtmetest ja labade kujust. Turbiiniratta ja pumbaratta pöördemomentide suhet nimetatakse
laovarude hoidmine on kulukas. •Muutuva tootmismahu ja muutuva tööjõutaseme strateegia -Tootmismahu suurenemisel palgatakse tööjõudu juurde ja vähenemisel vallandatakse. -Kasutatakse tootmisharudes kus on hooajalised tööd, samuti töömahukates tootmisharudes, mis ei nõua kvalifitseeritud tööjõudu. Millised on neli põhilist ruumide ja ressursside paigutuse tüüpi ? 1.Fikseeritud asukohaga planeeringuks ehk paigalseisva objekti teeninduseks, mida kasutatakse hoonete ja teede ehitamisel, kus ehitusmaterjale hoitakse ehituspaiga vahetus läheduses. 2.Funktsionaalseks paigutuseks - väikeettevõttes valmistatakse vähe, kuid kõrge kvaliteediga toodangut ja iga uue toote valmistamiseks kasutatav materjal liigub tootmisse erinevat teed pidi näiteks töökodades ja köökides töödeldav materjal, haiglates patsiendid. 3.Grupeeritud paigutuseks, kus rühmitatakse töötajate tööruume,
auk valguskiirusel liikudes muutub aeg aeglasemaks- kaksikute paradoks kehade mõõtmed tõmbuvad kokku taustsüsteemi jaoks Ei kehti meie matemaatika- nurkade liitmine teistsugune nii saab valgus meieni tulla päikese tagantki-valg.-> mass= E=mC2 energia suurenedes mass kasv ruumikõv. Taustsüsteem- ei liigu/liigub sirjooneliselt Aja dilatatsioon- Liikuvates süsteemides toimuvate protsesside aeglustumine paigalseisva vaatleja jaoks (kaksikute paradoks) Pikkuse kontraktsioon-valguskiirusele läheneval kiirusel liikuv keha tõmbub liikumissuunas kokku.(kui võrdselt kiirusega-muutub olematuks) Kineetiline mass- liikumisega seot.mass, mis lisandub kui keha liigub valgusele sarnasema kiirusega. See on märgatav alles siis kui kiirused väga suured. (kasutatakse aineosakesi uurides- kiirendid. En-> massiks.) Massi ja energia jäävuse seadus- E=mC2 Energiat on võimalik muuta massiks ja vastupidi.
I variant 1) Magnetväli vaakumis. Amperi seadus. Paigalseisva laengu puhul magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk elektrivooluga. Magnetvälja põhiomadus on, et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut ehk elektrivoolu jõuga. Seda nim. magnetiliseks jõuks. Seega: Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle mõju vastuvõtja. Amper`i I seadus: Juhile avalduv jõud on võrdelised voolutugevuse ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest
Perioodid Nn. helesinise perioodi algus paigutatakse kusagile 1901 aasta 1904 aasta lõppu, kuigi palju mis sel perioodil on loodud, kuulub tegelikult 1901 aasta veebruarist kuni aprillini Madridis valminu hulka: ''Naine helesinises'', ''Daam helesinises''. Sel ajal elas Pablo kord Pariisis, kord Barcelonas. Üleminekutööks helesinisest roosasse perioodi on kuulus teos : ''Tütarlaps pallil''(1905). Habras, pinges, ja painutatud balansseeriva tütarlapse, keha moodustab terava kontrasti paigalseisva ja tugeva atleedi kujuga. Kuid vaatamata kahe figuuri äärmisele kontrastsusele, mis peaks välistama kõik ühise nende vahel, puudub pildi üksinduse meeleolu, mis Picasso varasematele töödele üpris iseloomulik oli. Koloriit pildil ''Tütarlaps pallil on lihtne- põhiliselt helesinine ja roosa, mis on üleminekutes lausa tabamatult nüansirikkad nagu sügavamad inimtunded. Need kaks värvi domineerivad nii
põhjustatud elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks. Elektrivoolu tekkimine suletud kontuuris magnetvälja muutumisel annab tunnistust sellest, et kontuuris mõjuvad laetud osakestele mitteelektrostaatilise olemusega kõrvaljõud, ehk induktsiooni elektromotoorjõud. Induktsioonil on elektrotehnikas väga tähtis osa selle abil saame tekitada elektrivoolu. Juhtmes tekib pinge, kui: · see liigub paigalseisvas magnetväljas · magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes · magnetväli ja juhe on paigal, aga muutub magnetvoo tihedus 2.2 Magnetism Magnetväli - Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad
keha mõõtmetega. Keha puruneb juba väikete deformatsioonide korral 59. Hooke´i seadus, valem, joonis. Elastsuspiiri mitteületavate deformatsioonide korral on kehas tekkiv elastsusjõud võrdeline deformatsiooni pikkusega. = - 60. Keha kaalu definitsioon. Keha kaal jõud , millega keha surub alusele või pingutab riputusvahendit. 61. Tuletage valem keha kaalu arvutamiseks. Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva või paigalseisva keha kaal võrdub keahale mõjuva raskusjõuga, = 62. Impulsi definitsioon ja valem. Keha impulss tema massi ja kiiruse korrutis: = 63. Jõuimpulsi definitsioon ja arvutusvalemi tuletamine. Kehale antud jõuimpulss kehale mõjuva jõu ja selle mõjumisaja korrutis. 64. Suletud süsteemi definitsioon. Suletud süsteem süsteem, millele ei mõju väliseid jõude või need jõud tasakaalustavad üksteist. 65
Mida nimetatakse absoluutseks ruumiks? Maailmaruumi nimetatakse absoluutseks ruumiks.Kuidas kulgeb füüsikaline protsess liikuvas inertsiaalses taustsüsteemis???? Galilei relatiivsusprintiip – kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on nendes kulgevate mehaanikaprotsesside kirjeldamisel samaväärsed. A.Einstein – kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on nendes kulgevate füüsikaliste protsesside kirjeldamisel samaväärsed.Liikuva keha energia? (E=mc2) m0 c 2 , m0c2 - paigalseisva keha energia Wk m0 c 2 Mida kirjeldab faas?Faas kirjeldab v2 olukorda ,milles võnkuv keha antud hetkel 1 2 c viibib. Sumbuva võnkumise ringsagedus ? 0 2 2 , - sumbuvuse tegur. Märgataval sumbuvusel keha võngub väiksema nurksagedusega kui on 0 Seisev laine?Sellist lainet kus paisudes toimub võnkumine maksimaalse amplituudiga
suurel hulgal pika ajavahemiku jooksul. Pidev tootmine – katkematu protsess nt. Energia tootmine. Teenindusprotsessid: proffessionaalne e. individuaalteenus. Protsess on katkendlik, nt. Erakorraline meditsiin. Teenuste kauplus – individuaalne lähenemine. Massteenuse juures on vähe paindlikust, aga see eest madalad kulud. Kui üks toode tuleb juurde, siis tuleks mõned tooted välja jätta. Põhilised paigutuse tüübid: fikseeritud paigaldus (positsioon) –paigalseisva objekti teenindus (nt majade ehitus); funktsionaalne (tehnoloogiline) paigutus – Paigutame erinevad protsessi osad vastavalt tehnoloogiale. selle juures arvestame seda milline on meie liikumistee ja kuidas meie tehnoloogiline protsess kulgeb. tuleb vältida risti ja edasi-tagasi liikumist sest see on ebaefektiivne tegevus (nt raamatukogu). gruppitootmine–Sama valdkonna nt kaupluste boksid kaubanduskeskustes paigutatakse ühte gruppi. seda kasutatakse ka tootmisettevõtetes
Pidev tootmine – katkematu protsess nt. Energia tootmine. ● Teenindusprotsessid: proffessionaalne e.individuaalteenus. Protsess on katkendlik, nt. Erakorraline meditsiin. Teenuste kauplus – individuaalne lähenemine. Massteenuse juures on vähe paindlikust, aga see eest madalad kulud. Kui üks toode tuleb juurde, siis tuleks mõned tooted välja jätta. ● Põhilised paigutuse tüübid: fikseeritud positsioon –paigalseisva objekti teenindus (nt majade ehitus); funktsionaalne(tehnoloogiline) paigutus – nt. Raamatukogu, kus on ära toodud liikumisteed, info liikumised; gruppi paigutus – kaubanduskeskuste ja kaupluste planeering, sama meetod on kasutusel ka teeninduses; toote paigutus – tehnoloogiliste sarnasuste järgi. 7) TÖÖKORRALDUSE ALUSED SH TÖÖKOHA DISAIN, ERINEVAD STRUKTUURI MUDELID
4) Kuidas kulgeb füüsikaline protsess liikuvas inertsiaalses taustsüsteemis???? Galilei relatiivsusprintiip kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on nendes kulgevate mehaanikaprotsesside kirjeldamisel samaväärsed. A.Einstein kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on nendes kulgevate füüsikaliste protsesside kirjeldamisel samaväärsed. 5) Liikuva keha energia? (E=mc2) m0 c 2 Wk = - m0 c 2 v 2 , m0c2 - paigalseisva keha energia 1- 2 c 6) Mida kirjeldab faas? Faas kirjeldab olukorda ,milles võnkuv keha antud hetkel viibib. 7) Sumbuva võnkumise ringsagedus ? = 0 - 2 , - sumbuvuse tegur. Märgataval sumbuvusel keha võngub väiksema 2 nurksagedusega kui on 0 8) Seisev laine? Sellist lainet kus paisudes toimub võnkumine maksimaalse amplituudiga. Seejuures ei esine näivat liikumist piki lainet nimetatakse seisvaks laineks
Hõõrdejõud omab maksimaalset väärtust libisemisel. 76.Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Hõõrdejõud omab paigalseisu puhul suurust vahemikust: 0 T N 77.Millega võrdub veeretakistusmoment? Veerdetakistus momenti tähistatakse valemiga: M r = æN ja ta vastab piirjuhule,millal veeretakistus on maksimaalne. 78.Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul? Paigalseisva keha puhul võib veeretakistusmoment omada väärtusi vahemikus: 0 M r æN 79.Mida võite öelda libisemishõõrdeteguri ja veeretakistuskoefitsiendi dimensioonide kohta? 80.Mis on paralleeljõudude tsenter? Punkti C, mida läbib paralleeljõudude süsteemi resoltandi mõjusirge nende jõudude mis tahes pöörete puhul ümber rakenduspunktide ühele poole sama nurga võrra, nimetatakse paraleeljõudude tsentriks.
annaabi.ee 
