mille põhjustab alusele toetuv keha, alati pinnaga risti. Elastsusjõud- jõud, mis tekib keha kuju muutmisel e. deformeerimisel. Hõõrdejõud- jõud, mille tõttu jääb keha alati seisma, kui talle ei mõju mõni muu jõud. Hõõrdetegur- mõõtühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, materjalist jne. Jäikus- näitab kui suur jõud tekib kehas 1N jõu rakendamisel, et pikenemine oleks 1m. New I. Seadus: Iga keha säilitab oma liikumisoleku, paigaloleku või ühtalse sirgjoonelise liikumise seni kuni ta pole sunnitud teiste jõudude mõjul seda seisundit muutma. Gravitatsioonisedus: Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja püürdvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. New II. Seadus:Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. New III. Seadus: jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdselt ja suunalt vastupidised. F1=-F2
Newtoni I seadus: Iga keha säilitab paigaloleku või ühtlase sirgjoonelise liikumise seisundi seni ja niivõrd, kuni ja kuivõrd ta pole sunnitud rakendatud jõudude mõjul seda seisundit muutma Newton II: kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Newtoni III: Igale mõjule vastab alati võrdne ja vastasuunaline vastumõju, st kahe keha vastastikmõju on omavahel võrdne ja vastasuunaline. Inertsiaalsüsteemid taustsüsteemid, mis liiguvad üksteise suhtes ilma kiirenduseta Inertsus- nähtus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks teatud suuruse võrra peame kulutama aega. Einsteini relatiivsusprintsiip mitte mingite mehaanikaliste katsetega ei ole võimalik kindlaks teha, kas antud taustsüsteem on paigal või liigub jääva kiirusega ühtlaselt ja sirgjoonseliselt. Üks njuuton on selline jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis kiirendus sõltub nend...
Ühtlaselt kiirenev liikumine- Ühtlaselt kiireneva liikumise korral liigub keha nii suuruselt kui suunalt muutumatu kiirendusega. Vaba langemine-Keha liikumine mingil kiirendusel ilma takistavate jõududeta. Vaba langemine on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis (vaakumis). Ühtlaselt aeglustuv liikumine-Ühtlaselt aeglustuva liikumise korral liigub keha nii suuruselt kui suunalt muutumatu aeglustava kiirendusega. 3.Newtoni seadused. Newtoni I seadus iga keha säilitab paigaloleku või ühtlase sirgliikumise, kuni talle ei mõju mingi jõud või mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni II seadus kiirendus millega keha liigub, on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga. Newtoni III seadus- kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised. 4. Mis asi on hõõrdejõud ning millest on see tingitud? Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes
22. Valem, sageduse ja perioodi arvutamiseks: T=1:ff=1:T 23. Kas pendli sagedus ja periood sõltuvad pendli pikkusest? Jah 24. Vihikusse! Milline on pendli võnkesagedus, kui 350 võnke tegemiseks kulub 7 sekundit? 350 : 7 = 50 võnget/sek = 50 Hz 25. Vihikusse! Kui pika aja jooksul teeb sagedusega 15 Hz võnkuv keha 60 võnget? 60 : 15 = 4 sekundit kulub 60 võnke tegemiseks Inertsus 26. Mis on inertsus? Kõik kehad tahavad alati säilitada oma liikumise või paigaloleku. 27. Millest sõltub keha inertsus? Massist mida suurem mass, seda inertsem keha. 28. Milline füüsikaline suurus iseloomustab kahe keha vastastikmõju? Jõud Tähis F; Ühik N (njuuton)
Newtoni esimene seadus Inertsiseadus ehk Newtoni esmene seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides. Vastasmõju puudumisel või vastasmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inertsiseaduse formuleeris esimesena Galileo Galilei aastal 1632. Laiemalt tuntakse seda seadust Newtoni esimese seadusena. Iga keha säilitab oma liikumisoleku, paigaloleku või ühtalase sirgjoonelise liikumise seni kuni ta pole sunnitud teiste jõudude mõjul seda seisundit muutma. Inerts Inertsiks nimetatakse nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada. Keha omadust säilitada oma liikumisolek, nim. inertsuseks. Näit. vaiba kloppimine, reisijad bussis, haamrivarre paigaldamine, kosmoselaeva liikumine tühjuses. Mida suurem on keha mass, seda rohkem on vaja jõudu, et keha liikuma panna. Sama
oskab ainult head reklaami teha. II 1. Põhjus on: a) “see asja sisu, millest ta tekib” – asja tekkimisel/loomisel on põhjuseks see, millest ta tekkinud/loodud on. Näiteks kui ehitaja ehitab maja, on maja tekkinud ehitusel vaja läinud ehitusmaterjalidest, ehk ehitusmaterjalid on põhjuseks. b) „vorm ehk ideekujund, aga see on asja olemuse määratlus“ – Näiteks nagu oktaavi puhul 2 suhe 1 ja arv üldse. c) “see, kust saab oma esimese alguse muutumine ja üleminek paigaloleku seisundisse“ – põhjuseks loetakse kohta, kus algab muutumine ja enam ei toimu mingit rännet/liikumist, jäädakse paikseks. Näiteks kui puu seeme peale ringi lendlemist lõpuks kuskil maandub ja jääb sinna paigale, kasvades lõpuks puuks. d) „eesmärk, s.t. seda, mille pärast“ – mingi tegevuse/asja põhjuseks loetakse seda, mille pärast seda tehti/loodi. Näiteks trennis käimise eesmärgiks on tugev keha ja tervis, seega need on põhjusteks. 2. Põhjuslikkuse vormid on:
algasendisse. Euroopa Liidu piduriseade Kaasaegse veoki piduriseade jaguneb funktsionaalselt neljaks piduriks: Sõidupidur on ette nähtud kiiruse vähendamiseks tavaolukordades. Piduriseadet juhitakse jalgpedaali kaudu ja pidurdamiseks kasutatakse rataste pidurimehanisme; Varupidurit kasutatakse sõidupiduri rikke korral ning ta toimib samuti rataste kaudu, kuid ei ole iseseisev pidurisüsteem (tavaliselt kasutatakse seisupiduri haru); Seisupidur kindlustab veoki paigaloleku ning väldib iseeneslikku liikumahakkamist; Kestvuspiduriga pidurdatakse veokit muutes kineetilise energia soojuseks ratta pidurimehanisme kasutamata (mootorpidur, retarder jms.). Kestvuspidur on oluline autorongi kasutamisel mägiteedel. Alates 01. jaanuarist 1991.a. peavad kõik Euroopa Liidus registreeritavad uued veokid ja haagised olema Neil harudel on järgnev otstarve: varustatud nn. Euroopa Liidu piduriseadmega. Sellel on neli sõltumatut suruõhuharu, mis on üksteisest
Näiteks vasest kuju, hõbedast luskikas : Üldiselt tähendab see midagi millest asjad koosnevad, ehk siis millest koosneb kuju, kuju koosneb vasest ja omakorda kuidas on saadud vask, ning millest ta koosneb. vormi ehk ideekujund, asja olemuse määrus Peamiselt määrab see põhjus asja olemuse, nagu näiteks arvude puhul, kui me seletame ja defineerime arvu, ehk anname talle mingisuguse vormi/olemuse. Kuju näite puhul on selleks, mitte kuju ise, vaid tema kavand. muutumine ja üleminek paigaloleku seisundisse Antud põhjus on midagi, millest saab alguse asjaga toimuv muudatus. Enamasti põhineb see vormil. Kuju puhul on siis skulptor, kes voolib mingist materialist ideekujundi põhjal kuju. Samamoodi saab alguse seemnest lill lille kujunemine eesmärk s.t mille pärast Leian, et see on väljatoodud põhjustest kõige olulisem, sest eesmärkidest saavad alguse meie teod. Antud jhul peab meil olema mingi eesmärk ehk siis targaks saada. Selleks me õpime ja loeme
Põhjusteks nimetatakse : 1) Seda asju sisu, millest ta tekib. Kui mingit asja luuakse, siis see, millest seda asja luuakse, on samas ka lõpp-produkti põhjuseks. Näiteks kui puusepp ehitab puidust laeva, siis selle laeva põhjuseks on puit. 2) Vormi ehk ideekujundit, aga see on asja olemuse määratlus. Mis on objekti idee, milleks see loodi. Näiteks lusikas on loodud toidu tõstmiseks suhu. 3) Seda, kust saab oma esimese alguse muutumine ja üleminek paigaloleku seisundisse. Kui auto sõidab edasi siis põhjus seisneb selles, et vajutame gaasi, kui me tahame peatuda siis vajutame pidurit. Muutumine sõltub ümbritseva oludest. 4) Eesmärki, s.t. seda, mille pärast. See tähendab seda, et kui ma midagi tegema hakkan, siis on mul eeldatavasti ka püstitatud eesmärk, mida ma oma tegevusega saavutada soovin. Näiteks jalutamise eesmärk on keha vormis ning tervena hoida. 2
(ühes mõttes vähemalt, materjaalselt olemas). Seetõttu ongi savi selle tassi põhjus. Poleks savi, poleks ka seda savist tassi. 2. Põhjuseks nimetatakse "vormi ehk ideekujundit, aga see on asja olemuse määratlus". Näiteks siis kruus, milleks seda savi vormitakse. Kruusi tegemine / saamine on selleks põhjuseks, miks seda savi on vaja vormida. 3. Põhjuseks nimetatakse ka "seda, kust saab oma esimese alguse muutumine ja üleminek paigaloleku seisundisse" . Näiteks siis see inimene, kes sellest savist selle kruusi vormib. See inimene on põhjuseks selles mõttes, et tema muudab selle savi vaasiks, ilma temata ei toimuks seda üleminekut/vormimist. Järelikult tema põhjustab seda ehk on selle põhjuseks. 4. Põhjuseks nimetatakse "eesmärki, s.t. seda, mille pärast". Näiteks on siis , et savist kruusi eesmärk on , et sealt seest saaks hiljem midagi juua. Siin siis ongi lõplikuks põhjuseks see,
koostöö ülesanded, grupitöö individuaalsed tööd testid käitumisülesanded taustauuring 46. Selgitage kaasava juhtimise pohimotet. Kaasav juhtimine lähtub eeldusest, et lahenduste leidmiseks on oluline tuua inimesed kokku: kui inimeste vahel tekib dialoog, võtavad inimesed vastutuse ja viivad soovitud ideed ellu. 47. Selgitage muudatuste labiviimise protsessi peamisi etappe. 1. Organisatsiooni ülessulatamine- paigaloleku tasakaalu rikkumine. Selle saavutamise meetodid: mõjujõu suurendamine, et muuta inimeste käitumist tasakaalust väljaminekut takistavate jõudude kõrvaldamine kahe meetodi kombineerimine 2. Muutmine, et saavutada uut seisundit 3. "Taaskülmutamine"- et ei taastuks endine olukord 48. Milliseid inimesi on vaja muudatuste labiviimiseks? inimesi, kes märkab võimalust midagi muuta
Testid Käitumisülesanded Tasutauuring 46. Selgitage kaasava juhtimise põhimõtet. Juhtimispraktika, mis on oluline meie meeskondades, organistasioonides kui ka perekonnas. See lähtub eeldusest, et lahenduste leidmiseks on oluline inimesed kokku tuua kui inimeste vahel tekib dialoog, võtavad nad vastutuse ning viivad soovitud ideed ellu. 47. Selgitage muudatuste läbiviimise protsessi peamisi etappe. 1) Organistasiooni ,,ülessulatamine": paigaloleku tasakaalu rikkumine. Selle saavutamise võimalused: mõjujõu suurendamine, muutmaks inimeste käitumist; tasakaalust väljaminekut takistavate jõudude kõrvaldamine ja kahe meetodi kombineerimine. 2) Muutmine, et saavutada uut seisundit 3) ,,taaskülmutamine", et endine olukord ei taastuks. 48. Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks? Väljamõtleja mõtlevad uued muudatused välja
Testid Käitumisülesanded Tasutauuring 46. Selgitage kaasava juhtimise põhimõtet. Juhtimispraktika, mis on oluline meie meeskondades, organistasioonides kui ka perekonnas. See lähtub eeldusest, et lahenduste leidmiseks on oluline inimesed kokku tuua kui inimeste vahel tekib dialoog, võtavad nad vastutuse ning viivad soovitud ideed ellu. 47. Selgitage muudatuste läbiviimise protsessi peamisi etappe. 1) Organistasiooni ,,ülessulatamine": paigaloleku tasakaalu rikkumine. Selle saavutamise võimalused: mõjujõu suurendamine, muutmaks inimeste käitumist; tasakaalust väljaminekut takistavate jõudude kõrvaldamine ja kahe meetodi kombineerimine. 2) Muutmine, et saavutada uut seisundit 3) ,,taaskülmutamine", et endine olukord ei taastuks. 48. Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks? Väljamõtleja mõtlevad uued muudatused välja
Ta ei A. Einsteini relatiivsusprintsiip? ole keha jaoks konstantne suurus. Impulsimomendi jäävuse Mitte mingisugused füüsikalised katsed ja vaatlused ,mida tehakse seadus?Suletud süsteemi impulsimoment on jääv. I=const. inertsiaalsüsteemi sees ,ei võimalda määrata selle liikumiskiirust. Mida nimetatakse keha paigaloleku energiaks?E=m0c2 , Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on nendes kulgevate füüsikaliste nimetatakse keha paigalseisu energiaks. See on keha koostisosade protsesside kirjeldamisel samaväärsedMillal on kaks sündmust vastastikuse seose ja sisemise liikumise energia. Mass ja energia on samaaegsed? (samaaegsus?)Sündmuste on samaaegsed samas ekvivalentsed suurused. (Aeg ühest taustsüsteemist üleminekul süsteemis kui nad toimuvad ühes ja samas kohas
See kehtib homogeenses keskkonnas. XXVIII 1) Ainepunkti inertsimoment? I=mr2 Ainepunkti inertsimoment on tema massi ja pöörlemisraadiuse ruudu korrutis. Inertsimoment iseloomustab keha inertsust pöörleval liikumisel, oleneb pöörlemistelje asendist keha suhtes. Ta ei ole keha jaoks konstantne suurus. 2) Impulsimomendi jäävuse seadus? Suletud süsteemi impulsimoment on jääv. I=const. 3) Mida nimetatakse keha paigaloleku energiaks? E=m0c2 , nimetatakse keha paigalseisu energiaks. See on keha koostisosade vastastikuse seose ja sisemise liikumise energia. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused. 4) (Aeg ühest taustsüsteemist üleminekul teise(relativistlik värgens)), valem)??? t - ut / c t - x / c t' = = 1 - (u / c ) 2 1- 2 5) Keha inertne mass, raskemass??
nimetatakse kõnekeeles aeglustumiseks. , kus on kiiruse muudu funktsioon, liikumisfunktsioon, aeg ja Leibnizi diferentseerimise tähistus. Kui kiiruse muut on võrdsete ajavahemike puhul võrdne, on tegemist ühtlase kiirendusega. Üldjuhul on tegu mitteühtlase kiirendusega 5.Ühtlane sirgliikumine (valem;seletus) Newtoni I seadus iga keha säilitab paigaloleku või ühtlase sirgliikumise, kuni talle ei mõju mingi jõud või mõjuvad jõud on tasakaalus. Füüsikaliselt kõige lihtsamalt kirjeldatav liikumine: trajektoor on sirge, kiirus ei muutu, st. vk = v. Tegelikkuses on ühtlast sirgliikumist väga raske saavutada., kiirus saab olla muutumatu ainult mingil lõigul, sest liikumise alguses ja lõpus peab kiirus olema ikkagi null (keha hakkab liikuma ja jääb seisma).
• soovitakse leida loovaid, tulevikku suunatud lahendusi; • vastuvõetud otsusega kaasneb vastutus ja inimestel on võimalus asju ellu viia; • tahetakse teha otsused läbipaistvamaks. Kaasamine on kõige laiemalt sellise keskkonna loomine, kus inimesed on valmis tegutsema, võtma vastutust ja pühenduma. Tehnikad: „maailma kohvik“, „avatud ruum“ 47. Selgitage muudatuste läbiviimise protsessi peamisi etappe. 1. Organisatsiooni „ülessulatamine“: paigaloleku tasakaalu rikkumine. Selle saavutamise võimalused: • mõjujõu suurendamine, et muuta inimeste käitumist; • tasakaalust väljaminekut takistavate jõudude kõrvaldamine; • kahe meetodi kombineerimine. 2. Muutmine, et saavutada uut seisundit. 3. „Taaskülmutamine“, et ei taastuks endine olukord. 48. Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks? Muudatuste läbiviimiseks vajab org. nelja tüüpi inimesi: 1. Väljamõtleja: mõtlevad muudatusi välja;
tegevuseks infot ja ressursse. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida. 47. Selgitage kaasava juhtimise põhimõtet. Sõnastage eluline/praktiline näide. Juhtimispraktika, mis lähtub eeldusest, et LAHENDUSTE LEIDMISEKS on oluline tuua inimesed kokku. Kui inimeste vahel tekib dialoog, võtavad inimesed vastutuse ning viivad soovitud ideed ellu. 48. Selgitage muudatuste läbiviimise protsessi peamisi etappe. 1. Organisatsioon ülessulatamine - paigaloleku lõpetamine 2. Muutumine, et saavutada uut seisundit 3. Taaskülmutamine, et ei taastuks endine olukord ja uus kinnistuks 49. Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks? 1. Väljamõtleja 2. Tsempionid (propageerivad aktiivselt uuenduste elluviimise asjalikkust) 3. Sponsorid (toetavad) 4. Kriitikud (näitavad idee nõrgad küljed) 50. Selgitage muudatustele vastuseisu põhjused. Sõnastage eluline/praktiline näide.
kokku. Näiteks: Ettevõttel seisab ees periood, kus tuleb välja selgitada jätkusuutlikkuse põhimõtted, et edukas olla ka pikas perspektiivis. Juhil ei ole ühest nägemust selles osas ning kuna see küsimus puudutab kogu kollektiivi, siis luuakse keskkond, kus saavad kaasa rääkida kõik töötajad. 48. Selgitage muudatuste läbiviimise protsessi peamisi etappe. V: 1. Organisatsiooni „ülessulatamine“ - paigaloleku tasakaalu rikkumine. 2. Muutmine, et saavutada uut seisundit. 3. „Taaskülmutamine“, et ei taastuks endine olukord. 49. Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks? V: Muudatuste läbiviimiseks on vaja nelja tüüpi inimesi: 1. Väljamõtleja: mõtlevad muudatusi välja; 2. Tšempionid: propageerivad aktiivselt uuenduse elluviimise vajalikkust; 3. Sponsorid: kiidab ja toetab juhtkonna poolt; 4. Kriitikud: näitavad kätte idee nõrgad kohad. 50
kokku. Näiteks: Ettevõttel seisab ees periood, kus tuleb välja selgitada jätkusuutlikkuse põhimõtted, et edukas olla ka pikas perspektiivis. Juhil ei ole ühest nägemust selles osas ning kuna see küsimus puudutab kogu kollektiivi, siis luuakse keskkond, kus saavad kaasa rääkida kõik töötajad. 48. Selgitage muudatuste läbiviimise protsessi peamisi etappe. V: 1. Organisatsiooni „ülessulatamine“ - paigaloleku tasakaalu rikkumine. 2. Muutmine, et saavutada uut seisundit. 3. „Taaskülmutamine“, et ei taastuks endine olukord. 49. Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks? V: Muudatuste läbiviimiseks on vaja nelja tüüpi inimesi: 1. Väljamõtleja: mõtlevad muudatusi välja; 2. Tšempionid: propageerivad aktiivselt uuenduse elluviimise vajalikkust; 3. Sponsorid: kiidab ja toetab juhtkonna poolt; 4. Kriitikud: näitavad kätte idee nõrgad kohad. 50
kokku. Näiteks: Ettevõttel seisab ees periood, kus tuleb välja selgitada jätkusuutlikkuse põhimõtted, et edukas olla ka pikas perspektiivis. Juhil ei ole ühest nägemust selles osas ning kuna see küsimus puudutab kogu kollektiivi, siis luuakse keskkond, kus saavad kaasa rääkida kõik töötajad. 48. Selgitage muudatuste läbiviimise protsessi peamisi etappe. V: 1. Organisatsiooni „ülessulatamine“ - paigaloleku tasakaalu rikkumine. 2. Muutmine, et saavutada uut seisundit. 3. „Taaskülmutamine“, et ei taastuks endine olukord. 49. Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks? V: Muudatuste läbiviimiseks on vaja nelja tüüpi inimesi: 1. Väljamõtleja: mõtlevad muudatusi välja; 2. Tšempionid: propageerivad aktiivselt uuenduse elluviimise vajalikkust; 3. Sponsorid: kiidab ja toetab juhtkonna poolt; 4. Kriitikud: näitavad kätte idee nõrgad kohad. 50
kehaga. Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kehade kokkupuutepinda. Impulsi jäävuse seadus suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu vastastikmõju tulemusel. Impulss on keha liikumisolekut iseloomustav suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. Inertsiks nim ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigaloleku säilimise nähtust teiste kehade mõju puudumisel vaadeldavale kehale. Inertsuseks nim keha omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks kulub teatud aeg. Jõu õlaks nim ristlõigu pikkust pöörlemisteljelt jõu mõju sirgeni. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju intensiivsust ning võrdub keha massi ja kiirenduse korrutisega. Jõumomendiks nim jõu mooduli ja õla pikkuse korrutist; ühik: 1N*m
Taustkeha on keha mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. Keha kiirus on suhteline kiirus, sest keha kiirus sõltub selle keha taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6.Hõõrdejõud. Ka kaldpinnal. Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline jõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kui keha on paigal on tema hõõre suurem, kui siis kui keha libiseb (paigaloleku hõõre on suurem kui libisemisel tekkiv hõõre). Ehk kui keha seisab paigal mõjutab teda seisuhõõrdejõud, mis on palju suurem kui libisevale kehale (kaldpinnal) mõjuv liughõõrdejõud. Hõõrdejõu valem: Fh=kN=kmg (Fh-hõõrdejõud, k- hõõrde tegur ja N-pinnarektsioon) Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete
• soovitakse leida loovaid, tulevikku suunatud lahendusi; • vastuvõetud otsusega kaasneb vastutus ja inimestel on võimalus asju ellu viia; • tahetakse teha otsused läbipaistvamaks. Kaasamine on kõige laiemalt sellise keskkonna loomine, kus inimesed on valmis tegutsema, võtma vastutust ja pühenduma. Tehnikad: „ring“, „maailma kohvik“, „avatud ruum“ jt. 51. Selgitage muudatuste läbiviimise protsessi peamisi etappe. 1. Organisatsiooni „ülessulatamine“: paigaloleku tasakaalu rikkumine. Selle saavutamise võimalused: • mõjujõu suurendamine, et muuta inimeste käitumist; • tasakaalust väljaminekut takistavate jõudude kõrvaldamine; • kahe meetodi kombineerimine. 2. Muutmine, et saavutada uut seisundit. 3. „Taaskülmutamine“, et ei taastuks endine olukord. 52. Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks? Muudatuste läbiviimiseks vajab org. nelja tüüpi inimesi: 1. Väljamõtleja: mõtlevad muudatusi välja; 2
reguleerimine) vastus mingile survele. Org. arenedes muutuvad nii eesmärgid kui strateegia, tööjõuvajadus jne.). Pidevalt muutub ka väliskeskkond. Org-s vajatakse muutusi siis, kui selle liikmed on orienteeritud rohkem minevikule kui tulevikule. Organisatsiooni muutus on seotud 4 teguriga: inimesed, struktuur, tehnoloogia, ülesanne /eesmärk. Muudatuste elluviimise protsess. · Organisatsiooni ,,ülessulatamine": paigaloleku tasakaalu rikkumine. Selle saavutamise võimalused: mõjujõu suurendamine, et muuta inimeste käitumist; tasakaalust väljaminekut takistavate jõudude kõrvaldamine; kahe meetodi kombineerimine · Muutmine, et saavutada uut seisundit · ,,Taaskülmutamine", et ei taastuks endine olukord. 45. Muutustele vastuseisu põhjused. · Isiklikud huvid; · Usaldamatuse õhkkond töötajate ja juhtkonna vahel;
Staabistruktuuri kuuluv spetsialist Väliskonsultant, kuid ta ei tunne piisavalt org. Muudatuste elluviimisel on vajalik alluvate toetus. Muudatuste läbiviimiseks vajab org. 4 tüüpi inimesi: Väljamõtleja- mõtlevad muudatusi välja Tsempionid- propageerivad aktiivselt uuenduse elluviimise vajalikkust Sponsorid- kiidab ja toetab juhtkonna poolt Kriitikud- näitavad kätte idee nõrgad kohad Muudatuste elluviimise protsess: 1. Org. ,,ülessulatamine": paigaloleku tasakaalu rikkumine. Selle saavutamise võimalused: Mõjujõu suurendamine, et muuta inimeste käitumist Tasakaalust väljaminekut takistavate jõudude kõrvaldamine Kahe meetodi kombineerimine 2. Muutmine, et saavutada uut seisundit. 3. ,,Taaskülmutamine", et ei taastuks endine olukord. 42. Muutustele vastuseisu põhjused. Isiklikud huvid Usaldamatuse õhkkond töötajate ja juhtkonna vahel Info puudulikkus Hirm ebaõnnestumise ees
koosseis, riiklik reguleerimine) vastus mingile survele. Org. arenedes muutuvad nii eesmärgid kui strateegia, tööjõuvajadus jne. Pidevalt muutub ka väliskeskkond. Org-s vajatakse muutusi siis, kui selle liikmed on orienteeritud rohkem minevikule kui tulevikule. Organisatsiooni muutus on seotud 4 teguriga: inimesed, struktuur, tehnoloogia, ülesanne /eesmärk. 119. Muudatuste elluviimise protsess 1. Organisatsiooni ,,ülessulatamine": paigaloleku tasakaalu rikkumine. Selle saavutamise võimalused: · mõjujõu suurendamine, et muuta inimeste käitumist; · tasakaalust väljaminekut takistavate jõudude kõrvaldamine; · kahe meetodi kombineerimine. 2. Muutmine, et saavutada uut seisundit. 3. ,,Taaskülmutamine", et ei taastuks endine olukord 120. Muutustele vastuseisu inimlikud põhjused · Ei ole piisavalt selgitatud muutuste vajalikkust · Ei õnnestu luua muutuste visiooni;
Väliskonsultant, kuid ta ei tunne piisavalt organisatsiooni. Muudatuste elluviimisel on vajalik alluvate toetus. Muudatuste läbiviimiseks vajab org. nelja tüüpi inimesi: 1 Väljamõtleja: mõtlevad muudatusi välja; 2 Tsempionid: propageerivad aktiivselt uuenduse elluviimise vajalikkust; 3 Sponsorid: kiidab ja toetab juhtkonna poolt; 4 Kriitikud: näitavad kätte idee nõrgad kohad. Muudatuste elluviimise protsess 1. Organisatsiooni ,,ülessulatamine": paigaloleku tasakaalu rikkumine. Selle saavutamise võimalused: mõjujõu suurendamine, et muuta inimeste käitumist; tasakaalust väljaminekut takistavate jõudude kõrvaldamine; kahe meetodi kombineerimine. 2. Muutmine, et saavutada uut seisundit. 3. ,,Taaskülmutamine", et ei taastuks endine olukord. 47 Muutustele vastuseisu põhjused. + Isiklikud huvid; Usaldamatuse õhkkond töötajate ja juhtkonna vahel; Info puudulikkus; Hirm ebaõnnestumise ees;
19. Seos eelmiste suuruste vahel : = 2 . n = 2/ T = v / r v - (joon)kiirus r - ringjoone raadius 20. Ring- ja kôverjoonelisel liikumisel on kiirus suunatud mööda trajektoori puutujat. Kiirendus on alati risti kiirusega ja ringjoonelisel liikumisel on kiirendus suunatud mööda raadiust ringjoone keskpunkti poole. 21. Kiirendust ringliikumisel arvutatakse : a = v2/ r ; a = 2. r ; a = . v Dünaamika 22.(25.) Newtoni I seadus : On olemas taustsüsteeme, mille suhtes kehad säilitavad paigaloleku vôi ühtlase sirgjoonelise liikumise, kui neile môjuvate jôudude resultant on null. (Selliseid taustsüsteeme nim. inertsiaalseteks) 23. Newtoni II seadus : a = F / m Kiirendus, mille keha saab on vôrdeline temale môjuva jôuga ja pöördvôrdeline keha massiga. vôi teine kuju : F = m . a Kehale môjuv jôud on vôrdne keha massi ja selle jôu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. 24. Newtoni III seadus : F1 = F2
Siit võib küsida näiteks vee tihedust või ülevoolanud vee ruumala, mis on ühtlasi vihi ruumala. Põhivalem on Fü = g Va , kus on vedeliku tihedus, g raskuskiirendus ja Va vedeliku pinnast allpool paikneva kehaosa ruumala (puitklots ei lähe ju üleni vee alla). Impulss p = m v (mõnikord ka liikumishulk) väljendub keha massi ja kiiruse korrutisena. m [ p] SI =1kg . s Newtoni I seadus iga keha säilitab paigaloleku või ühtlase sirgliikumise, kuni talle ei mõju mingi jõud või mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni I seadust nimetatakse ka inertsiseaduseks (laiskuse seaduseks, inertia ld k laiskus), sest kehade sellist omadust inertsuseks ja nähtust inertsiks. Taustsüsteeme, kus kehtib inertsiseadus (Newtoni I seadus), nimetatakse inertsiaalseteks taustasüsteemideks.
Ird ja Kinnismuistised. Arheoloogilised allikad jagunevad ird-ja kinnismuististeks. Irdmuistis on üksik leid, nt kivikirves, odaots. Kinnismuistised on inimese tegevuse tegajärjel tekkinud ainelised objektid, mida iseloomustab kultuurikiht. Arheoloogiline kultuurikiht on tekkinud inimese tegevuse või paigalseismise tagajärjel, seal on kive, sütt, ehitusjäätmeid ja esemeid. Kultuurikihi paksus sõltub: 1. inimese paigaloleku ajast 2. inimese tegevuse intensiivsusest (paksemad Tartu linnuses kuni 4m) 3. hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada) Nt. Kesk-Aasias on kuulturkiht mõnes kohas 30m paks (nim tellideks). Hooned savist st. peab vastu 20 aastat, lagunemisel ehitati uus hoone kohe peale Kinnismuistised: 1. Elupaigaga seotud asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud asulad, linnused,, järveasulad (põhjas palgid), pelgupaigad (soosaartel, koopad)
Siit võib küsida näiteks vee tihedust või ülevoolanud vee ruumala, mis on ühtlasi vihi ruumala. Põhivalem on Fü = g Va , kus on vedeliku tihedus, g raskuskiirendus ja Va vedeliku pinnast allpool paikneva kehaosa ruumala (puitklots ei lähe ju üleni vee alla). Impulss p = m v (mõnikord ka liikumishulk) väljendub keha massi ja kiiruse korrutisena. m [ p] SI =1kg . s Newtoni I seadus iga keha säilitab paigaloleku või ühtlase sirgliikumise, kuni talle ei mõju mingi jõud või mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni I seadust nimetatakse ka inertsiseaduseks (laiskuse seaduseks, inertia ld k laiskus), sest kehade sellist omadust inertsuseks ja nähtust inertsiks. Taustsüsteeme, kus kehtib inertsiseadus (Newtoni I seadus), nimetatakse inertsiaalseteks taustasüsteemideks.
598. · ,,vaikne vesi" org. on nagu suur laev, mille kapten ja meeskond teavad täpselt kuhu minnakse, sest nad on seda läbinud mitu korda. 599. ·,,valged lained" org. on nagu väike paat tormisel merel, kus liikmed pole varem koos töötanud ega tea täpselt, mida konkreetses olukorras teha, sest ei tunne konkreetset ,,merd". 600. 601. 119. Muudatuste elluviimise protsess 602. 1. Organisatsiooni ,,ülessulatamine": paigaloleku tasakaalu rikkumine. 603. Selle saavutamise võimalused: 604. · mõjujõu suurendamine, et muuta inimeste käitumist; 605. · tasakaalust väljaminekut takistavate jõudude kõrvaldamine; 606. · kahe meetodi kombineerimine. 607. 2. Muutmine, et saavutada uut seisundit. 608. 3. ,,Taaskülmutamine", et ei taastuks endine olukord. 609. 610. 1. Suurenda edujanu
Muudatuste juhtimisel võib olukorda käsitleda kahel äärmuslikul viisil: • „vaikne vesi“ – org. on nagu suur laev, mille kapten ja meeskond teavad täpselt kuhu minnakse, sest nad on seda läbinud mitu korda. „valged lained“ – org. on nagu väike paat tormisel merel, kus liikmed pole varem koos töötanud ega tea täpselt, mida konkreetses olukorras teha, sest ei tunne konkreetset „merd“. 119. Muudatuste elluviimise protsess 1. Organisatsiooni „ülessulatamine“: paigaloleku tasakaalu rikkumine. Selle saavutamise võimalused: • mõjujõu suurendamine, et muuta inimeste käitumist; • tasakaalust väljaminekut takistavate jõudude kõrvaldamine; • kahe meetodi kombineerimine. 2. Muutmine, et saavutada uut seisundit. 3. „Taaskülmutamine“, et ei taastuks endine olukord. 120. Muutustele vastuseisu inimlikud põhjused • Isiklikud huvid; • Usaldamatuse õhkkond töötajate ja juhtkonna vahel; • Info puudulikkus; • Hirm ebaõnnestumise ees;
Kotte toodetakse eri suuruses olenevalt sellest, millise suurusega (laiu- sega) tühik tuleb pakkeüksuste vahel täita. Kui näiteks õhkkott suurusega 60 x 110 cm suudab ikseerida pakkeühiku(d) kaaluga kuni 3 t, siis kott mõõtmetega 100 x 180 mm ikseerib kuni 12 t kaaluga pakkeüksuse(te) paigaloleku lastiruumis. Kottide täitmine suruõhuga toimub kiiresti – 60 x 110 cm suurune kott täidetakse 8–11 s jooksul, 100 x 220 cm kott aga 35–46 s jooksul. Kuna õhkkotid avaldavad lastiruumi seintele arvestatavat rõhku, on võimalik kasutada neid ainult jäiga konstruktsiooniga veoühikutes
annaabi.ee 
