Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pähklid referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pähkli, pähklid, kastan, maapähkel, pistaatsia, mineraale, proteiini, parapähkel, kcal, mandleid, mandel, kookospähkel, kaalium, kaltsium, mandlid, sarapuupähkel, vitamiinidest, halvaa, kaaliumi, toorelt, teeninduskool, tanel, paraneb, kommid, alandav, tsinki, arahhis, fosforit, rasvasisaldus, 100g, seleeni, pressitakse, viljaliha, veinide.....................................7 ............................................................................................................................................................8 Pistaatsiapähkel....................................................................................................................................8 Kookospähkel.....................................................................................................................................8 Kastan...............................................................................................................................................9 Pähklisöömise nippe..........................................................................................................................10 .....................................................................................................................................................10 .................................................
teiste pähklitega võrreldes madalam. Kõige parem maitse on maapähklitel kergelt röstituna. Kestadest saab pähkleid puhastada hõlpsalt, kuumutades neid praeahjus ja hõõrudes siis riide vahel. Hiina köögis levinud lisand kõikidele liha- ja köögiviljaroogadele. KREEKA PÄHKEL Kreeka pähklipuu vili, mis on kõige maitsvam, on omane määratud regioonile, mis hõlmab Türgi, Iraani, Iraagi, Afganistani, Lõuna-Venemaa ja Põhja-India. 100 g kreeka pähklit sisaldab rasva 64,0 g, proteiini 14,8 g, karbohüdraate 13,7g, mineraale 1,9 g, vitamiine 2,8 mg. Energeetiline väärtus: 698 kcal/2,919 kJ. Kreeka pähkel on iseäranis kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu - noorendab immuunsüsteemi.
vitamiine ning mineraalainetest tsinki. B grupi vitamiinidest tähtsaim, mida sisaldab india pähkel, on B1 vitamiin e. tiamiin e. optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, ärrituvust, isupuudust ja nendest sümptomitest tulenevaid haigusi. Kasutamine toiduks: · India pähklit kasutatakse põhiliselt kondiitritööstuses, kuid ka lihtsalt maiustamiseks. PISTAATSIAPÄHKEL Pistaatsiapähkel on hariliku pistaatsia vili. Ta on luuvili, mis mõneti meenutab mandlit, kuid on viimasest väiksem ja värvuselt roheline. Pistaatsiapähkel on laialdaselt tuntud Vahemeremaades. Põhilise pistaatsiapähkli toodangu annavad Itaalia, Hispaania ja Kreeka. Pistaatsiapähkleid süüakse niisama maiusena, küpsetatult või kasutatakse kondiitritoodete valmistamisel. Neid ka röstitakse ja seejärel soolatakse. Samuti pressitakse neist pistaatsiaõli, mis leiab
puuviljadega. Väga hinnatud on nad röstitult, kusjuures pärast röstimist veeretatakse neid suhkru- ja kakaosegus. Parapähkleid lisatakse veel sokolaadile, jäätisele, kondiitritoodetele, neist tehakse head kallihinnalist pähklivõid. Võib kasutada kookospähkli asemel. 6 Pistaatsiapähkel Harilik pistaatsia (Pistacia vera) kuulub anakardiliste (äädikapuuliste) sugukonda ja on looduslikult levinud Kesk-Aasias ja Afganistanis. Üheksa liiki pistaatsiaid kasvab Euraasias, üks liik Kanaari saartel ja veel üks Kalifornias ning Mehhikos. Tärpentinipistaatsia vaigust valmistatakse küprose tärpentini ja mastikspistaatsia kummivaigust mastiksit. Arvatakse, et kõige varem hakati harilikku pistaatsiat kultuuristama Süürias, kust levis Itaaliasse ja Vahemeremaadesse
Sisukord 1. Sissejuhatus .............................................................. 3 2. India pähkel .............................................................. 4 3. Kastan ...................................................................... 5 4. Kookospähkel .......................................................... 7 5. Kreeka pähkel .......................................................... 8 6. Maapähkel ............................................................... 9 7. Mandel .................................................................... 10 8. Para ehk Brasiilia pähkel ........................................ 11 9. Pistaatsia pähkel ............
See sort kasvab paljudes Vahemere riikides ja sh Itaalia mitmes regioonis. Kastani viljaliha on kreemjas valge ja kaetud tihedalt katva paberitaolise nahaga, mida katab omakorda pruun, veidi elastne kest. Head kastanid on rasked, läikivad ja sitked, halvad kastanid on kerged. Pane kastanid vette - head kastanid vajuvad põhja, halvad jäävad pinnale hulpima. KASUTAMINE: Toorelt maitseb kastan mõrkjalt ja jahuselt. Kastaneid saab röstida, keeta, kuivatada, küpsetada ja jahuks jahvatada. Kindlasti koorige enne keetmist, sest kastanid plahvatavad. KASULIK: Sisaldavad rohkesti tärklist, suhkrut - on seega väga toitvad. Sisaldab ohtralt C- vitamiini, vähem A-vitamiini, kaltsiumi ja rauda. SÄILITAMINE: Säilitage kastaneid kaetult 2-4C juures, et vältida kuivamist ja kesta kõvenemist. Pikka säilitamist ei talu. NB! Eestis kasvav hobukastan kahjuks süüa ei kõlba.
Vitamiinidest sisaldab India pähkel kõige enam A-vitamiini ja B-rühma vitamiine ning mineraalainetest tsinki. B grupi vitamiinidest tähtsaim, mida sisaldab india pähkel, on B1 vitamiin e. tiamiin e. optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, ärrituvust, isupuudust ja nendest sümptomitest tulenevaid haigusi. India pähklit kasutatakse põhiliselt kondiitritööstuses, kuid ka lihtsalt maiustamiseks. Pistaatsia pähkel Pistaatsiapähkel on hariliku pistaatsia vili. Ta on luuvili, mis mõneti meenutab mandlit, kuid on viimasest väiksem ja värvuselt roheline. Pistaatsiapähkel on laialdaselt tuntud Vahemeremaades. Põhilise pistaatsiapähkli toodangu annavad Itaalia, Hispaania ja Kreeka. Pistaatsiapähkleid süüakse niisama maiusena, küpsetatult või kasutatakse kondiitritoodete valmistamisel. Neid ka röstitakse ja seejärel soolatakse. Samuti pressitakse neist pistaatsiaõli, mis leiab kasutust farmaatsia- ja parfümeeriatööstustes.
kuumutamiseks. Seda katab õhuke tumepruun nahk. Fundukk Suureviljaline Fundukis on sarapuupähkel. oluliselt E-vitamiini ja magneesiumi. Energeetiline väärtus: 680 kcal 100g kohta. India pähkel ehk On neerukujuline India pähklit Sisaldab E- Tähtsaima B- akažuu. nakar. kasutatakse vitamiini, grupi vitamiinina põhiliselt provitamiini A ja B- sisaldab india
Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondiitritoodetele. PARAPÄHKEL Parapähkel ehk Brasiilia pähkel on parapähklipuu seeme.Parapähklipuu kasvab Lõuna- Ameerikas Amazonase madalikel, parapähklid on väga kõrge toiteväärtusega. See sisaldab rohkesti E-vitamiine, seleeni ja rauda. PISTAATSIAPÄHKEL Pistaatsiapähkel on hariliku pistaatsia vili.Ta on luuvili, mis mõneti meenutab mandlit, kuid on viimasest väiksem ja värvuselt roheline.Põhilise pistaatsiapähkli toodangu annavad Itaalia, Hispaania ja Kreeka.Pistaatsiapähkel sisaldab rohkelt valku ja kroomi, samuti eeterlikke õlisid.Pistaatsiapähkleid süüakse niisama maiusena, küpsetatult või kasutatakse kondiitritoodete valmistamisel. Neid ka röstitakse ja seejärel soolatakse. Samuti pressitakse neist pistaatsiaõli, mis leiab kasutust farmaatsia- ja
Kestast saadavat ainet kasutatakse edukalt tööstuses. Alles pärast teise koore eraldamist saadakse kätte maitsev pähkel. Müüakse röstitud ja soolatud kujul. Indias kasutatakse taimetoitudes, riisiroogades, veiselihahautistes, kana täitmisel, aga ka kookides ja küpsetistes, Hiinas woki roogades. Ka dipikastmena. Kaunis kuju, väga mahe maitse. Ligi viiendik proteiini, 50%, Zn, Cu, Bl. Pekaanpähkel Pärineb Põhja-Ameerika põhjaosariikidest Mississippi piirkonnast ning Mehhikost ja on seal ka tänapäeval levinud. Kasvatusala on laienenud Austraaliasse, Lõuna- Aafrikasse, Indiasse, Hiinasse ja Iisraeli. Pekaanpähklid olid Ameerika põliselanike indiaanlaste oluliseks toiduartikliks juba kaua enne valgete meeste vallutusretki.
lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. Õitelt ja okastelt kogutud mesi on taimse päritoluga, valmistatud mesilaste poolt õitest kogutud nektarist või kuumade ilmadega okka pinnale erituvast "kastest". Lehemesi võib olla nii taimse kui loomse päritoluga. Mett kasutatakse toiduks ja ravimiseks. Mesi sisaldab rohkelt organismile kasulikke aineid, nagu näiteks looduslikke suhkruid, mineraale, vitamiine, aminohappeid ning antioksüdante. Mee omadused Viskoossus- sõltub mee koostisest ning eriti mees sisalduva vee hulgast. Tihedus- Mee tihedus on suurem kui veel Pindpinevus Värvus- Mee värvus sõltub eelkõige korjetaimedest Kristalliseerumine- Aja jooksul vedel mesi kristalliseerub ehk muutub tahkeks Sisaldab Sahharoosi Sisaldab vett 1720%, vitamiine ja teisi fütokemikaale happeid, valke 0,3% ja mineraaltoiteained Kasutamine ja säilitamine
lõpuks kuumutatakse madalal temperatuuril teraliseks. Tänu sellele on melassilt pruuni värvuse saanud, aromaatses ja veidi niiskes suhkrus säilinud vitamiinid, mineraalid ja muud toitained. Tervislikkuse seisukohast on parim, kui tarbida just täistoor-roosuhkruid. Hinnalt on need erinevatest suhkrutest kõige kallimad. Täistoor-roosuhkrud liigid on: Sucanat (tuletatud ingliskeelsest sõnadeühendist sugar cane natural) - sisaldab rohkesti mineraale (kaltsium, magneesium, raud, fosfor) ja vitamiine; sucanat sisaldab looduslikult ka umbes 3% mineraalsoolasid. Sobib hästi magustoitudesse, kus suhkru maitset tahetakse rõhutada, samuti pajaroogadesse ja kastemetesse. Rapadura (ehk Panela) - on kuivatatud suhkruroo mahl, mida müüakse vahel suurte kamakatena, tihti ka peenelt jahvatatuna. Rapadura on karamellipruuni värvi ja ka karamellimaitsega. Sobib karamellistesse küpsetistesse. Indiaanisuhkur - on tume ning karamellise maitsega
näitab see, kui vilja koor sõrmega vajutades kergesti muljuda annab. Säilib toatemperatuuril kuni 2 nädalat. Toiduks ja tööstuslikuks otstarbeks kasutatakse analoogselt greibiga. Koortes sisalduv õli on hinnatav pagaritööstuses. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:128) Pähklid Pähklid on söögiks kõlbulikud pähklikultuuride viljad, mis koosnevad koorest (kõvast või pehmest) ja söödavast tuumast. Kõige enam levinud pähkliliikide hulka kuuluvad maapähkel (arahhis), kreeka pähkel, kastan, seedripähkel, metspähkel (sarapuupähkel) ja selle aias kasvavad eriliigid . fundukk, mandel, pistaatsiapähkel. Vähem levinud on pöökpuupähkel, kesju. Koostiselt ja toiduks tarvitamise seisukohalt on pähklitele lähedased päevalille- ja kõrvitsaseemned. Pähkel on mitte ainult maitsev ja kõrge kalorsusega toiduaine, vaid ka küllaltki tugeva toimega ravivahend. Pähklid ja seemned on äärmiselt rikkad rasvade, valkude, asendamatute aminohapete,
Fosfor 54,0 mg Magneesium 22,0 mg Kaltsium 11,0 mg Naatrium 3,0 mg Raud 1,3 mg 22. Suurimad kaeratootjad maailmas. Venemaa, Kanada, Poola, USA 23. Nõuded kaerasortidele. Saagikus Seisukindlus Kasvuaeg Haigus- ja kahjurikindlus Tera kvaliteet 24. Toiteelementide sisaldus kaeras. Vesi 8,2 g Kalorsus 389 kcal Valgud 16,9 g Lipiidid 6,9 g Tuhk 1,7 g Süsivesikud 66,3 g Kiudained 10,6 g Kaltsium 54,0 mg Raud 4,72 mg Magneesium 177,0 mg Fosfor 523,0 mg Kaalium 429,0 mg Mangaan 4,9 mg
Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1
Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1
Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1
- vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). C-vitamiini kaod on ka säilitamisel üsna väikesed. Kaalika maitse oleneb suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest. Peale suhkrute mõjutavad kaalika maitset kõige enam väävlisisaldusega eeterlikud õlid. 100 g kaalikat annab 10 kcal energiat. Toiduks tarvitatakse kaalikat: - keedetult, - küpsetatult, - hautatult, - samuti toorelt toorsalatite koostisosana. Võib kuuluda mitmesuguste roogade koostisse. Toored kaalikaviilud on väga hinnatud väikelaste menüüs. Kasulik on süüa rohkesti toorest kaalikat vitamiinidevaesel kevadtalvel. Dieedipidajatele soovitatakse kaalikatoite kõhukinnisuse puhul.
valgud. Valkude lagunemisproduktid võivad olla eluohtlikult mürgised. Seepärast tuleb valgurikkaid ja palju vett sisaldavaid toiduaineid hoida ettenähtud temperatuuril ja kinni pidada säilitustähtaegadest. Rasvad kuuluvad organismi koostisse, samuti on nad vajalikud ainevahetusprotsessis ja energia allikana. Peaaegu puhtad rasvad on taimeõlid ja sulatatud loomsed rasvad. Suhteliselt rasvarikkad on või ja margariin, pähklid (kuni 67%), samuti rasvane liha ja kala. Hapniku ja valguse toimel rasvad riknevad, omandades ebameeldiva maitse ja lõhna. Rasvad ei lahustu vees, hapetes ega alkoholis. Nad lahustuvad bensiinis, eetris ja tärpentiinis. Rasvad on kõrge energiasisaldusega. Bioloogiliselt on organismile vajalikumad taimse päritoluga rasvad, sisaldades rohkem küllastumata (mono- ja polüküllastumata) rasvhappeid. Loomsete rasvadega kaasneb kolesterool, mis võib soodustada veresoonte lupjumist
Kevadeks on solaniin kuhjunud mugula "silmadesse" ja koore alla, mistõttu kevadel tuleks toiduks tarvitada kooritud kartuleid. 1 kg keedetud, puhastatud kartulit kindlustab organismi 20% valkudega, 40% süsivesikutega, B-grupi vitamiinidega, 60%, C-vitamiiniga 200%, mineraalainetega, nagu kaalium 200%, magneesiumiga ja fosforiga 50%, rauaga 60%. Õigel kulnaarsel töötlemisel annab kartul suure osa meie vitamiinidest ja mineraalainetest. Energiasisaldus umbes 83 kcal, vett umbes 80%, tärklist 7-20%, valku 2%. Kartulis leiduvad vitamiinid on vees lahustuvad, seda tuleb arvestada kulinaarsel töötlemisel. Sortide erinevuste tõttu sobivad erinevateks toitudeks erinevad sordid, näit friikart jaoks on lausa aretatud omad sordid. Lihtne reegel ütleb, et muredamad, st tärkliserikkamad sobivad püreede, vormide, pallide, taignate valmistamiseks. Vesisemad koos koorega keetmiseks, salatiteks, pannil praadimiseks
Lipiidid - Lipiidid on orgaanilised ained, mis lahustuvad hästi mittepolaarsetes lahustites, kuid on vees praktiliselt lahustumatud. Kuigi lipiide sisaldavad inimese organismi kõik rakud, on neid kõige enam rasvkoes, mis paikneb peamiselt naha all ja siseelundite ümbruses. Inimese keha massist moodustavad lipiidid normaalse keha koostise korral 17-30 aastastel naistel 22-28%, sama vanadel meestel aga 12-16% *Rasvadel Energia väärtus - 1g = 9 kcal *iseloomustab hüdrofoobsus -puudud vastasmõju veega -ei märgu ega lahustu vees -ei saa moodustada vesiniksidemeid Funktsioonid: *energeetiline ( rasvad ja rasvhapped) *struktuurne ( fosfo ja tfingolipiidid) *regulatoorne ( steroidid; vit D,E,A) *Lahusti *Mehhaaniline kaitse 1. Energeetiline funktsioon: Energeetilist funktsiooni täidavad organismi varulipiidid (triglütseriidid ehk neutraalrasvad)
- siidrit. 9. Olulisemad toiteelemendid, mineraalained ja vitamiinid pirnis. Pirnid sisaldavad: 80 - 85% vett, 6 - 14% suhkruid, 0,1 - 0,6% happeid, mineraalaineid ja vitamiine. Väärtust tõstab kõrge kaaliumisisaldus (100 - 150 mg%). Viljade rohke pektiin- ja kestaine puhastavad organismi raskemetallidest, radioaktiivsetest ainetest. 100 g pirne annab keskmiselt 46 - 56 kcal energiat. Kuivainet on kodumaistes pirnides 15,5%. Pirni koor sisaldab parkaineid 22 160 mg%. Vitamiinide sisalduse poolest on pirn puuviljade seas tagasihoidloikuim. C-vitamiini on keskmiselt 8 mg%. Rohkem on pirnides B-rühma vitamiine. E-vitamiini on 0,4 0,5, K-vitamiini 0,8 mg%. 10. Ploomide toiteväärtus. Ploomid sisaldavad paljusid väärtuslikke toitaineid: - süsivesikuid, - mineraalsooli,
mett, seejärel suhkrut. Mis aga juhtub, kui tarbida liiga palju suhkrut? Suhkruga magustatud toidu tarbimine võib.. Tõrjuda igapäevamenüüst toidud, mis on magusast palju kõrgema toiteväärtusega Teha diabeetikute, glükoositalumatuse või hüpoglükeemia all kannatajate jaoks raskeks veresuhkru taseme kontrolli all hoidmise Raskendada kehakaalu kontrolli all hoidmist Aidata kaasa hammaste lagunemisele. Sööge suhkru asemel mett! 1.3 Pähklid Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid, aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ja ilusa naha. Pähklites leiduvad rasvad tagavad ja rasvlahustuvate vitamiinide imendumise organismis. Pähkleid on hea süüa peale väsitavat treeningut või enne suuremat ajutööd
Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10- 15% üldisest energiavajadusest. Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse nende mürkide neutraliseerimiseks maos. Transpordifunktsioon - valkudega seostunud ainete transport biovedelikes, näiteks vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................
2.3.Toitained ja toidu energeetiline väärtus 27 Toit on kõik see, mida me sööme. Toiduained on toiduks kasutatavad loomsed ained või ainesegud: liha, munad, piim taimsed ained või ainesegud: köögiviljad, puuviljad, pähklid mineraalse päritoluga ained või ainesegud: keedusool Toitained on toiduaine koostisosad, mis seedimise tulemusel imenduvad organismi. Need on vajalikud ainevahetuseks, organismi kasvuks, keharakkude uuenemiseks, energia taastamiseks. Toitained jagunevad makro- ja mikrotoitaineteks. Makrotoitained on valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi. Need on vajalikud organismis energia tootmiseks ja kasvuks. Süsivesikud. Organism vajab süsivesikuid energia tootmiseks.
annaabi.ee 
