Kalju Lepik (1920-1999) Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus 7. oktoober kontoriametniku pojana Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tallinna Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kir...
muusikatoimetajana, andis välja ajalehte Eesti Hääl. On kirjutanud lastejutte, kuuldemänge, näidendeid, ajaloolisi teoseid Tallinna ajaloost, romaane elust 20. saj Tallinnas ja pagulaste elust Londonis. Loomingus · kindlad prototüübid · konkreetsed olukorrad · muusika · eksistentsiaalsed probleemid ,,Ohvrilaev" 1960 · inimese elu mõte ja eneseteostus · pagulaselu ummik, üksindus, enesetapp · tegelaste siseheitlused (alateadvus, petlik illusioon, mõistus) · armastus
Teemadeks on sõda, pagulus, armastus Miks vajas Josef Schwarts inimest, kellele oma lugu rääkida. Nimeta vähemalt kaks põhjust. Josef Schwarts tahtis, et kui ta ära sureb, siis oleks keegi, kes tema lugu teaks - kõik selleks, et mälestused edasi elaksid. Kui neid teistega ei jaga, siis surevad need koos sinuga. Samuti tahtis ta vabaneda valust. Jagatud mure on pool muret, täpselt nagu jagatud rõõm on poole suurem. Kuidas sina mõistad, miks Josef pärast 5-aastast pagulaselu Osnabrücki tagasi läks? Põhjenda oma seisukohti. Josef läks tagasi Osnabrücki, et tuua sealt ära oma naine, keda ta väga armastas, päästa ta sõjast ja koos põgeneda Ameerikasse. Leia romaanist vähemalt 2 seika, kus tekivad küsimused "Kes me oleme?- - - Mis on tõeline, kas peegelpilt või see, kes selle ees seisab?" Kirjelda lõksus olemist ja seda, kuidas sinna satuti. Josef oli pidevalt lõksus. Kuna Georg andis ta poliitiliste vaadete eest üles, elas ta aastaid paguluses
"Ristideta hauad" Raamatu autor on Arved Viirlaid, kes sündis 11. aprillil 1922 aastal Harjumaal Padise vallas ja on Eesti kirjanik. Ta alustas oma teekonda luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. Selle raamatuga ta räägib täpselt mida tehti inimestega Eestis tol ajal ja kuidas nende elu oli
Sisemas oli aga inimestel teatud hulgal ärevust tunda, sest aimati uue sõja lähenemist. Ei teatud küll millal see täpselt tuleb ja kas ikka üldse tuleb, kuid juba teadmatusest piisab, et inimesed rahutuks muutuksid. Ravic oli Saksamaal võimumeeste silmis põlu alla sattunud, nagu tuhandedki teised, kuna olevat oma riiki reetnud, isamaa vaenlastele varjualust pakkunud ja mistahes muud halba teinud, mida gestapo välja mõelda suutis. Oli valida koonduslaagrite ja pagulaselu vahel ning meie peategelane eelistas viimast. Rännakud läbi mitmete Euroopa riikide tõid ta lpuks Pariisi, mis oli piisavalt suur ja lõdvalt kontrollitud selleks, et saaks rahulikult elada ning isegi suhteliselt tulusat tööotsa omada, ilma et peaks pidevalt seaduse eest põgenema. Võib-olla esialgu tähendas inimeste ravimine talle midagi väga erilist, humaansuse tippu, sest arst on ju see, kes pikendab meie elu, päästab meid surmast. Kui aga sellel ajal, mil
Pariisis elas teisigi pagulasi. Näiteks ühte kutsuti Surmalinnuks, kuna oli alati enne sõda lahkunud. Nii oli ta teoses päev enne sõja kuulutamist jalga lasknud. Samas hotellis elas ka mees, kes oli kogu oma varad maalidesse paigutanud, see tähendab ,et oli ostnud kogu oma vara eest kuulsaid maale. Kui tal rahast puudu tuli, siis läks ja müüs mõne postimpressionisti või mõne muu kuulsa kunstniku teose maha. Kuna pagulaselu oli vilets, siis Ravici ja Joani ühisreisil Rivierasse arvas Ravic, et Joan eelistab talle glamuuri ja jätaks ta iga hetk, kui midagi paremat silmapiirile ilmuks. See paneb Joani vihastama - süüdistus oli täiesti alusetu. Nende kahe vahele tekkis lõhe. Välismaa elu on enamjaolt siis elamisväärne, kui ei viibita pagulasena riigis. Kõigest sellest saab teada juba eelmainitud raamatust.
Prosaistid Karl Ristikivi (1912 -1977) Algul kirjutas luulet, hiljem kirjanik Varbla kihelkonnas sündinud. Elas Rootsis, eesti kirjanike kooperatiivi esimees Looming: Tallinna triloogia: ,,tuli ja raud" ,,Hingede Öö" Ajaloofilosoofiline sari: ,,Põlev Lipp", ,,Lohe Hambad", ,,imede saar", ,,Mõrsjalinik Suurim romaanikirjanik. Arved Viirlaid Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja- aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. "Ristideta hauad" "Seitse kohtupäeva" Helga Nõu August Mälk oli eesti romaani- ja novellikirjanik
Kahel korral Kanada Eesti Kunstide Keskuse kirjandusauhinna. Aastal 1991 ka kodumaise Virumaa Fondi kirjanduspreemia. 7 luuleraamatut "Hulkuri evangeelium" (1948) "Üks suveõhtune naeratus" (1949) "Jäätunud peegel" (1962) "Hõllalaulud" (1967) "Käsikäes" (1978) "Igaviku silmapilgutus" (1982) "Valgus rahnude all" (1990) "Hulkuri evangeelium" (1948) Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes (`'Hulkuri evangeelium'') on olulisel kohal sõjaaastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. SA EI MAHU Sa ei mahu iseendasse, sa ei mahu maa peale ega taeva alla, ja isegi päike on sul ees. Ja ometi oled sa väikesem kui üksik liivatera suures, vaikivas kõrves. "Üks suveõhtune naeratus" (1949) ÕNN
Ristikivi. Kesksed pagulaseesti kirjandusajakirjad olid Tulimuld ja ______________ Rootsis. Pagulaskultuur oli kõrgpunktis 1950.-1960. aastatel ja selle keskused olid Rootsis, _____________________ KANADAS ja USAs. Omamoodi KIRJASÕNA(KOHVER) Poliitilise paguluse lõppu täistas Eesti __________________________ pagulaselu kujundiks sai _________________. TAASISESEISVUMINE 1991. aastal. Eesti kirjandus 1956-1985 1956-1965 toimus ühiskonna järk-järguline vabanemine, mida tähistati sõnaga _____________________. SULAAEG Tekkis võimalus suhelda välismaaga (kontaktid soomlaste ja eesti pagulastega). Tsensuur muutus leebemaks ja avaldati TÕLKE
DANTE ALIGHIERI Sündis Firenzes, kauged esivanemad olid aadikud Võitlus paavsti ja keisri pooldajate vahel, Alighieri kuulus paavsti pooldajate gvelfide hulka Gvelfidel läks hästi, said võimu Alighierist sai tähtis linnaametnik Gvelfid läksid omavahel tülli, jagunesid mustadeks ja valgeteks gvelfideks Mustad võitsid, Alighieri kuulus valgete hulka ja ta saadeti Firenzest minema 20aastat elas pagulaselu Pakuti võimalus naasta Firenzesse kui kahetseb patte, ei olnud nõus. Suurema osa loomingust kirjutab paguluses. Tuntud luulekogu ,,UUS ELU" koosneb 30luuletusest. Kõneleb Alighieri armastusest Beatrice vastu. Kirjutas hingelisest, imetlevast armastusest naise vastu. Kõigepealt kirjeldab, kuidas kohtusid 9- aastasena ning juba siis jättis tüdruk talle kustumatu mulje. Uuesti kohtusid 18- aastasena ja Alighieri armub sügavalt
Temast sai kunstnik. Mu väiksele vennale kõrgelt riiulilt Kolksatas kuklasse tinakapudel Temast sai kõrtsmik. Kuulates karjapoisina lojuste mäletsemist, Lõi härg mind käpuli sõnnikusse Minust sai kirjanik. Looming (1) · Kõik tema loomeviljad (11 proosaraamatut ja 7 luulekogu) ilmusid paguluses ning jõudsid Eestisse vaevaliselt ja hilinemisega. · Teemad: Teine maailmasõda, pagulaselu, metsavendlus, armastus, piin ja valu. · Peamine oli rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. · Ta on eriti pikalt ja üksiksasjalikult kirjeldanud selle ajajärgu piinamisi ja hirmutegusid. Looming (2) · Arved Viirlaid on pidanud luuletamist naudinguks, proosas kirjutamist aga raskeks tööks. · Vormiliselt küljest on ta ebaühtlane. · Viirlaidu on võrreldud Hemingwayga. 7 luulekogu · On avaldanud 7 luulekogu:
KALJU LEPIK Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus kontoriametniku pojana, õppis Tartu Kaubanduskoolis, Tartu Kommertsgümnaasiumis, 1942-43 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. 1943 mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, 1944 põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus pidas mitmeid leivatööameteid. Oli üks energilisemaid pagulaselu organisaatoreid Rootsis, võttes osa Radikaaldemokraatliku Koondise ja Stockholmi kirjastuse Eesti Raamat asutamisest (1946) ning kuuludes Balti Instituudi, Eesti Kultuuri Koondise, Eesti Rahvusnõukogu jt. pagulasorganisatsioonide juhatusse. Akadeemiliselt oli Kalju Lepik üliõpilasseltsi Põhjala liige. 1966. aastal sai Kalju Lepikust Balti Arhiivi juhataja. Pikka aega kuulus Kalju Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ning oli selle esimees aastast 1982. Kalju Lepik suri 1999
Sisemas oli aga inimestel teatud hulgal ärevust tunda, sest aimati uue sôja lähenemist. Ei teatud küll millal see täpselt tuleb ja kas ikka üldse tuleb, kuid juba teadmatusest piisab, et inimesed rahutuks muutuksid. 2. Ravic oli Saksamaal vôimumeeste silmis pôlu alla sattunud, nagu tuhandedki teised, kuna olevat oma riiki reetnud, isamaa vaenlastele varjualust pakkunud ja mistahes muud halba ja halvemat teinud, mida gestapo välja môelda suutis. Oli valida koonduslaagrite ja pagulaselu vahel ning meie peategelane eelistas viimast. Rännakud läbi mitmete Euroopa riikide tôid ta lôpuks Pariisi, mis oli piisavalt suur ja lôdvalt kontrollitud selleks, et saaks rahulikult elada ning isegi suhteliselt tulusat tööotsa omada, ilma et peaks pidevalt seaduse eest pôgenema. 3. Nii Morozov kui ka Ravic, môlemad olid pagulased, keda ei oodanud isamaal ees soe koht. Môlemad olid juba ühe sôja üle elanud ning, veteranid nagu nad olid, ei
Morozov on ühteaegu Ravici tugipunkt, andes talle pidevalt nõu ning abistades armuasjades Joaniga. Joani ja Ravici armastus on ettearvamatu, kord on nende tunded kirglikud ja tulised, kord aga külmad ja kustunud. Et tunnetes veelgi rohkem selgusele jõuda räägib Ravic Durantilt kavalusega välja piisava summa raha, et sõita koos Joaniga ühisreisile Riverisse, kus leiab aset ka esimene tüli. Nimelt usub Ravic, et Joan eelistab tema asemel glamuuri ja rikkust, kuid seda ei saa Ravic oma pagulaselu pärast naisele pakkuda. Joani meelest on süüdistused alusetud ning nende vahel tekib lõhe ja suhted kahe inimese vahel muutuvad veelgi hapramaks. Ometigi armastus nede vahel ei kao. Naastes tagasi Pariisi, abistab Ravic tänaval naist, kes ehitustellingute all oma kaela vigastas. Kohale tuli ka politsei ning meest ei päästnud ei varjunimi ega ka hädavale vanglasse sattumisest. Ravic saadeti kolmeks kuuks riigist välja. Aja mis Ravic
koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse. Pärast sõda elas lühikest aega Rootsis, 19451953 Inglismaal, kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning aastast 1953 Kanadas. 1954. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu fondi auhinna. 1997. aastal loobus ta president Lennart Meri poolt talle määratud Riigivapi III klassi teenetemärgist. Looming: Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. ``Ristiteta hauad`` Arved Viirlaiu "Ristideta hauad" annab meile masendava pildi traagilistest
elust pikema aja vältel ja omavad ühiseid tegelasi, nimetatakse Tallinna triloogiaks. Koos viimase Tallina triloogia teose avaldamise ja Tammsaarelt teenitud kiidusõnadega oli Ristikivist saanud esimene tõsiseltvõetav linnakirjanik. Pärast seda, kui oli aastal 1941 lõpetanud Tartu Ülikooli cum laude, astus 1943. aasta kevadel saksa sõjaväkke, kuid võttis juba novembris puhkuse ning põgenes Soome. Seda aastat võib pidada pagulaselu alguseks. 1944. aasta septembris liikus ta Soomest edasi Rootsi ning peatus lühikest aega Sigtuna põgenikelinnas. Seejärel elas ja töötas Ristikivi Uppsalas. Alates 1947. aastast töötas ta Stockholmis haigekassa ametnikuna ja elas Stockholmi eeslinnas Solnas. Kohe sõja järel ilmusid Rootsis romaanid "Kõik mis kunagi oli"(1936) ja "Ei juhtunud midagi"(1947), milles jutustatakse 1939 - 1940. aasta sündmustest ja meeleoludest Eestis. Alles 1953
"Das gelobte Land" (1970) "Varjud paradiisis" (ilmus postuumselt 1971, "Schatten im Paradies"; eesti keeles 1993; tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Uno Liivaku) Raamatust Tegelased: Ravic(Ludwig Fresenburg), Joan Madou, dr.Veber, dr. Durant, Boris Morozov, Haake. Ravic oli Saksamaalt välja saadetud arst, kes elas juba mitmendat aastat Prantsusmaal, Pariisis rahulikult oma pagulaselu. Pariisis elatub ta dr. Veberi ja dr. Duranti abistamisest. Ta aitas neil opereerida. Ühel õhtul kohtub ta sillal Joaniga. Ravicul tekib hiljem Joaniga suhe. Kord kui Ravic oli teel kliinikusse nägi ta pealt õnnetust. Ta läks appi. Muidugi tulid õnnetuskohale politseinikud. Nad küsisid Ravicilt dokumente ja muidugi tal polnud neid. Algul saadeti ta kaheks nädalaks vanglasse. Hiljem riigist välja.
a. ,,Sinine maailm", ,,Semud" ja 1938. a. ,,Sellid". Ülikoolis valib Karl erialaks geograafia. Üliõpilasaastatel on tegev ka üliõpilasseltsis ,,Veljesto". Ülikooli ajal saabub ka esimene suurem tunnustus romaani ,,Tuli ja raud" eest. Teose olulisust näitab A. H. Tammsaare avalik kiiduavaldus Ristikivile. 1943. aastal pärast ülikooli lõpetamist cum laude astus Ristikivi Saksa sõjaväkke, kus teenis aega staabikirjutajana. Samal aastal põgenes ta Soome võib pidada tema pagulaselu alguseks. Helsingis töötas ta sekretäri ning asjaajajana Eesti Büroos ning oli ka seotud vabariikliku vastupanuliikumisega. 1944. a. suundus edasi Rootsi, kus teenis elatist töötades kindlustus- ja haigekassaametnikuna. Rootsis elades ilmus tema loomingu paremik (nt. kirjandusteadlaste poolt armastatud modernistlik romaan ,,Hingede öö"), ühtlasi tegutses ta ka kirjanduskriitikuna. Üksinduse peletamiseks kirjutas Ristikivi ka luuletusi (1972. a. luulekogumik ,,Inimese teekond")
7 KALJU LEPIK Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus kontoriametniku pojana, õppis Tartu Kaubanduskoolis, Tartu Kommertsgümnaasiumis, 1942-43 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. 1943 mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, 1944 põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus pidas mitmeid leivatööameteid. Oli üks energilisemaid pagulaselu organisaatoreid Rootsis, võttes osa Radikaaldemokraatliku Koondise ja Stockholmi kirjastuse Eesti Raamat asutamisest (1946) ning kuuludes Balti Instituudi, Eesti Kultuuri Koondise, Eesti Rahvusnõukogu jt. pagulasorganisatsioonide juhatusse. Akadeemiliselt oli Kalju Lepik üliõpilasseltsi Põhjala liige. 1966. aastal sai Kalju Lepikust Balti Arhiivi juhataja. Pikka aega kuulus Kalju Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ning oli selle esimees aastast 1982. Kalju Lepik suri 1999
1997. aastal president Lennart Meri poolt talle määratud Riigivapi III klassi teenetemärgist Viirlaid talle omase radikaalsusega loobus. Looming Viirlaiu enese sõnul sai temast kirjanik tänu luthtunud spiooni karjääri tõttu. Tavapäraselt on Arved Viirlaiu loomingut käsitletud reedetud generatsiooni häälena.Kirjanik on pühendanud oma loomingu järjekindlalt kommunismivastasele võitlusele . Viirlaid alustas luuletajana.Teemade hulagas pemiselt pagulaselu,armastus,sõja-aastad.Avaldatud on mitmeid luulekogusid.Näiteks: Page 4 ,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 "Hulkuri evangeelium" (1948) "Üks suveõhtune naeratus" (1949) "Jäätunud peegel" (1962) "Hõllalaulud" (1967) "Käsikäes" (1978) "Igaviku silmapilgutus" (1982) "Valgus rahnude all" (1990) Tuntuim neist on vast aga ,,Hulkuri evangeelium" (1948)
Ristikivi huvitus sellest kuidas inimesed elavad suurte ideede nimel. Oluline pole mitte inimese saavutatu vaid püüded ja inimene ise, tema isiksus, tähtisonteekond.Ristikivi viimaneromaan"Roomapäevik" (1976) onkirjapandud18.sajandil Rooma linnas oma elu viimaseid päevi veetva Kaspari päevikuna. Paguluskirjandus Pagulus (e. eksiil) ja pagulased 40.aastatellahkus Eestist70 000 -75000eestlast.SatutiRootsi,Kanadasse,USA'sse, Austraaliasse, Inglismaale ja Saksamaale. Pagulaselu võrdpildina on räägitud kohvritest. Etapid: ·kohvritel istumine aeg (40. aastate2. pool) ·kohvrite lahtipakkimise aeg (50., 60. aastad) ·aeg, mil kohvrid viiakse pööningule (70. ja 80. aastate algus) (-rahvusaktiivsus vähenes, noored olid suured, eesti keel ainult kodudes, noored ei kippunud Eestisse) ·poliitilise paguluse lõpp on 1991. aastal, seoses Eesti taasiseseisvumisega Poliitiline võitlus ning seltsi-ja kultuurielu said Eesti identiteedi kandjateks välismaal. Kirja sõna
palju kui võimalik. Valisin just selle teema oma referaadi jaoks, kuna minu arvates on see väga aktuaalne, sest just need inimesed, kes pagesid sõja ajal välismaale on ka sinna jäänud ning paljud ei tunne, et nad tahaksid tagasi Eestisse tulla. 3 1. Arved Viirlaid 1.1 Elulugu Arved Viirlaid alustas oma karjääri luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud üle ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda sõda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikku karmi ja uskumatut elu ning pagulasühiskonna eluprobleeme. Arved Viirlaid sündis 11. Aprillil 1922. aastal Harjumaal taluniku pojana. Ta õppis
poliitiliste probleemideni". Kui Kauksi Ülle pani tähele, et ,,Vanas Võrumaas", aga ka ,,Veebruaris" hakkab nappima tunnetuslikku sügavust, siis võib temaga nõus olla tegemist on tõesti autori väga subjektiivse kihi peegeldusega, lüürikaga par excellence, millele ei ole kunagi laiemat objektiivset kandepinda. Lugejale kui niisugusele on see luule tõepoolest suhteliselt väheütlev, küll aga suurepärane aines Kangro kui kirjaniku uurijale või sellele, kes Kangro kaudu pagulaselu meeleolude dünaamikasse süveneda soovib. ,,Suveharjast" edasi peale pikemat pausi ilmunud kogus ,,September" aga on jällegi märgata selget muutust luulelaadis suurema süzeelisuse, s.t. eepilisuse poole. Sellegipoolest ei kao luulest lüüriline Kangro, kõrgemal astmel sünteesitakse lüüriline kiht lüroeepika lähedaseks, taas kõiki põhiliike endasse imavaks struktuuriks. Klassikaline näide on selles mõttes sonetipärg ,,Eikuskimaa, meta-maailm" kogust ,,Allikad silla juures"
1893-1959 Ta oli juhtiv novellist Novelett ,,Maanaine"- teksti tõlgendus oleneb sellest, mida me teame, rustikaalne(talupoeglik) ,,Suur reheahi"- soojus, leivaga seonduv, kodune kindlustunne Mida tegi Vallak selle väljendiga? o Eri eestlasliku maailma o Vili on toit, andis elu o Volkonski:mis hoiab meid siin maal kinni? Vallak-suur reheahi See on oma, me ei saa kaugele minna Bernhard Kangro juhtis rootsis pagulaselu, kultuuri Luuletus: ,,Ajatu mälestus"- mina olen reheahi, reheahi on muudetud müüdiks, mida reheahi tunnetab? Ajatut mälestust, ühendab põlvkondi. Ajatu. Sügisball: minevikuta ja tulevikuta inimesed. Polnud reheahju Kolhoosis suur põld ja kortermaja- polnud ka reheahju, et lõhkuda minevikku, et kasvatada sotsialismi inimesi. FRIEDEBERT TUGLAS(1886-1971) · Lõuna-Eestis sündinud. · Mõisateenistujate perest
lahenduse sõjaromaani puhul, seda ta ise põhjendab sellega, et need sõjakogemused (mis olid tal reaalsed ja olemas, käis Soome jätkusõjas) olid nii painavad ja vajasid mingit lõdvestavat lahtikirjutust. ,,Maapagu" käsitleb aega Noor Eesti põlvkonnast, kellest paljud olid sunnitud pagulusse minema ja võtab väga otseseid prototüüpe. Valev Uibopuu (1913-1997) Läks Rootsi ja kolis Lundi. Temast kujuneb ka Kangro kõige otsesem ja lähim abiline kirjandusliku pagulaselu organiseerimisel. Jätkab õpinguid Lundi ülikoolis ja teeb suhteliselt hilises eas akadeemilist karjääri. Seejärel kaitseb doktorikraadi soome-ugri keelte ala ja saab Juius Mägiste mantlipärija saab soome-ugri instituudi juhatajaks. · 1948 Keegi ei kuule meid · 1951 Neli tuld · 1957 Janu Tal on üsna varakult kalduvus luua mudelsituatsioone (ruumimudeleid) mille baasil tahab laiemaid üldistusi teha. Mudeldav taotlus süveneb ja ikkagi nii, et realistlik kiht hakkab
Ajakomöödia alal saavutas edu rahvatükkidega "Vaese mehe ututall"(1932) ja "Neitsid lampidega2(1933), mida iseloomustavad karikeeritud tüübid ja ladus, rahvapärane dialoog. Välismaal katkesid Mälgu sidemed lapsepõlvest tuttava keskkonnaga. Muutunud olusuhted ning kirjanduslikud mõjutused on hilisemas loomingus esile kutsunud uusi ainealasid ning ideelisi otsinguid. Mälgu esimesed Rootsis ilmunud romaanid "Öised linnud"(1945), "Kodumaata"(1947) kajastavad kodumaalt põgenemist ning pagulaselu algaastaid. Sügavam hingeelu jälgimine ning religioosse tagapõhjaga eetilise tõe otsimine kajastub jutustustekogus "Jumala tuultes" (1949). Pessimistlikud eluvaatlused ilmnevad hilisemates romaanides. Jutustustekogu "Tuli sinu käes"(1955) näitab fasistlikus armees teenimise ja võõrsil elamise traagikat. Realistlikke pilte Rootsi ja rootslaste tänapäeva-elust loob romaan "Kevadine maa"(1965). "Õitsev meri" (1935) Tegelasteks on vabadikupere, kelle vastu saatus pole armuline, nii et
ajutine nähtus, läheb mööda. Odessa käis mitu korda käest kätte punaste ja valgete vahel. Kui punased parasjagu linnas olid, mõisteti B mingi asja pärast surma. Üks Bi sõpradest, kellel oli vastavaid suhteid, kostis ta eest ja kirjutas kirja. Nii ei lastudki Bt maha. 20ndatel oli juba selge, et punased jäävadki võimule. B selle reziimiga leppida ei suutnud, sõitis ära Prantsusmaale. Bl selleks ajaks juba piisavalt suur kirjanikukuulsus. Ei elanud vaest pagulaselu, raha sai tõlgete pealt. Tipphetk Bi elus '33, kui ta sai Nobeli preemia. Tseremoonia oli Bi jaoks muljetavaldav, eriti meeldis talle, et Rootsi kunn isiklikult viis ta preemia vastuvõtmiseks saali. Ka kõige sellega kaasnev au ja kuulsus meeldis Ble. Preemiarahaks sai 715 000 franki. See raha sai aga suht kiiresti otsa, kulutas seda kaasemigrantide, algajate kirjanike toetuseks. Talviti elas Pariisis, suviti LõPrantsusmaal üürivillas. Pärast
memuaarkirjandust 90 autorilt ilmus ligi 155 teost. 1950ndatel hakkas osa väliseesti kirjanikke kirjutama teoseid asukohamaa keeles. Tuntuimad väliseesti kirjanikud on Gustav Suits, Marie Under, Karl Ristikivi, August Gailit, Henrik Visnapuu, Helga Nõu, Valev Uibopuu, Arved Viirlaid, Albert Kivikas jt. Arved Viirlaiu looming Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõjaaastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. "Ristideta hauad" 23. Tegevuspaik Eesti küla 1944. aasta oktoobrist alates Sündmused:
Sisemas oli aga inimestel teatud hulgal ärevust tunda, sest aimati uue sôja lähenemist. Ei teatud küll millal see täpselt tuleb ja kas ikka üldse tuleb, kuid juba teadmatusest piisab, et inimesed rahutuks muutuksid. 2. Ravic oli Saksamaal vôimumeeste silmis pôlu alla sattunud, nagu tuhandedki teised, kuna olevat oma riiki reetnud, isamaa vaenlastele varjualust pakkunud ja mistahes muud halba ja halvemat teinud, mida gestapo välja môelda suutis. Oli valida koonduslaagrite ja pagulaselu vahel ning meie peategelane eelistas viimast. Rännakud läbi mitmete Euroopa riikide tôid ta lôpuks Pariisi, mis oli piisavalt suur ja lôdvalt kontrollitud selleks, et saaks rahulikult elada ning isegi suhteliselt tulusat tööotsa omada, ilma et peaks pidevalt seaduse eest pôgenema. 3. Nii Morozov kui ka Ravic, môlemad olid pagulased, keda ei oodanud isamaal ees soe koht. Môlemad olid juba ühe sôja üle elanud ning, veteranid nagu nad olid, ei suhtunud ka
annaabi.ee 
