Praktikaaruanne on praktikal tehtud tööde aruanne, mille vormistamise nõuded esitab praktika juhendaja enne praktikale minekut. Töövaldkonniti võivad esineda erinevused, mis lähtuvad õppekavast. Õpimapp ehk portfoolio on õppuri poolt õppeajal väärtustatud ja mappi paigaldatud kirjalike materjalide süstematiseeritud kogu, mis tõendab õppija iseseisvat ja praktilist tegevust õppeka- va järgsel õppimisel ja iseseisvaks kutsealaseks tegevuseks valmistumisel. Mapp vormistatakse paberkandjale ja/või elektroonilisele andmekandjale. Õpimapi koostamine toimub õppeaja jooksul regulaarselt õpimappi materjalide kogumise ja süstematiseerimisega. Õppetöö lõpus täiendatakse õpimappi, lisades sellele tiitelleht, sisukord, sissejuhatus ja kokkuvõte. Õpimapi hindamise ja vormistamise alused kehtestab aineõpetaja. Lõputöö on juhendaja suunamisel kirjutatav uurimustöö, mis sisaldab teoreetilist ülevaadet
Materjalitehnika instituut Kodutöö nr 1 Materjali valik - trükipress Tallinn 2012 1 Koostu funktsioon Koostuks on trükimasinast valitud detailid, mille funktsiooniks on trükikirja tekitamine paberkandjale. Koostu tehnilised nõuded: · Töökindlus. · Kulumiskindlus detailide omavahelise höördumise vähendamiseks, vajadusel kerge õlitus. · Sitkus. · Täpsus valmistamisel. · Kõik koostu detailid valmistatud metallist. Töökeskkonnas muutub töötemperatuur vähe, kuna tegemist on mehhaanilise kirjapressiga ning detailide temperatuur ei tõuse väikese töökiiruse tõttu märkimisväärseks. 2 Detaili töötingimuste analüüs Detaili kujutatud alltoodud joonisel
Materjalitehnika instituut Kodutöö nr 2 Valmistustehnoloogia valik - trükipress Tallinn 2012 1 Detaili konstruktsiooni lühianalüüs Detailiks on trükimasinast pärit templivars, mille otsa käib templimärk/raud, mille funktsiooniks on trükikirja tekitamine paberkandjale. Esialgse vaatluse põhjal tundub detaili konstruktsioon üpriski lihtne, kuna tegu on lihtsustatult lehtmetallist jupiga, mille paksus ca 1 mm. Lihtsus väljendub ka painete olematusest antud konkreetse detaili puhul. Eelöeldut silmas pidades võiks toote valmistamiseks kasutada survetöötlust täpsemalt lehtstantsimist. Allpool kirjeldatud illustratiivselt lehtstantsimise põhimõtteid. Joonis Lehtstantsimise lühikirjeldus Detaili elementide valmistamise võimalikkus:
Tekitades küsimuse, kuhu viib see edasi meedia ja kas õnnestub veel kunagi pinnale ujuda ja taastada usaldas lugejate seas? Seoses meedia kolimisega Internetti on paberikandja kaotanud suure hulga enda regulaarsetest lugejatest. See protsess näib olevat pöördumatu, kuna Interneti kasutamine muutub üha lihtsamaks ja kättesaadavamaks kõigile. Üha enam korraldatakse õppeid ka vanemale generatsioonile. Mis annab järjekordse hoobi paberkandjale ja heidab üha tumedamat varju tulevikule. Kas on üldse lootust saada lugejaid juurde või leppida paratamatusega ja hoida neid, kes veel on? Tundub igati õige ja loogiline samm kolida virtuaalmaailma, sest seal on uudiste edastamine ja efektiivsus paberkandjast kordades kiirem ja tõhusam. Kuid probleemiks tekib uudiste üleküllus ja uudise edastamine erinevate poolte poolt. Kus üks võtab stamp uudise, teine lisab sinna vürtsi ja kolmas laseb käiku muud nipid, et meelitada
BY - poltliidetega osade vahetus Kasutamine Eestis Meetodit hakati Eestis laialdaselt kasutama 1990. - ndate aastate algusest, kui algas aktiivne suhtlemine välisriikidega. Nimetatud normid toodi Eestisse paljundatuna paberkandjatele. EELISED: · Normid on koostatud lähtudes remonditöökoja reaalsetest tingimustest. · Normide muretsemine ei nõua olulisi investeeringuid. · Normide kasutamine ei nõua kaasaegset arvutustehnikat, kuna on trükitud paberkandjale. · MYSBY/VAT normid olid eesti autoremonditöökodades laialdaselt kasutusel aastatel 1993 - 1998. Paljud autoremondiga tegelevad ettevõtted kasutavad ja aktsepeerivad neid praegugi. PUUDUSED: · Normide täiendamine on seoses remonditööde normeerimisprogrammiga CABAS lõppenud. Viimased sõidukite mudelid, mida MYSBY/VAT käsitleb, pärinevad 1998 aastast. Seetõttu ei sobi nimetatud normed hilisemate sõidukimudelite remonditööde normeerimiseks.
see võrreldes inimtööjõu kasutamisega siiski kokkuhoidu. Ebaratsionaalsuseks ja seega kolmandaks suuremaks probleemiks võib pidada ka digitaaldokumentide väljatrükkimist alatise säilitamise tagamiseks. Mis kord juba on digitaalsena loodud, peaks minu meelest tänapäevaste tehniliste lahenduste juures olema võimalik ka digitaalsena säilitada, liiatigi võttes arvesse, et kogu digitaalset teavet polegi võimalik paberkandjale vormistada. Taolise olukorra süüdlaseks võib pidada kehtivaid õigusakte, mis ei reguleeri digitaaldokumentide pikaajalist säilitamist piisavalt ja üheselt. 6 5 Aas, K ja Kärberg, T. Loengumaterjal ,,Dokumendihalduse aktuaalsed probleemid" 30.03.2012, lk 13-14 6 Rahvusarhiiv. Digitaalarhiivinduse strateegia 2005-2010, lk 12
nende võimalikest lahendustest. Dokumendihaldust seostatakse eelkõige paberi või faili kujul dokumentidega. Dokumendihaldus on dokumentide loomise, saamise, kasutamise ning säilitamise korraldamine ning selleks loodud süsteem. Dokumentide käsitlemisel on abiks dokumendihaldussüsteemid. Mitmed probleemid dokumendihalduses on seotud dokumentidega paberkandjal. Tihti tehakse digidokumentidest koopiaid paberkandjale ja sellepärast on palju lisatööd. Isegi kui asutuse põhitöö toimub arvutites digidokumentidena, siis tihti saadetakse asutusse ka paberkandjal dokumente ja selle tõttu tuleb osa tööd teha paberil ja teine osa arvutis. Lisaks on ka dokumendihaldussüsteemid paljudele kasutamiseks keerulised. Probleemidele võivad lahendusi pakkuda erinevad koolitused, dokumendihaldussüsteemide kasutuselevõtt või lihtsalt asutustes kindlaks tegemine, kuidas toimub töö. Kui enamik asutuse
oma eelkäijalt mitte üks, vaid mitu korda, ta on kuulnud seda mitte ühelt, aga tervelt realt jutustajatelt ja erinevates redaktsioonides. 19. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA asutati 1927 mõttega koguda võimalikult palju vaimset kultuuri ja seda paberkandjatele või videolintidele jäädvustada. Rahvaluule arhiivis on folkloorinähtusi jäädvustatud paberkandjale, fonogrammile ja videolindile. 20. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. Kartoteegid on tähestikulises järjekorras kohanimede järgi, et oleks lihtne leida kindla paiga folkloori. 21. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. Juutide folkloor, mustlaste folkloor 22
Vorm peab vastama õigusaktides kehtestatud vorminõuetele Struktuur sõltub dokumendi liigist ja sisust Dokument peab olema vormistatud korrektselt ja vastavuses konkreetse dokumendiliigi vorminguga. Ametlikud dokumendidvormistatakse paber-ja /või digitaalkandjale. Teabekandja valikul tuleb lähtuda dokumendi Liigist Säilitustähtajast Nõudest tagada tõestusväärtuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul Arhiveerimise võimalusest. Paberkandjale vormistatakse dokumendid dokumendiplankidele. Plankidele vormistatakse: Ametikirjad Õigusaktid (käskkkirjad, korraldused) Protokollid Aktid jt dokumendid Plangile ei vormistata õiguakti lisa. Dokumendi plank on trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljd teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. Ametikiri koostatakse infovhetuse eesmärgil, adresseeritakse juriidilisele või
Aktile kirjutavad alla asjaajamise üleandja, vastuvõtja ja vastava töövaldkonna vastutusala direktori, prorektori või rektori poolt määratud üleandmise juures viibivad töötajad. Akti kinnitab üleandja vahetu töökorraldaja. Akt registreeritakse dokumendiregistris ja säilitatakse struktuuriüksuses, kus toimus üleandmine. Kui akt vormistatakse digitaalselt, siis tagatakse juurdepääs aktile kõigile allakirjutajatele. Säilitamiseks trükitakse akt paberkandjale. Kus hoitakse alatise säilitustähtajaga arhivaale? Alatise ja üle 10-aastase (pikaajalise) säilitustähtajaga arhivaalid antakse üle ülikooli arhiivi kolme aasta jooksul pärast nende loomist või saamist ja nendega seotud asjaajamise lõppemist. Juurdepääsu nendele arhivaalidele reguleerib käesolev asjaajamiskord. Alatisele säilitamisele kuuluvate arhivaalide üleandmine Riigiarhiivi toimub vastavalt arhiivieeskirjale ja seda teeb ülikooli arhivaar.
Aktile kirjutavad alla asjaajamise üleandja, vastuvõtja ja vastava töövaldkonna vastutusala direktori, prorektori või rektori poolt määratud üleandmise juures viibivad töötajad. Akti kinnitab üleandja vahetu töökorraldaja. Akt registreeritakse dokumendiregistris ja säilitatakse struktuuriüksuses, kus toimus üleandmine. Kui akt vormistatakse digitaalselt, siis tagatakse juurdepääs aktile kõigile allakirjutajatele. Säilitamiseks trükitakse akt paberkandjale. Kus hoitakse alatise säilitustähtajaga arhivaale? Alatise ja üle 10-aastase (pikaajalise) säilitustähtajaga arhivaalid antakse üle ülikooli arhiivi kolme aasta jooksul pärast nende loomist või saamist ja nendega seotud asjaajamise lõppemist. Juurdepääsu nendele arhivaalidele reguleerib käesolev asjaajamiskord. Alatisele säilitamisele kuuluvate arhivaalide üleandmine Riigiarhiivi toimub vastavalt arhiivieeskirjale ja seda teeb ülikooli arhivaar.
Registrisse kantakse number, akti allakirjutamise kuupäev, pealkiri, allkirjastaja (kui organisatsioonis on mitu allkirjastajat), koostaja; jõustumise kuupäev; täitmise tähtaeg; kellele suunatud; täitmismärge; juurdepääsupiirangud; andmed kehtivuse kohta; andmed akti muutmise või kehtetuks tunnistamise kohta; andmekandja. 6. Käskkiri vormistatakse üldplangile ühes eksemparis vüi digitaalselt. Erandiks on distsiplinaarkaristuse käskkiri, mis vormistatakse paberkandjale ja kahes eksemplaris. 7. Käskkirja väljaandmise algatajaks võib olla juhtkond, struktuuriüksuste juhit, spetsialistid. 8. Käskkirja koostab ning vormistab spetsialist, kelle kompetentsi kuulub reglementeerimist vajav küsimus. 9. Käskkirja vormistamise etapid: 1) spetsialist vormistab käskkirja kavandi; 2) spetsialist suunab projekti kooskõlastamiseks vahetule ülemusele, teistele selle küsimusega seotud spetsialistidele, juristile;
Kirjavahetuse puhul paigutatakse samasse toimikusse esmane e. algatuskiri koos vastuskirjade ja muude dokumetidega, mis asja lahendamise käigus tekkisid. Dokumendid järjestatakse kronoloogiliselt nii, et nad käsitleksid asja terviklikult. Lahendatud digitaaldokumendid salvestatakse säilivuskindlale kandjale ja formaadis, mis tagab nende säilimise autentsena ja terviklikuna kehtestatud säilitustähtaja jooksul. Lahendatud digitaaldokument vormistatakse paberkandjale juhul, kui ta kuulub alalisele säilitamisele ja kui ei ole võimalik tagada dokumendi säilimist digitaalkandjal autentsena ja terviklikuna ettenähtud säilivustähtaja jooksul. Kui dokument on asutusse saabunud või välja saadetud elektronpostiga ja temast säilitatakse väljatrükk, säilitakse paberkandjal ka vastav elektronposti teade.
49.Kuhu seosviit vormistatakse? viidaväljale 50.Ametikirja pealkiri vormistatakse ALATI 51.E-kirjas tuleb viidata kirja manusele lisamärkes pärast lõputervitust. 52.E-kirja andmetes trükitakse allkirjastaja ees-ja perekonna nimi, organisatsiooni nimetus, ametinimetus, telefoni ja faksinumbrid, e-postiaadress (visiitkaardi andmed) 53.Digitaaldokument edastatakse adressaadile *elektrooniliselt, allkirjastatud *lingiga 54.Millal vormistatakse lahendatud digitaaldokument paberkandjale? kui ta on pikaajalise säilitus tähtajaga 55.Märgukiri ja selgitustaotlus tuleb lahendada 30 kalendripäeva jooksul 56.Protokolli kuupäevaks on koosoleku toimumise kuupäev 57.Dokumendid liigitatakse peale lahendamist sarjadesse: dokumentide loetelu alusel 58.Kui kaua (vastavalt arhiiveeskirjale) võib dokumente säilitada asjaajamises (töökohtadel) Arhivaalid tuleb avalikku arhiivi üle anda, kui neid ei vajata enam oma ülesannete täitmiseks,
Nende abil saab nii vastuvõtu- kui ka raamatupidamisosakond üle kontrollida kõik tehingud, nende õigsuse ning vastavuse kliendi arve ning teiste osakondade koondaruannetega. Automatiseeritud majutuskohtades lihtsustab juhtimissüsteemi olemasolu auditeerimist ning aruanded saab vajalikul ajahetkel luua. Mitteautomatiseeritud ettevõtetes koostatakse igal õhtul päeva jooksul toimunud tehinguid kajastavad aruanded käsitsi paberkandjale. Hotelli juhtraportis sisalduvad hotellis toimunud äritehingud koondina. Juhtraportiks nimetatakse aruannet, mis annab ülevaate hotelli täitumusest ja müügitulemustest. Osakonna juhtidel on selle abil lihtne näha eelmise päeva, nädala, kuu või aasta tubade ja voodikohtade täitumust, keskmist toa müügihinda võrrelduna letihinnaga, külastajate kulutusi lisateenustele jne. Süsteemid võimaldavad koostada erinevaid aruandeid, luua
DL sees. Dokumendiloetelu on asutuse arhiivimoodustumise peamine tööriist. Asutus töötab oma dokumentide liigitamiseks liigitusskeemi (funktsioonide ja sarjade struktureeritud loetelu funktsioon, sari, toimik). Liigitusskeemi kavand kooskõlastatakse avaliku arhiiviga. Teoreetiliselt algab arhiivihaldus juba dok. loomisega, sellest oleneb teabekandja valik. Asutus peab otsustama milline informatsioon talletada, milline mitte (sõnaline). Ning kuidas talletada, mis elektroonilisele ja mis paberkandjale. Jäädvustamisviis on muutunud oluliseks. Nn. pikaajaliseks säilitamiseks paberkandjale. Elektroonilisi versioone kasut. Rohkem infovahetuseks. Regulatsioon tuleb määrata asjaajamiskorras, kuidas dokumenteeritakse ja kes mida teeb. Arhivaalide ülevaade: arvestusdokument asjaajamises lõpetatud arhivaalide kohta nende olemi kindlaks tegemiseks ja juurdepääsu tagamiseks. Dokumendid peavad olema loetletud ja kirjeldatud enne kui nad hoiustatakse, selleks luuakse arhivaalide loetelu
süsteemiks, et toimida nagu koopiamasin. Printereid, millel on lisaks printimisele ka skaneerimise või paljundamise võimalus, nimetatakse tihti kontorikombainideks. Kasutan ise tihti sellist kontorikombaini: Konica Minolta BizHub C200 (Joonis 1). Joonis 1 Tavaprinterid ja mõned tööstuslikud printerid on mõeldud väikesemahulisteks trükitöödeks ja ei vaja praktiliselt üldse mingit seadistamisaega enne paberkandjale printimist. Printerid on siiski reeglina aeglased seadmed (30 lehekülge minutis loetakse kiireks, kuid paljud odavad printerid on sellest palju aeglasemad) ja lehekülje hind tuleb tegelikult suhteliselt kõrge. Selle kompenseerib aga printimise mugavus ja parema ülevaate omamine printimiskuludest võrreldes trükifirmade teenuste kasutamisega. Suuremahuliste tööde juures, näiteks ajaleheväljaannete puhul ja kirjastustes, eelistatakse endiselt trükipressi. Samas on printereid
Arvuti abil tuleb teha väga palju koolitöid ning ühiselamus elades olen kohustatud kasutama nende tegemiseks sülearvutit. Kiirgusega kokkupuute vähendamiseks peaksin eemale hoidma sülearvutist meelelahutuse eesmärgil ja kasutama seda ainult koolitööde tegemiseks. Lisaks oleks kasulik keerata ekraanivalgus tumedamaks, et valgus ei oleks liialt pimestav ja ei hakkaks silmi väsitama. Võimalusel oleks kasulik teha tööd kirjalikult paberkandjale, samuti oleks kasulik printida konspektid välja, et ei peaks nende käsitlemiseks kasutama arvuti abi. Sundasend on ilmselt iga õppija probleem. Minu toas on neljakohaline laud,mille ümber on neli tooli. Toakaaslasega meid on kaks, nii et meil jätkuks ka kahest toolist. Sellisel juhul oleks jalgadel rohkem ruumi ja see ei hakkaks kuidagi selga mõjutama. Laud ja toolid ei ole kahjuks reguleeritavad mitte üheski mõttes ning nendega peab leppima
24. 25. 26. Piimaauto 27. 28. See salvestab need kas kettale või muule püsivale andmekandjale. Lisaks kasutatakse ka väljatrükki paberkandjale. Kõige kaasaegsemate süsteemide puhul on võimalik andmete edastus otseselt piimatööstusesse. Selleks kasutatakse mobiil- või satelliitside võrku
nihutatud 500 km lääne suunas. Kaardi mõõtkavaon 1:50000. Moonutused on kõige suuremad 0,9996. See kaart on valmistatud satelliitfotode põhjal, ja satellliidiks on Prantsuse satelliit SPOT, kaugseire andmed on vastuvõetud Rootsis ja seal on valmistatud must-valged ortofotod, mis anti üle Eesti kaardikeskusele, kus need töödeldi ümber ja formeeriti kaardilehed. Selliselt koostati digitaalne andmebaas ja see on olemas terve Eesti territooriumi kohta. Paberkandjale ei ole kõik kaardilehed veel trükitud. Kaart on ettenähtud erialaste andmekaartide aluseks ja digitaalset andmebaasi täiendatakse pidevalt. Reljeef sellele kaardile transformeeriti vanadelt kaartidelt, seetõttu esineb kõrgustes mõnes kohas tõsiseid vigu. Baaskaardi põhilisteks tarbijateks on loodusressursside uurijad, GIS, põllu-ja metsamajandus, riigikaitse, maareform, jne. Praegusel ajal baaskaarti täiendatakse ja koostatakse erinevaid
Sama autori tööd järjestatakse ilmumisaasta järgi. Sama autori samal aastal ilmunud tööd järjestatakse pealkirja esimese sõna järgi, ilmumisaastale lisatakse väiketähed a, b, c jne. Viidatud allikate loetelus on reavaheks 1,0 (Single). Kahe kirje vahele jäetakse tühi rida. Sõltuvalt allika tüübist peavad viitekirjetesse kuuluma teatud kohustuslikud andmed. 20 5.1. Trükitud allikas paberkandjal Paberkandjale trükitud allika puhul eeldatakse tema tõkestamata levikut. 5.1.1. Raamat Autori(te)ga raamat Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: Alapealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autori nimes on esikohal perekonnanimi, koma järel initsiaal(id). Mitme autori nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, kirjutatakse eesnimed välja. Kui ilmumisaasta puudub, kirjutatakse „s.a.“ (sine anno). Kordustrüki number on
asjadega ise end pidevalt kursis ning teha enesele raamatupidamist. Raamatupidamisarvestust peetakse raamatupidamisprogrammis Merit Aktiva, kuid dokumente saab vajadusel teha ka käsitsi ja välja printida. Üldjuhul piisab sellises firmas lauaarvutist või sülearvutist ning telefonist ja heast programmist. Ettevõte omas ühte sülearvutit ja printerit, millega saab kõik dokumendid sisestada, programmi kanda ja ka paberkandjale lasta. 8 2 MAJANDUSSÜNDMUSTE DOKUMENTEERIMIE JA KIRJENDAMINE 2.1 Raamatupidamistreguleerivad õigus- ja normatiivaktid, sh raamatupidamise sise-eeskiri OÜ TINEVEX raamatupidamise sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Raamatupidamise Toimkonna juhendit, riigi raamatupidamise üldeeskirju ja ,,raamatupidamise seadust" on sise-eeskirja koostades jälgitud. Programm Merit
Lahendatud digitaaldokumendid salvestatakse säilivuskindlale kandjale formaadis, mis tagab nende säilimise autentse ja terviklikuna vähemalt neile kehtestatud säilitustähtaja jooksul. Digitaaldokumentidest tehakse regulaarselt (vähemalt kord nädalas) varukoopiaid, mida säilitatakse esialgsest serverist füüsiliselt eraldi asetsevas ruumis olevas serveris või CD-l, DVD-l. Kui seda ei ole võimalik tagada, tuleb lahendatud digitaaldokument vormistada paberkandjale. Kui asutuse paberkandjal dokumendid skaneeritakse ning luuakse neist elektroonilised koopiad, siis säilitatakse ka paberkandjal originaalid. 3.4.7 Juurdepääs Juurdepääs avalikku teavet sisaldavale dokumendile on vaba alates dokumendi loomisest, kuid teatud liiki teavet sisaldavatele dokumentidele kehtestatakse juurdepääsupiirangud. Avalikustamisele kuuluv teave on veebilehel tutvumiseks avalikustatud, mitte aga andmete muutmiseks või kustutamiseks
Fotograaf vajutab nupule „tagasi“. Kasutaja 36 viiakse tagasi sammule 7. 1.8.2.5 Tellimuse koostamine/esitamine Kasutusjuht: Tellimuse koostamine/esitamine Põhilised tegutsejad: Klient Huvitatud osapooled: Klient – soov saada endast kvaliteetseid fotosid paberkandjale Fotograaf – soov teenida kasu Pildistamise korraldaja – soov teenida kasu Eeltingimused: Klient on loginud sisse oma kasutajakontosse ning fotod on edastatud kliendi kasutajakontole. Järeltingimused: Klient on esitanud tellimuse ning peab maksma arve. Seejärel peab klient ootama kuni fotod ilmutatakse ning toimetatakse talle kohale. Erinõudmised: - Kasutusjuhu esinemissagedus: Niipea, kui kliendi kasutajakontole on edastatud fotod ning klient soovib neid tellida.
Sama autori tööd järjestatakse ilmumisaasta järgi. Sama autori samal aastal ilmunud tööd järjestatakse pealkirja esimese sõna järgi, ilmumisaastale lisatakse väiketähed a, b, c jne. Viidatud allikate loetelus on reavaheks 1,0 (Single). Kahe kirje vahele jäetakse tühi rida. Sõltuvalt allika tüübist peavad viitekirjetesse kuuluma teatud kohustuslikud andmed. 20 5.1. Trükitud allikas paberkandjal Paberkandjale trükitud allika puhul eeldatakse tema tõkestamata levikut. 5.1.1. Raamat Autori(te)ga raamat Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: Alapealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autori nimes on esikohal perekonnanimi, koma järel initsiaal(id). Mitme autori nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, kirjutatakse eesnimed välja. Kui ilmumisaasta puudub, kirjutatakse „s.a.“ (sine anno). Kordustrüki number on
kelle abil/kaudu objekti uuritakse? Miks just need inimesed või tekstid? Uurimise läbiviimise ajakava 2 faas: andmete kogumine ja korrastamine 3 faas: analüüs ja interpretatsioon, uurimisaruande kirjutamine 6. loeng 13.märts Teaduslikuks teemaks ei ole soovitatav teemat esitada küsimusena ja eelkõige veel ka miks- küsimus. *kirjutada ka oma arusaamade arengut konspekti! Täiendus, 2. juuni 2012: Kasutan võimalust ja kirjutan siia märkmeid, mida olen loengukursuse jooksul paberkandjale teinud: Kvalitatiivsete meetoditega uurimine keskendub eelkõige tähenduste uurimisele, sellele, kuidas inimesed ise asju mõtestavad ja tõlgendavad see on ka kogemuste uurimine. See, kuidas inimesed mingit fenomeni kogevad, kuidas see konkreetselt kellegi elu mõjutab. See, mida mujalt kätte ei saa ja nõuab põhjalikku analüüsi. Olulised ei ole niivõrd mõjud ja põhjused nende uurimine eeldab tõestatavust suurte arvude kaudu. Kvalitatiivselt saab
annaabi.ee 
