Taanis, Norras, Rootsis, Soomes sai 18. sajandil uue riigikorra aluseks valgustatud absolutism, mis mõjutas väga laialdaselt nende maade arengut. 1765. aastal tõi muutuse Eesti talurahva seisundisse talurahvaseadus. See uus seadus sätestas, et talupoegadel on õigus omada vallasvara, kuid sisuliselt jäid talupoja omandiks vaid riided ja maja sisustus. Manufaktuurtööstus arenes ka Eestis. 1734-36 rajati Räpinasse paberimanufaktuur, mis oli hilisema paberivabriku eelkäija. Samuti loodi palju ettevõtteid, mis tootsid klaaspudeleid ja aknaklaasi, aga ka portselani. Suurimaks nende seas oli Rõika- Meleski klaasi- ja peeglimanufaktuur. Samuti arenes 18. sajandil kirjaoskus ja hakati trükkima eestikeelset kirjavara. Esimene eestikeelne Piivel ilmus trükist 1739. aastal pastorite Anton Thor Helle ja Eberhard Gutsleffi tõlkes. Valgustusliikumise mõjul kehtestati 1765
Näiteks 1 adramaa suuruse talu kohustused olid: 1.624 rakmepäeva 2.272 jalapäeva 3.240 rakmepäeva abitegu 4.388 jalapäeva abitegu .Kokku 1524 päeva aastas .Kuna pühapäeval tööd teha ei tohtinud, pidid igast perest mõisas tööl käima vähemalt 5 inimest Tööstus ja Kaubandus Tallinna sadama lähedale rajatakse Admiraliteedi töökojad ja köiemanufaktuur 1731 asutatakse Räpinas paberimanufaktuur Põltsamaale rajatakse major Lauw luksusesemete manufaktuur Hulgaliselt ehitatakse klaasimanufaktuure Väga arenenud on viinapõletamine Linnades tekib ikka tsunftikord Kõige kiiremini arenevad Tallinn ja Narva Baltikum muutub ülevenemaalise turu osaks
lubada. Taluhoonetele ilmusid esimesed klaasaknad. Käsitöö ja kaubandus Käsitöö alal säilis tsnuftikord ka 17-18 sajandil. Lisaks tsunftikäsitöölistele tegelesid nurgatagused käsitöölised e tsunftijänesed. Töönduse raskuspunkt kaldus 17-18 sajandil maale. Mõisatesse tekkisid erinevad tehased ja veskid. 17 sajandil hakati ka eestis asutama manufaktuure. Narvas rajati kose veejõudu kasutav vase ja saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur. 18.sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. Räpina paberivabrik rajati 1736, mis tegutseb siiamaani ning on vanim tänini tegutsev tööstusettevõte. 1760 aastatel hakati Põltsamaal tootma klaasi. 18. Sajandi õlpul tuli siinsessemajandusele ühe enam kapitalistlike jooni. Kujunes vaba konkurents, tsunftipiirangud kaotati. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus.
Hiljem lisandusid veel Võru ja Paldiski, kokku 12 linna. 7)Kaubandus Välja-teravili, lina, kanep, laevaehituskraam-Madalmaadesse, Saksamaale.Vilja vaba ja piiranguteta väljavedu tõstis vilja hinda Baltikumis, suurenesid tollisissetulekud. Sisse-Hispaani ja Pr. Sool, metall, soolaheeringas, tubakas, lukskaubad. Sõbrakaubandus-igal talupojal linnas oma kaupmees, kellega äri aeti. Kauplemiskohad olid maalaadad. 8)Esimesed manufaktuurid Narva-vase-ja saeveski Tln-paberimanufaktuur Hiiumaa-Hüti klaasimanufaktuur Räpina paberivabrik. 9)Vaimuelu.Luteri kirik Rootsi ajal.Miks see oli tähtis? Nõiaprotsessid. Luteri piiskop Joachim Jhering. Hakati pidama eestikeelseid missasid.Edendati kooliharidust. Johann Fischer. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti
majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, samuti õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud. See kõik käis aga kroonumõisaste kohta; erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei muutunud. 17. sajandil hakati ka Eestis asutama manufaktuure. Narvas rajati kose veejõudu kasutav vase-ja saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur. Hiiumaal Kõrgessaare lähedal hütil tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur. Püsivamat manufaktuuri tööstust Rootsi ajal Eestis veel ei kujunenud. Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Talurahva hulgas võtsid maad taas muinasusu kombed ja ebausu ilmingud
Tööndus Tsunftikord ja piirangud Manufaktuurid Manufaktuurid Eestlased ei tegele 1736 Räpina paberivabrik Kapitalistlikud jooned- vaba Tööndus koondub maale- Põltsamaal valmistatakse konkurents, kauplemispiirangute telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid klaasi, peegleid, portselani kaotamine Manufaktuurid Tallinnas paberimanufaktuur ja Narvas vase- ja saeveski Kultuur Luterluse tugevdamine, muinasusundi Pietism Ratsionalism tagakiusamine Hernhuutlus Eiseni tegevus August Wilhelm Hupeli esimene piiblikonverentsid eestikeelne ajakiri ,,Lühhike Stahli ja Hornungi gr
Aga antud uuendused puudutasid ainult rigimõisasid ning Liivimaa majandusreglement sai kehtida ainult kuni Põhjasõjani mis algas 1700. aastal. Rootsi ajal oli Eestis kokku 10 linna, neist täiesti uued olid: Kuressaare, mis loodi 1563. aastal ja Valga, mis loodi 1584. aaastal.17. sajandil tekkisid ka esimesed manufaktuurid ehk tööstusettevõtted kus kehtis tööjaotus aga tööd tehti käsitsi. Olulisemad manufaktuurid olid: vase- ja saeveski Narvas, paberimanufaktuur Tallinnas ja klaasimanufaktuur Hiiumaal. Rootsi ajale tegi lõpu Põhjasõda, mis algas 12. veebruaril 1700. aastal, kui Poola- Leedu alustas Riia linna piiramist. Alguses oli sõjaõnn Rootslaste poolel, kui 1700. aasta augustis alistus Rootsile Taani ning sama aasta novembris võideti Narva lahingus Venemaad. Kui Rootsi peaväed olid liikunud Riia linna alla seda piiramisrõngast vabastama tungisid 1701. aasta septembris Venelased uuesti Eestisse ja alustasid Eesti alade rüüstamist
Manufaktuur: *palgatöölised tegid tööd *kehtis tööjaotus *omanik ei pruukinud tunda käsitööd *manufaktuurid rajati esialgu linnadest välja, sest tsunftiseadused keelasid nende rajamise linnadesse *püüti leida kaubale turgu välismaal Mõlemas tehti tööd käsitsi. 13. Tööndusharud ja näited seal tegutsenud manufaktuuridest. Klaasitööndus – klaasimanufaktuur Hiiumaal, Kõrgessaare lähedal Hütil Paberitööndus – paberimanufaktuur Tallinnas, Härjapea ojal Metallitööndus – Narva vaseveski Metsatööndus – Narva saeveski Ehitustööndus – pea igas mõisas telliselöövid ja lubjaahjud 14. Hinnang Rootsi ajale majandusliku arengu seisukohalt. SIIN ISIKLIK ARVAMUS/HINNANG Minu oma: Hinnang: Rootsi aja mõju Eestile majanduslikule arengule oli pigem positiivne. Põhjendus: Hoolimata kaubateede muutumisest ning linnade läänistamisest, pean
rajamise linnadesse Reeglina müüdi kaupa kodulinnas Tavaliselt müüdi kaupa linnast väljas. Mõlemas kohas tehti tööd KÄSITSI!!! 13. Tööndusharud, kus asusid tegutsema manufaktuurid. Konkreetsed näited iga töön-dusharu üksikute ettevõtete kohta. Metsatööndus- 1649.aastal rajati Narva saeveski. Paberitööndus- Tallinnas asutati Härjapea ajal Eesti esimene paberimanufaktuur. Klaasitööndus- Hiiumaal Kõrgessaare lähedal Hütil tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur. Metallitööndus- rajati Vaseveski Narva (1649.a) 14. Hinda Rootsi aja mõju Eesti ala majanduslikule arengule. Põhjenda oma arvamust. Mõjus halvasti, sest linnad kaotasid linnaõiguse, linnad läänistati aadlikele. 15. Selgita: pärusmõis, riigimõis, aadliopositsioon, adramaade revisjon, vakuraamat, manufaktuur, konsistoorium. Pärusmõis -
- olulisemad kauplemiskohad olid laadad laadapäevad nii linnas kui maal d) Käsitööndus - Säilis tsunftikord (tsunftid muutusid suletumaks, tõrjudes kõrvale eestlasi suleti eestlasi koondanud Oleviste gild) - Töönduse raskuspunkt mõisates (toodeti ehitusmaterjale (tellis, puit, vaskplekk); seep, küünlad jm. tarbekaubad) - 17.saj. loodi manufaktuure käsitööl põhinevaid suurettevõtteid (Narvas vase-ja saeveski; Tallinnas I paberimanufaktuur (Härjapea jõel); Hiiumaal klaasimanufaktuur) 4. Vaimuelu ja kultuur a)Rahvahariduse edendamine - Põhjused (ilma piiblit tundmata ei pääsenud leeri ega saanud abielluda ; piiblitundmise eelduseks oli lugema õpetamine ; köster kirikuõpetaja abiline ; 1642 I eestikeelne aabits) - B.G. Forselius koolmeistrite ettevalmistajana (1684 Tartu lähedal Piiskopimõisas seminar õppeasutus koolmeistrite ettevalmisatmiseks ; mõisnike vastuseis ; 2
o Maa- ja linnalaadad o Vahetuskaubandus soomlastega (silk-vili) · Käsitöö ja tööndus o Tsunftikord o Tsunftijäneste arvu kasv o Tööndus mõisate juures Telliselöövid Lubjaahjud Sae- ja vaseveskid Seep, küünlad, puuder, äädikas, ... o Manufaktuurid Narva vase- ja saeveski (kosk) Härjapea paberimanufaktuur Hüti klaasimanufaktuur · Vastureformatsioon Poola võimu all o Jesuiidid Liivimaal Antonio Possevino Katoliikluse populaarsus maarahva hulgas(?) 1583 jesuiitide gümnaasium Tõlkide seminar (preestrite ettevalmistus) · Luteri kirik o Liivi sõja tagajärjed Hoonete purustused Õpetajatepuudus Maarahva usust taganemine o Joachim Jhering Luteri kiriku
· Aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud Sisekaubandus: · Jäid püsima reglementatsiooni ja kauplemispõhimõtted · Kaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte · Sõbrakaubanduse põhimõte Igal talupojal oli kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Uuendused käsitöö alal: · Töönduse raskuspunkt kaldus maale.( Mõisate juures rajato telliselöövid, lubjaahjud, sae- ja vaseveskid. · Hakati asutama manufaktuure. (paberimanufaktuur) · Woldemar von Lauw Põltsamaa mõisnik , kes alustas klaasi valmistamisega ja jõudis peagi peeglite ja portselani valmistamiseni · Käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents · Kaotati kauplemispiirangud Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Jesuiitide mõju Eestis: · 1583. a. asutati Jesuiitide gümnaasium, mille kõrvale asutati tõlkide seminar, mille eesmärgiks oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kanditaate.
rajamise. Reeglina müüdi kaupa kodulinnas Püüti leida turgu välismaal Tööd tehti käsitsi 19. Tööndusharud, kus asusid tegutsema manufaktuurid. Konkreetsed näited iga tööndusharu üksikute ettevõtete kohta. 1) Metallitööndus - Vaseveski Narvas rootsi ajal 2) Paberitööndus - Tallinna paberimanufaktuur, Räpina paberivabrik 3) Klaasitööndus - Hüti klaasimanufaktuur, 4) Ehitustööndus - mõisate juurde rajatud telliselöövid ja lubjaahjud 5) Puidutööndus/metsatööndus - saeveski Narvas 20. 17.-18. saj. töönduses toimunud muutused. TV lk. 37 ül. 2. · tekkisid manufaktuurid · kaotati tsunftide piirangud · tootmine suurenes ja käsitöö osatähtsus vähenes 21. Hinda Rootsi aja mõju eesti ala majanduslikule arengule.
ülemerekaubandusega tegelemine keelatud. Välja: teravili, lina, kanep, laevahehituskraam, Sisse: Hispaania ja prantsuse sool, metall(raud,vask), soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber, vürtsid, suhkur, kohv, tee. Mis on manufaktuur? Milliseid manufaktuure 18.sajandil rajati? Manufaktuur- (ladina manufacturus 'käsitsi tehtav') oli hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. Narva kose veejõudu kasutav vase- ja saeveski Tallinna paberimanufaktuur Hiiumaal klaasimanufaktuur Millal ja kelle poolt tõlgiti eesti keelde piibel? Selle tähtsus? Anton Thor Helle, 1739. Piibli tõlkimine oli äärmiselt suure kultuuriloolise tähtsusega: tänu sellele arenesid kirjakeel ja sõnavara; samuti toodi iga kirjaoskajast eestlaseni ristiusu põhiallikas, mis lisaks otsesele usulisele tähendusele mõjutas tugevalt kogu euroopalikku maailmapilti, kultuuri ja filosoofiat Kes oli Gerge Browne? Milline oli tema osa Katariina II poliitika elluviimisel
· talurahval oluline vahetuskaubandus soomlastega, kes vahetasid silke teravilja vastu käsitöö ja tööndus · säilis tsunftikord · eestlasi tõrjuti jätkuvalt käsitööst kõrvale · tegutsesid nurgakäistöölised e tsunftijänesed · mõisatesse ehitati veskeid, viinapõletuskatlaid, lubjaahje, telliselöövleid · mõisates hakati tootma seepi, puudrit, tärklist, küünlaid, äädikat · 17.saj hakati eestis asutama manufaktuure - Tallinnas paberimanufaktuur, Narvas sae-ja vaseveski, Hiiumaal klaasimanufaktuur, Põltsamaa portselanimanufaktuur · palgaline tööjõud · suur osa tööst tehti käsitsi VAIMUELU 18.SAJANDIL Poola ajal : · taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon · vastureformatsioon - jesuiideid tegutsesid Eesti aladel. 1583.a. rajati Tartusse Jesuiitide Gümnaasium parema hariduse andmiseks, jesuiidid asutasid tõlkide seminari, et ette
a. Säilis tsunftikord: · Tallinnas üle 200 käsitöömeistri 18. sajandil. · Tsunftid muutusid suletumaks, tõrjudes kõrvale eestlasi suleti eestlasi koondanud Oleviste gild. b. Töönduse raskuspunkt(?) mõisates: · Toodeti ehitusmaterjale (tellis, puit, vaskplekk). · Seep, küünlad jm tarbekaubad. · Viinaköögid c. 17. saj. lood manufaktuure käsitööl põhinevaid suurettevõtteid: · Narvas vase- ja saeveski. · Tallinnas I paberimanufaktuur (Härjapea jõel) · Hiiumaal klaasimanfaktuur. d. 18. saj. rajati suuremad manufaktuurid väljaspool linnu: · Räpina paberivabrik (1736 vanim tänini tegutsev tööstusettevõte, mille töölised ja tooraine riidekalts tulid Venemaalt) · Põltsamaal klaasi-, hiljem peegli- ja portselanimanufaktuur. Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal 1. Vastureformatsioon a. Koos Poola võimuga taastati Liivimaal katoliku kirik. b
Sisemaadele jäävate linnade juurde taheti taastada veeteed (Tartust Pihkvasse) (Nende töödeni ei jõutud). Rootsi aja lõpul kõrgkonjunktuuri ajal veeti Tallinnast aastast välja kuni 40 000 tonni vilja.18. sajand tõi majandusliku õitsengu Narvale. Linn ümbritseti ulatusliku kindlustuse vööndiga Käsitöö alal säilis tsunftikord. 17. sajandil hakati asutama ka Eestis manufaktuure. Narvas rajati kose veejõudu kasutav vase-ja saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur. Hiiumaal Kõrgessaare lähedal hütil tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur. Püsivamat manufaktuuri tööstust Rootsi ajal Eestis veel ei kujunenud. 18. sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. 1736. aastal alustas tööd Võhandu jõel rajatud Räpina mõisa paberivabrik, mis on jäänud vanimaks tänini tegutsevaks tööstusettevõtteks Eestis ja mis tootis oma hiilgeaegadel koguni rahapaberit. Nii tööjõud kui ka tooraine toodi Räpinasse Venemaalt
Tööd tehti käsitsi 12. Tööndusharud ja näited seal tegutsenud manufaktuuridest. Nendeks tööndusharudeks olid näiteks: Ehitus telliselöövid ja lubjaahjud pea igas mõisas Metsatööndus Narva saeveski Klaasitööndus Hüti klaasimanufaktuur Hiiumaal Metallitööndus vaseveskid Narvas Paberitööndus Tallinna paberimanufaktuur 13. Hinnang Rootsi ajale majandusliku arengu seisukohalt. Rootsi aeg mõjus majanduslikule arengule halvasti, kuna: 1) Ei osaletud enam aktiivselt väliskaubanduses. Uued kaubateed ja -olud lasid areneda vaid sadamalinnadel ning seetõttu ei arenenud enam sisemaa- alad. 2) Reduktsiooni tulemusel aadlikke majanduslik olukord halvenes. 14. Luteri kiriku seisund Rootsi võimu esimestel aastatel. Rootsi võimu jõupingutused
* käsitööliste ühing * käsitöönduslik ettevõte * üks inimene teeb asja * toodetakse rohkem, tööjaotus liinitöö valmis * esimene Glashütte klaasimanufaktuur Hiiumaal, Rootsi ajal 1660ndatel, rajati Delagardide suguvõsa poolt * Narvas vase- ja saeveski * Tallinnas paberimanufaktuur * 1736. Räpina paberivabrik * 1760ndatel Põltsamaal klaasi valmistamine, peeglite ja portselani tootmine Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Vastureformatsioon Poola ajal Mida nimetati vastureformatsiooniks? Katoliku kiriku võimu taastamine, oluline roll jesuiitidel, kes allusid paavstile. Jesuiitide toomist Liivimaale korraldas paavsti saadik Antonio Possevino.
Liivi sõda (1558-1561) Osapooled: Saksa ordu, Rootsi, Poola, Taani, Venemaa Põhjused: · Võitlused ülevõimu pärast Läänemerel · Uute territooriumite vallutamine · Kaubateede hõivamine Tagajärjed: · Liivis saab otsa ordu · Vana-Liivimaa sai jagatud kolmele riigile e. kolmekuninga periood Saaremaa Taanile, Lõuna-Eesti Poolale, Põhja-Eesti Rootsile ROOTSI AEG Majanduslik olukord Esimeste manufaktuuride tekkimine (klaasi,- paberimanufaktuur, vase- ja saeveski) Reduktsiooni tulemusena kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt Venemaa kaubandus Eestiga ja teravili kasvatus Eestis Talurahvas ja reduktsioon Talurahva õigus Kaevata mõisnike ja valitsejate peale, kui rikuti reegleid Tulemus: Mõisnikud ei pidanud vakuraamatust kinni, nõudsid talupoegadelt suuremaid koormisi (viljakümnis, hinnus) Reduktsioon ehk: Maade tagasi võtmine riigile Positiivsed küljed:
Taluhoonetele ilmusid esimesed klaasaknad. Käsitöö ja kaubandus. Käsitöö alal säilis tsnuftikord ka 17-18 sajandil. Lisaks tsunftikäsitöölistele tegelesid nurgatagused käsitöölised e tsunftijänesed. Töönduse raskuspunkt kaldus 17-18 sajandil maale. Mõisatesse tekkisid erinevad tehased ja veskid. 17 sajandil hakati ka eestis asutama manufaktuure. Narvas rajati kose veejõudu kasutav vase ja saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur. 18.sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. Räpina paberivabrik rajati 1736, mis tegutseb siiamaani ning on vanim tänini tegutsev tööstusettevõte. 1760 aastatel hakati Põltsamaal tootma klaasi. 18. Sajandi õlpul tuli siinsessemajandusele ühe enam kapitalistlike jooni. Kujunes vaba konkurents, tsunftipiirangud kaotati. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus. 18. Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal
· Käsitöös tõrjuti eestlasi eemale nii, nagu ka kaubanduses; · Tsunftid muutusid suletumaks; · Lisaks tsunftikäsitöölistele tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed, kelle vastu võitlemine muutus järjest lootusetumaks; 4) Manufaktuurid mis on, too näiteid · Manufaktuur - hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised; · Nt: Tallinnas Härjapea ojal Eesti esimene paberimanufaktuur; Hiiumaal klaasimanufaktuur; 5. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal. 1) Luterliku kiriku seisund Liivi sõja järel · Kirikuhooned purustatud, rüüstatud; · Paljud kirikuõpetajad hukkunud; · Levima olid hakanud muinasusu kombed; 2) Luterliku kiriku peaülesanne, kuidas seda ellu viidi Peaülesanne: aidata kaasa kiirele rootsistamisele: · Suhtuti eitavalt kõikidesse usuvooludesse, mis kaldusid kõrvale luterlikust
teisejärgulised (valitsemine sakslaste käes). Linnades valitses saksa keel, kombed, meelsus. 8. Tööstuse areng. 17-18. saj säilis käsitöö alal tsunftikord. Peale tsunftikäsitööliste tegutsesid ka nurgakäsitöölised e tsunftijänesed. Maale rajati mõisate juurde telliselöövid, lubjaahjud, sae- ja vesiveski. 17. saj hakati asutama manufaktuure: Narvas kose veejõudu kasutav vase- ja saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur, Räpina paberivabrik - rajatud 1736. 18. sajandil tuli ellu aina rohkem kapitalistlikke jooni: tsunfitpiirangud kaotati ja käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents. 19. saj algul jäi tööstuse areng tagasihoidlikuks, kuid hakkasid pöörduma aurumasina kasutamiselevõtmisega. Vabrikutootmine algas villatööstusest. Suurenes nõudlus kalevi järele, tekkisid kalevivarbikud Narvas, Sintis, Kärdlas (vene sõjameestele). Suurimaks ettevõtteks kujunes 1858
aastal asutati linaketramise vabrik ja 1857. aastal puuvilla ketramise ja kudumise vabrik Kreenholmi manufaktuur. 20 Üldiselt jäi aga manufaktuuritööstuse areng Eesti linnades nõrgaks. Mõisates rajatud ettevõtted rahuldasid kohaliku majapidamise või lähema ümbruse vajadusi. Nende hulka kuulusid mõnikümmend saeveskit, lubjaahjud, telliselöövid. Laiemale turule mõeldes asutati kaks paberiveskit, üks Läänemaale Haimre mõisasse, teine Räpinasse. Räpina paberimanufaktuur läks ajutiselt 1742. aastal riigi kätte. Räpinas valmistatud paberit kasutati Tallinna trükikojas, Tartus, Peterburis, Pihkvas jne. Vt. Manufaktuuritööstuse tekkimine Põllumajanduse arengusuunad 19. sajandi teisel poolel. Eesti jäi endiselt põllumajndusmaaks, kus 2/3 rahvastikust oli tegev põllumajanduses. Domineerima jäi mõisamajandus. Mõisnikule kuulus 42% põllumajndusmaast. Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu vajadusteks ja kasutasid palgalist tööjõudu
keeldusid neid Kanuti gildi võtmast ja nii arvati suur osa endisi tsunftide liikmeid nüüd linna lihtrahva hulka, kellel polnud kodanikuõigusi, selline sakslastepoolne jäik suhtumine oli reaktsioon eestlaste hulga ja rolli tõusule linnaelus tekkisid manufaktuurid, tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil suurem osa Narvas, Hiiumaal (klaasimanufaktuur) ja Tallinnas (paberimanufaktuur) LääneEuroopa majanduse elavnemine tõi kaasa ka suurema vajaduse mitmete toiduainete, samuti näiteks laevaehitusmaterjalide järele, neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadamate kaudu; osalt veeti neist välja kohalikke saadusi, osalt Venemaalt toodut; välismaale veetavate kaupade hulgas oli kõrgelt hinnatud siinsetes rehtedes kuivatatud teravili, põhjendatult nimetati Baltimaid Rootsi riigi viljaaidaks;
annaabi.ee 
