Karl Suure keisririik. Pärast Clodovechi surma nõrgenes frangi kuningate võim. Nende asemele kerkisid esile kojaülemad e. majordoomused, kelle kätte koondus järk- järgult kogu võim. Paavst palus kaitset võimsatelt Frangi majordoomustelt. Vastutasuks lubas ta kuninga tiitli. Majordoomus Pippin kuulutati 751.a-l Frangi kuningaks. Aastal 754 tuli Pippin sõjaväega Itaaliasse, alistas langobardid ja andis kogu Rooma ümbruskonna valitseda paavstile. Tekkis Kirikuriik - paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, mille rajajaks oli 754. aastal Frangi valitseja Pippin Lühike. Järgmiseks frangi kuningaks oli tema poeg Karl (768- 814), keda tuntakse Karl Suurena. Karl Suur veetus suurema osa oma valitsusajast
Rajas Merovingide dünastia. Tappis enda lähedased. Tema järglased ei viitsinud valitseda(nn. Laisad kuningad) vaid lasid majordoomustel valitseda., Karl Martell-Purustas araablaste väed 732 aastal Poitersi lahingus. Sõjaväereform sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks(lõi rüütlite raskeratsaväe)Võeti kasutusele jalused., Pippin Lühike-Laskis frangi ülikkonnal end kuningaks kuulutada. Tekkis kirikuriik-756 võitis Pippin langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühitses ta uuesti kuningaks ja seadustas Karolingide dünastia., Karl Suur Võimule tulles ei osanud ei lugeda ega kirj. Ning kuni elu lõpuni ei osanud kirjutada. Vallutas langobardide riigi ja kuulutas end langobardide ja frankide kuningaks. Ristiusustas paganliku Saksimaa. Vallutas Baieri hertsogkonna 788. 791- 796 alistas ta Avaarid Pannoonias. Ründas Bütsantsi. Karolingide renessanss. 800 kroonis paavst Leo III ta
*Karl Martell Välispoliitika:Suutis purustada muhameedlased. Liignimi Martell tähendab Haamer, antud tänu sellele. 732. a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi. Sisepoliitika:Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke. Feodaalkorra kujunemine. *Pippin Lühike: Sisepoliitika: Sai seaduslikuks kuningaks 751.a paavsti langobardide kaitsmise eest. Välispoliitika: 756. a pani aluse paavsti võimu all olevale kirikuriigile. Kinkis oma vallutatud maasid paavstile. Tema ajal tugvnesid suhted paavstiga märgatavalt. *Karl Suur: Sisepoliitika:Pööras suurt tähelepanu haridusekorraldusele riigis, kultuurile, taastas antiikkultuuri, kutsus õpetlasi oma riiki, rajas koole. Krooniti Rooma paavsti poolt 800. a keiriks, oli sobiv kandidaat taastamaks 5. saj katkenud Lääne-Rooma keisrivõimu. Välispoliitika: Vallutas langobardide riigi Itaalias, araablased Hispaanias, alistas Pürenee ps põhjaosa, alistas saksid Põhja-Saksamaal
5) Kuidas suurenes paavstide tähtsus 7.-8. sajandil? V: Alates 6. saj II poolest tegi paavsti olukorra ebakindlaks Põhja- Itaaliasse tunginud ja sinna oma kuningriigi rajanud idagermaani hõim- langobardid. Saamaks nende vastu tuge, pöördus paavst Stephanus II Frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutaski langobardidelt Itaalias osa alasid, sealhulgas Ravenna ümbruse, nn Ravenna eksarhaadi, ja andis need üle paavstile. Seda nimetatakse Pippini kingituseks. 756. aastal moodustati neil paadel Paavstiriik ehk Kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. Stephanus II kroonis vastutasuks Pippin Lühikese ametlikult kuningaks , andes tema võimule seega ka jumalikku sanktsiooni.
Ehkki Läänemereäärsete riikide vallutamine toimus Rooma paavsti õnnitusel ja heakskiidul, puudusid paavstivõimul oma sõjalised jõud uude maade vallutamiseks ning ülesande täitmiseks kaasas ta katoliku kiriku mõjule alluvate ilmalike riikide ja ka vaimulike sõjaliste organisatsioonide teeneid. Liivimaa, 1260. Pärast eestlaste vastupanu murdmist kujunes välja Vana-Liivimaal sümbioos ilmalike (Liivi ordu ja Taanile kuulunud Eestimaa hertsogkond) ja otseste Rooma paavstile alluvate vaimulike (Tartu, Saare-Lääne ja Riia piiskopkonnad) riigivalitsusvormide vahel. Kuigi enne vallutuste alustamist oli kokku lepitud valluatatavate maa-aklade jaotus, reaalselt neid ei järgitud ning võimalusel valluati nõrgematelt naabritelt valdusi, kohaliku tähtsusega konfliktide raames. 1230. aastal saabus Eestisse paavsti Gregorius IX viitse-legaat Balduin Alnast, kes saavutas paavstile allunud Põhja-Eesti maade(Virumaa ja Järvamaa) tagastamise, kuid
Otto Welfi. Aastal 1201 teatas paavst avalikult, et Otto on Rooma kuningana heaks kiidetud, ning ähvardas ekskommunikatsiooniga kõiki, kes keelduvad seda tunnustamast. Innocentius III tegi mais 1202 dekreediga Venerabilem Saksa vürstidele selgeks, milliseks ta pidas keisri ja paavsti vahekorda. See dekreet lülitati hiljem koodeksisse Corpus Juris Canonici. Selle dekreedi põhipunktid olid järgmised: · Õigus otsustada, kas kuningas on keisrikrooni vääriline, kuulub paavstile. · Topeltvalimise puhul tuleb paluda paavstil olls vahekohtunikuks ning otsustada ühe pretendendi kasuks. Innocentius mõtles ümber ning otsustas 1207 Philippi kasuks. Ta saatis kardinalid Saksamaale, et sundida Ottot trooninõudlusest loobuma. Ent Otto von Wittelsbach mõrvas 21. juunil 1208 Philippi, sest too ei andnud talle naiseks oma varem lubatud tütart. Frankfurti riigipäev tunnistas 11. novembril 1208 Otto Welfi kuningaks, paavst kutsus ta Rooma ja kroonis ta 4
tugeva keisri ajal. Ladina keeles papa ehk isa, algselt kõikide piiskoppide nimetus, saab hiljem Rooma piiskopi ainunimeks. Sellest eesti keeles paavst. Paavst LEO I Suure ajal on esimesed tõsised vastuolud Konstantinoopoliga. Leo I teeneks peetakse, et Attila ei rüüsta Roomat. Varase kiriku mõjukaim paavst oli GREGORIUS I Suur (590-604). Tema ajal suureneb kristlaste hulk. Levib Benedictuse reeglistik. Kesk-Itaaliast sai paavstide peamine tugiala ja otseselt paavstile alluv territoorium, hiljem nimetatakse Kirikuriigiks. Paavsti hakkab kandma tiaarat ja mitrat. Ftangi kuningas Pippin Lühike vallutas langobardidelt osa alasid ja andis need paavstile 756. aastal. Saab alguse nn Kirikuriik. Et kindlustada paavsti positsiooni võltsiti ürikut, mille järgi keiser Constantinus olevat andnud impeeriumi lääneosa valitseda paavstidele. See ürik on tuntud Constantinuse kingi nime all. MUNGAORDUD Munkluse juured on Egiptuses
· Oli majordoomus. Valitses 714-741. · 732. a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi. · Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke. Feodaalkorra kujunemine. · Suutis purustada muhameedlased. Liignimi Martell tähendab Haamer, antud tänu sellele. Pippin Lühike · Martelli poeg. Valitses 741-768. · Sai seaduslikuks kuningaks 751.a paavsti langobardide kaitsmise eest. · 756. a pani aluse paavsti võimu all olevale kirikuriigile, kinkis oma vallutatud maasid paavstile. · Tema ajal tugvnesid suhted paavstiga märgatavalt. Karl Suur · Pippini poeg. Valitses 768-814. · Oli kirjaoskamatu, pööras suurt tähelepanu haridusekorraldusele riigis, kultuurile, taastas antiikkultuuri, kutsus õpetlasi oma riiki, rajas koole. · Vallutas langobardide riigi Itaalias, araablased Hispaanias, alistas Pürenee ps põhjaosa, alistas saksid Põhja-Saksamaal. · Krooniti Rooma paavsti poolt 800. a keiriks, oli sobiv kandidaat taastamaks 5. saj
1. Pippin Lühike 741-768 * Kindlakäeline ja ettenägelik Frangi riigi valitseja. TEGEVUS: Maandas kirikumaade riigistamisega tekkinud pinged tunnistas laialijagatud maad kirikuomandiks ning nõustus täiendavaks lepituseks nende pealt kirikule maksu maksma. - Kuna Rooma oli sisuliselt muutunud külaks ja Paavsti ähvardasid väljaspool Roomat Langobardid ning linnas eneses oli alaliselt rahulolematu ilmalik ja vaimulik ülikkond. See tähendas, et paavstile on ädavajalik tugeva valitseja toetus. Phippin kasutas seda ära ja korraldas 754, ja 756 aastal Itaalia sõjakäigu, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõned Rooma lähipiirkonnad. Nii tekkis Paavsti ehk kirikuriik. Selle tulemusel õigustas paavst Phippini troonitaotluse ja sellega toimus Frangi dünastia vahetus- Phippin krooniti ka ametlikult. Phippin Lühike tõi frangi riiki uue dünastia.
põhjaosa. Liivi ordu juhiks oli eluaegseks valitsejaks valitud ordumeister ehk maameister. Orduvaldused jagunes foogtkondadeks ja komtuurkondadeks. Kõik lossides elavad orduvennad moodustasid eesotsas lossiülemaga konvendi. Tähtsaimad piiskopkonnad Eestis olid Tartu piiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. Tartu piiskopkonna maavaldused olid enamjaolt läänistatud piiskopi vasallidele. Kiriklikult allus Tartu piiskopkond Riia peapiiskopile ja selle vahendausel Rooma paavstile, ilmalikult oli ta aga Saksa- Rooma keisri vasall. Saare-Lääne piiskopkonna territooriumid asusid Läänemaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Ametlikult oli Saare-Lääne piiskop Saksa-Rooma keisri vasall, kiriklikult allus piiskopkond Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile. Keskaja linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Keskaegses linnas kehtis Lübecki linnaõigus. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida
kuninga tiitli. Hispaania sõdis araablastega ja alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Suurem osa Lääne-Euroopast allus talle (v.a. Briti saared, Lõuna-Itaalia, Hispaania). Majordoomus (ld k majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Kuninga suursugune kojaülem, valitses sõltumatuid piirkondasid riigis. Kirikuriik Riik Kesk- ja Põhja-Itaalias, milles valitses paavst. Pippin Lühike kinkis need maad paavstile 756. Paavsti võimu kindlustamiseks loodi ürik, mis ütles, et juba Constantinus määras paavsti valitsejaks. Pippin Lühike frangi kuningas (741-768), Karl Martelli poeg. Toetas paavsti, et saada majordoomusest kuningaks. 751 kuulutas paavst ta kuningaks. Kinkis Kesk- ja Põhja-Itaalia paavstile. Poitiers lahing frangid Karl Martelliga araablaste vastu 732. Araablased said lüüa. Keisririik Karl Suure valitsusajal, suur osa Lääne-Euroopast. Kristlik riik, 800. Kroonis
Poitiersi lahing, mida peeti pikslilöögiks Prantsusmaa ajaloos. 13. Millised olid kaks muudatust sõjavarustuses Karl Martelli ajal?(2) Võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ja sadulajalused. 14. Miks andis Karl Martell oma alanatele uusi maavaldusi?(1) Et kindlustada enda võim vaimuliku autoriteediga, talle oli tähtis kiriku toetus. 15. Kuidas tekkis Kirikuriik?(2) Pippin korraldas 754. Ja 756. Kaks sõjakäiku itaalias, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. 16. Kuidas tulid Frangi riigis võimule Karolingid?(1) Paavst seadustas pippini õigluslikuks mõttes kahtlase trooninõudluse ja sellega Frangi dünastia vahetuse. 17. Kes oli Pippin Lühikese järeltulija ja mida tegi?(2) Karl Suur, hukkutas avalikult sõjavange, tema järgi sai dünastia nime, kirjaoskamatu, kroonis ka Pippini ametlikult. 18. Kirjelda Karolingide impeeriumit.(3) Seal elas 15-18 mln inimest. Seda maalahmakat hoidsid koos relvad
Tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Majordoomused kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem hakati selle nimetusega tähistama suurmajapidajaid ja piirkondade valitsejaid. 8. Pippin Lühike ja tema järeltulija Karl Suur Kui Karl Martell suri, tuli võimule tema oeg Pippin Lühike, kindlakäeline ja ettenäglik valitseja. Tugeva valitseja toetus oli riigi paavstile hädavajalik ning Pippin oskas oma kandidatuuri õigel ajal esile tuua. Ta korraldas kaks sõjakäiku mille tulemusel loovutasid langobaridid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. Nii tekkis Paavstiriik ehk Kirikuriik. Tasuks abi eest kroonis paavst Pippini ametlikult ning nii oligki Frangis võimule tulnu Karolingid. Pippin Lühikese järeltulija oli kuulsaim Karolingide soost valitseja Karl Suur, kelle järgi sai nime ka dünastia. Ta muutus legendiks juba enda eluajal
Ristiusu kirik varasel keskajal. Hilises Rooma keisririigis oli kirikul suur tähtsus. Kristlasi ühendas katoliku kirik (kreeka keeles tähendab üleüldist) algselt kogu ristirahvast hõlmav kirik; 1054.a. suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik. Kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ning paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. Kirikust sai ka antiikkultuuri alalhoidja. Iga piirkonna kristlaste eesotsas oli piiskopp, mis tähendas järelevaatajat. Erilise tähtsuse omandas Rooma peapiiskopp, keda hakati kutsuma oma isaks (ladina keeles papa) ehk paavstiks. Paavst oli ühtlasi katoliku kiriku pea Lääne-Euroopas. Eriti
Päike kreeka k. helios) "Commentariolus" 1514 levitas ta oma sõprade hulgas väikest käsikirja "Commentariolus" ("Väikesed kommentaarid"). Selles esitas ta ideid kuidas loobuda senisest Ptolemaiose maailmasüsteemist. Ta pani Maa liikuma, Päikese seisma ning matemaatilises mudelis kasutas deferenti ja kahte epitsüklit. Sõbrad kiitsid idee heaks, seda loeti Roomas paavstile ja kardinalidele ning sealtki saabus positiivne tagasiside. "Taevasfääride pöörlemisest" 1543 avaldas ta oma peateose "Taevasfääride pöörlemisest" ("De Revolutionibus orbium coelestium"). Ptolemaiose ekvantpunktid olid kadunud ning kõigi planeetide deferentidel oli üks ja sama keskpunkt üks punkt Päikese lähedal. Veel fakte Koperniku perekonnanimi tähendab poola keeles "See, kes tegeleb vasega."
Ristisõjad · Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus Ajend: · Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema Põhjendused: · tekkis soov vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest · taheti allutada idakirik, kuna paavstil polnud seal võimu I ristisõda (1096- 1099) · kuulutas välja paavst Urbanus II · osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid · Jeruusalemma vallutati ning tapeti tuhandeid inimesi · rajati Jeruusalemma kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike
katoliku kiriku otsene vastutegevus (seostus inkvisitsiooni tugevnemisega) katoliku kiriku sisene uuendusliikumine (taastamaks kiriku kõikumalöödud ühtsust), milles oli oluline roll jesuiitide ordul Igantius Loyola- jesuiitide baski päritolu aadlik, kellel oli üleinimlik tahtejõud, terav mõistus ja võime loobuda isiklikest huvidest ideaalide nimel. Rajas Pariisis mõttekaaslastega ringi, mis sai ordu aluseks, tõotasid täielikult kuuletuda paavstile. Jõudsid ka Tartusse ja Riiga Trento kirikukogu - aitas kaasa katoliku kiriku tugevnemisele. Piibli tõlgendamise ainuõigus oli kirikul, piibli kõrval tuleb jätkuvalt väärtustada kiriku õpetustraditsiooni Gregorius XII - teostas kalendrireformi, mis on aluseks Gregoriuse kalendrile. Hispaania, kui vastureformatsiooni kants
Pühakud- eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid reliikviad- pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati kardinalid- kõrgvaimulikud, kes valivad endi seast järgmise paavsti kirikukümnis- kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas umbes ühe kümnendiku saagist kirikulõhe- kiriku jagunimine vaenutsevateks leerideks. 1054 aasta suur kirikulõhe jagas seni ühtse kristliku kiriku paavstile alluvaks katoliku ja patriarhile allvateks õigeusu kirikuks
Ehkki Läänemereäärsete riikide vallutamine toimus Rooma paavsti õnnistusel ja heakskiidul, puudusid paavstivõimul oma sõjalised jõud uude maade vallutamiseks ning ülesande täitmiseks kaasas ta katoliku kiriku mõjule alluvate ilmalike riikide ja ka vaimulike sõjaliste organisatsioonide teeneid. Pärast eestlaste vastupanu murdmist kujunes välja Vana-Liivimaal sümbioos ilmalike (Liivi ordu ja Taanile kuulunud Eestimaa hertsogkond) ja otseste Rooma paavstile alluvate vaimulike (Tartu, Saare-Lääne ja Riia piiskopkonnad) riigivalitsusvormide vahel. Kuigi enne vallutuste alustamist oli kokku lepitud vallutatavate maa-alade jaotus, reaalselt neid ei järgitud ning võimalusel vallutati nõrgematelt naabritelt valdusi, kohaliku tähtsusega konfliktide raames. 1230. aastal saabus Eestisse paavsti Gregorius IX viitse-legaat Balduin Alnast, kes saavutas paavstile allunud Põhja-Eesti maade (Virumaa ja Järvamaa) tagastamise, kuid peale lahkumist
Et in. võimalikult hästi kujutada, käis LdV salaja surnukuuris laipu lahkamas. Maalides arvestas õhu perspektiivi. LdV suri 1519.a. Prantsusmaal. Sfumato on maalimisstiil, kus kasutatakse pehmet üleminekut valgusele ja varjule (nt Mona Lisa maalil), tuhmjas vine. Raffael (1483 1520) tuntud eelkõige maalijana. Ta sündis Urbinos ja esimeseks õpetajaks oli isa. Esialgu töötas ta Firenzes, kus maalis põh. madonnasid. 1508. a siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. 1509-1517. a maalis monumentaalseid seinamaale. Üks Rff kuulsamaid male on "Sixtuse Madonna". Rff jätsid külmaks detailid, keskendus harmoonia, sümmeetria ja klassikalise ilu maalimisele. Rff oli esimene kunstnik, kes kasut palju õp. abi. Michelangelo Buonarotti (1475 1564) suure talendi ja vaimujõuga ere isiksus, keda peet. aegade suurimaks skulptoriks. MB pidas end eelkõige kujuriks, alles seejärel maalijaks.
pühakutele, eriti Maarjale ning ka reliikviate kultus. Tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub ainuõigus Piibli tõlgendamisel ning ka inimese enda aktiivse rolli tähtsustamine õndsakssaamise nimel. Õigeusk on üks kristluse kolmest põhiharust katoliikluse ning protestantismi kõrval. Ortodoksid peavad kristluse algseks kujuks just õigeusku. Õigeusu kirik vastandab end Rooma katoliku kirikule ja paavstile. Õigeusu kirik kasutab enda kohta nimetust "õigeusk" või "ortodoksne" ,viimane tähendab "õiget austamist". Mõistet "ortodoksne" kasutatakse sageli nii õigeusu kui ka katoliikluse suuna kohta. Tänapäeval jaguneb õigeusu kirik paljudeks iseseisvateks kirikuteks eesotsas patriarhide või metropoliitidega. Moskvat nimetatakse "kolmandaks Roomaks", sest temast sai pärast Konstantinoopoli lagunemist uus õigeusu keskus. Õigeusu kirik
kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist Kümnis- maa tähtsamaid makse , mis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist Kirikuisa- kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloog. Sakramendid- on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Paavstiriik e. Kirikuriik- Moodustati 756. a sellistel maael, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 5) Araablased ja Islam Mosee- Islami pühakoda Sariaat- Koraanist lähtuv islami seadus Koraan- Islami püha raamat Medres- Moseede juures tegutsev islami kõrgem kool Minarett- Mosee juurde kuuluv kõrge torn, mille tipust vaimulik rahvast palvusele kutsub Sunna- Koraani täiendav ja selgitav püha pärimus, mis lähtub prohveti ütlustest
Lääne-Euroopa areng jäi päris pikaks ajaks madalseisu. Veel hullemini läks Põhja-Euroopal, kus suri linnaelu peaaegu välja. Suur majanduse allakäik soodustas naturaalmajanduse tegevust. Raha kasutati järjest vähem, rohkem kasutati asjade vahetamist. Varakeskajal hakkas ka ristiusustamise periood, mis levis paljudele nendele aladelegi, kus seda varem polnud, nagu Skandinaavia. Araabiamaades säilis islam. 756 aastal loodi Kirikuriik Kesk-Itaaliasse, mis kuulus paavstile. Enne keskaega olid linnad ka uhked ja võimsad, nagu Rooma. Keskaja alguses ei saanud linnadest aga rääkidagi, need nägid välja nagu külad. Inimsestel ei olnud kindlat keskust millele toetuda ja kuhu luua keskne võim. Just see killustatus oli üks madalseisu märke. Varakeskajal toimus ka aktiivne viikingite tegevus. Nad tegid palju avastusretki Ameerikasse ja ka teistesse piirkondadesse, kus poldud varem käidud. Just nemad olidki esimesed, kes avastasid Ameerika
Keskaeg- mõisted katoliku kirik- algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine) kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile allv kirik. Munk- Jumala teenmisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud mees, elab kloostris. Nunn- Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud naine, elab kloostris. Abt- mungakloostri ülem Abtiss- nunnakloostri ülem misjon- ristiusu levitamine paganate hulgas klooster-munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamiselt kultuurikeskused Lääne-Euroopas Kirikuriik- paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754
anglikaani kirik - uus Ingl. kirik, mis on truu katoliikluse dogmadele supremaatiaakt - ülemvõimu käsitlev dokument klann - sugukondlik kogukond anglikaani usutunnistus - korrastatud kiriku org. tugevdati kihelkonnavaimulike osa generaalstaadid - seisuste esindused Notaablite Kogu - kuninga määratud isikute kitsas ring Pariisi parlament - kohtuasutused, mis pididkuninga antud seadusaktid registreerima gallikaani kirik - Pr rahvuslik kirik, mis allus Rooma paavstile, kuid korraldas siseelu iseseisvamalt kui teised hugenotid - prantsuse kalvinistid Tulekoda - kuninga loodud kohus võitluseks kalvinistidega, saatis ketsereid tuleriidale sinod - piiskoppide esinduskogu, millele kuulus kõrgeim kiriklik võim kalvinist - protestantliku usu pooldaja Pärtliöö - ööl vastu pärtlipäeva korraldatud veresaun, mille käigus tapeti üle 200 hugenoti Nantes'i edikt - usuküsimuste ja pol. vastuolude reguleerimiseks avaldatud käskkiri
See väljendab mõtet, et kõik inimesed on surma ees võrdsed. Tegelikult kujutas Notke maal kõiki keskaegseid seisusi, aga säilinud on vaid algusosa kõige tähtsamate tegelastega. Maali vaataja tundis siis ja tunneb praegu, et ei ole tähtis, kas oled paavst, kuningas või talupoeg, surres läbivad kõik sama kohtu ja lähevad põrgusse või taevasse. Surma sümboliseerivad luukered iga lahkuja käest hoiab kinni tantsiv "kontmees". On näha, et see ei meeldi paavstile, kuningale ega kuningannale, aga neil pole pääsu. Keskajal arvati, et õige elu algab alles peale surma. Ristiusu õpetuse järgi läksid usklikud inimesed paradiisi ja paganad põrgu. Keskaja inimesed võisid seda maali nähes kaotada eelkõige usku kuningate ja paavsti isikukultusele. Eelkõige just sellele, et viimased on jumala asemikud maa peal, sest peale surma oleme me ju kõik võrdsed. Kõige ees pukis istub kirikuõpetaja, just nemad võitsid ristiusu levikuga kõige rohkem.
kirik. Peale eestlaste vallutust püüdsid sakslased vallutada ka Leedut, kuid said 1236ndal aastal Saule lahingus lüüa, kus purustati ka mõõgavendade ordu. Ja leedulaste alistamisest loobuti. Mõõgavendade ordu asemele aga loodi Vana-Liivimaa valitsemiseks uus ordu Liivi Ordu. Peale Saule lahingut toimus veel kodusõda Eesti erinevate osade valitsemise pärast nii, et paavst pidi saatma siia oma saadiku vastaspooli lepitama. Paavstile kuulus riik. 1238ndal aastal jõuti lõpuks kokkuleppele, Eesti ala jaotamisel vallutajate vahel. Seda lepingut nim. Stensby lepinguks, mille järgi vallutatud ala jaotati järgmiselt: 1.) Põhja-Eesti Taanile, maahärraks sai Taani kuningas. 2.) Ordu ala, mille maahärraks oli Ordu meister. 3.) Lääne Eesti ja saared hakkasid kuuluma Saare-Lääne piiskopile. 4.) Kagu-Eesti läks Tartu piiskopile ja sai nime Tartu piiskopkond, maahärra oli piiskop.
ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsioon- kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt Usupuhastuse eeldused ja põhjused(õ.lk. 224) • Ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline konkurents • Katoliku kiriku moraalne allakäik • Indulgentside müük, millega rahastati kiriku ettevõtmisi • Humanismiideede levik • Renessanss, teadmiste areng • Rahvusriikide kujunemine • Kirik peab olema lihtne, odav, emakeelne • Kirikukogudus ei pea alluma Rooma paavstile Usupuhastus Saksamaal Martin Luther (1483- 1546) . • Preester, teoloog • 31.0ktoobril 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 teesiga patukaristuse kustutamise kohta • Tõlkis piibli saksa keelde, mis 1534.aastal ilmus trükis. • abiellus Usupuhastus Šveitsis • Ulrich Zwingli (1484-1531) • Vaidlustas 1523 Lutheri eeskujul mitmeid katoliku kiriku reegleid ja tavasid. • Kiriku maid ja varasid
vahetuskaubandusega kohalikel laatudel. 4)Miks suurenes keskaja alguses kiriku tähtsus? V:Kiriku mõjuvõim riigis suurenes, seal said inimesed varju ja abi ning ka teadmisi. 5) a.piiskop-katoliku kiriku kõrgem vaimulik. c.misjon-kristliku usu levitamine paganate hulgas. b.kloostritest kujunesid oma piirkonna vaimulikud keskused, kus oli kool ja haigla.Seal oolitseti vaeste eest ja anti rändureile varju. d.roomakatoliku kirik-Rooma riigi lääneosas kujunenud kirik,mis allub paavstile. 6)Kirjelda Frangi riigi tekkimist! V:Gallia põjaosas elas hajali kogukondadena germaani rahavas,kes kutsusid ennast frankideks,tunginud üle Reini jõe läände, rajasid seal asundused.Kui Rooma riik kokku varises,haarasid hõimu pealikud võimu enda kätte.481. a. sai Chlodovech ühe piirkonna juhiks ja asus otse kohe oma territoorjumi lajendama.5 a. hiljem hõivas ta viimase Rooma asevalitseja valduse ja ründas ka teisi naabreid.Nii õnnestus tal vallutada kogu Gallia.Temast
pealinn. Kui rooma oli üle võetud peitis paavst end vatikani müüride taha ja keeldus itaalia kuningriigi olemasolu tunnistama, samal ajal väites et on nende poolt vangistatud.Kuna Itaalia kuningas ei soovinud alustada ususõda, otsustas ta oodata kuni paavst ise alla annab. 60. aastat hiljem ei olnud midagi muutunud kuni Mussolinil (tollane peaminister) sai kõrini Vatikani kaebustest ja otsustas lepingu sõlmida. Lepingu alusel andis Itaalia vatikani alad paavstile ja hulga vabandusraha, vastutasuks pidi aga vatikan tunnistama itaaliat ja jääma neutraalseks poliitikas ja sõdades. Diil läks läbi ja tänapäeval on neil oma seadused ja oma politseinikud kes neid läbi viivad ja vangla, ka oma raha ja bank ning auto numbrid ja margid. Vatikanis võivad sõita ainud sealsed elanikud ja neil on isegi oma domein .va. Ometigi pole vatikan nagu ükski teine riik terves maailmas. selleks, et mõista valitsus korda loome tabeli. I
· jumalateenistuse keel. Kohalik · tsölibaat ainult munkadel · pühavaim lähtub isast · armulaual said kõik veini ja hapendatud leiba · ristimärk 3 sõrmega 3)Investituuritüli: · paavst nõudis, et keiser loobuks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks kirikuvõimu ülemuslikkust · 1076. a. kutsus Heinrich IV Wormsi kokku saksa piiskoppide sinodi ja teatas seal, et loobuvad paavstile kuuletumast · Paavst Gregorius VII omakorda viskas keisri kirikust välja · Ülikute survel läks keiser 1077. a. Canossasse paavstilt andeks paluma · 1122. a. heinrich V ja calixtus II sõlmisid Wormsi konkordaadi(keisrile ilmalik ja paavstile vaimulik investituur) Paavsti võimu kõrgaeg 12-13 saj. Paavst Innocentius III ajal Ketserluse laiem levik 12-13. saj.-inkvisitsioonikohus Katoliku kiriku allakäik 14-15 saj.
Jeruusalemma kuningriik, Tripolise krahvkond, Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Kõigis neljas haldusüksuses kehtestati omalaadne koloniaalfeodalism ehk maa jagati läänideks ning esimeseks senjööriks oli Jeruusalemma kuningas. Maavalduste kaitsmiseks loodi kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Hospitaliitide Ordu ja Teutooni ehk Saksa Ordu. Ordudesse kuulusid paljud kaitsetud mungad kui ka rüütlid juhtisid suurmeistrid ning need allusid otse paavstile, kohalikest kohapealsetest võimudest sõltumata. Orduvennad andsid nii mungavande, kui ka tõotuse võidelda relvaga kristlasi ohustavate tegurite vastu. See vallutus aga Islamimaid eriti ei kõigutanud. Neid huvitas rohkem Konstantinoopol, kui Jeruusalemm. Kahjuks ei osanud kristlased seda ära kasutada. Ristisõdijate strateegilised vead suurendasid vaenu enda vastu ja see viis Edessa kaotamiseni aastal 1144. I Ristisõjas oli nii õnnestumisi, kui ka ebaõnnestumisi
nende maalide fragmente. Madonnapiltidel suur sarnasus Leonardo omadele. Sel perioodil maalis ta muuhulgas St Catherine ja Ansidei Madonna, mis nüüd on Briti Rahvusgaleriis, Londonis. 1508. aastal läks Rooma, kus teenis paavst Julius II. Kaunistas freskodega Vatikani lossi kolm stanzat. Sellest tööst sai nii Raffael kui tema maalistuudio suurt materiaalset tulu. Pildid pidid väljendama ülistust katoliku kirikule ja Rooma paavstile. Mitmes kompositsioonis on Julius II ja tema järeltulija Leo X portreelisi kujutisi. Arvatavasti sai ta siiski vähem, kui meie kaasajal oksjonitel tema tööde eest makstaks, samas ülistades Raffaeli perfektset vormi- ja värvitaju. Teoloogia ülistamiseks maalis "Disputa", filosoofiale "Ateena kool'' - kujutas antiikaja filosoofide ja teadlaste pidulikku kogunemist paleeinterjööris. Keskel Platon ja Aristoteles, paremal äärel ennast. Luule ülistamiseks maal "Parnass", mis kujutab
Esimene sajand võõra võimu all Rasmus Roos Paavstriigi teostamiskatse Ristiusustamisega sisenes Eesti Euroopas möllavatesse poliitilistesse vastasseisudesse. Konflikt paavsti ja keisrivõimu vahel. 1225. aastal saadeti Modena piiskop Wilhelm, kes pidi lahendama vastuolusid uute võimude vahel ning kuulama ära arvukad sakslaste vastu esitatud kaebused. Tahtis luua paavstile kuuluva vaheriigi, kuid ei saanud sest 1227. aastal piirasid orduväed Tallinna. Saabus Baldwin Aulnesur-Sambre’i kloostrist kes suutis mõjutada orduvendi Toompea linnust üle andma. 1233. rünnati paavsti vasalle, kes kõik tapeti Tallinna Toomkirikus. Feodaalriikide teke vallutatud aladel 1236. aastal sai Mõõgavendade ordu Salue lahingus leedulastelt lüüa. 1237. aastal ühinesid selle jäänused Saksa orduga. 1238. aastal Liivi ordu ja Saksa ordu vahel
· Iga kord, kui Dalí tahtis Galaga rääkida, haaras meest naeruhoog, ja niipea kui Gala end pööras, väänles Dalí maas, püherdades naerust. · Ühe jalutuskäigu ajal Creusi neemele avaldas Dalí ühes lahesopi käärus Galale armastust. · Gala suri 10. juunil 1982 pärast pikka agooniat Port Lligatis "Port Lligati madonna" 1949.aastal käisid Gala ja Dalí paavst Pius XII audientsil. Nad kinkisid paavstile ühe Dalí lõuenditest teemal "Port Lligati madonna". Sellel oli kujutatud Gala madonnana. Inspiratsiooni selleks maaliks sai Dalí Piero della Francesca maalilt Neitsi ja laps inglite ja pühakutega. See pilt on saanud Kõige kuulsamaks katoliiklust kujutavaks maaliks Maal on sürrealistlik ehk ebareaalne, unenäoline, hallutsinatsiooniline nagu ka kõik ülejäänud Salvador Dali maalid.
Reformatsiooni algataja Martin Luther pidas õigeks rahvuskiriku loomist. Peale reformatsiooni jõudis usk lihtsamini tavainimesteni. Peale reformatsiooni levikut algatas katoliku kirik vastureformatsiooni, mille käigus püüdsid siiski endist kirikutraditsiooni säilitada. Eesmärk oli protestantism kui väärõpetus ühiskonnast välja juurida. Kirik püüdis taastada kõikumalöönud moraali, selleks loodi jesuiitide ordu, mille liikmed pidid täielikult kuuletuma paavstile ja täitma rangelt mungatõotusi. Vastureformatsioon tekitas ühiskonnas segadust, kuid siiski pooldasid enamus inimesi luterlust ning ei loobunud enam sellest põhimõttest. 16.sajandi teisel poolel algasid suuremad konfliktid protestantide ja katoliiklaste vahel. Selle tulemusena sõdis lõpuks terve Euroopa. Need ususõjad, mis kestsid ligi sajandi valati palju verd, kui mis lõppesid 30-aastase sõjaga, mille järel tunnistati nii luterlus, katoliiklus ja ka kalvinism lubatuks
sõjakäikudel, kuid lahingus hoidsid nooremad kannupoisid tahapoole. umbes 20-aastane noormees löödi pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. 3 põhimõtete milles seisnes rüütliseisuse olemus - ustavus, heldekäelisu abi, vahvus Vaimulikud rüütliordud Paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad e. vaimulikud rüütliordud. Liikmed andsid mungatõotuse. 1. rüütliordu-Johanniitide e. hospitaliitide ordu 2. Templiordu 3. Mõõgavendade ordu
Braniewos ja Olomoucis 1569. aastal avati samasugune seminar ka Vilniuses Iseloomulikku Jesuiitide ordu eesmärgiks seati võitlus usupuhastuse reformatsiooni - vastu, katoliku usu kaitsmine ja levitamine ning paavsti võimu toetamine. Jesuiidid sekkusid innukalt teadusse ja haridusse, eriti noorsoo kasvatamisse. Ordu elukorraldus rajaneb tingimusteta kuulekusel ja salakuulamisel. Ordut juhib kogu eluks valitav kindral, nn must paavst, kes allub otse Rooma paavstile. Jesuiitide moraal võimaldab kõrgeima eesmärgi - jumala au - nimel sooritada ükskõik millist kuritegu. Oma eesmärkide saavutamiseks ei põlanud jesuiidid pettust, silmakirjatsemist, salakuulamist, tapmist, inkvisitsiooni. Et jesuiidid sekkusid Euroopa riikide poliitikasse, pagendati nad 18. saj mitmest riigist. Tänapäeval on Jeesuse Seltsil umbes 34 000 liiget. Ordu lubab oma liikmeil elada ilmalikult ja pidada ordusse kuulumist saladuses.
4. Miks võib öelda, et talupoegade ellusuhtumine oli konservatiivne? 5. Kuidas tekkisid keskajal pangad? 6. Iseloomusta paastuaega keskajal. 7. Miks võib öelda, et Innocentius III valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke? 8. Kuidas suhtuti keskajal reliikviatesse? 9. Kuidas aadlikud kasvatasid keskajal oma tütreid? 10. Kuidas aadlikud kasvatasid keskajal oma poegi? 1.Sõdade ajandiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu. Sõjakäigud andsid võimaluse näidata paavstidel end kogu ristirahva juhina püha ürituse nimel. Ristisõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust. Kirik soovis maad saada 2.Jagunes kolmeks põhimõtteks: ustavus, heldekäelisus, vahvus. Tõeline rüütel võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. 3.Ühiskonna suhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas. Ühelt poolt äratasid need suurt tähelepanu ja meelitasid kokku hulgaliselt pealtvaatajaid
a Liivisõja algusega, mis oli Liivi ordu viimane lahing. Seda aega nim orduajaks sest ordu oli seal ajal kõige võimsam sõjaline jõud 3)1)Meinhard - augustiinlasest Saksa misjonär, kelle toetusel sai saksa misjonäride tegevus läänemere idakladal poliitilise toetuse. 2)Berthold-Liivimaa piiskop, kes üritas vallutada Läänemere äärseid alasid ristisõdijate abil 3) Albert-Liivimaa piiskop. Seadis eesmärgiks rajada vallutatud aladele kirikuriik, mis alluks otse paavstile 4)Theoderich-Eestimaa piiskop, saksa misjonär, Alberti kaastööline 5)Lembitu-Sakala vanem. Oli madisepäeva lahingus Eesti vägede koondamise juht (ma ei tea kas see on õige) 6) Valdemar II - taani kuningas, eestimaa hertsogkonna maahärra 7)Kaupo- liivlaste vanem, madisepäeva lahingus sõdis eestlaste vastu 4)1208-ristisõdijad jõudsid eestimaa piiridesse 1217- Madisepäeva lahing, mis oli eestlastele muitse vabadusvõitluse suuremaid kaotusi
üksikute sõjakäikude jaoks kohandatud; eestlastel polnud veel riiki- iga maakond tegutses omaette; puudus täiendus; naabritega koostööd ei tehtud, ülehinnati liitlastena venelasi. Rüütlite ittatung peatati 1240.a ja kujunes välja ida- ja läänekiriku mõjualade piir, mis püsinud tänaseni. Maade jagamine: Võimuvõitluse ja ümberjagamiste tagajärjel kujunesid: Tugevaim sõjaline jõud- Mõõgavendade Ordu, al. 1236. A Saksa Ordu Liivimaa haru. Rooma paavstile alluvad: Saare Lääne Piiskopkond ja Tartu Piiskopkond. Taani kuninga Eesti hertsogkond. Jüriöö ülestõus: 1343-1345 a Jüriöö ülestõusu tagajärjed: P-Eesti peremeheks sai Saksa Ordu; hukkus eesti talurahva ettevõtlikum ja aktiivsem osa; toimus sotsiaalse ja etnilise(rahvuslik) barjääri võrdsustamine: eestlased vaesed-talupojad, sakslased rikkad-maaisandad; toimunud tapatalgud suurendasid vaenu, arusaamatust.
Luther mõistis, millised kloostrid tegelikuses on. Indulgentide müük 1517. aasta algas indulugentide müük. Rahvas uskus, hinge lunastavat dokumenti. Müügist saadud raha Rooma Peetri kiriku konstrueerimiseks. Martin luther otsis piiblist midagi, mis viitaks puhastustulele või võimalusele endale taevas koht osta. Martin Luther kirjutas 95 teesist koosneva pamfletti. Peapiiskop tunnistas Lutheri viivitamatult ketseriks. 1518 aasta oktoobris avaldas Luther vastumeelt paavstile. 1520. aasta juunis andis paavst Leo välja kirikust väljaheitmise bulla. Martin Lutheri reformatrioon Lutheri olukord ei olnud tavaline ja teda ei saadetud tulle. Toetajaskonna hulgas nägi potenstiaali ka Karl V. 95 teesi sai positiivset vastukaja ka rahva hulgast. Lutheri mahukas kirjatöö andis rehvormatsiooni levikule tiivad. Friedrich Tark röövis Lutheri. Martin Luther asus peale pamfleeside ja traktaatide kirjutama ka piiblit oma emakeelde.
· Katoliku kirik algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine)kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik · Munk jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud mees, elab kloostris · Nunn Jumala teenimisele pühendanud naine · Abt mungakloostri ülem · Abtiss nunnakloostri ülem · Misjon ristiusu levitamine paganate hulgas
müüa, et rent ära maksta. Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Visitatsioon- piiskopi kõlastus oma piiskopkonna kirikutesse Kümnis- tähtsaim maks maal. Kirikuisa- teoloog, kes arendas katoliku kiriku õpetust. Sakramendid- on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Paavstiriik ehk Kirikuriik- riik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. Toomkapiitel- piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Islami kunstis oli keelatud kujutada inimesi ja loomi(suurim eripära) Islami arhitektuur- ehitisi kaunistasid kuppelkatused, võlvitud sissekäigud, galeriid, rikkalik ornamentika, taimornament Islami kirjandus-tõsielulised jutustlused, luulevorm Islami teadus- kuus tõelist Islami teadust: jumalasõna,õigusteadus,grammatika, ametlike dokumentide koostamine,poeesia ja ajalugu
meie päikesesüsteemi keskel, tiirlevad seitse taevakeha: Kuu, Veenus, Markuur, Päike, Marss, Jupiter ja Saturn. 1514. aastal levitas ta oma sõprade seas väikest käsikirja „Commentariolus“ ehk „ Väikesed kommentaarid“, milles ta esitas ideid kuidas loobuda senisest maailmasüsteemist. Ta pani liikuma Maa, Päikese seisma ning matemaatilises mudelis kasutas deferenti ja kahte epitsüklik. Ta sõbrad kiitsid idee heaks ning seda leoti ette ka Rooma paavstile ja kardinanile, kust saabus ka positiivne tagasiside. Oma peateose „Taevasfääride pöörlemisest“(„De Revolutionibus orbium coelestium“) avaldas ta 1543. aastal. Võrreldes „Väikeste kommentaaridega“ läks Kopernik selles teoses tunduvat sügavamale teemasse. Sisse oli toodud mitu uut matemaatilist lahendust. Selles töös väitis Koperniks, et tähtede, planeetide ja Päikese näiv liikumine on lihtsasti seletatav, kui oletada,
käsitöö, Lääne-Euroopas kujunes täielikult välja feodaalkord, poliitiline killustatus asendus mitmel pool kuningavõimuga, Lääne-Euroopa muutus võimsaks ja agressiivseks, võeti vastu ristiusk, hakkab arenema linnakultuur. Jutustusteema: keisri ja paavsti vastasseis ning keisrivõimu langus. Ristisõjad (1096-1270) Paavstivõimu tugevnemisega kasvas usuvaimustus ja sooviti vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas. Ajendiks oli Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi moslemitte vastu tulla. (1071 said Bütsantsi väed hävitavalt lüüa türklastelt seldzukkidelt ja kaotasid suure osa Väike-Aasiast. Taheti maad juurde saada. Taheti Väike-Aasia tagasi saada türklaste käest. Ristisõdade põhjused ja tulemused. Jutustamine: Ristisõjad Paastivõimu suurenemisega suurenes ka usuline vaimustus. Sooviti vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite ehk uskumatute käest.
Kuulsaim -Karl Martell-Sõjaväes tema ajal võeti kasut pikem, raskem mõõk ja sadulajalused- raskeratsaväest sai lahingus põhijõud. Andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele, tagades ustavuse ja kiriku maavaldused kõigutamata oma võimu.732 a Poitiersi lahing. Frankidel õnnestus peatada araablaste edasitung, vallutajad üle Püreneede lõunasse tagasi. Frangi riik sai olulise tõuke arenemiseks. 9.Pippin Lühike-K.Martelli poeg, valitses Frangi riiki 8saj lõpus. Pakkus Rooma paavstile abi ning ajas langobardid ära (tekkis kiriku-e paavstiriik)paavst kroonis Pippine frankide kuningaks- algas Karolingide dünastia. Karl Suur-Pippini järeltulija, karolingide soost valitseja. Sõjaretkedega laiendas Frangi kr. 800a lasi end Roomas keisriks kroonida., tahtes kindlustada keisririigi positsiooni Euroopas+tiitel võimaldas pretendeerida kogu Eur valitsemisele. Karolingide renessanss-Frangi riigis oluline kultuuriline edasiminek sõdadest ja verevalamistest hoolimata.
Keisri ja paavsti vastasseis: See vastasseis on tuntud kui investituudi tüli. Frangi riik oli jagunenud kolmeks : Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangiriigiks. Keisri tiitel oli kaotanud oma senise tähtsuse. 962. Aastal saksa kuningas Otto Esimene sooritas sõjaretke Itaaliasse ja paavst kroonib ta keisriks. Feodaalid olid aga vastuolus paavstiga. Peaprobleem kujunes vaimulike ametisse nimetamisega. Küsimus oli selles, et kes allub kellele, kas keiser paavstile või paavst keisrile. Kes pidi määrama piiskopi? Rooma paavstiks oli Gregorius Seitsmes ja keisriks Heinrich Neljas Saksamaalt. Heinrich Neljas võttis endale õiguse paavsti kukutada. Paavst pani seevastu keisri kirikuvande alla, mis tähendas seda, et keiser ei saanud kinni pidada vannetest ja võtta osa kirikusündmustest. Feodaalid aga ei tahtnud enam keisri võimule alluda ja hakkasid mässama
piibli ladina keelde. Sakramendi rituaalsed toimingud.SAkramenti ( 5 kohustuslikku) 1 ristimine 2leeritamine 3armulaud 4pihtimine 5viimne võidmine surjiad ja haiged pihtisid patte d) Sakramendid: Sakramendi rituaalsed toimingud.SAkramenti ( 5 kohustuslikku) 1 ristimine 2leeritamine 3armulaud 4pihtimine 5viimne võidmine surjiad ja haiged pihtisid patte e) Paavstluse ja paavstiriigi teke: tekkis 756 kui Pippis Lüh vallutas langobardidelt keks itaalia alad ja andis need paavstile paavstile kuulis ilmalik ja vaimulik võim, püsis 1870 6. Kes olid? (4 p.) Chlodovech frangi riigi rajaja Karl Martell pippini järglane, kes võttis tiitliks frangi hertsogi William I (Vallutaja) normandia hertsog, kes lääne inglismaal toimunud lahingus purustas anglosakside väed ja sai inglise kuningaks Oleg rajas vana vene riigi Mis toimus? (5 p.) 381 kristulus kuulutati rooma riigi usuks 476 lääne rooma hävinemine 481-511 glofovech valitses frangiriiki 732 politiers lahing
Frankide peamiseks väeüksuseks sai raske ratsavägi, mis oli 600 aastat peaegu võitmatu. Karl Martell andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele, millega tagati alamateustavus. 1.4 Frangi riik Karolingide ajal Pärast Karl Martelli surma sai võimule tema poeg Pippin "Lühike". Selleks, et saada kuninga tiitlit pööras Pippin pilgu Rooma suunas. Rooma paavsti ähvardasid langobardid. 756 aastal korraldas Pippin 2. Itaalia sõjakäigu, mille tulemusel langobardid loovutasid paavstile Rooma ümbruse, kuhu loodi Paavstiriik. tänutäheks kroonis paavst Pippini kuningaks.
annaabi.ee 
