Ül. 7 Antud d = 2 cm = 0,02 m r = 0.01 m t = 30 min = 1800 s m = 0,51 kg q = 7,5 kg/m3 Leida v=? Lahedus q = m/V V = m/q V = 0,51 / 7,5 = 0,068 m3 v = V / t*d v = V / t * pii * r2 v = 0,068 / 1800s * pii * 0,012 V=S*v*t v = V / (t * S) v = 0,068 / (1800*pii*0,012) = 0,12 m/s Vastus. Voolu kiirus on 0,12 m/s Ül. 8 Antud V = 100 l = 0,1 m3 t = 0 0C = 273,15 K p = 30 atm q= 0,00142 kg/m3 Gaasi ideaaltingimused p2= 1 atm = 105 Pa T2 = 0oC = 273, 15 K Leida m=? Lahendus: p1V1/T1 = p2V2/T2 T1 = T2 V2 = p1V1/p2 P2 = 1 atm V2 = 30 atm * 0,1 / 1 atm = 3 m3 q= m/V m=q*V m = 0,00142 kg/m3 * 3 m3 = 0,00426 kg Vastus. Hapniku mass on 0,00426 kg. Ül.9 Antud V1 = 6l = 0,006 m3 p1 = 0,94MPa = 9,4 atm T1 = 27 C0 = 273,15+27= 300,15 K M = 44kg/kmol Vmol = 22,4 m3/kmol (ideaalsetes tingimustes) Gaasi ideaaltingimused p2= 1 atm = 105 Pa T2 = 0oC = 273, 15 K Leida m=? Lahendus p1V1 / T1 = p2V2 / T2 9,4*0,006/ 300,15 =1 atm *V2)/ 273,15 V2 = 0,0001879 * 273,15 V2= 0,051 m3
Clapeyroni võrrand võimaldab leida lihtsa seose, kergesti mõõdetavate makroskoopiliste suuruste vael. Nendeks on p Rõhk,T Temperatuut, V Ruumala. Valem p1*V1/T1 Mendelejev Clapeyron võrrand Mendeljeejev uuris Clapeironi võrrandit ning avaldas constandi R = 8,31 g/mol K Isotermiline protsess T on constant, valem : p1V1 =p2V2. Tegemist on pöörvõrdelise seosega ehk suurendamisel teine väheneb sama arv kordi. Nt: Jalgpalli pump, pallid, autorehvid. Graafikuks on hüperbol. Isobaariline protsess p on constant, Valem V1/T1=V2/T2. Tegemiston võrdelise seosega. Kui 1 suureneb siis teine suureneb sama arv kordi. Nt : Lõdva õhupall külmkapis ja päikese käes. Graafik on sirge. Isohooriline protsess V on constant, Valem p1/T1=p2/T2.Tegemist on võrdelise seosega
dt dt , , F = - bv. b - ). - , . . - - ; ; . i R - E = kT ; k = 2 Na - .< , >. - , . m - pV = µ RT . ( ): p p V p1V1=p2V2 p1 p V1 V2 = 2 = T1 T2 T1 T2 V t t 1. 2. 2. T=const. V=const. P=const. i m - U = 2 µ RT - , ,
madalaim temp. looduses Absoluutse temp.skaala(kelvini skaala) null punktis on abso. null ja kraad vastab Celsiuse skaala kraadiga t=-273°C T= t+273 T=0 K t= T-273 Ideaalse gaasi üles. P*V=m/M*RT M gaasi mass kg M- molaarmass kg/mol P rõhk Pa V- ruumala m³ T- abs.temp. K R- universaalne gaasi kostants R=8,31 J/mol*k P=m*R*T/M*V Isoprotsessid ..., protsessid kus üks gaasi olekuparameeter ei muutu iso-sama 1)isotermiline protsess Temp.ei muutu Rõhk on pöörvõrdeline ruumalga p1V1=p2V2 2)isobaariline protsess p ei muutu ruumala on võrdeline temperatuuriga V1=T1 V2=T2 3)isokooriline protsess ei muutu Rõhk on võrdeline temp p1=T1 p2=T2
temperatuuril on gaasirõhk pöördvõrdeline ruumalaga, T2>T1, hüperboolgraafik isoterm, isobaariline gaasi oleku muutus jääval rõhul (ratas), jääval rõhul on gaasi ruumala võrdeline temperatuuriga, p1>p2, sirgegraafik isobaar. v kaetud 1m/s, v2 kaetud 1m2/s2. p = monv-2; T = t+273K; pV = RT; R = ; isohooriline: T1/T2 = p1/p2; isotermiline: p1/p2 = V2/V1; isobaariline: V1/V2 = T1/T2; p1V1/T1 = p2V2/T2; = m/M; = N/NA; n = N/V; m0 = M/NA; m = N*m0; = m0*n; =m/V; v = ;
Isohoorne v = const p2/p1 =T2/T1 l=0 q= cv(T2 T1) Sharle p1/T1 =p2/T2 Isobaarne p = const v2/v1 = T2/T1 l= p(v2 v1) = R (T2-T1) q= cp(T2 T1) Gay- v1/ T1 = v2/ T2 Lussac Isotermne pv = const p1/p2 = v2/v1 l = RT ln v2/v1 = RT ln q=l Boyle- p1v1 = p2v2 p1/p2 Mariotte Adiabaatne pvk= const p1v1k = p2v2k ; l= (p1v1 p2v2)/ (k -1) = q =0 Poisson T1v1 k-1 = T2v2 k-1 R (T1 T2) / (k-1) Polütroopne pvn= const p1v1n = p2v2n ; l= (p1v1 p2v2)/ (n -1) = q= cv (n k)/(n -1) T1v1 k-1 = T2v2 k-1 ; R (T1 T2) / (n-1) (T2 T1) T2/T1 = (p2/p1) (n-1)/n , kJ/kg:
Molekulaarfüüsika aluseks on molekulid (osakesed liiguvad, osakeste vahel on vastasmõju). Makroparameeter-mõõdetavad füüsikalised suurused(rõhk, temp,ruumala). Iseloomustavad ainet väliselt.Gaasi rõhk-tekib osakeste põrkeid Vastu keha.Molaarmass näitab ühemooli aine massi.Konsentratsioon-näitab osakeste arvu ruumala ühikus.Kelvini tempskaala-ehk absoluutse tempt skaala. Ideaalne gaas-on väga hõre gaas.Mikroparameetrid-iseloom ainet seesmiselt, ei Ole otseselt mõõdetavad(molekulmass, molekulikiirus, konsentratsioon). Gaasi rõhk on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga.Avogadro arv-osakeste arv ühes moolis aines.Temperatuur iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut. Celsiuse poolt leiutatud skaalaga termomeetril oli vee keemispunkt võetud 0 kraadiks ja jää sulamispunkt oli -100 kraadi. Molekulaarfüüsika põhivõrrand Gaasi rõhu sõltuvusest mikroparameetritest. Absoluuutne temperatuur ja tema seos keskmise kineetilise...
Ül. 1.2 (2) pa=B+pman=>pman=pa-B t=0C pman= 6,88bar- 0,590bar= pa=6,88 bar =6,29bar= 6,29*105Pa= B=0,590 bar =6,41kgf/cm2= 4720 mmHg= =64100 mmH20= 91,2 lbf/in2 pman=? Ül. 1.3 (2) pa=4 kPa pa=B+pman=>pman=pa-B B=764 mmHg pman= 6,88bar- 0,590bar= 6,29bar= 6,29*105Pa= pman=? 6,41kgf/cm2= 4720 mmHg= 64100 mmH20= 91,2 lbf/in2 Ül. 1.12 V1=0,35m3 p1V1=p2V2 => V2=p1V1/p2 p1=0,5MPa p2=0,8MPa V2= 0,5MPa*0,35m3/ 0,8MPa= T=const =0,22m3 V2=? V: Maht kasvab 0,122m3-ni. Ül. 1.23 M1=800kg/h pV=MRT V=d2*v/4 (1) M2=M1*24 t=400C=> =>T=673K V0=M2/0 (suitsugaasi ruumala normaaltingimustel) T0=293K p0*V0/T0=pV/T => V=p0*V0*T/(T0*p) (2) p=1,1bar (1,2)=> d2*v/4= p0*V0*T/(T0*p) p0=1,0bar d2= 4p0*V0*T/(T0*p**v) 0=1,22kg/m3 4p 0 * M 1 * 24 * T d=
Olgu P1 natuke suurem atmosfäärirõhust P2. Rõhkude vahet näitab vedelikmanomeeter 2. kui avada lühikeseks ajaks kraan ,siiis saab rõhk anumas võrdseks välisrõhuga P2 ja gaasi ruumala võrdseks v2-ga. Et rõhu võrdustemine välisrõhuga toimub anumas praktiliselt momentaanselt ,siis võib soojusvahetuse anumas ja väliskeskonna vahel lugeda võrdseks nulliga. Seega võib antud protsessi lugeda adiabaatiliseks ja kirjutada. P1V1 = P2V2 . Valemi edasi arendades ning lõpuks lihtsustades , kuna ülerõhud gh1 ja gh2 on katse tingimuste kohaselt väikesed võrreldes rõhuga P2 ,siis saab arendada logartmid ritta väikeste parmaatrite järgi. Võttes ainult reaks arenduste kaks esimest liiget saadakse h1 = h1 - h 2 Töö käik. 1. Avage kraan. Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk .seda tuleb teha ettevaatlikult ,nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks 2
9.Keha impulss e. Liikumishulk P=vm [m#Kg/s] 10. Mehaaniline töö A=FS [j] , A=Pt , P=ui 11. Võimsus N=a/t [w] 12.Potensiaalne energia Ep=mgh[j] mg-raskusjõud 13. Kineetiline energia Ek=mV2/2 [j] 14. Nurkkiirus w=fii/t [rad/s] 15. Joonkiirus ringliikumisel v=2 pii rn [m/s] n-pöörete arv 16.Võnkeperiood T=1/n [s] 17. Sagedus n=f=1/T [p/s] [Hz] 18. Rõhk P=F/s [Pa] 1 N/m2 = 1 Pa 19. Ideaalse gaasi olekuvõrrand 20. Isotermiline protsess P1V1/T1 = P2V2/T2 21. Isobaariline protsess T=absoluutne temp [gelvin] 22. Isohooriline protsess 23. Soojushulk temperatuuri muutumisel Q=cm kolm t [j] kolm t temp muutus c- erisoojus 24. Soojushulk sulamisel Q=lm[j] 25. Soojushulk keemisel Q= Lm[j] 26. Kütuse kütteväärtus Q=gm g-soojushulk 27. Kasutegur n=q kasum/q kogu 28. Coulomb`i seadus F= K# Q1 Q2/ r2 34. Voolutugevus I=q/a [A] q-laengute arv 42. Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud F=BIL vasak-pöial 43
energia mõõduks, valem, tähiste nimetused valemis? Sest kineetilise energia kaudu võib mõõta aine temperatuuri. K=3kT/2 k-Baltzamanni konstant , T-absoluutne temp, K-molekulise keskmine kin energia 12.Mis on isoprotsess? Protsess, mille käigis üks olekuparameeter ei muutu. 13. Mida nim. isotermiliseks, isobaariliseks ja isohooriliseks protsessiks? Selgitus, valem, graafik. Isotermiline-süsteemi olek muutub jääval temperatuuril. p1V1=p2V2 Isobaariline-süsteemi olek muutb jääval rõhul. V1/T1=V2/T2 Isohooriline-gaasi oleku muutus jääval ruumalal. p1/T1=p2/T2 14. Ülesanded: MKT teooria põhivõrrand, olekuvõrrand, Clapeyroni võrrand, isoprotsessid. pV=mRT/M
9. Ideaalse gaasi olekuvõrrand: pV = m/M*RT 10. Isoprotsess – Protsess, kus üks olekuparameeter kolmest jääb muutumatuks Jagunevad: Isobaariline – protsess, kus muutumatuks jääb rõhk[p=const], näide: gaasi kuumutamine liikuva kolbiga anumas [V1/T1/V2T2] Isokoorne – protsess, kus muutumatuks jääb ruumala[V=const], näide: kinnises anumas toimuvad protsessid [p1/T1 = p2/T2] Isotermiline – protsess, kus muutumatuks jääb temperatuur[T=const] [p1V1 = p2V2] 11. Termodünaamika I seadus – Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks[Q =DeltaU + A] 12. Gaas kui töötav keha –gaas paisub võrreldes vedelike ja tahkete ainetega palju rohkem;soojushulga üleandmine vedelikule või tahkele ainele on palju raskem kui gaasile, kuna gaasis saavutatakse see erinevate gaaside reageerimise teel. 13
1. Vähendan õhuruumala süstlas 20cm3 5cm3ni. Joonestan isotermi. Ruumala Rõhk 20 cm3 103 kPa 15 cm3 135 kPa 10 cm3 197,4 kPa 5 cm3 232,4 kPa 2. Suurendan õhuruumala 3cm3 20cm3 ni. Joonestan isotermi. Ruumala Rõhk 3 cm3 104,5 kPa 5 cm3 66 kPa 10 cm3 35,5 kPa 15 cm3 24 kPa 20 cm3 17,8 kPa 3. Leian teoreetilise ja tegeliku rõhu suhte P1V1 = P2V2 P1V1/V2 = P2 P1 = 103 kPa = 103000Pa V1 = 20 cm3 = 0.00002 m3 V2 = 5 cm3 = 0.000005 m3 103000*0.00002/0.000005 = 412000Pa = 412kPa 412*100/232,4 = 177,3% 177,3%-100% = 77,3% V: Teoreetiline rõhk on tegelikust rõhust 77% suurem. P1 = 104,5 kPa = 104500Pa V1 = 3 cm3 = 0.000003 m3 V2 = 20 cm3 = 0.00002 m3 104500*0.000003/0.00002 =15675Pa = 15,7kPa 15,7*100/17,8 = 88,2% 100%-88,2% = 11,8% V: Teoreetiline rõhk on 11,8% väiksem tegelikust rõhust.
td süst. paisumisel (mahu suurenemisel), negatiivseks aga komprimeerimisel (mahu väh.). Tehniline töö. Juhul, kui td-line kehaläbib süsteemi pideva voolusena, koosneb süsteemist saada töö keha sisenemis-, väljumis ja meaanilise töö algebralisest summast lt=ls+l+lv, mida nimetatekse tehn. tööks. Tehnilist tööd sooritab materiaalselt avatud td süst.Tähistades td keha rõhu ja erimahu süsteemis sisenemisel p1 ja v1, avaldub sisenemistöö ls=p1v1, väljumistöö lv=-p2v2. Mehaaniline töö on l=v1∫ v2ni pdv. Tehes vastavad asendused, saame: lt= p1v1+( v1∫ v2ni pdv)- p2v2. Tehniline töö lt avaldatase keha 1kg-le: lt=-p1stp2ni• vdp [J/kg]. kus p1 ja p2 on vastavalt keha rõhk süsteemi sisenemisel ja süsteemist väljumisel. Tehniline töö kui protsessifunktsioon sõltub keha algolekust lõppolekusse ülemineku tingimustest. Tehniline töö loetakse positiivseks td keha rõhu vähenemisel ning negatiivseks rõhu suurenemisel. Siseenergia.
energiast: p=2/3nEkin Ekin=3/2kT . Ideaalse gaasi siseenergia (U) on ideaalse gaasi massipunktide kineetiliste energiate summa: U=Ekin,i=NEkin=N3/2kT. 2Analüüsige isotermilist protsessi gaasilise süsteemi puhul. Kirjutage isotermi võrrand lähtudes gaasi olekuvõrrandist ja kujutage seda koordinaatides p ja V. Isotermiline protsess, kui gaasi temperatuur ei muutu (Boyle'i - Mariotte'i seadus pV=cont:; kahe oleku võrdlemisel saame p1V1=p2V2 ( NB! - rõhu ja ruumala suhet kujutab hüperbool ehk pöördvõrdelisus) . pV=m/M'R*T Kirjutage energia jäävuse seaduse avaldis makroskoopilise keha (termodünaamilise süsteemi) jaoks jne.Termodünaamika esimene seadus energia jäävuse seadus termodünaamiliste süsteemide jaoks - väidab, et kõikides protsessides, milles süsteem osaleb: U=Q-W . Siseenergia on olekufunktsioon, soojusvahetus ja töö on protsessid. mida suurem on soojusvahetus, seda suurem on siseenergia
ja lõpppunktist POTENSIAALNE ENERGIA- mis on tingitud keha asendist ja mõjust teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevate kehade vastastiku mõjuvatest jõududest välises jõu väljas MEHAANILISES ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS-isoleeritud süsteemis mille kehade vahel mõjuvad vaid konsevatiivsed jõud on süsteemi mehaaniline kogueneria muutumatu E=Ep+Ek IDEAALSEGAASI OLEKUVÕRRAND –P1V1/T1=P2V2/T2 IDEAALNEGAAS molekul on kui punkt mass, siseenergia sõltub temperatuurist pV=const TERMODÜNAAMIKA ESIMENE PRINTSIIP-sisuliselt energia jäävuse seadus .termodünaamika 1 printsiip sätestab et keha siseeergia saab muutuda tänu soojushulgale , mis vahetaks keskkonnaga ning tööle mida süsteem teeb välisjõudude vastu dU=dQ-A TERMODÜNAAMIKA 2 PNTSIIP –soojus masin mille ainus tulemus on kogu soojuse muutmine töök on võimatu
teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele. 4. Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2=RT2—erimaht=> energeetilises vastumõjus. p1/T1*v=R=p2/T2*v => p1/p2=T1/T2.so isohoorse protsessi Väliskeskkonnaks nimetatakse termodünaamilist süsteemi põhivõrrand. ümbritsevat suure mahutavusega keskkonda, mille S2-S1=Cvlnp2/p1=CvlnT2/T1 olekuparameetrid (N: temperatuur, rõhk jne.) ei muutu, kui Isobaarne protsess on protsess, mis toimub püsival rõhul.
Töö A=F*s A töö (J) F jõud (N) s teepikkus (m) Võimsus N=A/t N võimsus (W) A töö (J) t aeg (s) Soojusmasina kasutegur nymaks = (T1-T2/T1) * 100 % T1 soojendi to Kelvinites (K) T2 jahuti to Kelvinites (K) nymaks kasuteguri % Gaasi rõhk ja ruumala p1V1=p2V2 ; p1/V2=p2/V1 p1/2 gaasi esialgne/lõplik rõhk (Pa) V1/2 gaasi esialgne/lõplik ruumala (m3) Coulombi seadus F=k*q1*q2/e*r2 k võrdetegur 9*109, e 1 vaakumis q elektrilaeng (C) r laengutevaheline kaugus (m) F jõud elektrilaengute vahel (N)
Termodünaamilised protsessid ideaalgaasidega. w2- gaasimolekuli ruutkeskmine kiirus, p- rõhk. 2. 1).Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Teiseks ideaalse gaasi molekulaarkineetilise teooria termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel võrrandiks, mis seob gaasimolekuli keskmise kineetilise selle maht ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; energia temperatuuriga, on võrrand: 2/3(mw 2/2)=kT, kus p2v2=RT2--erimaht=> p1/T1·v=R=p2/T2·v => 2). Isobaariline protsess. p=const. Niiske auru k- Boltzmanni konstant(k=1,38·10 -23 J/K). 3. Avogadro p1/p2=T1/T2.so isohoorse protsessi põhivõrrand. isobaarsel kuumutamisel aurutemp. ei muutu. seadus pv=NkT, kus V- gaasi maht, N- mahus V olev Olekuparameetrite vaheline seos isohoorses protsessis. Ülekuumendatud auru isobaarsel kuumutamisel temp.
3 Märkus: Rõhk ja ruumala võivad olla teistes mõõtühikutes, kui põhiühikutes, aga võrrandi mõlemal poolel peavad ühikud olema ühesugused. Näidisülesanne: Silindris olev gaas, mille rõhk on normaalrõhk ( 10 5 Pa ) ja ruumala 40 cm 3, suruti kokku ruumalale 5 cm3. Miiliseks kujuneb kokkusurutud gaasi rõhk, kui temperatuur ei muutu ? p1= 105 Pa p1V1= p2V2 p2 = (p1V1)/V2 V1= 40 cm3 V2 = 5 cm3 p2 = ( 105 x 40 )/ 5 = 8 x 105 Pa p2= ? 4.2. Gay - Lussaci ( ge - lüssak ) seadus . 1 2 Joonisel on kõvera kaelaga ümarkolb, mis on täidetud gaasiga. Kolvi kaelas on kergesti liikuv kolb, mis ei lase gaasi läbi.
Isokooriline protsess, kui gaasi ruumala ei muutu (Charles'i p p p kahe oleku võrdlemisel saame T = T ehk p1T2 = p2T1 . 1 2 seadus): = const ; T 1 2 Isotermiline protsess, kui gaasi temperatuur ei muutu (Boyle'i - Mariotte'i seadus: pV = const ; kahe oleku võrdlemisel saame p1V1 = p2V2 . Keha siseenergiaks nim keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim soojusülekandeks. Soojusülekandes levib siseenergia alati soojemalt kehalt külmemale. Soojusülekande liigid on: 1) soojusjuhtivus, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks; 2) konvektsioon, kus energia levib gaasi- või vedeliku
põhjal, hiljem nad tuletati aine ehituse molekulaar-kineetilise teoori alusel. Boyle-Maryotte seaduse /(1662 a inglise keemik ja füüsik Robert Boyle ja 1676 a E.Mariotte) järgi jääval temperatuuril on gaasi rõhk pöördvõrdeline tema ruumalaga. V1/V2 = p2/p1 (7) Asendades siia erimahu ja võttes antud gaasi massiks m = 1 kg, saame v1/v2 = p2/p1 (8) Millest p1v1 = p2v2 ehk pv = konst. (9) Gaasi tihedus on erimahu pöördväärtus, siis 1 = 1/v1 ; 2 = 1/v2 võrrandir (8) saame esitada: 2/ 1 = p2/p1 Gaaside tihedused on võrdelises sõltuvuses nende absoluutsete rõhkudega. Võrrandi (9) põhjal võib Boyle-Maryotte seadust sõnastada nii: kindla ideaalgaasi massi rõhu ja erimahu korrutis jääval temperatuuril on konstantne suurus.
Boyle'i-Mariotte'i seadus Gaas täidab alati kogu ruumi. Õhu rõhk ja ruumala on omavahel seotud. Kui vähendada õhu ruumala, siis rõhk suureneb ja vastupidi. Eeldatakse, et temperatuur on konstant. p1V1 = p2V2, kus Joonis 1. Boyle-Mariotte seadus p - õhurõhk V - ruumala Gay-Lussaci seadus · Õhu maht sõltub ka temperatuurist. · Temperatuuri tõustes suureneb gaasi ruumala 1/273 võrra oma algruumist iga Kelvini kraadi kohta tingimusel, et gaasi rõhk jääb muutumata.
8,314 J/K*mol, T-gaasi temperatuur (K) 3 kT kulgliikumise energia 2 29. Isoprotsessid. Olekuvõrrand. Isoprotsessiks nim oleku muutumist, milles mingi olekut iseloomustav parameeter jääb konstantseks. Isokooriliseks nimetatakse protsessi, kus gaasi ruumala on konstantne V=const, siis Isotermiliseks nimetatakse protseessi, kus gaasi temperatuur on konstantne T=const, siis p1V1=p2V2 Isobaariliseks nimetatakse protsessi, kus gaasi rõhk on konstantne p=const, siis Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. p1V1 ϰ =p2V2ϰ ϰ- kapa ϰ= 30. Maxwell’i jaotus. Valem, mis on f, mida näitab, graafikut peab teadma ja mis teljestikus on. Maxwelli jaotus on diferentsiaalne jaotusfunktsioon, mis väljendab mingi kiirusega osakeste suhtelist hulka 31. Baromeetriline valem. Boltzmanni jaotus.
3 kT 2 kulgliikumise energia 28.Isoprotsessid. Isoprotsessiks nim oleku muutumist, milles mingi olekut iseloomustav parameeter jääb konstantseks. Isokooriliseks nimetatakse protsessi, kus gaasi ruumala on konstantne p1 V 1 p2 V 2 V=const, siis = T1 T2 Isotermiliseks nimetatakse protseessi, kus gaasi temperatuur on konstantne T=const, siis p1V1=p2V2 Isobaariliseks nimetatakse protsessi, kus gaasi rõhk on konstantne V 1 V 2 p1 p2 p=const, siis = ja = T 1 T2 T 1 T 2 Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole c p i+2 väliskeskkonnaga soojusvahetuses. p1V1 ϰ =p2V2 ϰ
Fh=(kreeka n)*S*dv/dx Re=v*r*roo/(kreeka n) (n ühik on 1 Pa s=10 Puaasi) Termodünaamika 1. Printsiip: Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. Q=U.index2 – U.index1 + A, kus Q on soojushulk, U=siseenergia ja A on töö välisjõudude vastu. Q ühiks = J(dzaul) Isotermiline protsess: Protsess, kus konstantsel temperatuuril (t0) on antud gaasihulga ruumala (v) pöördvõrdeline rõhuga (p) e p1v1=p2v2 (Joonis) Isobaariline protsess: temperatuuri tõstmisel 1 kraadi võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0 kraadi. Vt=V0(1+Beetat), kus beeta on 1/273 e ruumpaisumistegur. Isogooriline protsess: protsess, kus temperatuuri tõstmisel 1kraadi võrra suureneb iga gaasihulga rõhk 1/273 võrra selle gaasi rõhust temperatuuril 0 kraadi, pt=p0(1+kammat) kus kamma = 1/273 e termiline rõhutegur.
Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV const 1.1 P1 V1 P2 V2 1.2 Charles'i seadus. Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V const T 1.3 V1 V2 T1 T2 1.4 Kombineerides saab: 2 P1V1 P2V2 P 0V 0 T1 T2 T0 , 1.5 seda seost kasutatakse gaaside mahu viimiseks ühtedelt tingimustelt (rõhk P 1, temperatuur T1) teistele (P2, T2), sealhulgas ka normaal- või standardtingimustele PVT 0 V 0 0 PT , 1.6 kus V0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele
Termodünaamika I seadus valemi kujul: ∆U=Q-A, Q- soojushulk (J), ∆U-süsteemi siseenergia muut (J), A-töö (J) Kõige lihtsam töö vorm on mehaaniline töö. Nt. Gaas teeb paisumisel tööd dA = pdV, kus p- gaasi rõhk, dV- ruumala muut. Siseenergiaks nimetatakse keha võimet teha tööd sisemiste protsesside arvelt. ΔU=i/2*m/z*R*ΔT Isoprotsess- oleku muutumist, milles mingit parameetrit iseloomustav suurus jääb muutumatuks isotermiline T=consT. ΔU=0 Q=A, p1V1=p2V2 isokooriline V=consT. ΔU=Q A=0, p1/T1=p2/T2 isobaariline p=consT. A=pΔV, ΔU=Q-A, V1/T1=V2/T2 adiabaatiline (siis kui protsessi vältel ei ole süsteemil väliskeskkonnaga soojusvahetust) Q=0 ΔU=-A, p1V1 G=p2V2 G, G= i+2/i 30,* Erisoojus jääval rõhul ja jääval ruumalal. Erisoojus jääval rõhul- Kui gaasi jääval rõhul soojendada, siis gaas paisub, tehes pos. tööd. Järelikult on sel juhul gaasi temp-i tõstmiseks tarvis rohkem soojust kui
состояния Isohoorne v = const p2/p1 =T2/T1 l=0 q= cv(T2 –T1) Изохорный Sharle p1/T1 =p2/T2 Isobaarne p = const v2/v1 = T2/T1 l= p(v2 –v1) = R (T2-T1) q= cp(T2 – T1) Изобарный Gay-Lussac v1/ T1 = v2/ T2 Isotermne pv = const p1/p2 = v2/v1 l = RT ln v2/v1 = RT ln q=l Изотермический Boyle- p1v1 = p2v2 p1/p2 Mariotte Adiabaatne pvk= const p1v1k = p2v2k ; l= (p1v1 – p2v2)/ (k -1) = q =0 Адиабатный Poisson T1v1 k-1 = T2v2 k-1 R (T1 –T2) / (k-1) Polütroopne pvn= const p1v1n = p2v2n ; l= (p1v1 – p2v2)/ (n -1) = q= cv (n –k)/(n -1) ∙ Политропный T1v1 k-1 = T2v2 k-1 ; R (T1 –T2) / (n-1) (T2 –T1)
soojuse arvutamiseks. Arvutage isotermilise protsessi käigus tehtud töö 300 oK juures, kui süsteemi ruumala suurenes 67,2 liitrilt 89,6 liitrini (R=8,314 J K-1 mool-1). Mitme meetri kaugusele saab tehtud tööga transportida 1 kg massiga pommi, kui on teada, et selle transportimiseks 1 meetri kaugusele kulub 9,8 J? Isotermiline protsess, kui gaasi temperatuur ei muutu (Boyle'i - Mariotte'i seadus: pV = const ; kahe oleku võrdlemisel saame p1V1 = p2V2 ( NB! - rõhu ja ruumala suhet kujutab hüperbool ehk pöördvõrdelisus). m p V = R T Leida T. M Made by Picasso. 3. Kirjutage energia jäävuse seaduse avaldis makroskoopilise keha (termodünaamilise süsteemi) jaoks ning kirjeldage, · kuidas süsteemi siseenergia muutub soojusvahetuse ja töö tegemise käigus (tööd tehakse siis, kui süsteemi (vaadeldava keha) ruumala muutub),
· Universaalne gaasikonstant on katseliselt määratud füüsikaline konstant, mis väljendab ühe mooli ideaalse gaasi tehtavat paisumistööd tema temperatuuri tõstmisel ühe kelvini võrra muutumatu rõhu juures. R on universaalne gaasikonstant (8,31 J/mol*K). · Isotermiline protsess, kui gaasi temperatuur ei muutu pV = const ; kahe oleku võrdlemisel saame p1V1 = p2V2 . V = const · Isobaariline protsess, kui gaasi rõhk ei muutu T ; kahe oleku V1 V2 = T võrdlemisel saame 1 T2 ehk V1T2 = V2T1 . p
20)Ideaalse gaasi olekuvõrrand.Isoprotsessid Ideaalgaasi ehk ka ClayperonMendelejevi võrrand seob omavahel gaasi olekuparameetreid. pV=nRT, kus pgaasi rõhk(Pa), Vgaasi ruumala (m3), ngaasi moolide arv (mol), Runiversaalne gaasikonstant 8,314 J/K*mol, Tgaasi temperatuur (K) Isokooriliseks nimetatakse protsessi, kus gaasi ruumala on konstantne V=const, siis Isotermiliseks nimetatakse protseessi, kus gaasi temperatuur on konstantne T=const, siis p1V1=p2V2 Isobaariliseks nimetatakse protsessi, kus gaasi rõhk on konstantne p=const, siis 21)Termodünaamika I seadus.Isoprotsessid Termodünaamika I seadus sätestab, et keha siseenergia saab muutuda tänu soojushulgale, mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle, mida süsteem teeb välisjõudude vastu. Inetgraalne kuju süsteemi lõpliku muutuse jaoks: q=U+w, kus qsoojushulk (J), Usüsteemi siseenergia muut(on võrdne soojusefektiga konstantsel ruumalal) (J), w töö (J) Isoprotsesside jaoks:
negatiivseks aga siis, kui termodünaamilise keha maht väheneb 33. Kas termodünaamilises protsessis tehtav töö on oleku või protsessifunktsioon. termodünaamilises protsessis tehtav töö on protsessifunktsioon 34. Tehnilise ehk kasuliku töö mõiste ja graafiline kujutamine p-v diagrammil. Juhul kui termodünaamiline keha läbib süsteemi pideva voolusena (vt joonis ), p1v1 p2v2 lt koosneb süsteemist saadav töö keha sisenemis-, väljumis- ja mehaanilise töö algebralisest summast: lt= ls +l + lv 35. Mis on energia? Energia on materiaalse liikumise üldiseks vormiks. 36. Millistest energia liikidest koosneb meelevaldne termodünaamiline süsteem
pidevas kaootilises liikumises 3)molekulide vahel on vastastikmõju Ideaalse gaasi olekuvõrrand-pV=m/MRT Isoprotsessid- Isoprotsess on gaasi oleku muutus, kus üks olekuparameetritest p, V, T jääb muutmatuks, aga teised muutuvad Isoprotsesside tunnused, graafikud, valemid, seadused: ISOTERMILINE ISOBAARILINE ISOK(H)OORILINE TUNNUS T=const p=const V=const VALEM p1V1=p2V2 V1/T1=V2/T2 p1/T1=p2/T2 p*V=const V/T=const p/T=const GRAAFIK SEADUS Jääval tempetatuuril Jääval rõhul antud Jääval ruumalal antud gaasikoguse gaasikoguse ruumala antud gaasikoguse rõhu ja ruumala ja absoluutse rõhu ja absoluutse korrutis on jääv. temperatuuri jagatis temperatuuri jagatis
negatiivseks aga siis, kui termodünaamilise keha maht väheneb 34. Kas termodünaamilises protsessis tehtav töö on oleku või protsessifunktsioon. termodünaamilises protsessis tehtav töö on protsessifunktsioon 35. Tehnilise ehk kasuliku töö mõiste ja graafiline kujutamine p-v diagrammil. Juhul kui termodünaamiline keha läbib süsteemi pideva voolusena (vt joonis ), p1v1 p2v2 lt koosneb süsteemist saadav töö keha sisenemis-, väljumis- ja mehaanilise töö algebralisest summast: lt= ls +l + lv 36. Mis on energia? Energia on materiaalse liikumise üldiseks vormiks. 37. Millistest energia liikidest koosneb meelevaldne termodünaamiline süsteem Koosneb süsteemi kineetilisest energiast, potentsiaalsest ja siseenergiast. 38. Siseenergia mõiste.
3 1 2 IDEAALSE GAASI OLEKUVÕRRAND 12. Kompressor imeb atmosfäärist igas sekundis 3 liitrit õhku, mis suunatakse ballooni ruumalaga 45 liitrit. Kui pika aja pärast on rõhk balloonis õhurõhust 9 korda suurem? Algrõhk balloonis võrdub õhurõhuga ja temperatuur ei muutu. p1 v 1 p2v2 v1 Sv 2 v2 45 v1 9 45 405 p2 9p 1 t (405 45) : 3 120s 2 min p1 v 1 Sp 1 v 2 13. Kui suure ruumala võtab enda alla gaas temperatuuril 77° C, kui temperatuuril 27° C on selle gaasi ruumala 6 liitrit? Rõhk ei muutu. v1 v2 v1T2 6 350K v2 7
aineks. 30) Ideaalse gaasi olekuvõrrand: pV/T=nR Isobaariline protsess on isoprotsess, mis toimub jääval rõhul; sellisel protsessil p on konstantne, sellepärast võrrand on: V1/V2=T1/T2. Isohooriline protsess on protsess, mis toimub jääval ruumalal; sellisel protsessil V on konstantne, võrrand on: p1/T1=p2/T2. Isotermiline protsess on protsess, mis toimub jääval temperatuuril; sellisel protsessil T on konstantne ning võrrand on: p1V1=p2V2. Adiabaatiline protsess on protsess mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses; võrrand on: -U=A 31) Energia jäävuse seadus väidab, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. Energia jäävuse seadusest (termodünaamika esimene seadus) järeldub, et energia, mille süsteem saab väljaspoolt, peab võrduma süsteemisiseenergia muudu ja süsteemist väljuva energia summaga.
Gaaside ühendatud seadus. Makroskoopilised suurused, mis üheselt iseloomustavad gaasi olekut, on termodünaamilised parameetrid P,V,T. neid suurusi võib väljendada arvudega ainult juhul, kui süsteem on soojuslikus tasakaalu olekus selleks nimetatakse sellist gaasi olekut, mille puhul kõik tema termodünaamilised parameetrid on muutumatud. Kui muudame ühte neist, muutuvad ka teised. Antud juhul gaasi mass ei muutu. Kindla gaasi koguse puhul kehtib seos P1V1/T1=P2V2/T2 (Clapeyroni võrrand). Kui protsessi käigus muutub gaasi mass, siis tuleb kasutada Mendelejevi võrrandit PV=mRT/M M molaarmass (kg/mol), T-temperatuur ( oK), R-universaalne gaasi konstant R= 8,31 J/moloK. Iso protsessid. Gaaside ülemineku protsesse ühelt olekult teise, mille puhul üks parameetritest jääb muutumatuks nimetatakse iso protsessideks. Isotermiline protsess. Jääval temperatuuril toimuvat protsessi nimetatakse isotermiliseks protsessiks. Selle
molaarmassi M kaudu: =m/M, siis saab võrrand kuju pV=m/M*R*T. Seda nimetatakse ideaalse gaasi olekuvõrrandiks. Isoprotsessid: Gaasihulga protsessid, kus jääb muutumatuks üks parameeter (p, V või T). Isotermiline: Nimetatakse jääval temperatuuril toimuvat protsessi. Ideaalse gaasi olekuvõrrandist järeldub, et temp. T on jääv ning kui gaasi mass m ja molaarmass M ei muutu, siis on antud gaasikoguse rõhu p ja ruumala V korrutis konstantne: pV=m/M*R*T , pV=const p1V1=p2V2 Isohooriline: nimetatakse jääval ruumalal V ja tingimustel m=const ja M=const toimuvat protsessi. P/T=const Isobaariline: nimetatakse jääval rõhul p ja tingimustel m=const ja M=const toimuvat protsessi. V/T=const Adiabaatiline: protsess, milles termodünaamilises süsteemis ei ole soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga 4.Termodünaamika I printsiip, ideaalse gaasi siseenergia ja töö TD I: Isoleerimata termodünaamilises süsteemis võrdub keha siseenergia muut U süsteemile üleantud
T1 T2 T 2. V = const ehk isohooriline protsess p = f (T ) ehk Charles'i p1 p2 p [sarl'i] seadus, mida kirjeldab seos = = = const T1 T2 T 3. T = const ehk isotermiline protsess p = f (V ) ehk Boyle'i- Marionette'i seadus, mida kirjeldab seos p1V1 = p2V2 = pV = const Isoprotsesse kirjeldavad võrrandid saab tuletada ideaalse gaasi olekuvõrrandist, võttes ühe muutuja konstantseks. Punktiirjooned graafikutel väljendavad seda, et T madalatel väärtustel katset tehtud pole (joon on seal piirkonnas oletuslik). Termodünaamika esimene seadus: süsteemile juurdeantav soojushulk Q kulub süsteemi siseenergia U suurendamiseks ja välisjõudude vastu tehtavaks tööks ehk paisumise tööks A, st Q = U + A .
T1 T2 T 2. V = const ehk isohooriline protsess p = f (T ) ehk Charles'i p1 p2 p [sarl'i] seadus, mida kirjeldab seos = = = const T1 T2 T 3. T = const ehk isotermiline protsess p = f (V ) ehk Boyle'i- Marionette'i seadus, mida kirjeldab seos p1V1 = p2V2 = pV = const Isoprotsesse kirjeldavad võrrandid saab tuletada ideaalse gaasi olekuvõrrandist, võttes ühe muutuja konstantseks. Punktiirjooned graafikutel väljendavad seda, et T madalatel väärtustel katset tehtud pole (joon on seal piirkonnas oletuslik). Termodünaamika esimene seadus: süsteemile juurdeantav soojushulk Q kulub süsteemi siseenergia U suurendamiseks ja välisjõudude vastu tehtavaks tööks ehk paisumise tööks A, st Q = U + A .
seadus) pöördvõrdeline ruumalaga. Kui on tegu · siseenergia sõltub ainult gaasi kahe järjestikkuse olekuga, siis temperatuurist. isotermilise protsessi puhul rõhkude ja ruumalade suhted on pöördvõrdelised. Ülaltoodud tingimusi rahuldab selline gaas, mille korral: p1V1=p2V2 ehk siis = . · Molekulide mõõtmed on tühised võrreldes molekulidevahelise kaugusega · Molekulid ei interakteeru üksteisega (molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes). Ideaalne gaas on seega lõpmatult kokkusurutav ja teda ei ole võimalik veeldada. Boyle-Mariotte'i seadus Ideaalse gaasi olekuvõrrand (ehk 1.3 Isobaariline protsess
p1 p = 2 . Sellise protsessi esmakirjeldaja auks nimetatakse seost ka Charles'i T1 T2 seaduseks (avastatud 1787.a.). p V1 V2 V2 > V1 T 6 Isotermset protsessi kirjeldab seos pV = const ehk p1V1 = p2V2 . Sellise protsessi esmakirjeldajate auks nimetatakse seda seost ka Boyle'i ja Mariotte'i seaduseks. R. Boyle avastas seaduse 1661.a. ja temast sõltumatult E. Mariotte 1676.a. p T1 T1 > T2 T2 V 4.3. Aine ehitus Iga aine võib esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. See on määratud
..(§43) 42. Molekulide keskmine kineetiline energia ja selle mõõt Ek=mv2/2=3/2kT; k-Bolzmanni konstant 1,3810-23 J/K; T-absoluutne temperatuur. 1 3/2*1,3810-23 . 43. Ideaalse gaasi olekuvõrrand(Clapeyroni - Mendelejevi võrrand) seob omavahel gaasi olekuparameetreid: rõhku p , ruumala V ja temperatuuri T kujul: p V = n R T , kus n on gaasi moolide arv (n=N/V; N/Na=m/M); R=kNa- universaalne gaasikonstant. 8,31 J / (K mol) ; p1V1/T1 = p2V2/T2 p1V1/T1=const. 44. Isoprotsessid gaasist ühest olekust teise ülemineku protsess, mille korral on üks parameetritest jääv. pV/T=const kui T=const, siis isotermiline( ), p=const isobaariline( , ), V=const isohoorne ( ). 45. Pindpinevus on vedeliku pinnakihi omadus säilitada antud tingimustes võimalikult väiksemat pinda. Pindpinevusnähruse põhjustavad molekulaarsed jõud. 46
-) n = konsentratsioon. * Temperatuur: näitab, et mida suurem on aineosakeste keskmine kineetiline energia seda suurem on ka temperatuur. -) T = temperatuur. Temperatuuril on alati olemas absoluutne miinimum (-273 0C). Füüsikas kasutatakse kelvini skaalat, kus -273 kraadi on seal hoopis 0 kraadi. * pV = const, kui T = const (isotermiline protsess) * V/T = const, kui p = const (isobaariline protsess) * p/T = const, kui V = const (isohooriline protsess) -) p1V1/T1 = p2V2/T2 * Ideaalse gaasi võrrand: pV = m/M*RT 4.2.3. Termodünaamika * Keha siseenergia koosneb potentsiaalsest ja kineetilisest energiast. *Q=U+A -) Q = termodünaamika esimene printsiip; A = välisjõudude vastu tehtav töö. *A=p*V * Kasutegur on kasuliku töö ja kogutöö suhe. -) Ta on suht arv ja tal pole ühikut -) = A/Q = (Q1-Q2)/Q1 * 100% = (T1-T2)/T1 -) < 1 *) = 1 ainult siis kui T2 on 0K. 4.2.4. Entroopia * Entroopia on segaduse mõõt.
(R= 8,31 J/K*mol ) Või p- gaasi rõhk, V- Gaasi ruumala, T- Gaasi temperatuur, p, V, T on gaasi olekuparameetrid 3.1.4. Isotermiline protsess: Isotermilise protsessi puhul viiakse gaas ühest olekust teise jääval temperatuuril. T=const, pV=const. Kui tegemist on gaasi kahe järjestikuse olekuga, siis isotermilise protsessi puhul rõhkude ja ruumalade suhted on pöördvõrdelised. p1V1=p2V2; p1/p2=V2/V1 Muutumatu gaasi hulga ja koostise puhul on temperatuuridele vastavad isotermid omavahel paralleelsed pöördvõrdelise sõltuvuse kõverad, kui on tegemist rõhu ja ruumala vahelist seost iseloomustava graafikuga. Kujutatud isotermide puhul T2>T1 3.1.5. Isohooriline protsess: Isohooriliseks nimetame protsessi, mis kulgeb jääval ruumalal (V=const). Ideaalse gaasi olekuvõrrandist järeldub, et jääval ruumalal
psi 1 psi ≈ 6895 Pa 14,7 psi 14,5 psi Ideaalgaas – kooseb molekulidest, mis üksteisega vastasmõju ei oma: molekulid põrkuvad üksnes anuma seintega, mitte üksteisega Reaalgaas – sarnaneb ideaalgaasiga seda enam, mida kõrgem on selle temperatuur ja madalam on rõhk. Molaarruumala normaaltingimustel: 22,41 l; standardtingimustel: 24,79 l Ideaalgaasi olekuvõrrand. PV = nRT Gaasi kombineeritud seadus. P1V1/T1n1 = P2V2/T2n2 Ideaalgaasi tihedus. Molaarmassiga M: d = MP/RT Gaasisegu rõhk võrdub komponentide osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida segu komponent avaldakf, kui teisi komponente anumas ei oleks. P = PA + PB + ... Õhu keskmine molaarmass on 29 g/mol. Moolimurd – näitab, milline osa kõigist segu molekulidest on antud aine molekulid. Huvipakkuva aine ja kõigi segusse kuuluvate ainete moolide arvu jagatis: XA = nA/nA + nB + ... segu kõigi komponentide moolimurdude summa on 1:
Nii saame: i/2(pdV+Vdp)= - pdV; (i/2+1)pdV+i/2Vdp=0. Jagame võrrandit i/2-ga ja tähistame: =i+2/i=Cp/Cv. Siis saame: pdV+Vdp=0. Korrutades võrrandit V-1-ga saame selle viia kujule: V-1 dV*p+V dp=0, millest selgub, et see kujutab endast diferent-siaali korrutisest: d(pV)=0. Selle põhjal muutuvad rõhk ja ruumala adiabaatilisel protsessil nii, et pV=const. Kui ühes olekus on nende väärtused p1 ja V1, teises p2 ja V2, siis p1V1=p2V2 . §75. Soojusmasina kasutegur. Iga mootor on süs., mis teostab korduvalt mingit ringprotsessi. Toimugu tsükkel nii, et tööaine paisub kõigepealt ruumalani V 2 ning seejärel surutakse jälle kokku esialgse ruumalani V 1. Et tsükli töö oleks posit., on tarvis, et rõhk, järelikult ka temp., oleks paisumisel kõrgem kui kokkusurumisel. Selleks peab tööaine paisumisprotsessis soojust juurde andma ning kokkusurumisprotsessis temast soojust ära juhtuma. Perioodiliselt
V const p f (T ) 2. ehk isohooriline protsess ehk Charles’i [šarl’i] seadus, mida kirjeldab seos p1 p2 p const T1 T2 T T const p f (V ) 3. ehk isotermiline protsess ehk Boyle’i-Marionette’i seadus, mida kirjeldab seos p1V1 p2V2 pV const 7. SISEENERGIA. TÖÖ GAASI PAISUMISEL JA KOKKUSURUMISEL. ENERGIA JAOTUS VABADUSASTMETE JÄRGI. Keha siseenergiaks nimetatakse keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim soojusülekandeks. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt või kehaosalt külmemale. Seejuures soojema keha siseenergia väheneb ja külmema keha siseenergia suureneb.
Sellise protsessi esmakirjeldaja auks nimetatakse seost ka Charles'i seaduseks (avastatud 1787.a.). p V1 V2 V2 > V1 T Kui tõsta temperatuuri, siis suureneb molekulide kiirus ja hakkab toimuma rohkem põrkeid. See viibki rõhu suurenemisele. Isotermset protsessi kirjeldab seos pV = const ehk p1V1 = p2V2 . Sellise protsessi esmakirjeldajate auks nimetatakse seda seost ka Boyle'i ja Mariotte'i seaduseks. R. Boyle avastas seaduse 1661.a. ja temast sõltumatult E. Mariotte 1676.a. p T1 T1 > T2 T2 Jääval temperatuuril on moleklulide keskmine kiirus muutumatu. Kui ruumala vähendada ja molekulide kiirus ei vähene, siis suureneb põrgete arv vastu anuma seinu. See aga
annaabi.ee 
