Siia alla kuuluvad lepingud, mille üheks osapooleks on EL. Näiteks: 1)Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid 2)Liikmesriikide liitumislepingud 3)Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta 4)Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 1.2. Teisene ehk sekundaarne õigus Siia alla kuuluvad konkreetsed poliitika valdkonnad: 1)Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. 2)Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. 3)Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. 4)Soovitused, arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 1.3. Kirjutamata ehk pretsedendiõigus
Tuhanded direktiivid, tänu millile on riigid harmoneeritud. EL esmase õiguse allikad: Asutamislepingud ja neid täiendavad j muutvad aktid: liikmesriikide liitumislepingud, protokollid, konventsioonid, rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on EL ja EL ja liikmesriik. EL teised õiguse allikad: Kohustuslikud õigusaktid: määrused, diektiivid, otsused. Soovituslikud õigusaktid: soovitused ja arvamused. Määrus-ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele Direktiiv-soovitud tulemuse osas kohustav. Solidaarsuskohustuse põhimõte- Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.
Õigusaktide hierarhia *madalamalseisvad üldaktid peavad olema kooskõlas kõrgemate üldakidega *Üksikaktid peavad olema kooskõlas üldaktidega *üldaktidega peavad olema kooskõlas ka eraõiguslikud lepingud PS - VL - seadus/seadlus - vabarigivalitsuse määrus - ministri määrus Õigus allikad Kohustuslikud õigus allikad : 1)rahvusvahelised lepingud 2)Euroopa liidu alusdokumendid, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid 3)Seadused 4)Määrused 5)Riigikohtu lahendid alama astme kohtule Soovituslikud allikad 1) riigikohtu, maa- ja ringkonnakohtu lahendid 2)Astuste väljatöötatud juhised, halduspraktika 3)Õigusteadlaste arvamused ja komentaarid Organi tegevuse sisu alusel : Seadusandliku - võimu teostavate organite aktid Täidesaatvat - võimu teostavate organite aktid Kohtuvõimu - teostavate organite aktid Sisu alusel liigitamine : üldiste juhtude - liiklusseaduses
üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga).Õigustloovad aktid on üldaktid, millega kehtestatakse abstraktseid õigusnorme üldiste tunnuste alusel määratletud haldusväliste isikute suhtes. Õigustloovateks aktideks Eesti õiguskorras on seadus, seadlus ja määrus ning õigustloova sisuga rahvusvahelise õiguse aktideks on rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, Euroopa Liidu aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid. Õiguskantsleri järelevalvele alluvad õiguse üldaktid sõltumata sellest, millist nimetust need kannavad või kuidas need on vormistatud. 2) Õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. Üksikaktid erinevad üldaktidest selle poolest, et reguleerivad konkreetset üksikut juhtumit
õigustloov üldakt · Anglo-ameerika õigus pretsedendi põhiline ehk kohtuotsuse langetamisel lähtutaks eelnevatest kohtuotsustest, mitte niivõrd seadustest. Seaduse rakendamine ei ole pelgalt seaduselooja tahte elluviimine vaid õigustloov tegevus. Peamiseks õiguse allikaks on kohtulahend ehk konkreetne õigustmõistev üksikakt. Kohustuslikud allikad: rahvusvahelised lepingud, EL aluslepingud, EL määrused, EL otsekohaldatavad direktiivid, seadused ja määrused. Allikad, mida tuleb kindlalt kasutada õiguse rakendamiseks. Soovituslikud allikad: Riigikohtu lahendid teistes kohtuvaidlustes, asutuste väljatöötatud juhised, halduspraktika. Kriitiliselt tuleb hinnata allika autorit, millal on allikas välja antud ja kas seda on uuendatud. Allikad, mida soovitatakse õiguse rakendamisel kasutada, kuid selleks pole kohustustust. Õigusaktid Üldaktid üldkohustuslikud, abstraktne ja õigustloov
avaliku õiguse normidena. Sellisel juhul on need suhted samaliigilised. Neid rakendatavaid eraõiguse norme tuleb tõlgendada ja rakendada lähtuvalt avalikust õigusest, s.t. näiteks teha võib vaid seda mis on lubatud, mitte nagu eraõiguses, et lubatud on ka see mis ei ole keelatud. 6. §6 Euroopa Liidu õiguse mõju Eesti haldusõigusele EL on volitatud välja andma haldusnorme, mis on otsekohaldatavad liikmesriikides (määrused) või mis direktiivide kaudu kantakse üle siseriiklikku õigusesse. Direktiivid püstitavad eesmärgi, mille liikmesriigid peavad realiseerima (meetodid siseriikliku otsuse küsimus). EL otsekohaldatavad normid katavad osaliselt, piiravad või täiendavad või tõrjuvad kõrvale siseriikliku õiguse. Siseriiklik õigus jääb püsivaks ja siduvaks, niivõrd-kuivõrd ei kohaldata EL õigust. Siseriiklik
rahvusvaheline õigus osa siseriiklikust õiguskorrast ja kuulud üldjuhul otsekohandamisele. Rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse üldprintsiibid saavad oma kehtivuse PS 3§st "rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa". PS 123 § lg 2 näitab, et rahvusvaheline leping on kõrgemal mis tahes teisest õigusaktist ning seda ka hilisema õigusakti suhtes. St et Eestile siduvad rahvusvahelised lepingud on otsekohaldatavad ning igaüks saab neile vajaduse korral viidata. PS 123 § lg 1 "Eesti ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega" -> rahvusvaheline leping on ikkagist madalal Rahvusvahelise õiguse subjektid On need, kelle käitumist rahvusvaheline õigus reguleerib ning kes saavad olla rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks e neil on rahvusvaheline õigusvõime: · riigid, rahvusvahelised organisatsioonid ja selle kandidaadid Rahvusvahelise õiguse subjektid saavad olla kas:
11 määratletud. Dispositsioon määrab ära käitumisreegli, mis käsib, lubab või soovitab. Sanktsioon näeb ette abinõu käitumiseeskirja rikkumise puhul. Hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon ei pruugi olla ühes õigusaktis. §5 Euroopa Liidu õiguse mõju Eesti haldusõigusele EL on volitatud välja andma haldusnorme, mis on otsekohaldatavad liikmesriikides (määrused) või mis direktiivide kaudu kantakse üle siseriiklikku õigusesse. Direktiivid püstitavad eesmärgi, mille liikmesriigid peavad realiseerima (meetodid siseriikliku otsuse küsimus). EL otsekohaldatavad normid katavad osaliselt, piiravad või täiendavad või tõrjuvad kõrvale siseriikliku õiguse. Siseriiklik õigus jääb püsivaks ja siduvaks, niivõrd-kuivõrd ei kohaldata EL õigust. Siseriiklik
kaasa õigusliku tagajärje. Hüpotees võib olla absoluutselt määratletud või suhteliselt määratletud. Dispositsioon määrab ära käitumisreegli, mis käsib, lubab või soovitab. Sanktsioon näeb ette abinõu käitumiseeskirja rikkumise puhul. Hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon ei pruugi olla ühes õigusaktis. §5 Euroopa Liidu õiguse mõju Eesti haldusõigusele EL on volitatud välja andma haldusnorme, mis on otsekohaldatavad liikmesriikides (määrused) või mis direktiivide kaudu kantakse üle siseriiklikku õigusesse. Direktiivid püstitavad eesmärgi, mille liikmesriigid peavad realiseerima (meetodid siseriikliku otsuse küsimus). EL otsekohaldatavad normid katavad osaliselt, piiravad või täiendavad või tõrjuvad kõrvale siseriikliku õiguse. Siseriiklik õigus jääb püsivaks ja siduvaks, niivõrd-kuivõrd ei kohaldata EL õigust. Siseriiklik
* Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) 9 · Kohustuslikud õigusaktid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. · Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Euroopa Liidu põhikursus Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. · Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. · Soovituslikud õigusaktid · Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 30
28.EÜ esmase õiguse allikad (liigitus) * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) • Kohustuslikud õigusaktid • Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. • Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Euroopa Liidu põhikursus Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. • Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. • Soovituslikud õigusaktid • Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 30
* Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) 9 · Kohustuslikud õigusaktid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. · Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Euroopa Liidu põhikursus Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. · Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. · Soovituslikud õigusaktid · Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 30
* Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) 9 · Kohustuslikud õigusaktid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. · Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Euroopa Liidu põhikursus Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. · Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. · Soovituslikud õigusaktid · Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 30
· Direktiivid on soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. Koosneb teatud hulgast eesmärkidest või tulemustest. Automaatselt ei jõustu e liikmesriiik peab nende direktiividega midagi ette võtma, peavad need oma õigusesse üle võtma e harmoneerima. Liikmesriik peab siseriiklikult välja andma seda teemat puudutava uue seaduse või olemasoleva seadust täiendama. · Määrused on ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. Annab välja mõni ELi institutsioon. Liikmesriigid peavad hakkama määrust täitma. Hakkab kehtima automaatselt kõikides liikmesriikides. Liikmesriik ei pea määrusega midagi tegema hakkama ja ei tohi neid muutma hakata. 31. Kirjutamata õigus e. Pretsedendiõigus · Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine.
Ühendus ja liikmesriigid. 27. Erinevate riikide peamised motiivid Euroopa Ühenduste 29. EL teisese õiguse allikad (liigitus) asutamisel ja EÜ/EL ühinemisel · Kohustuslikud õigusaktid * Riikide välispoliitilised eesmärgid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel * Julgeolek otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. * Sõltumatus · Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas * Heaolu kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi * Prestiiz määrata. Euroopa Liidu eesmärgid · Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad
olukord peab olema ajutine. Kas üksikisikud võivad üksteist diskrimineerida? Pakt iseenesest midagi ei ütle, riik peab tegema kõik selleks, et kaitsta isikut teise isiku diskrimineerimise vastu. Inimesel tekib vastutus otse rahvusvahelisel tasandil. · Kohustus austada, kaitsta ja realiseerida · Õigusi on võimalik piirata. · Ei lõpeta pakti kehtivust relvastatud konflikti korral. · Ei nõua siseriiklikku otsekohaldatavust. Venemaal on nö otsekohaldatavad, aga reaalselt ei ole. · ICESCR järelvalve seisneb raporteerimise kohustuses. Riik esitab iga 5.a tagant raportit. · ICESCR ei asuta mingit järelvalveorganit. 1985.aastal. luuakse Majanduslike, Sotsiaalsete ja Kultuuriliste Õiguste Kommitee, kelle ülesanne on abistada riigiaruannete läbivaatamisel. See ei ole lepingul põhinev organ, see on ÜRO all tegutsev organ. Edusammud teistes valdkondades
Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Euroopa Liit ja EL ja liikmesriigid · Kirjutamata õigus (pretsedendiõigus ingl.k CASE LAW) · Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine · Euroopa Liidu õiguse allikad teisesed õigusaktid o Kohustuslikud õigusaktid Määrused (ingl k. regulatsions) ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele Direktiivid (ingl. K directives) soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata Otsused (ingl k. decisions) adressaadi suhtes siduvad üksikaktid o Soovituslikud õigusaktid Soovitused ja arvamused (recommendations and opinions) kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad
Et põhikohustus vajab rakendamisele eelnevat konkretiseerimist, vajab ta järelikult erinevalt põhiõigustest parlamendipoolset konstitueerimist. Järelikult saab põhiõiguste adressaat asuda põhikohustust põhiõiguste kandja suhtes ellu rakendama alles siis, kui vastavaid aluseid ja menetlust sätestav seadus on jõustunud. Seega saab klausleid nagu § 53 esimene lause mõista ainult kui volitusi seadusandjale põhiõiguste piiramiseks. Sellest tulenevalt ei ole põhikohustused otsekohaldatavad, vaid pigem põhiõigusteülesed põhiõiguste piiriklauslid. Põhiõigusi võib liigitada mitme tunnuse alusel. Näiteks on põhiõigusi liigitatud liberaalseteks ja sotsiaalseteks põhiõigusteks või kõigi ja igaühe ning kodanikupõhiõigusteks. Järgnevalt on võetud aluseks praktika seisukohalt oluline liigitus vabadus- ehk tõrjepõhiõigusteks, soorituspõhiõigusteks, mis jagunevad omakorda kaitsepõhiõigusteks, põhiõigusteks
tööjõumaksude alandamise ja keskkonnamaksude suurendamise vajadusest. Hinnang Eesti keskkonnamaksudele Euroopa. Komisjoni tasandil: tagasihoidlikult rakendunud MAKSUKORRALDUS EL-IS: Esmane õigus varasemalt Euroopa Ühenduse asutamisleping (art 25-26, 2. peatükk art 90-93, art 94), praegu EL toimimise lepingu art 110- 114, 352, neid muutvad lepingud ning liitumisaktid. Teisene õigus institutsioonide määrused ja direktiivid, nn leebe regulatsioon. Otsekohaldatavad määrused toll, sotsiaalkindlustus. Direktiivid liikmesriikide seadusandluse ühtlustamiseks. Euroopa Kohtu lahendid, siduvad eelotsused. Liikmesriigi siseriikliku seadusandluse kooskõlla viimine Euroopa teisese õigusega harmoniseerimine, ühtlustamine, direktiivi üle võtmine. Liikmesriigid on vabad oma maksusüsteemide valikutes. Vajalik ei ole laialdane liikmesriikide maksusüsteemide harmoniseerimine, tegelikkuses vajatakse rahvuslike poliitikate paremat koordineerimist.
1. ajaline tuleb lähtuda kehtivast seadusest. Probleem tagasiulatuv jõud (üldiselt tagasiulatuvat jõudu ei ole, v.a kui seaduses on sätestatud teisiti) Võs, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus, § 210 2. territoriaalne peamiseks tsiviilõiguse allikaks on seadused, seega üldjuhul kehtivad tsiviilõiguse normid kogu Eestis. EL otsekohaldatavad aktid on ka Eestis kehtivad. Mõned KOVi üldaktid on ka tsiviilõiguslikud normid, mis kehtivad vastava KOVi territooriumil. 3. isikute suhtes üldkehtivad kõigi isikute suhtes (nii füüsilised ja juriidilised). Ainult füüsiliste isikute puhul nt abiellumine, pärandamine, teovõime; juriidiliste isikute puhul asutamine, juhtimine, lõpetamine. Võivad kehtida ka mingi teatud füüsiliste/juriidiliste
Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine Õiguse kehtivus Kehtivus võib olla kolmes tähenduses ajaline, territoriaalne ja teatud isikute suhtes. 1. ajaline tuleb lähtuda kehtivast seadusest. Probleem tagasiulatuv jõud (üldiselt tagasiulatuvat jõudu ei ole, v.a kui seaduses on sätestatud teisiti) 2. territoriaalne peamiseks tsiviilõiguse allikaks on seadused, seega üldjuhul kehtivad tsiviilõiguse normid kogu Eestis. EL otsekohaldatavad aktid on ka Eestis kehtivad. Mõned KOVi üldaktid on ka tsiviilõiguslikud normid, mis kehtivad vastava KOVi territooriumil. 3. isikute suhtes üldkehtivad kõigi isikute suhtes (nii füüsilised ja juriidilised). Ainult füüsiliste isikute puhul nt abiellumine, pärandamine, teovõime; juriidiliste isikute puhul asutamine, juhtimine, lõpetamine. Võivad kehtida ka mingi teatud füüsiliste/juriidiliste
EL õigus jaguneb kahte suurde rühma: a. Esmane õigus (primaarne) Asutamislepingud ja lisaprotokollid EÜ asutamisleping (1957.a) EURATOM-i asutamisleping (1957) EL e Maastrichti leping (1992) b. Teisene õigus (sekundaarne) Määrused – üldkehtivad, tervikuna siduvad kõikides liikmesriikides, otsekohaldatavad. Tõlgendamisõigus kuulub Euroopa Kohtule. Kehtivad liikesriikide jaoks ja sees. Vastu võtavad Nõukogu ja Komisjon koos või ka eraldi. Direktiivid – iga liikmesriigi suhtes, kellele see on suunatud, saavutatava tulemuse seisukohalt siduv, kuid jätab vahendite vormi ja meetodite valiku siseriiklikele ametiasutustele. Võib anda Nõukogu või Komisjon
hüved, mida pakutakse füüsilisest isikust tarbijale. Seadus kohaldub ka siis, kui kaupleja üksnes vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. 3. Kaubandustegevuse seadus üldeesmärgiks on tarbijalepingu teiseks pooleks oleva kaupleja kohustuste määratlemine seoses kaubandustegevusega. KaubTS reguleerib isiku tegelemist kaubandusega majandus- või kutsetegevuse käigus. 4. Euroopa Liidu õigus ülimuslik; otsekohaldatavad EL direktiivid 5. Analoogia puudumisel teiste riikide kohtulahendid või õigusaktid Reguleerimismeetodid Reguleerimismeetodite all on mõistetud neid iseloomulikke võtteid, mis on omased tarbijaõigusele õigussuhete normatiivsel reguleerimisel. Tarbijaõigusele on olnud iseloomulik järgmiste põhimõtete arvestamine: 1. Reguleerimine toimub nõrgema poole huvidest lähtuvalt, s.t. õigusnormid kaitsevad eelkõige tarbijate huve. 2
See säte lülitati Põhiseadusse, et vältida NSV Liidu praktikat, mille kohaselt poliitilistel põhjustel võeti nii mõneltki isikult kodakondsus. 10) kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ja kord kehtestatakse kodakondsuse seadusega. Siiski pole välistatud selle valdkonna reguleerimine rahvusvahelise lepinguga. Käesoleval ajal pole Eestil ühegi riigiga välislepingut, mille sätted oleksid kodakondsuse küsimustes otsekohaldatavad. Mõnes mitmepoolses lepingus, millega Eesti on ühinnenudn (Lastekaitsekonventsioon, ÜRO paktid), on küll kodakondsust puudutavaid sätteid, kuid need sätted pole nähtavasti optsekohaldatavad. Põhiseaduse § 8 ei reguleeri topeltkodakondsust (üheaegset kuulumist kahe või enama riigi kodakondsusse). Seega otseselt ei välista põhiseadus topeltkodakondsust ega ka selle keelustamist.
kollisioon või väljendusvabadus ja eraelu. Iga selline kollisioon tähendab implitiitset põhiõiguse piiramist. Et ühte väärtust tagada, tuleb teist vahel piirata. b. Põhikohustused võivad olla PÕ üldisteks piiriklausliteks. Need panevad oma sõnastusega, tõlgendusega isikutele kohustusi ja nendest kohustustest saab seadusandja tuletada aluse piirava normi andmiseks. Probleemiks otsekohaldatus. Põhikohustused ei ole üldjuhul otsekohaldatavad, vaid pigem kujutavad endast volitusi. Teatud erandid nt §25. VÄLISTEOREETILISELT KONSTRUEERITUD PÕHIÕIGUSTE KONTROLLISKEEM 1. Põhiõigusnormi koosseis ja õigusjärelm Normi üldine valem: (x) (Kx > OTx) ,,Õiguse tõlgendamise teooria" deontiline ruut Millist tüüpi normid on põhiõigusnormid? O on peandumine ehk käsk. Abstraktne käsk ilma käskijata. P on tegevus Op ---------- Op Op -------- Op Op - on kästud õppida
HALDUSFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT JURISDIKTSIOONILIST FUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT JURISDIKTSIOONIAKTID Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierharhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks 189 on seadus. Eesti õiguskorra kohustuslikud õiguse allikad on rahvusvahelised lepingud; Euroopa Liidu aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid; EV seadusandliku pädevusega institutsioonide seadused ja määrused; Riigikohtu lahendid; tava, kui see ei ole vastuolus seadusega. Soovituslikud allikad on Riigikohtu ning ringkonna-, maa- ja halduskohtute lahendid; asutuste väljatöötatud juhised; halduspraktika; õigusteadlaste ja teiste asjatundjate arvamused; jms. ÕIGUSTLOOVATE JA RAKENDAVATE ÕIGUSAKTIDE PÕHIMÕTTELINE SÜSTEEM EESTIS (NB! LIHTSUSTATUD, MITTETÄIELIK)
annaabi.ee 
