LOENG 1 1. VALUUTAKURSS, INTRESSIMÄÄRAD JA INFLATSIOON: PÕHISEOSED Valuutakursid, intressimäärad ja inflatsioon on rahvusvaheliste finantsturgude põhinäitajad. Neil on tähtis roll turuosaliste finantsotsuste tegemisel ja turu tasakaalu saavutamisel. Alljärgnevad teooriad seletavad nende seoste olemust: · rahapakkumine ja inflatsioon (Money and Inflation) · Fisheri efekt (The Fisher Effekt, FE) · ostujõu pariteedi teooria (Purchasing Power Parity, PPP) · rahvusvaheline Fisheri efekt (The International Fisher Effect, IFE) · intressimäära pariteedi teooria (The Interest rate Parity, IRP) · õiglase forvard-kursi teooria (The Unbiased Forward Rate, UFR). 1.2. Raha ja inflatsioon (seos 1) Kõikide finantsturu osaliste soov on võimalikult täpselt prognoosida valuutakursi. Rakendatavates matemaatilistes mudelites lähtutakse põhiideest, et valuutakurss on
kogumisevahend(hoida ja koguda vara). 12. E-raha-elektrooniline maksevahend. 13. Raha likvidiivsus- Kasutatavuse mõiste. Likvidiivsem on raha, mida saab kiiremini omaniku suva kohaselt kasutada. 14. Raha liigid- 1)kaupraha(väärismetall) 2)sularaha 3)Deposiitraha(kommertspankade poolt laenu andes loodud raha) 4)Elektrooniline raha 5)väärtpaberid. 15. Hinnad tõusevad- kuna nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine, tootmiskulude kasv. 16. Infaltsioon- raha väärtuse e. Ostujõu langus. Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. 17. Ostukorv- koosneb erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. 18. Devalveerima- raha väärtuse langetamine välisvaluuta suhtes 19. Deflatsioon- keskmise hinnataseme alanemist ja sellega kaasnevat raha ostujõu tõus. 20. Stagflatsioon- majanduse seisund, kus inflatsiooniga kaasneb stagnatsioon e. Kogutoodangu vähenemine ja tööpuuduse kasv. 21. Maksukoormus- riiklike maksude suhe SKPsse
- alates 2008 SKT arvutamiseks aheldamise meetot. SKP-s ei kajastu varimajandus Varimajandus- on majandustegevus, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta: -illegaalne tegevus(prostitutsioon ja muud kriminaalsed tegevusalad) -maksude vältimiseks väljaspool arvepidamist tehtav töö. -töötamine ilma vajaliku loata illegaalsete välismaalaste puhul MUST-kriminaalne HALL-seadustest kõrvale hiilimine SKPriigiterritoorium RKP resedentide järgi Ostujõu pariteet(PPP)- võtab arvesse kaupade ja teenuste hindade erinevused. Võimaldab paremini mõõta nende tegelikku väärtust ja võrrelda riike. SKP miinused: - ei näita varimajandust - riikide rahvaarv on erinev - hinnataseme muutused - valuutade ostujõu erinevused - vabajaväärtust ei arvesta - ei arvesta keskkonna saastatust ja muid negat. Välismõjusid - skp väärtust võivad mõjutada klimaatilised tingimused
rahludamiseks.Tootmisteguri liigid:Maa(kliima , maa) , Kapital (Reaalkapital, finantskapital ) ja Inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus ).Majanduse põhiprobleem:Kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme.SKP-(sisemajanduse koguprodukt) peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja- teenuste maksumust.SKP per capita- SKP näitaja inimese kohta.(ostujõu standardi alulsel arvutatud SKP inimese kohta annab riigi heaolule objektiivsema hinnangu, kuna sel juhul on kõrvaldatud hinnataseme erinevuse riikide vahel)(koosneb jooksevhindadest kui ka ostujõu standardist)SKP langeb:Ülekuumenenud majandus =Majanduslangus , riigis toodetakse vähem kaupu ja teenuseid, inimeste majanduslik olukord halveneb .Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil.Deflatsioon: riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.Inflatsiooni
Kordamisküsimused 1.Mis on SKP ja millest see koosneb? Sisemajanduse kogutoodang - riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus. koosneb: eratarbimisest; investeeringutest; valitsuse lõpptarbimisest ja puhasekspordist. 2.Mis on inflatsioon, mis põhjustel see tekib ja kuidas seda saab mõõta? Raha väärtuse ehk ostujõu langus ning üks vanimaid majandusprobleeme. Tekib: sularaha liigne käibele laskmine. Mõõta saab: tarbijahinnaindeksiga 3.Mis on deflatsioon? Keskmise hinnataseme alanemist ja sellega kaasnevat raha ostujõu tõusu. 4. Mis on fiskaalpoliitika? valitsuse eelarvepoliitika, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest. 5. Kuidas jaguneb tööealine rahvastik?
ostujõud mingi rahasumma eest ostmisel saadav hüviste hulk faktooring arvete ost-müük varutegur e kohustusliku reservi määr on kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. fondsäästmine regulaarne säästude paigutamine fondidesse, kiirem teenimisvõimalus kui hoiustamine sündikaatlaeng mitme laenuandjaga laen, summad on nii suured, et üks pank ei riski laenata kogu summat inflatsioon hindade üldine tõus ja raha ostujõu langus deflatsioon hindade üldine langus ja raha ostujõu tõus
keegi teeb kulutusi, negatiivsed ja positiivsed, valitsus. 17. Raha on maksevahend, mida saab vahetada kauba või teenuse vastu. Rahapoliitika on keskpanga tegevus. 18. Kommertspank äriasutus, mille eesmärk on koguda füüsilistelt juriidilistel isikutelt vaba raha ja anda see välja. Keskank- avalik-õiguse institutsioon, mille eesmärk on raha kontrollida 19. Inflatsioon väljendab üldist hinnatõusu ja sellega kaasnevat raha ostujõu langust. Deflatsioon väljendab hinnataseme langust ja sellega kaasnevat aha ostujõu tõusu. Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine on valuuta väärtuse tõstmine teiste rahaühikute suhtes. Liigid: Nõudlusinflatsioon on kogunõudluse mingi elemendi olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsioon hinnatõus, mida põhjustab kogupakkumise vähenemine.
Nt üksik tulumaks Kohalikud maksud · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · mootorisõidukimaks · lõbustusmaks Riiklikud maksud · tulumaks · käibemaks · aktsiisid · maamaks · tollimaks · hasartmängumaks 14. Proportsionaalne maksustav osa tulust on määratud kõigile ühetaolist kehtiva protsendiga Progressiivne maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele 16. Inflatsioon raha väärtuse ehk ostujõu langus Põhjused: sularaha liigne käibele laskmine, laenuraha sissevool, kahtlus raha väärtuse suhtes Deflatsioon keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev raha ostujõu tõus 18. Maastrichi kriteeriumid: hindade stabiilsus; pikaajalised intressimäär ei tohi erineda kolme kõige madalama intressimääraga liikmesriiki; puudujääk ei tohi ületada 3% SKTst.
keegi teeb kulutusi, negatiivsed ja positiivsed, valitsus. 17. Raha on maksevahend, mida saab vahetada kauba või teenuse vastu. Rahapoliitika on keskpanga tegevus. 18. Kommertspank äriasutus, mille eesmärk on koguda füüsilistelt juriidilistel isikutelt vaba raha ja anda see välja. Keskank- avalik-õiguse institutsioon, mille eesmärk on raha kontrollida 19. Inflatsioon väljendab üldist hinnatõusu ja sellega kaasnevat raha ostujõu langust. Deflatsioon väljendab hinnataseme langust ja sellega kaasnevat aha ostujõu tõusu. Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine on valuuta väärtuse tõstmine teiste rahaühikute suhtes. Liigid: Nõudlusinflatsioon on kogunõudluse mingi elemendi olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsioon hinnatõus, mida põhjustab kogupakkumise vähenemine.
vääringutes maksma. Kurss võib olla fikseeritud või vaba. Fikseeritud kursi puhul on raha väärtus valitsuse otsusel kindlaks määratud suhtega mõnda teise vääringusse või väärismetalli kogusesse. Vaba kursi puhul kujuneb raha väärtus nõudluse ja pakkumise tulemusel rahaturul, valitsus ei sekku või teeb seda vähesel määral. Inflatsioon ja deflatsiooni mõisted, nende tekkemehhanismid , positiivsed ja negatiivsed küljed. Inflatsioon: raha väärtuse ehk ostujõu langus. Kui keskmine hinnatase tõuseb, siis raha väärtus langeb. + raha, mis kaotab iga päevaga pisut oma väärtusest, on arukas investeerida ettevõtlusesse või tarbida. -kulud ületavad tulusid, liigne sularaha käibele laskmine, maksud suurenevad Deflatsioon: keskmise hinnataseme alanemist ja sellega kaasnevate raha ostujõu tõus. Esineb sügavama majanduslanguse perioodidel. + tõuseb ostujõukus -finantsraskused, pankade intressid tõusevad, laene raske tagasi maksta
aastad Reaalne R l jaj nominaalne i l SKP (USA näide).äid ) RReaalne l SKP (Q) lleitakse i k nominaalse SKP (Y) ja hinnaindeksi (P) abil. Q = Y/P 16 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Ostujõu pariteet 11. Erinevate E i t maaded SKP võrdlemiseks õ dl i k tuleb t l b konverteerida k t id näitajad võrreldavatesse rahaühikutesse. 2. Ühisele näitajale j viidud SKP korral kaob võrdlus ostujõu j erinevuste üle.
20. rahaühiku devalvatsiooni eesmärgid Raha väärtuse vähendamine teiste valuutade suhtes, ekspordi soodustamine. 21. erinevus avatud ja suletud rahasüsteemi vahel Raha kehtib ka väljaspool oma riigi piire. Suletud: raha kehtib rangelt ühe riigi piires. 22. inflatsiooni mõiste ... on hindade teatav kasv, mille tulemuseks on ostukulude suurenemine pakutava kauba suhtes. Väljendub ka töötasu kasvus ja toodangu kallinemises ning raha ostujõu languses. 23. inflatsioonimäära mõiste ... on hindade taseme muutuste määr. Väljendub protsendina aastas. 24. inflatsiooni põhjustaja ja peamine indikaator inflatsiooni peamine indikaator on tarbijahinnaindeksi muutumine, kuid seda näitab ka rahvusvahelisel turul kasutatava raha vahetusväärtuse alanemine teiste valuutade suhtes. 25. rahapoliitika eesmärgid, liigid ja täidesaatja Rahapoliitika on osa riigi majanduspoliitikast
Miinimum palk 430euri, 2,54euri. 10. Maksusüsteemid: proportsionaalne, progresseeruv, regressiivne. – Proportsionaalne: maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. Progressiivne: maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele. Regressiivne: maksumäär alaneb tulude suurenedes. 11. Selgita mõisteid: devalveerimine, deflatsioon, inflatsioon. – Inflatsioon on raha väärtuse ehk ostujõu langus. Kui keskmine hinnatase tõuseb, siis raha väärtus langeb. Deflatsioon: keskmise hinnataseme alanemist ja sellega kaasnevat raha ostujõu tõusu nimetatakse deflatsiooniks. 12. Milline ülesanne on Eesti Pangal? – Sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele. Teostab riigi rahapoliitikat ning omab ainuõigust emiteerida ehk käibele lasta raha. 13
maksebilansi või rahvusvaheliste reservide halvenemine. · Vabalt ujuv vahetuskurss (independent floating) vahetuskurss kujuneb vastavalt nõudmisele ja pakkumisele valuutaturul. Valuutaturule sekkutakse vaid soovimatute kursikõikumiste vältimiseks. Vabalt ujuvate vahetuskursside süsteemi korral monetaarpoliitika sõltumatu vahetuskursi poliitikast. Vahetuskursside pikaajaline kujunemine Ostujõu pariteet Vahetuskursside pikaajalist kujunemist on võimalik kirjeldada ostujõu pariteedi teooria abil. Vastavalt ostujõu pariteedi teooriale hakkavad vahetuskursid muutuma sellises suunas, kus ühe rahaühiku ostujõud erinevates riikides on võrdne. Kui kaupade hulk, mida on võimalik osta 1000 krooni eest Lätis on suurem kui sama raha eest saadavate kaupade hulk Eestis, siis hakatakse Lätist rohkem importima ja sinna vähem eksportima
Lõuna-Aafrika Vabariik Üldiselt Pindala: 1 219 090 km² Rahvaarv: 48 810 427 Pealinn: Pretoria Riigikord: presidentaalne vabariik Riigikeeled: afrikaani, inglise, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele President Jacob Zuma Sündinud 12. aprillil 1942 SKT SKT (ostujõu pariteedi alusel): $562.2 miljardit (2011) Tõusis 3,1% 2011 aastal SKT elaniku kohta (PPP): $11,100 (2011) Inflatsioon 5% (2011) 4,1% (2010) Töötuse määr Töötuse määr: 24,9% (2011) 50% elanikest alla vaesuspiiri Keskmine vanus : 25,3 aastat Riigi eelarve: Riigivõlg 34,1% SKP-st Tulud: $102.8 miljardit Kulud: $118.3 miljardit Riigi eelarve on defitsiidis.
turuhindades MAJANDUSPOLIITIKA · sõltub võimu eesmärkidest · riigieelarve= valitsus · defitsiit= puudujääk · riik palub (tasuta) ühishuve (teed, pargid, tänavavalgustid, haridus(keskkool), politsei, kiirabi, päästeamet, esmaabi, rannad) Riigisektor- avalik sektor- 1. sektor Sotsiaalsüsteem · toetada kõike võrdselt (vanurid, puudega, lapsed) Rikkad-maksumaksjad Vabaturumajandus- riik sekkub vaid maksudega, muidu vaba. Inflatsioon. Raha väärtuse ehk ostujõu langus Deflatsioon- keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev raha ostujõu tõus Devalveerimine- raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes Inflatsiooni ja deflatsiooni mõju impordile ja ekspordile kui raha väärtus langeb, siis eksport pdavneb ja kasu saadakse tehtud töö (toodete) eest vähem ja inport kallineb, sest importijatel endiselt sama kurss Miks euroliini tugevus on halb?
Egiptuse majandus Egiptuse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasv on viimastel revolutsiooni-järgsetel aastatel olnud paar protsenti (2,2% aastal 2012). SKT elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel on 6 700 USD. Inflatsioonimäär on kõrge, 10% ringis. Toidukaupade inflatsioon on 22%. Ligikaudu 20% Egiptuse rahvastikust elab ÜRO andmeil alla USD 1 päevas. Tööpuudus on Egiptuses viimase kümnendi vältel tõusnud. Ametlikult hinnatakse registreeritud töötuid 9,8% elanikkonnast. Ülikõrge tööpuudus – ca 50% - on kõrgharidusega noorte hulgas. Sissetuleku erinevused on märkimisväärsed. Egiptuse riigivõlg näitab kiiret kasvutrendi
MEHHIKO 13 900 NORRA 54 600 PRANTSUSMAA 33 100 POOLA 18 800 PORTUGAL 23 000 ROOTSI 39 100 SAKSAMAA 35 700 SERBIA 10 900 SOOME 35 400 SUURBRITANNIA 34 800 SVEITS 42 600 TAANI 36 600 TÜRGI 12 300 UUS-MEREMAA 27 700 VENEMAA 15 900 Riikide SKT elaniku kohta dlemiseks arvutatakse seda kohaliku valuuta ostujõu alusel USA dollarites. See tagab hindade ja kulutuste rahvusvahelise Eesti SKT elaniku kohta on kõrgem kui meie naabritel Lätil ja Venemaal. Soomes ja Rootsis on SKT kõrgem kui kulutuste rahvusvahelise võrreldavuse. ootsis on SKT kõrgem kui Eestis.
vastutasuks USA Türgist viis. Vietnami sõda põhjas kommunistlik, lõunas USAmeelne, lõunas partisanisõda e vietkongide toetas NSVL, USA pidi ära hoidma kommunistide edasitungi Aasiasse, kommunistid võitsid. Praha kevad rahva rahulolematus presidendiga, partei astus tagasi, uus kaotas tsensuuri ja iseoloogilise järelevalve, ülestõusu ei toim. Heaoluühiskond sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv. Heaoluüh pahupool kujunes välja massikultuur, kasvas keskklassi ostuvõime, reklaam. Noorterahutused (Pariisi) tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist; mässud ei viinud eriti kuskile.
Jaapani majandus Jaapan Pealinn: Tokyo Pindala: 377 835 km² Riigi keel: jaapani keel Rahvaarv: 126 659 700 Rahvastiku tihedus: 337 in/km2 Rahaühik: jeen (JPY) Keiser: Akihito SKT reaalne SKT per capita SKT ostujõu pariteet 0.2% (2012) $36,200 (2012) $4.525 trillion (2012) 0.8% (2011) $35,300 (2011) $4.516 trillion (2011) 4.5% (2010) $35,500 (2010) $4.551 trillion (2010) THI 0.1% (2012) 0.3% (2011) Riigivõlg 214.3% SKT st (2012) 205.5% SKT st (2011) Vaesus Populatsioon alla vaesusepiiri: 16% (2010) Töötusemäär 4.4% (2012) 4.6% (2011) Eksport $792
Rahaagregaat M1 – sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused rahaloomeasutustes Rahaagregaat M2 – M1 + residentide alla 2a tähtajaga hoiused, kuni koolme kuulise ettetähtamistähtaiaga hoiused rahaloomeasutustega, säästuhoiused Rahaagregaat M3 – M2 + residentsete rahaturufondide osakud, repo-tehingud ning alla 2a tähtajaga emiteeritud võlakirjad, investeerimisfondide summad. 15. Inflatsioon ja selle mõõtmine. Inflatsioon – üldise hinnataseme tõus, mis viib raha ostujõu vähenemisele 16. Käibekapitali ja arvelduste tooted pankades. Impordiakreditiiv Ostja faktooring Pangagarantii Impordiakreditiivilaen Laen dokumentaalsete inkassode vastu Ekspordiakreditiiv Pangagarantii (garantiiaja) Faktooring (siseriiklik, välis-ja krediidikindlustusega) Akreditiiv: maksekäsund mille alusel kohustub ostja ehk akreditiivi avaja pank maksma müüjale ehk akreditiivi saajale välja akrediitiivi summa, kui müüja täidab määratud tingimused, esitab dokumendid. 17
docstxt/.txt
Maksude kasulikkus: riik saab maskta toetusi, pakkuda tasuta ühishüvesid, pensioni suurus sõltub maksudest, inimene saab ja kasutab riigi poolt pakutavat. Otsene maks- tulumaks(maksab tööandja), sotsiaalmaks. Kaudne maks- tarbimiselt(kauba hind), käibemaks, aktsiisimaks. Tööpuuduse mõju: majanduslik kahju(1isik-palk saamata, riik- maksud saamata), sotsiaalne kahju(1isik- psühholoogiline mõju, riik-peab maksma toetusi). Inflatsioon: raha väärtuse e ostujõu langus. Deflatsioon-keskmise hinnataseme alandamine. Tarbija hinnaindeks- iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust THI
Töötaja töötukindlustus 1,6% (varem oli 2%) Tööandja töötuskindlustus 0,8% (varem oli 1%) Sotsiaalmaks-maksab tööandja 33% (13% ravikindlustus ja 20% pensionisüsteem) Fiskaalpoliitika-reguleerib raha paiknemist ühiskonnas (tegelevad riiklikud institutsioonid) Rahapoliitika-riigi keskpanga tegevus, eesmärk on raha stabiilsuse tagamine Turumehhanismid-nõudlus ja pakkumine Inflatsioon-on kaupade või teenuste hinnataseme tõus-näitab raha reaalse ostujõu vähenemist Deflatsioon-hindade pidev langus, toob kaasa raha väärtuse suurenemise Hüperinflatsioon-olukord, kus inflatsiooni määr on üle 50% Inflatsioonimäär-muudatus võrreldes eelmise kvartaliga Indikatiivne ostukorv-kajastab keskmist tarbimist Devalueerimine-valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute või kulla suhtes Revalueerimine-valuuta väärtuse kasvamine teiste rahaühikute või kulla suhtes Indekseerimine-hindade korrigeerimine
edasine käekäik Heaoluühiskond- Ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille ees kannab peamist vastutust valitsus. Idablokk- NSV Liit, tema sõltlasriigid ja kommunistlikud liitlased 1945-1991 Ideoloogia- Poliitikat, majandust ja ühiskonna puudutav süsteemne ideedekogum Ideoloogiline- Ideoloogiat väljendav. Industrialiseerimine- Suurtööstuse arendamine Inflatsioon- Raha ostujõu langus ja hindade tõus Integratsioon e lõimumine- riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö Julgeolekuorganid- Nõukoguliku võimustruktuuri luure- ja repressiivorganid, nõukogude vägivallapoliitika elluviijad. Koalitsioonivalitsus- Erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. Kolhoos- Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand.
Etnilised grupid: valged moodustavad portugali keelt 53,7%, mulatid 38,5%, kõnelevad brasiillased mustad 6,2%, muud · Aastas saabub peamiselt 10 (jaapanlased, araablased) 000-11 000 immigranti 0,9%, liigitamatud 0,7% peamiselt USAst ja teistest Ladina-Ameerika riikidest, Saksamaalt, Itaaliast ja Portugalist Rahva arv mil. 203 429 773 inimest SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta on 8800 Sündimus % 21 Suremus % 6 Keskmine eluiga(N/M) N-76 M-68 Kirjaoskus % 88,6 Maavarad rauamaaki, niklit, kroomi, mangaani ja teemante,kulda Eksport-import Eksport - metallitooteid, keemiatooteid, autotooteid, maavarasid, puutooteid ja kohvi, puuvilju, maisi Impordib - rõivatooteid, tekstiilitooteid, naftat, gaasi, süsi Majandus sektorite jagunemine
Prognoos teiste toodete müügi põhjal: (Uuritakse mõne prognoositava tootega tihedalt seotud toodete Prognoos teiste toodete müügi põhjal: (Uuritakse mõne prognoositava tootega tihedalt seotud toodete müüki või sündmusi, Eeldab põhjus-tagajärg seose olemasolu); 9) Prognoos ostujõu põhjal: müüki või sündmusi, Eeldab põhjus-tagajärg seose olemasolu); 9) Prognoos ostujõu põhjal: (Müügiprognoos tehakse elanikkonna või sihtrühma ostujõu muutust arvesse võttes). (Müügiprognoos tehakse elanikkonna või sihtrühma ostujõu muutust arvesse võttes). Uuringumeetodite valik sõltub: Meetodi kulukusest, Kaubandussektori eripärast, Turu näitajatest, Prognoosi Uuringumeetodite valik sõltub: Meetodi kulukusest, Kaubandussektori eripärast, Turu näitajatest, Prognoosi
hindade muutust, Ekspordihinnaindekshinnaindeks,mis iseloomustab Eestist väljaveetavate ehk eksportkaupade hindade arengut, Impordihinnaindekshinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse sisseveetavate kaupade ja teenuste hindade arengut. Inflatsiooni mõju sõltub inimeste elatustasemest, mis kaupasid nad tarbivad mõne majapidamise heaolu võib suureneda inflatsiooni tulemusena, samal ajal kui teise oma väheneb. Neg mõju raha väärtuse e. ostujõu langus. Hinnatõus põhjustab kui nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine inimestel tarbimiseks raha on, aga ei ole kaupu mida tahetakse tarbida, tootmistulude kasv ja ka hinnataseme ühtlustumine maailmaturu hindadega. Majanduspoliitika 4 eesmärki: kõrge tööhõivevõitlus tööpuudusega, hindade stabiilsusvõitlus inflatsiooniga, kõrge ja püsiv majanduskasv, õiglane sissetulekute jaotus. Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamise ehk rahalise stabiilsuse tagamisega selle all
Liigid: ● Kaupraha- nt. väärismetall; ● Elektrooniline raha- virtuaalne raha; ● Sularaha- paber ja metall; ● Väärtpaber- aktsia. ● Deposiitraha- laenude andmisel tekkiv raha; Valuuta- riigis käibel olev seaduslik maksevahend, mis täidab kõiki raha funktsioone- oma- ja välisvaluuta. Inflatsioon- raha väärtuse ja ostujõu langus. Deflatsioon- raha väärtuse ja ostujõu tõus. Riigipank- järelvale, Eesti Pank. Intress- protsent, mis tuleb maksta laenuvõtmise korral. Eelarvetasakaal- tulud ja kulud on võrdsed. Kiirlaen: ● Lühike tähtaeg- üldjuhul mõne kuu ● Elektroonilised kanalid ja piires; mobiiltelefonid; ● Väike summa; ● Intressimäär ulatub 300-400%-ni. Riigi- ja erapankade ülesanded:
Reaaltootlus · Vahetuskurss ja vara tootlus Valuutaturul kaubeldavate hoiuste tootlus sõltub intressimäärast ja oodatavast vahetuskursi muutusest Raha kolm definitsiooni · Raha kui maksevahend Raha olemasolu lihtsustab oluliselt kaupade ja teenuste vahetust · Raha kui väärtuse mõõt Laialdaselt tunnustatud väärtuse mõõt, mille abil väljendatakse kaupade ja teenuste hindu · Raha kui akumulatsioonivahend Ostujõu ülekanne praegusest hetkest tulevikku Rahapakkumine · Rahapakkumise definitsioonid: M0 ehk baasraha · Ringlusse lastud sularaha (sularaha majanduses ja rahaloomeasutuste kassajääk) + ringlusse lastud kontoraha M1 ehk kitsam rahaagregaat · Sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused M2 ehk laiem rahaagregaat · M1 + residentide tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused
Avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 28. Valuuta mõiste- on riigi rahvuslik rahaühik, mida teised riigid on aktsepteerinud maksevahendina. Hõlmab paberraha, münte, hoiuseid ja teisi maksevahendeid, s.h. ka raha asendajaid. 29. Valuutapoliitika mõiste- Valuutapoliitika on valuutasuhete- ja raharinglusalaste abinõude süsteem, mida riigid ja keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha ostujõu ja valuutakursi mõjutamiseks. 30. Valuutaturu mõiste- on majandussuhete sfäär, kus sooritatakse välisvaluuta ja seda asendavate maksedokumentide (tsekid, vekslid, elektroonilised maksekorraldused jms.) ostu-müügi ning vahetustehingud. 31. Valuutakurss- on hind mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. 32. Valuuta otsene ja kaudne noteering Valuutakurssi väljendamiseks võib kasutada otsest või kaudset noteeringut
Hinnatase. Hinnatase majanduses on laia hulga toodete ja teenuste võrdlus valuutas. Kui hinnatase tõuseb, kulutavad inimesed ja majapidamised enam ostmaks oma nädalaseks tarbeks tooteid ja teenuseid. Selleks, et säilitada samal tasemel likviidsust kui enne hinnataseme tõusu, tuleb neil omada enam raha. 29. Ühe hinna seadus Ühe hinna seaduse (Law of One Price) ei saa turul müüa sarnast kaupa erinevate hindadega 30. Ostujõu pariteet Ostujõu pariteet (purchasing power parities) on valuutade selline vahetuskurss, mis võrdsustab erinevate valuutade ostujõu. See tähendab, et kui konverteerida üks konkreetne rahasumma erinevatesse valuutadesse ostujõu pariteedi alusel, siis on kõigis maades võimalik selle eest omandada ühesugune "ostukorv" kaupu ja teenuseid. Teisisõnu: ostujõu pariteet on selline valuutade konverteerimise kurss, mis elimineerib erinevate riikide hinnataseme erinevuse
Brutopalgast netopalk= Brutopalk-tulumaks(21%)-töötuskindlustusmaks(2% töötajale) 4) Konkurentsitüübid · Täielik konkurents- palju pakkujaid, esineb harva seda Nt: turg · Osaline konkurents-on kaupu, aga vajalikku alati ei leia(auto turul) · Monopol-konkurentsi puudumine, tootja määrab hinna, asenduskaup puudub 5) Inflatsioon Riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Raha väärtuse ja inimeste ostujõu langus, hindade kasv Inflatsioonimäär-keskmise hinnataseme protsentuaalne muut baasperioodiga võrreldes · Nominaaltulu-inimene saab palgana kätte · Reaaltulu- mille puhul arvestatakse inflatsiooni; mida saab tarbid. · Deflatsioon-riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus · Hinnataseme stabiilsus-deflatsiooni ja inflatsiooni vahepeal, hinnad ei muutu või muutus on minimaalne. Hinnaindeks ei kasva üle kahe protsendi aastas-Euroopa Keskpank
m= T-valitsuse eelarve M0 CU + R = = NX-jooksev konto või kaubandusbilanss Muutused hinnatasemes ja valuutakursis on seotud ostujõu Riigi eelarve on tasakaalus ehk (T-G)=0 pariteedi kaudu. Mida kõrgem on inflatsioon riigis, seda nõrgem Täishõive S=I on riigi valuuta. Muutused valuutakursis võrduvad Raha fumktsioonid: Väärtuse säilitamise ja kogumise vahend,
· Nigeerias jalarauad · Orjad, tütarlapsed Kuld ja hõbe · Kõige esimesena hakati kasutama otsese rahana kulda ja hõbedat · Vermiti teatud suurusega mündid · Võeti kasutusele tsekid ja võlakirjad · 19.sajandil kehtestati kullastandard rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja hindadega Kullastandard Hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) ja hindade tõus. Pärast inflatsiooni pidurdamist (19221928) üritati kullastandardit taastada, kuid 19291933 toimunud majanduskriisi ajal enamik riike sellest loobus. Veel juttu Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel
taotlema. Lisaks on praegu lihtsam minna välismaale õppima, kui enne liitumist. Samas ühist majandusruumi jagades viiakse ohtu kodumaine toodang. Hea näitena saab välja tuua kurgid. Nimel maksavad Hispaaniast sisseveetavad kurgid kaks korda vähem kui näiteks Eesti ettevõtte Luunja kurgid. Seetõttu inimesed ostavad rohkem välismaiseid kurke, mille tulemusel kodumaised ettevõtted võivad tulust ilma jääda ja pankrotistuda. See toob omakorda kaasa inimeste töö kaotuse ja ostujõu vähenemise. Euroopa Liiduga liitumisel on väikseid negatiivseid külgi, kuid positiivsed kaaluvad need üle. Kui isegi mõni Eesti ettevõte pankrotistub, siis selle asemel tuleb siia rohkem investoreid, kes uusi ettevõteid asemele loovad. Nooremale generatsioonile loob viisavabadus ülihead tingimused, et tulevikus edukas olla. Seetõttu arvangi, et Euroopa Liiduga liitumine oli ainuõige tegu.
vähemuutvad seadused, järjekindel rahapoliitika. Üldist hinnatõusu, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine, nim.inflatsiooniks. inflatsiooni perioodil tõusevad tavaliselt palk jm.väljamaksed, kuid see ei paranda oluliselt toimetulekut. Maj.teadus väljendab naid suhteid, kasutades nominaaltulu ja reaaltulu. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab. Reaaltulu summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära. Inimene säilitab oma ostujõu. Ostujõud ja reaaltulu tõusevad ainult juhul, kui sissetuleku kasv ületab kaupade hinna kasvu. Inflatsioon mõjutab elukallidust, mida Eesti Statistikaamet mõõdab tarbijahinna indeksiga (THI). Toimetulekuressursid jaotatakse 3'e kategooriasse: *rahaline tulu (töötasu, intressid, tulusiirded jne.)*füüsiline vara(maa, eluase, kestvuskaubad)*vaimne vara(teadmised, oskused, sots.kontaktid). tänapäeval ei räägita enam absoluutsest
1. Raha funktsioonid (3) • Maksvahend • Väärtuse mõõt • Kogumis- ehk akumulatsioonivahend 2. 3. Valuutakurss 4. ühe valuuta hind teises valuutas • (vabalt) ujuv kurss • fikseeritud kurss 5. 6. Intress 7. tasu raha kasutamise eest 8. Inflatsioon – hindade tõus ja raha ostujõu vähenemine. 9. Devalveerimine-rahakursi alandamine välisvaluuta suhtes. 10. Likviidsus – maksevalmidus 1.Sularaha 2.Aktsiad 3.Kinnisvara 11. Pank-Krediidiasutus, mis võtab avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid 12. Keskpank, funktsioonid (ülesanded) Keskpank laenab vaid teistele pankadele. • teostab rahapoliitikat • tagab krooni stabiilsuse • vahendab pankadevahelisi makseid • kontrollib pankade tegevust • reguleerib ringluses oleva raha hulka
Põhjendage oma seisukohta. - Lk 143 1.Loetlege vastuolusid, mis iseloomustasid NSV Liitu 1990. aastate algul. - 2.Millised reformid ja muutused NSV Liidus näitasid ühiskonna demokratiseerumist? Tooge näiteid. Glasnost, sõnavabaduse avardamine ja avalikustamispoliitika, perestroika ja tsensuuri lõdvendamine Heaoluühiskond + Kodanikust sai tarbija, kellega suurfirmad Sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu manipuleerisid. märgatav kasv. Massikultuur (püüti olla „nii nagu naaber“, Rohkem võimalusi, aega meelelahutuse ehk siis „tal on pesumasin, ma ostan ka“). jaoks, televisiooni levik. Mässumeelsus, vastuhakk, Sotsiaalse õigluse nõue, (võrdõiguslikkus). noorterahutused. Vaesust jäi vähemaks. Minakeskne maailmavaade.
Bulgaaria on toimiva turumajandusega riik. Bulgaaria infrastruktuur ei ole kõige parem, aga ka mitte kõige halvem. Läbi riigi läheb küll kiirtee, mis ühendab Bulgaariat Serbiaga, aga rauteesi ei ole. Bulgaaria kuulub NATO' sse ja Euroopa Liitu, mis soodustab tema kaubavedu ja inimeste liikumist (turism). Bulgaaria peamised ekspordipartnerid on Saksamaa, Türgi ja Itaalia ning peamised impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Itaalia. Bulgaaria SKT on 14200$ inimese kohta ostujõu alusel, mis on kõvasti alla Eurppa keskmise (34500$ in kohta). Bulgaaria majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2014. aastal tööstus (23,5 %), hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus (21,3 %) ning avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (13,2 %). Kui Bulgaaria jätkab uuendusi senises tempos, siis suudab ta toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega Euroopa Liidus.
Import MRP-piirprodukti kulu kus M0-autonoomne import, m-impordi NDP-sisemajanduse puhasprodukt piirkalduvus NDI-sisemajanduse puhastulu Impordi piirkalduvus NNI-rahvamajanduse puhastulu kus M on ringluses oleva raha hulk P-hind V-raha ringluskiirus PPC-tootmisvõimaluste kõver PPP-ostujõu pariteet Q-kogus r-kohustuslik reservinõue R-reservid RKP-Rahvamajanduse koguprodukt S-säästud SAC-lühiperioodi keskmine kulu SKP-sisemajanduse koguprodukt T-maksud TA-tulumaksud TC-kogutulu THI-tarbijahinnaindeks TP-koguprodukt TR-tulusiirded U-töötusemäär V-raha ringluskiirus VC-muutuvkulu VMP-piirprodukti väärtus -palk X-eksport Y-sissetulek Y-kogutulu või toodang Yfe-kogutoodangu täishõivetase Yd-kasu
Kõrbed, poolkõrbed ja kuivstepid katavad ligikaudu 98% riigi pindalast. Taimkatet leidub vaid Vahemere rannikul loode- ja kirdeosas. Keskmine temperatuur on juulis 2629 kraadi, jaanuaris 1113 kraadi. Peamine loodusvara on nafta, kuid leidub ka maagaasi, raua- ja mangaadimaaki kui ka keedusoola. 4 Arengutaseme näitajad RIIK LIIBÜA SKT ostujõu alusel 12300 Sündimus 27 Suremus 4 Imikusuremus 26 Keskmine eluiga meestel 74 aastat Keskmine eluiga naistel 78 aastat Kirjaoskus % 82,6% Hõive põllumajanduses, % 7,3% 5 Kuuluvus riikide hulka Tööstusriik Energiavarad Peamised Põhiline energia kasutusala energiavarad Liibüas on nafta, Liibüas.
Tegime juttu ka astmelisest tulumaksust, mis viimaste Riigikogu valimiste aegu meediast tihedalt läbi käis. Arvamused jagunesid laias laastus võrdselt pooleks. See, mida arvati, sõltus peamiselt inimeste majanduslikust taustast, informeeritusest ning usaldusest oma riigi vastu. Riigiametites töötavad mitte eriti kõrget palka saavad inimesed pooldasid astmelist tulumaksu, tuues positiivsete teguritena välja suurema sotsiaalse kindlustatuse, rahva üldise ostujõu paranemise ning hädavajalikel ametitel töötavate inimeste, näiteks õpetajate ja päästjate võimaluse saada väärilisemat palka. Selgus, et mida rohkem raha inimestel on, seda vähem nad seda ära anda tahavad, seega ettevõtluses töötavad inimesed astmelist maksusüsteemi ei poolda. Nagu arvata võis, ei olnud õpilasestaatuses noored selles teemas väga kodus ning nii tõdes 16-aastane innukas keskkoolineiu ebalevalt, et tema kindlat
pindalal väike osa alpidest. Veekogud • Suurimad järved on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²). • Viis pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: • Doonau (Donau; 2852 km) • Rein (Rhein; 1320 km) • Elbe (1165 km) • Odra (Oder; 866,12 km) • Mosel (545 km) Doonau Bodeni järv Majandus • 2011 aasta seisuga on Saksamaa SKT in kohta ostujõu alusel 39100$ • Põllumajandus 0.8% • Tööstus 28.1% • Teenindus 71.1% • Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on sõidukid, kemikaalid, metallid ja toidukaubad • Saksamaa tähtsaimad ekspordipartnerid on Prantsusmaa 10,2%, Ameerika Ühendriigid 6,7%, Holland 6,7%, Suurbritannia 6,6%, Itaalia 6,3%, Austria 6%, Hiina 4,5%, Šveits 4,4% (2009) • Kõike huvitavat • Saksamaalt on pärit Vormel 1 piloodid Sebastian Vettel ja Michael Schumacher • •
Näiteks haridus, korrakaitse, tervishoid, riiklik meedia. Majanduslik arvestus: SKP sisemajanduse koguprodukt ehk aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse jõudnud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Inimarenguindeks riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb SKP, haridustaseme ja keskmise eluea osaindeksitest. 4. Inflatsioon, selle arvutamine. Inflatsioon on raha väärtuse ehk ostujõu vähenemine. Riigieelarve, tulud, kulud. Riigieelarve sisuks on eelarveaastal riigile laekuvate tulude ning nende arvel riigi ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määramine vastavalt seadustele. 5. Omandi, tarbimise, tulu maksustamine. Proportsionaalne ja progressiivne tulumaks. Riiklikud ja kohalikud maksud.
Maailma suurima rahvaarvuga riigid. 8. Rikkad ja vaesed riigid. Riikide klassifitseerimise alused ja klassifikatsioonid SKT on levinuim riigi majanduse suuruse mõõtmiseks kasutatav näitaja. Arvestatuna 1 elaniku kohta on see aluseks erinevate riikide arengutaseme võrdlustele SKT-d mõõdetakse kas tegelikes hindades või vääringu ostujõudu arvestavalt, mis elimineerib riikidevahelistes võrdlustes siseturul tarbitavate kaupade hinnaerinevuse (vääringu erineva ostujõu erinevates riikides). Viimast tähistatakse lühendiga ppp (purchasing power parity / ostujõu pariteet) või EL-i statistikas PPS (purchasing power standard). Maailma suurima majandusega riigid 2012: USA – 22,5% maailma majandusest. Hiina + Hing Kong – 11,7% Jaapan – 8,3% Saksamaa 4,7% Prantsusmaa – 3,6% Eesti on 101. kohal. 2000 USA – 30,8% Jaapan – 14,6% Saksamaa – 5,9% Suurbrittannia – 4,6% Hiina, Hong-Kong - 4,2% 1980 USA – 25,8 % Jaapan – 10,1% Saksamaa – 7,6%
22.69 sündi/1000 inimese kohta Sündimus promillides on 24 Lapsi ühe naise kohta on 2,9 Vanuseline struktuur 0-14 aastaseid: 31.8% (mehi 188,208,196 / naisi 171,356,024) 15-64 aastaseid: 63.1% (mehi 366,977,821 / naisi 346,034,565) 65-.. aastaseid: 5.1% (mehi 27,258,259 / naisi 30,031,289) Alla 15 aastasi on 36% Üle 65 aastasi on 4% Keskmine eluiga- meestel 62 aastat / naistel 63 aastat Hõive SKT 3800 $ / el. kohta ostujõu alusel Põllumajanduse 19.9% (SKT-st) Tööstuse 19,3% (SKT-st) Teeninduse 60,7% (SKT-st) Kokkuvõte valdav osa tegeleb teenindusega Rahvastiku tihedus In. 1 km² kohta Ränne 1947. aastal saabus Lõuna-Aasia alalt inimesi Indiasse ja Pakistani. See oli inimajaloos üks suurimaid massi migratsioone, milles osales umbes 20 miljonit inimest. 1994. aastal Indiast väljarännanud inimeste hulka hinnatakse
Kuidas nõudlus ja pakkumine määravad hindu Essee Nõudlus, pakkumine ja hind on omavahel tihedalt seotud. Nõudlus on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate hindadega antud ajahetkel. Nõudlus määrab ära ostujõu, mis käitub nõudluse muutudes järgmiselt: ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes. Nõudlust mõjutavad tegurid: 1) Tarbijate sissetulek – erinevus normaalhüviste(tarbe- ja luksushüvised) ja inferioorsete(väheväärtuslike) hüviste puhul. Sissetuleku suurenedes inferioossete hüviste nõudlus väheneb, kuna nad asendatakse normaalhüvistega. 2) Teiste hüviste hinnad – teiste kaupade hindade muutused. Kaubad on asendus- või täiendkaubad
Ühendriikidest, ning levis nagu katk kõikidesse teistesse maadesse. Tegemist oli ületootmiskriisiga. Eestisse jõudsid selle mõjud 1930.aastal. Mõjud Eestile 19301933 Kriis põllumajanduses, sest peamiselt eksporditi just põllumajandussaaduseid. Kui välisriigid hakkasid piirama kaupade sissevedu, siis neid üritati realiseerida siseturul. Tagajärjeks oli hindade järsk langus ning talude pankrotistumine. Rahva ostujõu vähenemisega langes ka tööstuskaupade ostmine. Ettevõtted piirasid tootmist, lühendasid tööpäeva või sulgesid uksed. Tekkis suletud ring ettevõtete sulgemine suurendas tööpuudust, see omakorda vähendas rahva ostujõudu ja tõi kaasa uute ettevõtete pankrotistumise. Mõjud Eestile 19301933 Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks st et riiki sisse veeti rohkem kaupu kui riigist välja. Riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida.
Veebruar Maastrichtis allkirjastatakse Euroopa Liidu leping. 1999 1. Jaan/ 2002 1. Jaan euro/euro sularahana 2004. 1.mai Eesti ühineb EL-iga ARENGUTASE SKT sisemajanduse kogutoodang, teatud perioodi jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus rahalises väljenduses. SKT hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu. · SKT ühe elaniku (per capita SKP ) kohta; · SKT ppp ühe elaniku kohta (per capita PPP Purchasing Power Parity), st ostujõu pariteedi näol on tegemist tingliku vahetuskursiga, mis võrdsustab erinevate valuutade ostujõu. SKT arvutamiseks on kolm viisi: w toodangupõhine: antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus w tarbimispõhine: kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind w sissetulekupõhine: antud territooriumil saadud kogutulu RKT- rahvamajanduse kogutoodang (Gross National Product, GNP) aasta jooksul riigi
annaabi.ee 
