docstxt/133570161268805.txt
3 Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin JU-2-joh 1. MEETODID 1.1 Vaatluse teostajad. Vaatluse teostajateks on Mainori Kõrgkooli Jõhvi õppekeskuse 2. kursuse üliõpilased Oksana Bondarenko ja Deniss Vaskin. Igaüks teostab vaatlust ajaliseslt 10 tundi, kokku 20 tundi. Nende ülesanneteks on teha märkmeid vaadatud ostjate kohta, fikseerida andmeid, teha vastav analüüs. 1.2 Meetod. Kasutatakse süstemaatilist vaatlust. Tehakse vastavaid märkmeid, mida fikseeritakse vaatlusprotokollis. 1.3 Koht ja aeg. Vaatluse kohaks on valitud kaks poodi Selver ja Maxima. Kauplus Selver asub aadressil Narva mnt 8, Jõhvi, vaatlust teostab Oksana Bondarenko. Kauplus Maxima asub aadressil Maleva 23, Kohtla-Järve, mille vaatluse teostajaks on Deniss Vaskin. Vaatlust teostatakse kahel päeval üheaegselt kahes kaupluses
arvestusmeetoditest. ÕPPEMATERJAL J.Alver , Finantsarvestus, Deebet, 2009.a. Tunnimaterjalid HINDAMISKRITEERIUMID kõik etteantud ülesanded on lahendatud arvestuskäik on esiatavas töös kajastatud ülesannete lõpptulemus on õige töö on esitatud tähtajaks Ülesanne 1 Lõpeta lause a) Müügiarve koostamisel tehakse raamatupidamislausend... D nõuded ostjate vastu K müügitulu selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... Suureneb kirje: müügitulu selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: nõuded ostjate vastu suureneb Passivas: aruandeaasta kasum suureneb b) Panka laekub ostjalt müügiarve eest, koostatakse raamatupidamislausend..... D pank K nõuded ostjate vastu selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline
K: Lühiajaline finantsinvesteering 23 150 ( soetushinnas) III Y AKTSIATE MÜÜK D: Arvelduskonto 20 140 K: lühiajaline finantsinvesteering 150430 K: Tulum väärtpaberite müügist 4710 IV Z AKTSIATE MÜÜK D: Arvelduskonto 17 150 K: Lühiajaline finantsinvesteering 140110 K: Tulum väärtpaberite müügist 3040 ÕPIK LK 194 SKEEM Debitoorne võlg tasumata arved Otsene mahakandmine Kui on lootusetu D: Kulu ebatõenäolisest laekumisest K: Ostjate tasumata arved Aga kuna meil on tegemist tekkepõhise arvestusega, siis kulu peaks kajastama arve väljastamise hetkel. Aga siin on probleem, sest arve väljastamisel ma ei tea, kas mulle makstakse raha ära. SELLEPÄRAST EI SAA OTSEST MAHAKANDMISE MEETODIT KASUTADA. Kasutan hoopis statistilist meetodit. D: Kulu ebatõenäolisest laekumisest siia tuleb prognoositud summa Siin vahel peab vahekonto olema
kolmeks: kohaloleku ja jätkutehnikad, küsimused ja ümbersõnastamised. Kuulamine peaks olema iga müügitehingu juures tehnika number üks. Eesmärkplaan müügiplaan, ettevõtte soovitatav saavutus mingiks ajaperioodiks. Eesmärkplaan tuletatakse peamiselt ettevõttevälisest informatsioonist (konkurentide müügiedu, turupotentsiaal jms). Ettevõtte turunduskontseptsioon terviklik tulevikunägemus, mille põhjal organisatsioon püüab rahuldada ja suunata ostjate vajadusi koordineeritud tegevuste kogumi kaudu. Jaotamine (place) ettevõtte võimalused, vahendid ja kanalid kliendi või lõpptarbijani jõudmiseks antud turusituatsoonis. Kataloogimüük müügitegevus, mille puhul tegeldakse peaasjalikult tellimuste vastuvõtmisega. Sellele eelenb enamasti kirjalike müügimaterjalide koostamine ja laialisaatmine. Klient füüsiline või juriidiline isik, kes tarbib või kasutab toodet või teenust.
laekumine (Allowance laekumise kulu Business transactions / Ostjate maksmata arved for Uncollectible Teenustulu (Uncollectible Majandustehingute kirjeldus Raha (Cash) (A/R) Accounts) (Service Revenue) Accounts Expense)
Kui mulle laekub 10 000 dollarit, siis võtan Keskpanga kursi raha laekumise päeval. = 6920,415 eurot 31. detsembri seisuga kurss = 6877,579 eurot Erinevus on -42,84 eurot D: Kadum valuutakursi muutusest 42,84 K: Välisvaluutakonto 42,84 ÜLESANNE 2 (29) = 6920,415 eurot Aasta lõpus: = 6978,367 eurot Vahe +57,95 eurot D: Välisvaluutakonto 57,95 K: Tulum valuutakursi muutusest 57,95 8. nädala praktikum ÜLESANNE 3 (36) Ostjate tasumata arved D K S0 60 000 2)2200 1) 210 000 3)185 000 S1 82 800 Väärtus- vähend D K S0 2600
rahasummaga. Juhul kui tasumine toimub alles teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks järelmaksuga müügi korral), siis on tasu õiglane väärtus väiksem kui laekuva rahasumma nominaalväärtus. Sellisel juhul kajastatakse müügitulu laekuva rahasumma nüüdisväärtuses. Tulude kajastamise kord on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 10 Tulu kajastamine. 3 Debitoorse lühivõla arvestus Debitoorne võlg on ajutiselt firma võlgnike ehk deebitoride käes olev raha. Ostjate debitoorne võlgnevus tekib müügitehingu tulemusel. Seda kajastatakse bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Ostjate vastu esitatud nõuded võivad olla lühiajalised ja pikaajalised. Pikaajalised nõuded kajastuvad bilansis Pikaajaliste finantsinvesteeringute alla bilansikirjel Pikaajaliste nõuded. Pikaajalisteks loetakse nõudeid mis laekuvad pikema perioodi jooksul, kui 12 kuud. Näide: esitatakse ostjale arve müüdud kauba kohta, mille eest tuleb tasuda kahe kuu jooksul
Varude käibesagedus (kordaja) näitab varu kasutamise ja müügi efektiivsust, st näitab mitu korda analüüsitava perioodi jooksul on ettevõtte varu keskmiselt realiseeritud. realiseeritud toodete kulu varude käibekordaja= keskmine varu Varude käibevälde iseloomustab varu käibekiirust päevades. 365 varude käibevälde= varude käibekordaja Ostjate nõuete ehk debitoorse võlgnevuse käibesagedus (kordaja) näitab, mitu korda keskmiselt ületab müügitulu (realiseerimise netokäive) debitoorset võlgnevust. müügitulu nõuded ostjate vastu käibekordaja= keskmised nõuded ostjate vastu Keskmised nõuded ostjate vastu – võtan aasta alguse ja aasta lõpu nõuded ostjatevastu, liidan kokku ja jagan kahega.
Algbilanss Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000 Nõuded ostjate vastu 46000 Tulumaksukohustus 5000 Põhivara 72000 Pikaajaline laenukohustus 18000 Osakapital 24000 Eelmiste perioodide kasum 35000 Põhivara kulum 18000
K Lühiajalised finantsinvesteeringud 15 015 K Tulum aktsiate müügist 720 4.AS A müüs 500 AS B aktsiat müügihinnaga 9,8 eurot aktsia. Müügitehinguga kaasneb 5 eurot maakleri-tasu. Raha sissetulek = 500 aktsiat ×9,8 eurot/aktsia 5 eurot = 4895 eurot Müüdud aktsiate soetusmaksumus = 500 aktsiat ×20 020 eurot / 2000 aktsiat = 5005 eurot AS A raamatupidamiskanne: D Pangakonto4895 D Kadum aktsiate müügist 110 K Lühiajalised finantsinvesteeringud5005 OSTJATE DEBITOORSE LÜHIVÕLA ARVESTUS Debitoorne võlg on ajutiselt deebitoride käes olev raha. Deebitorid võivad olla lisaks ostjatele ka töötajad, aktsionärid jne. Nendega seotud kajastatakse kontol Mitmesugused nõuded. Debitoorne võlg võib tekkida kaupade müügi või teenuste osutamise tõttu, aga ka laenu väljastamise jm tõttu. Ostjate debitoorne võlg saab esineda ostjate tasumata arvetena. Ostjate debitoorset lühivõlga kajastatakse bilansikirjel Nõuded ja ettemaksed.
kui on äärmiselt tõenäoline, et vara on võimalik pärast selle kasuliku eluea lõppu müüa. Piiramatu kasutusajaga immateriaalset põhivara soetusmaksumust ei amortiseerita. Piiramatu kasutusajaga immateriaalse põhivara väärtust saab alla hinnata. Immateriaalse põhivara mahakandmine ja müük kajastatakse sarnaselt materiaalse põhivara mahakandmisele ja müügile. BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Käibevara kokku OSTJATE DEBITOORSE LÜHIVÕLA ARVESTUS Debitoorne võlg on ajutiselt deebitoride käes olev raha. Deebitorid võivad olla lisaks ostjale ka töötajad, aktsionärid jne. Debitoorne võlg võib tekkida kaupade müügi või teenuste osutamise tõttu, aga ka laenu väljastamise jm tõttu. Ostjate debitoorne võlg saab esineda ostjate tasumata arvetena või kaubavekslitena (kirjalik lubadus maksta teisele osapoolele võlgu olev summa).
maksustatav 20% määraga ja sisendkäibemaks on õigus 100% maha arvata. Raamatupidamise sise-eeskirjade järgi o alates 500 eurost. Alla 500 eurot maksev väheväärtuslik vara kantakse soetamisel kuludesse. Algsaldod: Pikaajaline laenukohustus 18000 Põhivara 72 000 Arvelduskonto 14 000 Eelmiste perioodide kasum 35 000 Nõuded ostjate vastu 46 000 Osakapital 24 000 Võlad tarnijatele 32 000 Põhivara kulum 18 000 Tulumaksukohustus 5 000 Algbilanss Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000 Nõuded ostjate vastu 46000 Tulumaksukohustus 5000
00 7 esitatud arve laekumine 49,450.00 8 materjali arve 77,400.00 12,900.00 9 palga tasumine 17,229.00 10 viivisearve 1,706.00 11 sotsmaksu tasumine 3,544.00 12 30,300.00 13 14 15 16 pank ostjate tasumata arved K D K D K 300 1200 120 1500 120 560 0 0 3560 120 120 7200 7200 3800
liidetakse kaupade algsaldole perioodi ostud ja lahutatakse X. Kas X on: Valige üks: a. Müügi netotulu b. Perioodi ostud c. Ükski vastus ei ole õige d. Kaubanduslikud väärtusvähendid e. Kaupade lõppjääk 6. Varem kulusse kantud lootusetu nõude mahakandmmisel bilansis koostatakse lausend: Valige üks: a. D ebatõenäoliselt laekuvad arved / K ostjate laekumata arved b. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K ebatõenäoliselt laekuvad arved c. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K pank d. D ostjate laekumata arved / K ebatõenäoliselt laekuvad arved 7. Rahalähendid ehk raha ekvivalendid on: valige üks: a. Lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse
Jaanus Ojasoo 109224FAY TAF0070 Raamatupidamisbilanss (eurodes) seisuga 31.12.20x0.a. AKTIVA PASSIVA Arvelduskonto 7040 Võlad tarnijatele 9000 Ostjate tasumata arved 5260 Palgavõlg 1005 Ettemakstud kindlustuskulud 2400 Osakapital 12000 Materjal 3000 Eelmiste aastate jaot. kasum 3958 Materiaalne põhivara 11010 Aruandeaasta kasum 1095 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum -1652
Kasutatakse nii tüki- kui ka ajapalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Märtsikuus toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 02.03. vastavalt töölepingule kompenseeritakse Karl Kangele tema korteri üürist 50%, mis esitatud arve järgi oli täis- summana 250 EUR Arvutage tekkinud erisoodustuselt erisoodustusmaksud ja kandke tähtaja saabudes Maksu-ja Tolliametile 2.) 03.03. tuuakse pangast sularaha kassasse summas 520 EUR 3.) 07.03. laekub arveldusarvele 1 560 EUR ostjate tasumata arveid 4.) 09.03. kirjutatakse välja arve materjalide müügi kohta 3 tihumeetrit hinnaga a` 65 EUR Materjal on laus arvel hinnaga a` 35 EUR 5.) 10.03. laekub arveldusarvele 1 200 EUR ostjate tasumata arveid 6.) 10.03. tasutakse panga kaudu riigile kogu sotsiaalmaksu ja isiku tulumaksu võlg 7.) 16.03. saadi monteeritava seadme (põhivara) arve, kus ostuhind oli 700 EUR ja monteerimismaksumus 90 EUR 8.) 17.03
Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded
minimaalsed, kogu vaba raha kasutatud firma teisteks finantseeringuteks. Üldine võlasuhe = võlad * 100 / koguvara = 12457143 *100 / 20138254 = 61,86 %. 61,86 % AS LMV varast finanseeritud võlgadega. Võlad omakapitali suhtes = võlad * 100 / omakapital = 12457143 *100 / 7681111 = 162,18 % on AS LMV võlausaldajate riskimäär. Intressikulude kattekordaja = kasum enne makse ja intresse / intressikulud= 3992529 / 514849 = 7,75 Raha kasutamise aeg päevades = ( raha ja väärtpaberid + ostjate võlgnevus ) / keskmised kulud müüdud toodangu päevas = ( 55726 + 3875749 ) * 360 / 40557405 = 34,90 päeva. Keskmine raha laekumise aeg = (ostjate debitoorne võlg - ostjate avansid ) / müüdud toodangu netokäive päevas = ( 3875749 50000 ) * 360 / 38519434 = 35,76 päeva ehk aeglane, peaks olema alla 30. Finantsiline seisund ja varade liikviidsus on rahuldav. Varade kasutamise efektiivsuse hindamine. Varade tootlus (31.12
käele,arstiabi nohule Muutus nõudluses Väheneb kui asenduskaupade hind langeb, täiendkauba hind tõuseb, sissetulek väheneb, rahavaarv väheneb Suureneb kui asenduskaupade hind tõuseb, täiendkauba hind langeb, sissetulek suureneb, rahavaarv suureneb. Ülesanne Nõudluse nihet mõjutavad : 1. Tulud 2. asendustoodete hinnad 3. ostjate arv 4. maitsed ja eelistused 5. ootused 6. täiendkaupade hinnad Sündmus Toode Nõudluse nihe Tegur Tõuseb loomaliha grillkana suureneb asenduskaupade hind hinnad Pähklite hind Pähklishokolaad suureneb Täiendkaupade langeb hinnad,ostjate arv
Tooraine hankijad Konkurents Asenduskaubad *Mustsõstrad *Konkurendid *Sünteetilised siirupid *Pakendid *Nõudlus *Säilitusainetega ekstraktid *Pakendisildid *Väljumisbarjäärid *Teiste marjade ekstraktid *Tootmisseadmed *Püsikulud *Looduslikud õlid *Logistika *Kliendid 5 Kliendid/Ostjad *Ostjate mõjukus *Huvi ise toota *Ostjate suured kulud 1.Konkurents *Konkurendid konkurents kasvab võrdse suuruse ja võimalustega firmade arvu suurenedes.Meie konkurendiks on näiteks AS Rõngu mahl. *Nõudlus mida suurem on nõudlus, seda rohkem jätkub turgu erinevatele ettevõtetele ja konkurents väheneb. *Väljumisbarjäärid kui teisele tegevusalale üleminek on raske, ei vähene ka konkurents.
keskmised varud 360 2. Varude käibevälde = -------------------------------------------------- = ---------------------------- müüdud kaupade kulu/päevade arv perioodis varude käibesagedus keskmine debitoorne võlg 3.Raha keskmine laekumisperiood = ----------------------------------------------- x 360 (Ostjate debitoorse võlgnevuse müügitulu laekumisperiood) krediitmüük 4. Ostjate debitoorse = -------------------------------------------------- võlgnevuse laekumissagedus ostjate keskmine debitoorne võlgnevus Talitustsükkel = debitoorse võlgnevuse käibevälde + varude käibevälde Finantseerimistsükkel = talitustsükkel – lühiajaliste kohustuste käibevälde
SEB FAKTOORING Faktooring võimaldab Teil pakkuda oma klientidele pikemaid maksetähtaegu parandades sealjuures Teie likviidsust. Faktooringut kasutades loovutate ostjatele esitatud müügiarved SEB-le ja saate vastu tervikliku teenuse - arvete rahastamise, arvete haldamise ja ostjate makseriski maandamise krediidikindlustusega. Faktooring sobib Teie ettevõttele, kui puutute äritegevuse käigus kokku järgmiste teemadega Ostjad suurendavad tellimusi ja soovivad pikemaid maksetähtaegu. Pikem maksetähtaeg võib olla oluline müügieelis. Faktooring võimaldab Teil ostjatega kokku leppida pikemates maksetähtaegades. Maksetähtaega ootavate arvete tõttu ei saa Te oma raha kasutada. Faktooring võimaldab kiiret rahastamist
1.VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · Assets = Liabilities + Equity KOHUSTUSED VARAD OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD KOHUSTUSED Käibevarad Lühiajalised Pikaajalised Põhivarad OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD Võlakohustused (laenud) Raha Ostjate ettemaksud Aktsiad ja väärtpaberid Võlad tarnijatele Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Omakapital Omakapital- aktsiaseltsis või osaühingus · Aktsia(osa)kapitali nimiväärtus, · Aazio,
Äritehingute arvestus Kaubavarud, kaupade sisseost ja müük Kaupade liikumisel tootjalt tarbijani on kaubad käibesfääris ja moodustavad kaubavarud. Kaubavarud lähevad ringlusesse ja uuenevad kuid teatud hulk kaupa peab ettevõttel alati olema ja seega toimub ettevõtetes pidev varade ümberpaigutamine Nende suurus peab vastama müügi suurusele. Kaubavarude suurenemist põhjustavad: 1) kaupade sisseost; 2) varem müüdud kaupade tagastamine (ostjate poolt) Kaubavarude vähenemisel on samuti kaks põhjust, kui mitte arvestada kaupade kadu (loomulik kadu- küpsis mureneb, puuviljad kuivavad jne. ja mitmesugused riknemised ) 1) kaupade müük; 2) tarnijatele tagastatud kaubad Kaupade tagastamist tarnijatele ostjate poolt põhjustavad mitmed asjaolud, milleks on ka lepingutele mittevastavus (kaupade kogused, sortiment, värvus, kvaliteet jne.)
Phivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kik muu on käibevara. Käibevarana kajastatakse: raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud; vara, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast. Käibevara näidatakse bilansis seitsme põhirühmana: 1. Raha ja pangakontod. 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid. 3. Nõuded ostjate vastu. 4. Muud nõuded. 5. Viitlaekumised. 6. Ettemaksed. 7. Varud. Raha ja pangakontod Sellel bilansikirjel kajastatakse raha ja raha ekvivalente: kassa, välisvaluuta, arvelduskontod, välisvaluutakontod, nõudmiseni hoiused, investeeringud rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse väärtpaberitesse, mida saab normaalsetes tingimustes kiiresti konventeerida rahaks. Ettevõtted hoiavad raha selleks, et tagada normaalse äritegevuse ja ettenägematute olukordade vajadused
...................................................................................................... 2 Hinnakujundusstrateegiad......................................................................................................2 1.1 Omahinna vähendamise võimalused.................................................................................3 1.2 Müügikasumi kujunemine.................................................................................................3 Ostjate hinnatundlikkus..........................................................................................................4 Hinnakujundus turunduskompleksis......................................................................................5 Kasutatud allikate loetelu...........................................................................................................7 Hinnakujundus turunduses Hind on kergesti muudetav ja oluline turustusvahend. Hinnakujundus on aga paljudele
Seda teemat täpsustame aegridade osas tulevikus. (19) Koordinatsioonisuhtarvud: ( käibevara ) Käibe- ja põhivara suhtarv põhivara on (20) Lühi- ja pikaajaliste kohustuste suhtarv on (21) Kohustuste ja omakapitali suhtarv on (22) mis tähendab, et igale omaniku 1 -le on ettevõtja kaasanud kapitali (23) . (24) Dünaamikasuhtarvud AS Tallinna Sadama aruanded 2009 ja 2008 Nõuded ostjate Müügitulu vastu ja muud nõuded 2009 2008 2007 2009 2008 Suhtarvud eelneva perioodi suhtes viimane eelviimane on (25) eelviimane eel-eelviimane on (26) Raha+nõuded+de Müüdud kaupade ja teenuste kulu (otsekulu/tegevuskulu) rivatiivid (lihtsustatult RNV) 2009 2008 2007 2009 2008 Lisa: 2010. a RNV on 2010. a tegevuskulu on
Aktsiakapital Andmeside kulu Aruandeaasta kasum Eelmiste perioodide jaotamata kasum Elektrikulu Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed varude eest Intressi tulu Inventar Kasum valuutakursi muutusest Kohustuslik reservkapital Komandeeringu kulu Korter Laenukohustused Lühiajalised nõuded Maksuvõlad Muud masinad ja seadmed Muud ärikulud Mööbel Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Ostetud teenused Ostjate laekumata arved Osutatud teenuste kulu Palgakulu Pension kulu Pikaajalised nõuded Põhivara kulum Raha kassas Raha pangas Rendi kulu Seadmed Soojus Sotsiaalmaksu kulu Telefoni kulu Tooraine ja materjal Transpordi kulu Transpordivahendid Tulud kauba müügist Tulud teenuste müügist Tulud toodangu müügist Töötuskindlustuskulu Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele 17 784 6 000 27 960 850 6 000 50 150 100 1 000 80 2 500 1 000 1 500 500 2 000
SEGAMAJANDUS - Majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi)sektor ning riik reguleerib majandust Eraomand kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Hinnasüsteem - tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Ettevõtlikkus ettevõtjat peetakse turumajanduse äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlikkus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Motiiv millegi tegemise ajend. Kasum on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud.
• madalad püsikulud; • kogenud ja kompetentne juhtkond jne. Ettevõtte sisemisteks nõrkusteks on näiteks: • puudulik kvaliteedijuhtimine; • kehv kvaliteet; • suured üldkulud; • madala kvalifikatsiooniga tööjõud; • tootmis- ja/või tootearendusalase oskusteabe puudumine; • toode on moraalselt vananenud; • toote või kaubamärgi halb maine ostjate seas; • madal krediidivõime jne. Ettevõtte välisteks võimalusteks on näiteks: • uute ja odavate transpordivõimaluste tekkimine; • riigipoolne tugi tegevusalale; • uue ostjagrupi tekkimine; • konkurentide tagasitõmbumine turult jne. Ettevõtte välisteks ohtudeks on näiteks: • turu kasvu peatumine; • rahvastiku vähenemine piirkonnas ja seeläbi klientide või tööjõu puudus;
1021 Hansapank EUR Aktiva Raha 1070 Panga vahekonto Aktiva Raha 1080 Nõudmiseni hoiused Aktiva Raha 1090 Rahaturufondid Aktiva Raha 11 Lühiajalised investeeringud Aktiva 1100 Finantsinvesteeringud aktsiatesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1110 Finantsinvesteeringud vekslitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1120 Finantsinvesteeringud muudesse väärtpaberitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 12 Nõuded ja ettemaksed Aktiva 120 Nõuded ostjate vastu Aktiva 1200 Ostjate laekumata arved Aktiva Nõuded ostjate vastu 1201 Ostjate laekumata arved EUR Aktiva Nõuded ostjate vastu 1208 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (-) Aktiva Nõuded ostjate vastu 121 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Aktiva 1213 Palgamaksude ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 1214 Käibemaksu ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 1215 Ostjate ettemaksetelt arvestatud käibemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja tagasinõuded
Rahaliste vahendite tase = raha ja väärt paberid / Lühiajalised kohustused 513281/6391182 = 0,08 Üldine võlasuhe = Võlad*100 / koguvara 9517883/11437557*100 = 83,2% Võlad omakapitali suhtes = Võlad*100 / omakapital 9517883/1919674*100 = 495,8% Intressikulude kattekordaja = Kasum enne makse ja intresse / intressi kulud -179714/520757 = -0,34 Raha kasutamise aeg päevades = (raha ja väärtpaberid+ostjate võlgnevus) / keskmised kulud müüdud toodangule päevas (513281+165914) / (360/3458633) = 70,6 päeva Keskmine raha laekumise aeg = (ostjate debitoorne võlg ostjate avansid) müüdud toodangu netokäive päevas (165914-1697388) * (360/ 513281) = 0 päeva Mis tähendab seda,et toodete tellijad maksavad väga kiirelt ära Varade kasutamise efektiivsuse näitajad Varade tootlus = puhasmüük / Koguvara 16198459 / 7557985 = 2,14
..................................................................................................... 8 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD............................................................................9 Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted .................................................................................9 Lisa 2. Raha ja pangakontod.............................................................................................. 11 Lisa 3. Ostjate tasumata summad.......................................................................................11 Lisa 4. Seotud osapooled....................................................................................................11 Lisa 5. Maksud .................................................................................................................. 11 Lisa 6. Varud..........................................................................................................
2) majanduse olulisim koostisosa 3) määrab kõikvõimalike organisatsioonide edukuse Turundus ehk marketing tähendab klientide vajaduste kindlaksmääramist, etteaimamist ja tulusat rahuldamist. Hõlmab nii toodete ja teenuste reklaami, turu-uuringuid, hinna kalkuleerimist kui ka müügi korraldamist. Kõik, mis aitab kaasa vahetustegevusele! Peamised turundussuunad 1) Suund kohalikult globaalsele turundusele 2) Suund ostjate vajaduselt ostjate soovidele. Muutused tarbijakäitumises 3) Suund püsiklientide hoidmisele 4) Suund hinnakonkurentsilt hinnavälisele konkurentsile Turu leidmine Turundus algab turu-uurimisest tarbijate vajaduste ja soovide kindlakstegemisest ja oma koha kindlaks määramisest. ,,Ära ürita iga hinna eest müüa seda, mis on toodetud, vaid tooda seda, mida saab müüa.'' Ideaalne olukord toode müüb ennast ise! Turu uurimise 4 etappi 1) Turu üldhinnang turu suurus, üldine areng.
Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõenäoliselt laekumata arved( miinus) Rendinõuded - Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil) Intressid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Dividendid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks)
Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõenäoliselt laekumata arved( miinus) Rendinõuded - Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil) Intressid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Dividendid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks)
31.12.2010 VARAD KÄIBEVARARAD Raha ja pangakontod 88 754 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 590 358 Ebatõenäoliselt laekuvad arved(miinus) -16 572 Kokku nõuded ostjate vastu 573 786 Mitmesugused nõuded 264 Ettemaksed 807 Varud Müügiks ostetud kaubad 20 941 Lõpetamata objekti müüdiks 5 102 Ettemaksed tarnijatele 332 Kokku varud 26 375 KÄIBEVARA KOKKU 689 986 PÕHIVARA
Kohustuslik reservkapital 4 800 Käibemaksu ettemaks 327 Masinad ja seadmed 18 320 Muu materiaalne põhivara 18 588 Muud ärikulud 1 464 Müüdud kauba kulu 7 075 Müüdud teenuste kulu 10 586 Osakapital ? Ostjate laekumata arved 8 042 Palgakulu 20 590 Põhivara amortisatsioonikulu 3 450 Reklaamikulud 1 620 Ruumide kommunaalkulud 2 932 Ruumide rendikulu 8 294 Seadmete varuosad, remont, hooldus kulu 2 574 SEB Pank(arvelduskonto) 68 084 Sotsiaalmaksu kulu töötasult 6 795
sept. 2014 Raamatupidamise baaskoolitus, SA Bilanss, maht 120 tundi apr. 2013 Tulemuslik müük, OÜ Ettevõtlik Koolitaja, maht 16 tundi sept. 2012 Müügitöö koolitus, OÜ Ettevõtlik Koolitaja, maht 16 tundi apr. juuni 2011 Asjaajaja koolitus, AS Koolitused Töökogemus: juuli 2002 Viljandi Kaubahall OÜ, müüja jaan. 2016 Peamised tööülesanded: 35 töötajaga müügiosakonnas ostjate teenindamine kassas mai 2000 Kellukese Toidukaubad OÜ, müüja mai 2002 Peamised tööülesanded: 26 töötajaga müügiosakonnas ostjate teenindamine kassas ja müügisaalis okt. 1997 Tarbijate Ühistu Nurmenuku, müüja apr. 2000 Peamised tööülesanded: väikekaupluse töö juhtimine ja müügitöö Keeleoskus: eesti keel emakeel
Kodused ülesanded tähtaeg 23. Märts, kell 11:55AM 1 ÜLESANNE (koosneb viiest väiksemast ülesandest) 1. Lewis Inc. Müüb oma kaupa ainult krediiti ning aastane müük moodustab $2 miljoni. Firma ostjate arvete käibevälde on 42 päeva. Missugune on bilansikirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus? 2. Southeast Jewelers Inc. müüb ainult krediiti. Ostjate arvete käibevälde on 60 päeva ning kirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus on $500 000. Missugune on firma aastane müügikäive? 3. Ettevõtte aastane intressikulu on $20 000, müügikäive $2 miljonit, tulumaksumäär on 40% ning käibe puhasrentaablus on 6%. Missugune on ettevõtte intresside kattekordaja? 4. Põhineb ülesandel 3. Oletame, et käibe puhasrentaablus on vähenenud 3%-ni ning intressikulu on kahekordistunud. Missugune on intresside kattekordaja uus väärtus? 5
(v) AS xcxv pikaajalised aktsiad (v) Raha arvelduskontol (v) Kaup müügiks (v) Materjal laos (v) OÜ-le Maksi antud laen Ülesanne 3 Täita alljärgnev bilansitabel. As Meie 1. 50% AS Karu aktsiaid 250 000 2. Aktsiakapital nimiväärtuses ? 3. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 230 000 4. Kohustuslik reservkapital 44 000 5. Maksuametile ülekandmata sotsiaalmaks 57 000 6. Ostjate tasumata arved 83 000 7. 5 aastane laen Swedpangast 300 000 8. Puitmaterjal laos 126 000 9. Raha arvelduskontol 550 000 10. Raha kassas 11 000 11. Sõiduautod 410 000 12. Tootmisangaar 1 200 000 13. Võlg tarnijale OÜ BERTA materjali eest 26 000
Põhivara 250,- Aktsiakapital 300.- Nõuded ostjatele 340,- Hankevõlg 210,- Ettemakstud kulud 60,- Viitvõlad (palk) 120,- Eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum 20,- Kokku 650,- Kokku 650,- · Põhivara 100,-; Kassa 50,-; Maksuvõlg 20,- ; Osakapital 50,- ; Ostjate ettemaksed ? Põhivara 100,- Maksuvõlg 20,- Kassa 50,- Osakapital 50,- Ostjate ettemaksed 80,- Kokku 150,- Kokku 150,- 3. Koosta olemasolevate andmete põhjal bilanss. (8 punkti) · Tootmisseadmed 340 000 · Intressitulu 16 000
· koolitatud personal; · madala kvalifikatsiooniga tööjõud; · tugev logistiline lahendus; · tootmis- ja/või tootearendusalase · lähedus toorainele ja seetõttu madalad oskusteabe puudumine; varumiskulud; · toode on moraalselt vananenud; · madalad püsikulud; · toote või kaubamärgi halb maine · kogenud ja kompetentne juhtkond jne ostjate seas; · madal krediidivõime jne. Võimalused Ohud uute ja odavate transpordivõimaluste turu kasvu peatumine; tekkimine; · rahvastiku vähenemine piirkonnas ja · riigipoolne tugi tegevusalale; seeläbi klientide või tööjõu puudus; · uue ostjagrupi tekkimine; · kogenud konkurentide agressiivne
TOOTMIST TOOTMISE ORGANISEERIMISE JA KOORDINEERIMISE VAHENDIT.. ALTERNATIIV E LOOBUMISKULU TÄHISTAB PARIMA ARTERNATIIVSE VÕIMALUSE MAKSUMUST.. NAPPUS TULENEB SUUTMATUSEST RAHULDADA KÕIKI SOOVE KUNA RESSURSID ON PIIRATUD MAJANDUS ON ÜHISKONNA TOIMIMISE ALLSÜSTEEM MIS TULENEB VALIKUTESTERAOMAND ON KAPITAL JA MUUD RESSURSID MILLE OMANIK ON ERAISIK VÕI ETTEVÕTE MITTE GA RIIK.. HINNASÜSTEEM TÄHENDAB HINDADE KASUTAMIST PIIRATUD RESSURSSIDE JAOTAMISEKS.. KONKURENTS TÄHENDAB VÕISTLUST OSTJATE JA MÜÜJATE SEAS RESSURSIDE JA KAUPADE OSTMISE JA MÜÜMISE PÄRAST. KASUM ON SEE MIS JÄÄB JÄRELE SIIS KUI ON TASUTUD ÄRITEGEVUSE KULUD. SEE ON FIRMADE KOGUTULUDE JA KOGUKULUDE VAHE. TURUMAJANDUS MAJANDUSSÜSTEEM MIS KASUTAB TURGE KUI PÕHILIST TOOTMISE ORGANISEERIMISE JA KOORDINEERIMISE VAHENDIT KÄSUMAJANDUS MAJANDUS SÜSTEEM KUS PÕHILISTELE MAJANDUSOTSUSTELE MIDA TOOTA KUIDAS TOOTA KES SAAB TOODETU VASTAB TAVALISELT VALITSUS Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja
Anti rendile laoruumid (01.12.20x1- 1 01.12.20x1 31.05.20x2) Arvelduskonto 1,800 Ettemakstud renditulu 2 03.12.20x1 Osteti laoriiulid (arve) Materiaalne põhivara 1,206 Võlad tarnijatele 3 12.12.20x1 Müüdi kaupa Ostjate tasumata arved 5,000 Müügitulu Müüdud kauba soetusmaksumus 4 12.12.20x1 kajastati kuluna Kaubakulud 3,100 Kaup 5 31.12.20x1 Tarbitud elektrienergia (arve) Elektrikulu 320 Võlad tarnijatele 6 31.12
http://www.konkurentsiamet.ee/?lang=ee https://www.riigiteataja.ee/akt/13316160?leiaKehtiv Konkurents ettevõtluses · Konkurentsi mõiste ja olemus · Konkurentsivormid ja nende tunnused · Täieliku konkurentsi positiivsed ja negatiivsed omadused · Monopoli positiivsed ja negatiivsed omadused · Kõlvatu konkurents · Patent, kasulik mudel, tööstusdisainilahendus, kaubamärk Konkurents ettevõtluses Konkurents (competition) on ettevõtete (müüjate) võitlus tarbijate (ostjate) pärast. Ka tarbijad (ostjad) võitlevad ettevõtete (müüjate) pärast! Konkurents ettevõtluses Konkurentsi iseloomustamisel ja liigitamisel lähtutakse turu (struktuuri) neljast olulisest tunnusest: · ettevõtete arv · ettevõtete poolt pakutava kauba või teenuse eripära · uute ettevõtete võimalused turule sisenemiseks Ettevõtete võime mõjutada hindu ülaltoodud tunnustest tulenevalt eristatakse nelja põhilist konkurentsivormi:
RAAMATUPIDAMISBILANSS AASTA 2 AASTA 1 AK T I VA Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 3.2. Ostjate vekslid 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) KOKKU rühm 3. 0 kr 0 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.1. Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 4.2. Nõuded sidusettevõtetele 4.3. Arveldused aktsionäridega 4.4. Muud lühiajalised nõuded KOKKU rühm 4. 0 kr 5. Viitlaekumised 5.1. Intressid 5.2. Dividendid 5.3. Muud viitlaekumised KOKKU rühm 5
lõpptulemuse, raamatupidamiskohustuslase varasid täiendavalt üle lugemata. Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse kirjendamise põhimõtet, et igal toimunud tehingul on kahesugune mõju. Näide 1: ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse Pearaamat Konto nimetus Pank/kassa Ostjate võlg Maj. Kirjendi Tehingu Deebet Kreedit Deebet Kreedit tehingu jrk. nr. kirjeldus kuupäev 01.15.17 1 Laekumin 250 250 e müügist 01.15.17 2 Võlg 100 100 Pearaamat Konto nimetus Müügitulu/kulu Ostjate võlg Käibemaks Maj
03.2011. * enne bilansi koostamist teete kasumiaruande (et leida kasumi-kahjumi suurus) * bilanssi koondatakse varade lõppsaldod ja kohustuste lõppsaldod HEAD NUPUTAMIST ! mise kuu neljandal ZURNAAL-PEARAAMAT FIRMALE seisuga 01.03.2011 Jrk. Kuu- Tehingu Kassa Arveldusarve Ostjate tasumata arved Põhivara nr. päev sisu AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit SALDOD 01.02
annaabi.ee 
