Autor - Molière Molière sädelev komöödia 'Naiste kool' viib meid abielu- ja kasvatusprobleemide ringi. Näidendi keskseteks tegelasteks on kõigi hilisemate naiivitaride esiema Agnès, kellele armastus mõistust annab, range hooldaja Arnolphe, kelle teooria naise rumalusest ning harimatusest kui truuduse pandist armetult kokku variseb, ja Agnèsi austaja Horace, kes neiu silmad avab. Molière'i rahvalik komöödia, mis kaitseb humanistlikke vaateid abielule ja armastusele, oli küllaltki mässuline oma ilmumisajal, 1662. aastal, kus pime alistumine perekonnapeale oli seaduseks. Sellest on nüüd möödunud lõpmata aeg, kuid Molière'i huumor, lopaskas dialoog ja mahlakad repliigid on endiselt elavad. --TULI VÄJA AASTAL 1961--
enesehinnang. Selleks, et tunneksime enda õnnelikuna, peame end tundma ka ilusana. Parim viis selleks on näiteks veeta aega lähedastega nii palju kui võimalik. Just nemad on inimesed, kes meid aksepteerivad ning kelle arvates oleme ilusad nii seest kui väljast. Sõbrad ja pere tuletavad meile meelde, et kõigile ei saagi meeldida ja see on täiesti normaalne. Parim, mida enesele teha saame on iseennast ilusaks pidada ja aksepteerida omadusi enda juures, mis muudavad meid originaalseks, sest ilu on midagi, mida meilt keegi ära võtta ei saa. Samas on mõned omadused, mida peavad suurem osa rahvahulgast ilusaks. Näiteks kohevaid ja pikki juukseid ning peenikesi jalgu sooviksid endale enamik tüdrukuid. Mõndadel on need omadused olemas, teised peavad nägema suurt vaeva, et kasvatada juukseid ja treenida jalgu. See kuidas me välja näeme põhineb üksnes me geenidel ning millised omadused on olnud meie vanematel, vanavanematel jne. Kindlasti on
• Terry Butler – basskitarr, süntesaator • Bill Ward – trummid, muud löökpillid, vokaal Deep Purple • on Suurbritannia heavy metal ja hard rock ansambel, mis tegutses aastatel 1968–1976 ja uuesti 1984. aastast käesoleva ajani. • Neid peetakse heavy metali ja modern hard rocki algatajateks. • Algselt olid nad progressiivse roki bänd, aga liikusid üle raskemale kõlale 1970. aastal. • Nende koosseis muutus väga palju ja lõpuks viimaseks originaalseks Deep Purple’i liimeks jäi ainult Ian Paice. Kasutatud kirjandus • Muusikaõpik 8.klass AS Bit, 2007 • https://en.wikipedia.org/wiki/Heavy_metal_music • https://et.wikipedia.org/wiki/Heavy_metal • https://et.wikipedia.org/wiki/Black_Sabbath • https://et.wikipedia.org/wiki/Okultism • https://en.wikipedia.org/wiki/Deep_Purple
Sven Tüüri. Kõik kolm esitatud teost kuuluvad eelmise sajandi lõppu. Esimesena esitati Pärdi ,,Stabat mater" ning seejärel Tüüri ,,Passion" ja ,,Reekviem". Teoseid esitas Kammerkoor Voces Musicales ning neid saatis Tallinna Kammerorkester, mida juhatas dirigent Risto Joost. Esimesena mängitud Pärdi teos kuulub tema tintinnabuli-stiili, mis kujutab endast muusikat, milles võib leida sarnaseid jooni varasele muusikale, kuid samal ajal jääb nii stiil kui ka tehnika originaalseks; mis sisaldab hulgaliselt pianissimot ja pause. ,,Stabat materi" näol oli tegu psalmiga. See oli minu meelest kõige ilusam teos sellel kontserdil, sest see ei tundunud nii traagiline, kui teised, oli väga ilus voolav ja meeldiva kõlaga. Teisena esitati Erkki-Sven Tüüri ,,Passion". See on teine osa tsüklist "Action. Passion. Illusion", mis on kirjutatud keelpilliorkestrile. See teos algas sarnaselt eelmisele sarnase viisiga
kriitilisemad aspektid, mis kas uuringutes korduvalt ilmnesid või mille lahendamine oleks võtmetähtsusega kogu kõrgharidusele. Et uurimus ja selle kajastamine antud artiklis on aktuaalne, pole kahtlustki. Uuringu läbimviimisest on möödas lühike periood ja selle aja jooksul pole kõrghariduses suuri muutusi olnud. Seega on esitatud küsimused ja probleemid praegugi aktuaalsed. Uuringut võib pidada ka originaalseks, sest lähenemisnurk probleemile oli uudne uuringu mahukuse, laialiulatuvuse ja põhjalikkuse aspektist lähtudes on tegemist kõige ülevaatlikuma pildiga Eesti kõrgharidusest eri osapoolte silme läbi. Uurimus on objektiivne, sest nähtust (probleemi) on uuritud nii, nagu see esineb. Järeldused tulenevad otseselt kogutud materjalist ja selle analüüsist ning autor (uuringu(te) läbiviija(d)) on olnud erapooletu
interpreteerimisvõimalusi. Kolk on selle saavutanud kolme salmiga, millest viimane on väga lühike. See paneb lugeja mõtlema, miks lõpuread nii lühikesed ja konkreetsed on. Kuigi Alveri luuletus on keelekasutuse ja -korrektsuse poolest traditsioonilisem, on tema kasutanud silmatorkavaid taandeid, mis erinevates kohtades vastavalt rohkem või vähem tähelepanu nõuavad. Vormi poolest on luuletused küllaltki sisutihedad (jällegi "plusspunktid"), ent kumbagi luuletust ei saa otseselt originaalseks pidada, sest ei luuletuste teema ega ka vorm ei võimalda seda päris selgesõnaliselt väita. Samas pole luuletused ka liialt originaalsuse vaesed, seega pigem on see luulekaanoni normide järgi positiivne. Seega on mõlemad autorid kasutanud küllaltki palju vormi luuletuse sisu rõhutamiseks, mis luulekaanonis peaks vastupidi olema - Hennoste artikli põhjal peaks vorm olema kõigest vahend ja sisu esmatähtis
Riiklik korraldus ja linnriigid. Kreeka. Sissejuhatus: Kreeka on vanim kõrgkultuur Euroopas. Kujunes Vana-Ida kultuurriikide äärealal ja seetõttu haaras endasse sealsete rahvaste kultuuri, traditsioone, jäädes sealjuures siiski originaalseks Kreeka kultuuriks. Kreeklaste esivanemad olid Indo-Eurooplased, kelle vanim asuala oli palkanipoolsaare põhjaosas. Tumeda ajajärgu lõpul hakkas Kreeka ühiskonna areng kiirenema ja 8.sajandist eKr ilmnesid taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused. Uuteks keskusteks olid saanud linnad. 8.sajandil hakkasid Kreeklastel kujunema linnriigid. Mitmes linnriigis vaikselt hakati käsile võtma
KREEKA GEOGRAAFILISED OLUD & NENDE MÕJU KREEKA TSIVILISATSIOONI KUJUNEMISELE Kreeka on vanim kõrgkultuur Euroopas. Kujunes Vana-Ida kultuurriikide äärealal ja seetõttu haaras endasse sealsete rahvaste kultuuri, traditsioone, jäädes sealjuures siiski originaalseks Kreeka kultuuriks. 19.saj läks Euroopa teadusringkondades käib lause:“Euroopa kultuur on tõusnud Egeuse merest.“ Kreeklaste esivanemad olid Indo-Eurooplased, kelle vanim asuala oli palkanipoolsaare põhjaosas. 3.a.t paiku laienesid nad lõunapoole, kus vanemad asukad nendega segunesid. U 2500 võeti kasutusele pronks. Hetiitidelt võeti üle raud. Palkanipoolsaar on tugevasti liigendatud sügavate lahtedega, mis sobivad hästi sadamateks. Lahed ja
Kirjanduslikest arhetüüpidest toituvat luulet sisaldab ,,Kiikajon ja kaalepuu"(1991). ,,Laulud eestiaegsetele meestele"(LR 1988) on tervikuna rahvusliku enesetunde poeesia, mida juhib vastutus lahkunud põlvkondade ees. Kogu ,,Oli kevad, oli suvi"(1992) näitab autori muutumist lüürilisemaks ning enesekesksemaks. H. Runneli poeetikavõrgustik on rikas, selles on põimunud regilaulu, riimilise rahvalaulu ja kunstluule võimalusi vormist kuni elutundeni originaalseks rahvalikkuse ja laululisuse sulamiks. H. Runneli luulel oli tihti poliitiline tähendus ning see oli varjatult(mõnikord ka avalikult) nõukogudevastane. H. Runnel on koostanud ,,Valmiku eesti põrandaalust luulet"(Stocholm 1983). H. Runneli luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal. · Värsi- ja stroofikordused; · Refrään; · Alg- ja lõppriim; · Taotuslik vemmalvärss Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. Runneli loomingul on kaks põhitahku:
Vaatamata II maailmasõja suurtele kaotustele, suutis Jaapan tõusta maailma kolme suurima tööstusriigi hulka. Eriti kõrgelt on arenenud tehnoloogia. Vaatamata suurtele muutustele ja arengule on Jaapan säilitanud oma vanad ja sügavad usulised raditsioonid. Kuni 7. sajandini linnad Jaapanis puudusid. Siis nad tekkisid ja meenutasid suuri külasid, mis kujunesid kohaliku valitseja lossi ümber. Kohalikud teenisid lossi huve ja olid seotud põllumajandusega. Üheks esimeseks originaalseks Jaapani linnaks oli Nara (jaapani k. tamm), mis rajati 628. a. ja oli 8. saj. Jaapani pealinn. Jaapani järgmine pealinn oli Heijan (jaapani k. rahu), mis asus praeguse Kyoto kohal. Heijan oli küllaltki suur linn 9. saj. algul umbes 0,5 miljonit elanikku. Nara ja Heijani kõrval oli Jaapanis suhteliselt vähe linnu. 14. saj. oli linnade arv kasvanud 40-le, 16. saj. Jaapani ühendamise perioodil linnade arv suurenes ja lähenes 300-le
Heliteoseks teeb selle asukoht- objektile antav teatav vaimustaatus, ta on teistele presenteeritud. 20 sajandil räägiti veel, et kunstiteos ei pea olema enam terviklik ja ilul pole standardit, mille puudumisel ilu võiks muutuda inetuks. Paljud kunstnikud ei tegelegi enam iluga, vaid millegi hoopis tähtsamaga. Enamikel juhul on tegemist poliitiliste või kunstiteoreetiliste sündmustega. Romantismist küsitakse, et mis teeb kunstiteose originaalseks ja kuidas seda saavutada? Originaalsust aetakse segamini unikaalsusega. Unikaalsus on kordumatus, mingisuguse empiirilise eseme omadus olla erinev kõikidest teistest empiirilistest esemestest. Tundub, et enamus asjad on unikaalsed, sest molekulaarsel tasandil võivad nad erineda. Originaalsus- on peetud silmas niisugust, mida nimetatakse uue sõnavara loomiseks. Sellise kunstiteose loomist, mida on peetud prototüübiks ja mida on hakatud jäljendama. 4
hästi sobib. Ilmne on süntees ,,Sonettide" kultuurse vormi ja ,,Reheahju" rahvapäraste, kuid ka individuaalsete kihtide vahel. Soneti põhinõue meloodilisus ei kannata vähimalgi määral sellisest tugevast survest lüürilisele liigiideele, vaid pigem võidab. Ilmselt on see sama efekt, mille tekitas 1960. aastate vabavärss oma uudsusega vananenud triviaalsüsteemi suhtes, mõjudes viimasest sootuks musikaalsemalt. 11 Kolmandaks originaalseks võtteks on kahe meister- ehk juhtsoneti kasutamine raamina, kusjuures lugemisjärg nendel magistraalidel on vastupidine. See tõestab lüürilisuse astet ja toob eredalt esile sonetipärja loomupärase sünteetilisuse, süzeelisuse. Üksikutest lüürilistest süzeedest põimitakse tervet pärga haarav sündmustikuline kude, täites nii zanri ,,vormilise süzee" konkreetse sisuga. See lähendab pärga omakorda eepikale, nagu ka kiretu kirjeldus,
avastatus. Kunstiteose olemust puudutatavad vaidlused: Kunstiteose piiride küsimus: kas kunstiteos on piiratud zanriliste või väljendusvormiliste reeglitega? (heliteos, milles pole helisid; luuletus, milles pole sõnu, jne) kas näidend ilma näitlejateta on näidend, raamat ilma kaanteta jne. Kunstiteose originaalsuse(vs unikaalsus) küsimus: mis teeb teose originaalseks. Iga asi on originaalne. Mitte samastada unikaalsust ja originaalsust. Kõik asjad ja olendid on erinevad. Kõik erinevad asjad ei ole veel originaalsed juhul kui me ei taha samastada unikaalsust ja originaalsust. Originaalsus on vaid ideoloogiline loosung, millele ei leidu vastet. Kõik teosed on mingist tsitaadist alguse saanud. Kes on kunstiteose autor? 1
Üritatakse välja tuua sotsialiseerimis protsesse sündimisest kuni nooruki eani. Samuti kirjeldatakse jaapani perekonnasüsteemi. Tööga üritatakse anda ülevaade Jaapani kultuurist ning töö eesmärkiks on teistele tutvustada jaapani kultuuri eripära ning omanäolisust. Kuigi jaapani kultuurile on omane teiste rahvaste kultuuri omastamine, selle kohandamine oma tõekspidamistele, on jaapani kultuur jäänud väga omanäoliseks ning originaalseks. 1.KULTUURI MÕISTE Kultuur laiemas mõttes on kõik see, mida inimene loob. Kultuur kitsamas mõttes on vaimne tegevus, mis haarab teadust, kirjandust, kunsti, usku, ideoloogiat. Kultuuri loob ja kasutab inimene, millest tuleneb kolm aspekti: 1) tegevus kultuuriväärtuste loomisel, 2) kultuuriväärtused, 3) tegevus kultuuriväärtuste kasutamisel. Kultuuri loomine toimub nende erinevate külgede vastastikusel seosel. Kultuuriväärtused luuakse ühiskonna või
graafiliseks. Verbaalses testis palutakse testitaval võimalikult palju erinevaid lahendusi. Graafilises testis lastakse testitaval harilikult moodustada elementidest kujundeid. Kõiki ülesannetele antud vastuseid hinnatakse ideede voolavuse, paindlikkuse ja originaalsuse aspektist. Ideede voolavuse all peetakse tavaliselt silmas väljapakutud lahenduste arvu. Paindlikkust hinnatakse tavaliselt vastuste kategooriateks jaotatavuse alusel. Testitav originaalsus määratakse statistiliselt. Originaalseks loetakse üldjuhul vastust, mis on umbes 5-10 %-l testitavatest. 9) Loomingulisuse seos intelligent¬susega. Kaua aega käsitleti loomingulisust kui ühte üldise intelligentsuse avaldust. Nende korrelatsioon on üldjuhul madal – keskmiselt on selleks 0,20. Korrelatsioon on aga kõrgem IQ ja Torrence’ testiga mõõdetud loomingulisuse ja keskmisest madalama IQ puhul. Selle tulemusena võib väita, et loomingulisuseks on vajalik mõningane intelligentsus
Ärinimesid kaitstakse ÄS alusel. Intellektuaalomandile lähedane on taimesortide õiguskaitse UPOV-konventsiooni alusel. Teaduslikud avastused, mida nimetatud, ei kuulu ei autoriõiguse ega tööstuomandi sfääri. • Areng ja allikad Antiik ja keskaeg ei tundnud intellektuaalomandi kaitset. Levinud oli anonüümne loomine, ümberkirjutamine (mugandustega), pseudepigraafid (kirjutised tuntud autori nime all) jne (tõde on väärtus, mitte see, kes selle välja ütleb). Inimest ei peetud originaalseks loojaks, vaid üksnes Jumala poolt loodu mannetuks järeletegijaks. Kopeerimine oli kallis ja seetõttu ootaski autor oma teose levitamist. Samas on juba antiigist teada esimesed katsed oma intellektuaalseid õigusi kaitsta (Sybarise kokad, Martialis). Keskaegne standardiseeritud gildikord oli aluseks kaubamärkide ja päritolutähiste kaitsele. Renessansiajal tekivad tehnilis-majanduslikud eeldused intellektuaalomandi kaitseks: Gutenberg leiutab trükikunsti, kopeerimine muutub
rajatud süsteemiga. Ka kõige madalamal seisvale inimesele oli vajalik kindlustada teatud turvalisus. Talupoegade seisund erines riigiti ja ka ühe maa piirides. Talupoegade täielik maaomand eksisteeris suuremal või vähemal määral kõikjal. Samas oli küll ka rõhumist. Religioonil inimeste jaoks üsna tähtis osa, kuid ei tähendanud absoluutset kuuletumist kirikule. Vaimulikkonda süüdistati vüimuhaiguses ja ahnuses. Lutheri ja Calvini tõeliselt originaalseks saavutuseks oli kristluse püsiv lõhestamine. Feodalismi on seostatud ekspluateerimise ja rõhumisega, kuid 10.-14 saj toimis süsteem ilma suuremate häireteta. Olukord halvenes, kui Euroopat tabasid kliima halvenemine, katk ja sõjad. 12.-13 saj iseloomustas suur intellektuaalne aktiivsus. Uuriti antiigi pärandit, usk loogikasse. Tegeleti teadusega. 16. Mis on gooti stiil? Keskaja teine suur kunstistiil on gootika. Sündis Prantsusmaal 12 saj ja levis põhja poole Euroopasse
Vaadakem vaasi kui kunstiteost - kunstnik küll lõi vaasi, aga ta ei mõelnud vaasi välja, ta andis vaasile ühe konkreetse materiaalse vormi. Kunstiteose olemust puudutavad vaidlused: *kunstiteise piiride küsimus: kas kunstitoes on piiratud zanrilise või väljendusvormiliste reeglitega? (heliteos, millel pole helisid; luuletus, milles pole sõnu, jne) Mitte kõik kunstiteose staatuses olevad asjad ei ole kunstiteosed. *kunstiteose originaalsuse küsimus: mis teeb teose originaalseks? Peaegu kõik maailma objektid on unikaalsed. Kõik inimesed, asjad. Aga kõik erinevad asjad ei ole veel originaalsed seetõttu, et on unikaalsed. Ühed ütlevad, et polegi olemas originaalsust, et see on ideoloogiline mõiste. Teised ütlevad, et originaalsus ei tähenda mitte millegi uue tegemist, vaid sellest saab rääkida kui uuendustest mõne zanri reeglites. Kui teised neid uusi reegleid järgima hakkavad, ongi tegemist originaalsusega. 3. Kes on kunstiteose autor? 1
elas seal palju aaraabia kaupmehi, kes rajasid sinna ka templeid. Seega ka Kaana valitsejad olid peagi islamiusku. Kaanas tuntuim linn Timbuktu. Joruba, tänapäeva Nigeeria alal, kujunesid u 1000 välja linnriigid, mis jäid savanni ja vihmametsa piirile. Olid kontaktis küll põhjaga, kuid olid materjaalseslt kultuurilt erinevad ja jäid aafrikalikuks, ilma islami usuta. Püsis kuni 16 saj kuni tulid portugaallased. Välismõjud olid, kuid originaalne alge tugev ja seetõttu peetakse originaalseks e primaarseks kultuuriks. Ameerika. Kaks erinevust- karjakasvatus edenes vaevaliselt, veoloomi seal ei tuntud ja seega künnipõllunudus puudus. Kõplapõllundus. Teine erinevus see, et metalli kasutus vähetähtis, ainult lux esemete jaoks. Metallurgia arenenud, kuid mitte tööriistade ja relvade osas. Seega võiks nad kiviaega lugeda, kuna tööriistad kivist. Ameerika tsivilisatsioone ühendab inimohvrite toomine suurel määral.
siis selle asemel, et aknast välja vaadata, süüvinuks ta vastuse leidmiseks nt Aristotelese teostesse või Piiblisse. See võib meile tunduda koomiline ja ongi seda, kui jutt käib ilmavaatlusest. Asi pole aga enam sugugi nii selge, kui kõne alla tulevad psüühikanähtused ja religiooni. Nt C. G. Jung kasutas tänaste inimeste psüühika mõistmiseks väga edukalt justnimelt vanu müüte ja pärimusi ning teda on peetud XX sajandi üheks suurimaks originaalseks mõtlejaks. Liiatigi ei ole oma silm sugugi alati ja kõigis asjades ühemõtteliselt kuningas. Religiooni on tihti kritiseertud just selle alusel, et Jumalat pole empiirilise vaatluse teel kusagil leida (rahvasuu räägib, et Gagarin, naasnuna kosmosest, kandis Kremlis ette Jumalat polnud näha). Näitab pilte(slaidid) tõestab, et oma silm ei ole kuningas. Me näeme-tajume maailma eneste ümber mitte sellisena, nagu see nö objektiivselt on, vaid läbi oma tajuaparaadi filtri
ning ideaaljuhul ka eesmärkide täideviija. täieliku saavutamine. Seda üksteisele järgnevate tegevuste ahelat ning tegevuste täitmisel otsustavat osa etendavat grupiliikmetega käsitlust, nimetatakse ka tasakaalustatud rollidega meeskonnaks. Kuue-etapilisel mudelil on suur sarnasus grupi arenguastmetega, aga ka teiste grupi toimimist iseloomustavate käsitlustega. Seega pole põhjust seda originaalseks lahenduseks pidada. Mudeli eeliseks on kompaktsus ja selged seosed grupirollidega. Organisatsioonikäitumises tuuakse esile ühte meeskonda -- tippjuhtide meeskonda (ingl. top management team ehk TMT). Tippjuhtide meeskond on suhteliselt väike grupp kõige mõjukamaid juhte organisatsioonis. Kõik selle meeskonna liikmed ei pruugi töötada juhtidena, pigem näitab sellesse gruppi kuulumine kõrget staatust organisatsioonis. Tippjuhtide meeskonna teiste hulgast välja toomine
Enamik teadlasi arvab, et siin elas osa Egeuse mere piirkonna ja Väike-Aasia põliselanikest, kes asustasid saart enne indoeurooplaste hulka kuuluvate kreeklaste sisserännet. See rahvas oli küllalt tihedates sidemetes Idamaade kõrgkultuuridega ja jõudis umbes 2000 aastat eKr Kreetal oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Küllap soodustas saare asend Egeuse mere piirkonna ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel kultuurikontakte muu maailmaga ja võõrmõjude ühendamist originaalseks kõrgkultuuriks. Hilisemas Kreeka mütoloogias seostus Kreeta muistne hiilgus müütilise Knossose kuninga Minose valitsemisega. Seetõttu nimetataksegi Kreeka tsivilisatsiooni minoiliseks. Tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige nendes linnades esile kerkinud lossid. Loss ja linnakvartal olid sageli tihedalt kokku kasvanud, nii et linn ja loss moodustasid peaaegu lahutamatu terviku. Tuntuim neist on Knossos, mille lossi nimetatakse Minose paleeks.
Postmodernistlik stiil muudab keskkonna avatumaks, samas aga kindlameelsed traditsioonilised stiilid seovad kokku originaalsed vormid, mis tekitavad ühtsuse. Tulemuseks võib saada väga humoorikaid ja originaalseid lahendusi. Postmodernism annab vabad käed maja formaadi osas, mis ei pea olema kuup, mõleda võib vabamalt ja kasutada ka ringi või kolmnurga temaatikat. Robert Venturi on öelnud ,,Vähe on igav", mis on minuarust õige, sest arhailiste detailide kasutamine muudab majad originaalseks, mistõttu ei pea kasutama vähem vaid kasutama detaile vastavalt keskkonnale ja vajadustele. ,,Less is more" on piirav, kuna ei ole võimalik kasutada piisavalt erinevaid stiile ja vorme. Piiramine tekitab tunde, et olen kuubis kinni ja ei või sealt välja mõelda. Postmodernismi iseloomustab kõrgtehnoloogiline ja tarbimisele üles ehitatud ühiskond. Kuna piire otseselt ei ole mõtlevad inimesed vabamalt ja teevad lahendusi, mis on unikaalsed aga lahendavad eluprobleeme
annaabi.ee 
