Aminohappeid,mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteka ja lipiidideks. Maksa, vereplasma ja lihaskoe valkude mobiliseerimine nälgimisel. Kõige pealt kasutakse vabad süsivesikud, maksas talletuv glükogeen, seejärel talletunud rasvad ja kõige viimases faasis hakatakse lihasvalkusid ja teisi valke ümbertöötama energeetilisse tsüklisse. Valkude AV peamised lõpp-produktid ja nende organismist väljutamine. Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape. Enamus eritub kusiainena ja on vabalt filtreeriv. Kuiaine on väikse molekulkaaluga, neutraalne. Kusiaine eritumine sõltub diureesist. Kreatiniin pärineb lihaste valguainevahetusest. Ööpäevane kreatiniini hulk sõltub ööpäevasest lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin
INIMENE ON HULKRAKNE ORGANISM Inimese organismi moodustavad umbes 60 000 miljardit rakku. Täiskasvanud inimesel on üle 200 rakutüübi. Kuigi rakkude põhistruktuur on ühesugune , on erinevad rakutüübid spetsialiseerunud täitma kindlaid ülesandeid. Organismi kui terviku normaalseks toimimiseks on vaja kõikide rakkude pidevat koostööd. Kõik inimese rakud pärinevad ühest viljastunud munarakust. Enne iga raku jagunemist kahekordistub tuumas asuv DNA. Esimeste jagunemiste tulemusena tekivad spetsialiseerumata tüvirakud. Neid iseloomustab enese taastootmise ja diferentseerumise võime. ( erinevateks rakutüüpideks kujunemine) Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Eristatakse nelja peamist koetüüpi: epiteelkude; sidekude; lihaskude; närvikude. Elundid koosnevad sageli tavaliselt rohkem kui ühest koetüübist, sageli kõigist neljast. Näiteks süda, neerud ja maks. Ühesuguse ülesandega elundid moodu...
Kloonimine Kloonimine on täiskasvanust organismist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks.Kloonimine jaguneb kaheks. Embrüonaalkloonimine embrüolõhestuse meetodil ja tuumkloonimine, mis tähendab, et keharaku tuum siirdatakse munarakku, mille tuum on eelnevalt eemaldatud. Üks parimaid näiteid sellest on lamba Dolly kloonimine 1996 aastal. See oli kogu teadusajaloo esimene täiskasvanu rakust kloonitud imetaja. Selle käigus sunniti udararakul ühineda munarakuga
murdmaasuusatamise 15 km klassikadistantsil. Samadel olümpiamängudel võitis Veerpalu ka 50 km murdmaasuusatamises. Lahtis toimunud maailmameistrivõistlustel saavutas ta esikoha 30 km murdmaasuusatamises. Peale seda otsustas Eesti Post teha Veerpalu auks tema enda pildiga postmark ning postkaart koos postmargaga.. Vaata joonist 2. Joonis 2. Andrus Veerpalu postkaart koos margaga. 3. Dopingukahtlus Rahvusvaheline Antidopingu Liit tuvastas Veerpalu organismist 14. veebruaril 2011 lubatud normist kõrgema kasvuhormooni (HGH) taseme, mis sai B-proovi näol mitteametliku kinnituse 5. ja 6. aprillil Saksamaal Kölni laboris. 7. aprillil peetud Eesti Suusaliidu pressikonverentsil kinnitati avalikuks tulnud fakti. Sama tegi ka Rahvusvaheline Suusaspordi Föderatsioon (FIS). Sportlane ise eitab keelatud aine kasutamist. Järgnevalt kuulab FISi kolleegium ära Andrus Veerpalu ja tema meeskonna vastuargumendid ning langetab seejärel oma otsuse
* Süsivesikud – on peamine energiaallikas, ehkki need pole nii energiarikkad kui rasvad. * Rasvad – on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtsad. * Vesi – lahustab toitaineid ja kannab neid organismis laiali, loob püsiva keskkonna ja kaitseb meid ülekuumenemise eest. *Mineraalained – on vajalikud keha normaalseks talitlemiseks. * Vitamiinid – on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks tingimata vajab. 3.Milliste elundite kaudu väljub organismist liigset vett kõige rohkem? Neerude kaudu. 4.Vitamiinid on eriliste omadustega ained. Tõmba loetelus joon alla väidetele, mis iseloomustavad vitamiine. a) Neid saadakse peamiselt toidust. b) Neid kõiki suudab organism ise sünteesida. c) Nad on makrotoitained. d) Nad on mikrotoitained. e) Nende vaegusel häirub ensüümide tegevus. f) Nad mõjutavad organismi ainevahetusreaktsioone. 5. Miks peab kasvav organism tarbima segatoitu, st nii taimseid kui ka loomseid saadusi?
Õppeaine: Ehituskeemia KCM0014, 1 semester Õpilase nimi ja õpilaskood: Maria Aria, 206985EATI Tallinn 2020 SISSEJUHATUS Hallitusseened on mikroskoopilised seened, mis moodustavad seeneniidistike, kuid mitte silmaga nähtavaid viljakehi. Et struktuure eristada tuleb kasutada mikroskoopi. Hallitusseeni võime leida kõikjal meie ümber – mullas, vees, taimedel ja surnud või kõduneval orgaanilisel materjalil, organismist, välisõhust, ruumiõhust. Toitainete suhtes ei ole hallitusseened valivad, nad suudavad kõikjal paljunema hakata. Kõige sagedamini leiame hallitusseente kahjustusi pinnakattevahenditega töödeldud või tselluloosi sisaldavatel materjalidel (tapeet). Hallitusseente kasv ja areng nendel toitainetel sõltub peamiselt sobivatest keskkonnatingimustest – temperatuur, suhteline õhuniiskusest ja materjali niiskussisaldusest. 1. MIS ON HALLITUSSEEN JA KUS VÕIB TEDA LEIDA
Emfüseemi definitsioon: terminaalsetest bronhiooiidest distaalsema ohuruumi pöördumatu alveoolivaheseinte suurenemine destruktsiooni tagajärjel. Emfüüsem ehk kopsupuhitumus põhjustab gaasivahetuses osalevate alveoolide hulga vähenemise. Tahtliku, ainevahetusele mittevastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega gaasivahetust oluliselt ei paranda, sest sellega saavutatav kõrgem hapniku osarõhk alveolaargaasis hemoglobiini küllastust oluliselt ei suurenda. Samal ajal eraldub organismist rohkem süsinikdioksiidi, kui seda ainevahetuses tekib, arteriaalse vere CO2 osarõhk ja sisaldus veres langeb, areneb hüpokapnia, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise ja sellega kaasuva peapöörituse tunde. Pat. : 1. Tsentrilobulaarne emfüseem 2. Panlobulaarne emfüseem 3. Paraseptaalne emfüseem 4. Ebaregulaarne emfüseem Et. : 1. Primaarne atroofiline emfüseem (normaalne vanadusemfüseem) 2
• hapniku ja süsinikdioksiidi trasport veres; • lihaste kokkutõmme. 6. Millised on kiudainete ülesanded inimese organismis ja kuidas nad jagunevad? Kiudainete ülesanded inimese organismis: • tekitavad täiskõhutunde; • kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles; • aitavad vältida kõhukinnisust; • võivad ennetada mõningaid vähivorme, südame-veresoonkonna haigusi ja II tüüpi diabeeti; • soodustavad kolesterooli väljutamist organismist; • aeglustavad glükoosi imendumist; • aitavad säilitada normaalset kehakaalu. • vees lahustuvad kiudained→kaer, rukkis, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad; • vees lahustumatud kiudained→täisteratooted. 7. Millised on vee ülesanded inimese organismis? • stabiilne rakkude sisekeskkond; • osaleb kehavormide säilitamisel; • ainevahetuse jääkide eemaldamine; • osmootse rõhu ja happe-leelise tasakaalu regulatsioon;
Vitamiinid ja koensüümid Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida organism vajab väikestes (katalüütilistes) kogustes, ent mida ta ise sünteesima pole võimeline või mille sünteesikiirus pole piisav organismi vajaduste katmiseks. Vitamiinid jaotuvad vastavalt füsikokeemilistele omadustele vees lahustuvateks ja lipiidides ehk rasvades lahustuvateks. Vees lahustuvad vitamiinid on organismist väljutatavad uriiniga ning nende liig ei oma tavaliselt toksilist efekti. Samas ei akumuleerita vees lahustuvaid vitamiine organismis tagavaraks märkimisväärsel hulgal ning seetõttu peame neid pidevalt toiduga juurde saama. Rasvades lahustuvate vitamiinide liiast organism nii lihtsalt ei vabane, seetõttu on nad suures koguses toksilised. Paljude lipiidides lahustuvate vitamiinide tagavara on korraliku toitumuse korral organismil olemas, näiteks vitamiin D varu jätkub
Täisteratooted (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed, täisterariis) on head vees lahustumatute kiudainete allikad. Kust me saame kiudaineid? Kiudaineid saame me teraviljatooteid, aedvilju, marju, puuvilju ja seeni süües. Kõige rohkem leidub kiudaineid teraviljades: rukkis, kaeras, odras, tatras, nisus ja maisis. Kiudainete tarvitamine Ülesöömine põhjustab ebamugavat täiskõhutunnet ja gaaside teket. Liigsed kiudained viivad kaltsiumi organismist välja (luude hõrenemine). Kiudainerikast toitu süües tuleks kindlasti midagi kõrvale juua. Kiudainete ületarvitamine viib organismist mineraalained välja. Kiudainete soovitatav kogus meie söögis Päevas peab täiskasvanud inimene saama 2535 g kiudaineid. Nooremad, alla 18-aastased inimesed peavad päevase soovitusliku koguse arvestamisel kasutama valemit: vanus aastates + 5 g. Kiudainete väga suur ületarbimine on ebasoovitav, sest
ERITUSELUNDKOND Sissejuhatus Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja ureetra ehk kusiti Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni soolestik, nahk ja kopsud Eritamise teel väljutatakse enamik kahjulikke jääkaineid organismist uriinina, osa higiga ja kopsudest välja hingatava õhuga Neerud (ladina k. renes) On punakaspruunid oakujulised paariselundid Kaaluvad 150200g Paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal Neerude ehitus ja talitlus Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb
Vereringeelundkond Süda, veri, veresooned Ainete transport, kõikide elundite ja elundkondade sidumine, viib välja jääkained Seedimiselundkond Suu, neel, söögitoru, magu, Organismi varustamine peensool, jämesool, pärasool ja toitainetega pärak Erituselundkond Neerud, nahk, kopsud ja Eemaldada organismist soolestik kahjulikud jääk- ja mürkained Hingamiselundkond Kopsud Organismi varustamine hapnikuga Närvisüsteem Närvid, peaaju, seljaaju Töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ja reguleerida selle tulemuse
Kõige energiarikkamad on smuutid, kus 100 g energeetiline väärtus on 60 kcal. Köögiviljamahlade energiahulk on keskmiselt 25 kcal. Kõige süsivesikuterikkamad ja enam energiat andvad mahlad on viinamarja-, pirni- ja õunamahl. Mahlad, eriti aga smuutid, on arvestatav kiudainete allikas. Kiudained omakorda on vajalikud seedetegevuse korrashoidmiseks, seedetrakti rakkude toitmiseks, samuti suurendavad need toitkördi hulka, kiirendavad selle edasiliikumist ja viivad välja organismist mittesoovitatavaid jääke. Puuviljades ja marjades on võrdlemisi palju pektiinaineid, millel on ka ravitoime. Need seovad seedeorganites vett ning vees lahustunud raskemetallisooli ning teisi mürgiseid aineid ning hoiavad seeläbi ära kõhukinnisust ning väljutavad organismist kahjulikke aineid. Pektiinained aitavad säilitada organismi normaalset mikrofloorat, eriti soovitatavad sooltehaiguste ja maohaavandite puhul.
) Rasvad lõhustatakse rasvhapeteks ja glütserooliks. Rasvhapped ühenduvad peensooles sapihapetega ja imenduvad läbi sooleseina lümfi. Lümfi kaudu jõuavad nad verre. Rasvad lähevad ainevahetuses ringlema, sapihapped jõuavad maksa, kus osalevad uue sapi tootmises. 22. Ainevahetuse olemus Assimilatsioon organismi viidud ainete ümber töötlemine ja omastamine. Dissimilatsioon erinevate ainete lõhustamine ning laguproduktide eemaldamine organismist 23. Valkude ainevahetus Valgud e. proteiinid on elusa organismi iseloomulikemaiks osadeks, nad kuuluvad kõikide rakkude struktuuri, kiirendavad paljusid keemilisi reaktsioone, on regulaatoraineteks ja antikehadeks. Valkudest olenevad mitmed elutähtsad protsessid: vee ja veeslahustunud ainete vahetus vere ja kudede vahel, O2 ja süsinikdioksiidi transport, lihaste kokkutõmme jne. Organismi võime valke sünteesida on piiratud, omastatakse loomse ja taimse valgu kujul
vajalik info valkude sünteesimiseks. Bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub korduv replikatsioon ja kapsiidvalkude süntees, neist tekivad uued viiruseosakesed ning toimub bakteri surm. LÜSOGEENNE TSÜKKEL Rakku sisenenud GENOOM lülitub peremeesraku koostisesse ja säilib seal mingi aja mitteaktiivses olekus. Peremeesraku jagunemisega kanduvad geenid edasi tütarrakkudesse. Viirused on organismidele kahjulikud, põhjustades haigusi ja tihti ka surma. Nad võivad ka geene ühest organismist teistele üle kanda. LEVINUMAD VIIRUSED tuulerõuged, herpes, soolatüükad, marutaud, mumps, punetised, HIV. INIMENE kaitseb ennast viiruste eest, kui võtta antibiootikume või, kui keha toodab antikehi. TAIMED eritavad lipiide, mis vähendavad vastuvõtlikkust. GEENITEHNOLOOGIA on biotehnoloogia haru, mis tegeleb geenide ülekandmisega ühest organismist teise. GMO-de PLUSSID suurem saagikus, väiksem keskkonna saastatus, uued ravimid.
Erituselundkond Autorid: Irma Isabella Raabe, Ursula Roomere ja Liisa Hiob Erituselundkond ja selle seosed teiste elundkondadega Söömisel ja hingamisel tekib inimese kehas mittevajalikke, koguni kahjulikke jääkaineid. Erituselundkonna ülesandeks on nende organismist eemaldamine. Mõned erituselundkonna organid kuuluvad ka teistesse elundkondadesse soolestik(osa seedeelundkonnast), kopsud (osa hingamiselundkonnast) ja nahk (osa katteelundkonnast). Erituselundkonda kuuluvad: Kuseteed: Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (meestel ka peenis) toodavad, säilitavad ja väljutavad uriini. Kopsud eemaldavad organismist süsihappegaasi ja eritavad vett veeauruna. Nahk soolade, vee jt ainete eemaldamine higistamise kaudu,
tasemel. Paljud noored kasutavad energiajooke ka töö ajal või õhtuti pidutsema minnes, kuna arvatakse, et joogid annavad juurde energiat. Enamik inimesi ei saa energiajookide tarbimisest enne sportimist mingit kasu. Kuigi on uurimusi, mis viitavad, et kofeiini tarbimine võib parendada sporditulemusi professionaalsel tasandil, võib energiajookide suur kofeiinisisaldus kutsuda esile mitmeid ebameeldivaid kõrvalmõjusid. Energiajookide suur suhkrusisaldus võib suurendada vee kadu organismist. See muudab ohtlikuks energiajookide tarbimise füüsilise aktiivsuse ajal või selle järel. Energiajookide suure kofeiinisisalduse tõttu on mitme riigi ametkonnad soovitanud nende jookide tarvitamisest hoiduda järgmistel gruppidel:lapsed ja noored, südamehaiged, rasedad (eriti raseduse esimese kolme kuu jooksul), kofeiini suhetes tundlikud inimesed. Arvan, et energiajooke ei ole üldse vaja. Vaevalt, et nad energiat kuskilt juurde
tekkivad sipelghape ja formaldehüüd, tekitades eluohtliku seisundi. Eluohtlikuks metanooli annuseks loetakse 30-240 ml. Mürgistussümptomid võivad tekkida kuni 72 tundi pärast metanooli joomist. Sagedamad sümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, pearinglus, nägemishäired, hingamishäired, valu rinnus (südamepiirkonnas) ja teadvuse kaotus. Oksendamine on organismile kaitseks, sest selle käigus eemaldatakse organismist sobimatud ained. Metanoolimürgituse korral tehakse kiiremas korras maoloputus, kui metanool pole veel maost organismi imbunud. Otse veeni tilgutatakse tekkinud happe vastu seda neutraliseerivat alust soodat. Metanooli lammutamiseks kasutatakse etanooli joogina või siis veeni tilgutades. Mürgiste ainete organismist välja viimiseks tehakse veel verepuhastust. Metanoolimürgitus on toimunud Eestiski. Täpsemalt 2001. aasta sügisel Pärnus. Eesti
osteoartriit, krooniline kaela- ja alaseljavalu, samuti ealiste muudatustega kaasneva liigesjäikuse ning valulikkuse leevendamisel. Infrapunakiirte üldine mõju: · Aktiveerib vereringet, mille tulemusena paraneb ainevahetus ning organismi hapnikuga varustamine · Kiirendab organismi keemilisi reaktsioone ning rakkude ainevahetust · Lõhestab kahjulikke metalle ja aitab neid organismist välja viia · Suurendab higistamist, mille tulemusena eemalduvad organismist jääkained · On deosodeeriva, puhastava ja mürkidevastase toimega · Aitab ennetada kahjulike mikroobide ja seente levikut organismis · Rahustab närvilõpmeid · Kiirendab kudede taastumisprotsessi · Kiirendab üleliigse vedeliku eritumist organismist · Intensiivistab vereringet ja avab nahapoorid Infrapuna abil saab: · langetada kehakaalu ja puhastada organismi · vähendada tselluliiti · vähendada nahaprobleeme
hüperaktiivsus Lapse kopsude kahjustumine Hingamishäired, astma Immuunsüsteemi nõrgenemine Laps varakult nikotiinisõltlane Imetamise kvaliteedi langus Piima vähesus Kestvus lühem Pärast suitsetamisest loobumist: 20 min – vererõhk ja pulss normaliseeruvad 1 h – rasedusaegsete komplikatsioonide oht väheneb 8 h – nikotiinitase veres langeb ja verevarustus paraneb 1 p – kopsude töö paraneb, vingugaas (CO) väljub organismist 2 p – nikotiin eraldub organismist, sündimata lapse kasvuohud vähenevad 3 p – ema energiatase tõuseb, hingamine muutub kergemaks 1 kuu – suitsetamisest loobumise ärajäämanähud on möödunud, hingamine ja energiatase paranevad pidevalt 6 kuud – beebi ohud kannatada hingamishäirete, astma, allergia, keskkõrvapõletiku jms all vähenevad Abi loobumiseks Raseduseaegne nõustamine ja pidev tugi Loobumisnõustamine oleks kättesaadav
hea kroonilise mandlipõletiku ja angiini puhul ja vältimiseks. Veel võimalusi saviga › Saviveega hõõrumine: Suur vatitampoon teha savivees märjaks ja sellega haigeid kohti hõõruda. Reuma, artriidi, närvihalvatuse ja anküloosi puhul tuleks toime tugevdamiseks segada savilahuse hulka 2-3 purustatud küüslauguküünt. Tuberkuloosi korral hõõruda selle seguga 2-3 korda päevas rinda ja kõri. Raadium savis › Savi sisaldab raadiumi, mis kõrvaldab meie organismist kõik roiskuva ja keha rakke kahjustava – sealhulgas kasvajate tekitajad. › Raadium on savi komponentidest kõige radioaktiivsem ja tugevaima toimega element. Savi omadus neelata mürgiseid ja toksilisi aineid on tõestatud ka laboratoorsete katsetega. › Katserotile anti väike kogus strühniinilahust ja ta suri mõne minuti jooksul. › Sama kogus anti teisele rotile, kuid lahusele oli lisatud väike kogus savi. Selle katselooma organism tuli mürgiga hästi toime.
viib kehast välja kaltsiumit, söövitav hape magneesiumi ja tsinki ning seetõttu kahjunevad ka hambad - Coca-Cola viib Kuna uriiniteke kiireneb ja Kuna fosforhape seob Coca-Cola on kahjulik organismist kaltsiumit välja selle tõttu viib ka kaltsiumi seedetraksist kaltsiumi, oma fosforhappe tõttu, välja magneesiumi, tsingi, siis mis on kahjulik, kuna viib ainevahetus kiireneb välja organismist suurel määral kaltsiumit, tsinki
Hübriidoomtehnoloogia kasutamine-*Haiguste tuvastamiseks (Nt: viirused); meditsiini ja loomaravi diagnostikas,*Antigeenide saamiseks (Nt: rasedustest),*Monogloonsete antikehade kasutamine ( Nt: nakkushaiguste ja vähi raviks) . Biotehnoloogia- rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. (Peamiselt bakterid, seened ). Geenitehnoloogia- biotehnoloogia haru, kus eesmärgi saavutamiseks viiakse geene ühest organismist teise või muudetakse muul viisil. Hübridoomtehnoloogia- somaatiliste rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks Süstemaatika- teadusharu, mis rühmitab organisme sarnasuse alusel. Süstemaatika üksused: Riik- loomad ( kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad), taimed ( kattseemnetaimed, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed ), seened, bakterid, protistid(algloomad,vetikad, osad seened). Eluslooduse süsteem: Riik-loomad,
Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e. Ontogeneesiks. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust, nähtust nim. Partenogeneesiks. Enamikul selgrootutel loomdael ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. Kehasisene viljastumine esineb enamikul lühijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel. Inimese munaraku viljastumine toimub munajuhas. Suur osa emaka limaskestast eemaldub naise organismist menstruatsioonil. Ajavahemikku ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni nim. Menstruaaltsükliks. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, emakasiseseid, hormnonaalseid ja bioloogilise vahendeid. Bioloogiline e. Füsoloogiline meetod eeldab menstruaaltsükli täpset tundmist. Menstruaaltsükliga kaasnevad perioodilised muutused emakasiseses temperatuuris, veres esinevate naissuguhormoonide tasemes ja emaka limaskesta paksuses. Sügoot
tihedusega lipoproteiin · "Halb" kolesterool ehk LDL- kolesterool madala tihedusega lipoproteiin. LDL ja HDL · LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on ta peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise tekke üheks põhjuseks. · HDL transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Kolesterooli normväärtused · Üldkolesterool 5,0 mmol/L · LDL kolesterool 1,1 mmol/L · HDL kolesterool 1,7 mmol/L Kolesterooli mõju organismis · Kõrge vere kolesteroolisisaldus, mida haigusena nimetatakse düslipideemiaks, võib tekitada arterite lubjastumist (ateroskleroosi). · See omakorda võib põhjustada veresoonte ummistumist ning mõnel juhul veresoonte rebenemist
Erütrosüüt ehk punane verelible transpordib hapniku ja süsihappegaasi. KUDE on sarnase ehituse, päritolu ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Epiteelkude katab nahka, limaskesti, teiste kudede vabu pindasid. Toestuskude moodustab eri elunditele tugistruktuure Lihaskude on organismi liigutamiseks. Närvikude kogub informatsiooni sise- ja väliskeskkonnast, juhib seda edasi. ELUND on kindla asendi, ehituse ja ülesandega osa organismist. Näiteks: Kopsud, mis on hapniku hankimiseks ja süsihappe gaasi vabastamiseks väliskeskkonda. Süda, mis tagab elusorganismi rakkudesse vereringluse. Maks, mis on ainevahetusse seisvate, imendunud toitainete ja vitamiinide töötlemiseks ning organismile ohtlikena tunduvate kahjulike produktide eemaldamiseks. Magu, mis on toidu töötlemiseks ja lükkamaks edasi peensoolde. Kõhunääre, mis toodab nõret seedimiseks.
molekule ja tekitavad mutatsioone pärilikkusaines Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C-; E- ja vitamiini A eelvitamiin ehk beeta karotiin Lisaks sekundaarsed ained: Flavonoidid ja karotenoidid ( tuntum beeta- karotiin)kõik pakuvad igakülgset kaitset 3 Seller Petersell Spinat Brokkoli Kapsas lillkapsas Tomat Paprika Küüslauk ja sibul Porgand Peet 4 Seller Aitab väljutada organismist vedelikku Sellerit võib ka söögikordade vahel dipikastmega näksida 5 Petersell Peterselli tasub süüa igal võimalikul juhul Sisaldab ohtralt kaaliumi, mis puhastab neere Eemaldab liigse soola ja alandab vererõhku 6 Spinat Sisaldab rikkalikult C-vitamiini Sisaldab mitmesuguseid karotenoide, foolhappeid (vähki pidurdavaid ühendeid)
närvikoe kahjustusi Tal on ka teratogeenne mõju, nt raseduse ajal manustatud ülemäärased annused võivad põhjustada loote vaimset mahajäämust, kasvupeetust ja aordi stenoosi! • Toksilisuse varased tunnused on isutus, oksendamine, lihaste nõrkus, kõhulahtisus. • Tugeva toksilisuse sümptomid: – kasvupeetus – luude mineralisatsioon – hüperkaltsiuuria (kaltsium hakkab suurtes kogustes organismist väljuma uriiniga) – proteinuuria (valgud hakkavad organismist väljuma uuriniga) – hüpertensioon (kõrgem arteriaalne vererõhk) – kaltsium hakkab akumuleeruma pehmetesse kudedesse- kopsu, südamesse, veresoonte seintesse – tekib neerupuudulikkus lubjastumise tõttu – akuutne pankreatiit
300 mg.Kofeiinimürgitus avaldub täiskasvanutel kofeiiniannuste juures, mis on suuremad kui 7-8 mg/kg/päevas või 500-600 mg/päevas ehk umbes viis tassi kohvi. Laste puhul ei tohiks kofeiinikogus ületada 2,5 mg/kg ja noorukite puhul on piiriks 100 mg päevas. Valdav osa Eesti poodides müüdavatest energiajookidest sisaldavad kofeiini 32 mg/100 ml kohta. Kofeiin kui keha puhastaja Kofeiini peetakse üldiselt aineks, mis viib organismist vedelikku välja. Samas on USA Riikliku Teaduste Akadeemia meditsiiniinstituudi uurimus kindlaks teinud, et kofeiini ja alkoholi sisaldavad joogid viivad küll vett organismist välja, kuid selle mõju on lühiajaline. Seega kofeiinil võib olla lühiajaline (3-5 päeva kestev) organismist vett väljutav efekt, kuid seda ainult inimeste puhul, kes tavaliselt kofeiini sisaldavaid jooke ei tarbi. Kofeiini sisaldavatel jookidel ei ole vedelikku väljaviivat efekti, kui inimene
3. Kiudainete rohke tarvitamine hoiab ära loomsete rasvade liigtarvitamisest tulenevad hädad. Kui toidus on piisavalt kiudaineid, siis väheneb oht haigestuda jäme- või pärasoolevähki, hemorroididesse ja ateroskleroosi, pole vaja karta ka rasvumist. 4. Kiudainete erilisim omadus on võime imada radioaktiivseid aineid, neutraliseerida neid ja kiirendada nende väljumist organismist. Kiudained jagunevad 2 .vees lahustuvad,vees lahustumatud. Lahustuvad kiudained aeglustavad glükoosi imendumist peensooles,mistõttu on olulised diabeedikute dieedis.Nad langetavad ka vere kolesteroolitaset. Lahustumatud kiudained seovad vett ning tekitavad täiskõhutunde.Seetõtte on aedvili paljude lahjumisdieetide oluline koostisosa. Lahustumatud kiudained vähendavad sapphapete imendumist ning väljutavad raskematellide ioone organismist.
süsihappegaasi (carbon dioxide). Hapnikku kasutab organism elutegevuseks, energia saamiseks, liikumiseks, rakkude ülesehitamiseks. Ainevahetusel tekkinud süsihappegaas eraldub väljahingatava õhuga. Sissehingatava õhu peamine koostis: Hapnik: ~21% Lämmastik: ~78% Süsihappegaas: ~0.4% Väljahingatava õhu peamine koostis: Hapnik:~16% Lämmastik: ~78% Süsihappegaas: ~5% Väljahingamisel jääb õhus sisalduva lämmastiku hulk samaks. Fotosüntees Hingamisel väljub organismist süsihappegaas. Seega peaks süsihappegaasi sisaldus õhus kogu aeg suurenema, ja hapnik õhust otsa saama, mille tagajärjel hukkuksid kõik elus organismid. Seda aitavad ära hoida taimed, mis võtavad päeval oma roheliste osade (peamiselt lehtede) abil süsihappegaasi. Mullast saavad taimed juurte abil vett. Süsihappegaasist ja veest tekkivad valguse abil suhkrud, tärklis jt. ained (vt. Joonis 2.1). Seejuures eraldub taimest õhku hapnikku
päevas. Miks inimesed tarbivad energiajooke? Energiajooke tarbivad Eestis põhiliselt noored. Neid kasutatakse süsivesikute varu ehk energia suurendamiseks. Paljud noored joovad energiajooke enne spordiüritusi, uskudes, et see annab energiat juurde. Teistsuguse maitse pärast. Energiajoogid ja tervis Enamik inimesi ei saa enne sportimist energiajookidest mingit kasu. Energiajoogi suur suhkrusisaldus võib põhjustada suurt vee kadu organismist, mis muudab selle eriti ohtlikuks kasutades jooki treeningu ajal. Uuringud viitavad, et kofeiini mõju noortele võib põhjustada ärritavust, närvilisust, rahutust. Tauriini tavapäraselt suuremad kogused võivad põhjustada käitumishäireid. Tauriini ja kofeiini tarbimine pärast intensiivset treeningut võib suurendada südame -ja veresoonkonna haigustesse haigestumise riski. Suureneb vee ja naatriumi kadu organismist. Kasutatud kirjandus:
toodetakse murdeeas kõrgeani, 5) viljastamis võimeline 1 2 päeva, 6) sperma = spermid, seemnevedelik, naisesuguelundid sisemised (loote areng peab olema turvaline): 1) munasarjad naissugu hormoonid ja munarakud, 2) munajuhad toimub viljastumine, 3) emakas - areneb loode, 4) tupp satub suguti suguühte, ovulatsioon munaraku vabanemine munasaqrjast ja liikumine munajuhasse, menstruatsioon viljastamata munaraku ja emaka limaskesta tükkide väljutamine naise organismist, menstruatsiooni tsükkel perioodilised muutused naise organismis, ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, menopaus sugurakkude küpsemise lõppemine naistel, viljastumine munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgmneb nende rakku tuumade ühinemine, toimub - munajuhas, eelduseks mehe ja naise suguühe, spermid satuvad naise suguteedesse, tulemus - munaraku ja seemneraku tuumade õhinemine, kus munarakk viljastatakse, viljastatakse munarakk, millest areneb loode,
Rasvad imendumine (millisel kujul ja kuhu?) Lõhustatakse glütseriiniks ja rasvhapeteks. Glütseriin on vees lahustuv, saab imenduda iseseisvalt. Rasvhapped muudetakse vees lahustuvates sapihapete poolt. Rasvahpped imenduvad koos sapihapetega. Rasvhapped imenduvad lümfi ja sealt verre. Ainevahetuse olemus Assimilatsioon- organismi viidud ainete ümbertöötlemine ja omastamine. Dissimilatsioon- erinevate ainete lõhustamine ning laguproduktide eemaldamine organismist. Mõlemad rektsioonid on alati tasakaalus ja toimuvad alati koos. Nende eesmärk: vabaneb energia ja efektiivseks toimimiseks uute rakkude tekkimisel. Valkude ainevahetus Valkude kaudu satub organismi lämmastik. Tähtsus: · Valgud on kudede peamiseks ehitusmaterjaliks · Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks. · Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega · Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise.
..........................................................4 Teised erituselundkonna osad...................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................7 2 Erituselundkond Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ainevahetuse jääkained. Erituselundite hulka kuuluvad nahk, kopsud, soolestik ja neerud. Nendest olulisemaks on neerud. Neerud Inimesel on kaks neeru, mis paiknevad kõhuõõnes mõlemal pool selgroogu, viimase roide kõrgusel. Neerud on 10-12 cm pikkused paarilised oakujulised organid, mis kaaluvad kokku umbes 300g ja on täiskasvanul inimesel umbes rusikasuurused. Neerud on organismi filtersüsteem. Neerud puhastavad verd, filtreerides välja (mürgised) jääkained ning
o Bioloogilised ( haigused, puudulik hingamine, kunstlik toitumine ) 13. Loetle järgse arengu tüübid + nt! Arengu tüüp Iseloomustus Näited Otsene areng Vastsündinu on sarnane Inimene täiskasvanud organismile Täismoondega areng Vastsündinu erineb Liblikas täiskasvanud organismist Vaegmoondega areng Vastsündinu erineb Konnad, rohutirts täiskasvanud organismist 14. Nimeta loote järgse staadiumid! o Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) o Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) o Vananemise staadium e. raukumisperiood ( kogu organismi taandareng )
Surnud keratinotsüüdid moodustavadki meie naha pindmise sarvkihi, millelt surnud rakud pidevalt eemalduvad (pestes, kuivatades, hõõrudes, koorides jne.) Epidermise sarvkiht kaitseb organismi väliste mõjude eest. Epidermise kõige alumisest kihist s.o. basaalkihist aga toimub pidev epidermise rakkude tootmine. Epidermis e. marrasnahk Epidermis e. marrasnahk Epidermis uueneb 45-75 päevaga. Sarvkihi peal ja sarvkihi sees on palju mikroorganisme. Sarvkiht: 1. takistab vee aurumist organismist, 2. on kaitsebarjääriks mikroobide, võõrvalkude, toksiinide eest. Sarvkihi vigastuse korral suureneb organismist vee kadu ning mikroobid, allergeenid ja toksiinid pääsevad organismi. Nii toimub ekseemide, põletuste ja atoopia korral. D- vitamiini sünteesis osalemine (muundamine). Epidermis e. marrasnahk Lisaks keratinotsüütide paljunemisele on epidermise basaalkiht ka melanotsüütide asupaigaks. Melanotsüüdid toodavad pigment melaniini. Melanotsüüdid on jätketega rakud.
Miks ei loeta samblikke taimede hulka?- Sest samblik koosneb peamiselt seenest. Miks on samblikud õhusaaste suhtes tundlikumad kui samblad?- Samblikel pole kaitsvat kattekudet ja kuna nad kasvavad aeglaselt ei suuda nad rakke kiiresti taastada. 1) Mis vahe on samblal ja samblikul? Kuidas teed neil väliselt vahet?- Sammal on taim Samblik seen. Samblal on risoidid, vars, lehed ja eoskupar. Samblikul aga tallus mis koosneb seeneniidistikust ja fotosünteesivast ainuraksest organismist. Samblad kasvavad tihedalt koos, st nad vajavad üksteist. Samblikud saavad aga ise hakkama. 2) Miks tuleks eemaldada skulptuuridel ja katustel kasvavad samblikud?- Samblikud toodavad mitmeid kivimeid murendavaid aineid ja nende ümber tekib ajapikku mullakiht, kus saavad hakata kasvama taimed. Seente toitumis ja paljunemisviisid.- Seened toituvad seeneniidistiku abil. Sümbioosis elades lasevad nad ennast toita või saavad fotosinteesisaadusi mõnelt taimelt. Seened
kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku. 3.Kuidas tekkib immuunsus viirusnakkuse vastu? Inimorganismi sattunud võõrvalkude, nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. Viirushaigusest tervenemiseks on tingimata vajalikud antikehad. Need seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. Iga antikeha koosneb neljast peptiidahelast. Selle konstantsed osad on enamikul antikehadel ühesuguse aminohappelise järjestusega. Varieeruv osa määrab ära atikeha spetsiifilisuse, sest selle koostises olevad aminohappe jäägid seostuvad organismi sattunud võõrmolekuliga. 4.Milisei haigusi tekitavad papilloomviirused? DNA viirus, mis põhjustab soolatüükaid ja konnasilmi. 5.Kes või mis on viirusekandjad? loomad, taimed, seened, bakterid, proteistid- vetikad, algloomad. 6
LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamiselt veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDL tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli "heaks" kolesterooliks. Südame- ja veresoonkonna haigused on Eestis varase töövõime kaotamise ja surma peapõhjus. Inimesel on võimalik tervena elatud eluaastaid lisada ja pikendada südameveresoonkonna haiguste ennetamisega.75% haigustest on
Olulist infot rauavarude/liia kohta võib anda vereanalüüs. Vereanalüüsis uuritakse ka maksa töövõime näitajaid.Mõnikord võetakse täpsustamiseks koeproov ehk biopsia maksast.Arvestades konkreetse inimese enesetunde muutusi ja eelnevate uuringute käigus saadud infot, otsustatakse edasiste uurinute vajadus.Avastatud on ka geneetilise uuringu võimalus, mille abil saab hemosideroosi kindlaks teha. Ravivõimalused Ravi eesmärgiks on ülemäärase raua eemaldamine organismist ja toetada kahjustunud organite tegevust. Venesektsioon veeni avamine vere väljutamiseks on turvalisim ja tõhusaim ravimeetod. Üks kord nädalas kahe-kolme aasta jooksul (kuni vere raua- ja hemoglobiinisisaldus vähenevad) eemaldatakse 500 ml verd (500 ml verd sisaldab 250 mg rauda). Hiljem võib venesektsioon olla vajalik umbes iga kolme kuu järel see on individuaalne. Ravi täielikku õnnestumist saab kinnitada maksabiopsia alusel.Neil, kellele ei ole
kanamunavalk, seerumivalk). Rasvade imendumine: Imenduvad glütseriini ja rasvahapetena: glütseriin imendub iseseisvalt, rasvhapped aga emulgeeritakse sapihapete poolt ning seejärel imenduvad koos sapihappega lümfi, sealt verre. 7. Ainevahetuse olemus. Jaguneb assimilatsiooniks - organismi viidud ainete ümbertöötlemine, omastamine ja ülesehitusprotsess ning dissimilatsiooniks - erinevate ainete lõhustamine ( et uuendada rakke, kudesid, saada energiat) ning laguproduktide eemaldamine organismist. Ainevahetus reguleeritakse kesknärvisüsteemi kaudu hormonaalsüsteemi abil. Kõige rohkem osalevad neerupealise koore hormoonid. 8. Valkude ainevahetus, valkude tähtsus organismis valgud on kõrge molekulmassiga lämmastikühendid, mis on ülesehitatud aminohapetest. Valkude ülesanded organismis: 1. On kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks., ainsad lämmastikuallikad. 2. On ainevahetuse põhiliseks kandjaks. 3. Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks e
Miks mõne inimese küüned on hapramad kui teisel ja mida saab teha olukorra parandamiseks? Inimene on üks tervik, seega ei saa vaadelda mistahes probleemi tema kehas kogu organismist eraldi. Haprate küünte tekkepõhjusi võib olla mitmeid, eelkõige ja ühe peamisena nimetaksin geneetikat. Tüdrukutel tasub küsida ema käest tema küünte kohta, kui emal on küüned haprad, siis suure tõenäosusega on nad seda ka tema tütrel. Sellisel juhul on pikki naturaalseid küüsi kasvatada väga keeruline, kuid ka lühike hooldatud küüs võib olla väga kaunis. Küüned võivad haprateks muutuda ka mingi lühema või pikema kroonilise haiguse tagajärjel. Sel
SLAID1:Tiitelleht SLAID 2: TRANSGEENNE DNA 1)Transgeen on geen või geneetiline materjal, mis on üle kantud looduslikult või mistahes geenitehnoloogiliste võtetega ühest organismist teise 2)Võib kaasneda ka fenotüübiline muutus 3)Dna segment sisaldab kindlat geeni järjestust, mis eraldatakse ühest organismist ja viiakse üle teise. 4)Üle kantud DNA segment säilitab kõik oma esialgsed võimed. N: RNA ja valgu tootmine SLAID 3: Joonis: TRANSGEENSE DNA SAAMINE SLAID 4 : TRANSGEENSE GEENI EHITUSES ON OLULINE PROMOOTOR Transgeenne geen koosneb teatud põhiosadest. Kindlasti peab transgeenne geen sisaldama promootirt, mille järjestus määrab millal ja kus on transgeen aktiivne, kuidas kulgeb valku kodeeriv järjestus jne. Väga hea näide
hapnikuvabasse keskkonda või hukkuda. Paljud algelised organismid ei suutnud kohaneda ja surid välja (esimene suur väljasuremine). 10. Mis on endosümbioos ja milline on selle tähtsus päristuumsete rakkude evolutsioonis. Endosümbioos – vastastikku kasulik kooseluvorm, kus üks organism elab teise kehas või rakus. Rakuhingamiseks mitokondrid ja fotosünteesiks vajalikud kloroplastid. 11. Selgita radiaalsümmeetria mõistet ja too näide radiaalsümmeetrilisest organismist. Radiaalsümmeetria – kiireline sümmeetria, organismi võib jagada sümmeetrilisteks osadeks. Nt meritäht 12. Selgita bilateraalsümmeetria mõistet ja too näide bilateraalsümmeetrilisest organismist. Bilateraalsümmeetria – kiireline sümmeetria, organismi on võimalik jagada sarnase ehitusega sektoriteks. Nt putukas. 13. Selgita, milline oli permi lõpu suure väljasuremistelaine mõju roomajate evolutsioonile. Maismaal lõppes imetaja sarnaste reptiitide ülemvõim. 14
Diabeet - kõrge veresuhkru tase põhjustab sagenenud urineerimist ja vedelikukadu. Samuti on ohustatud veetustumisest kroonilise haigusega inimesed, nagu diabeet, neeruhaigus, neerupealiste häired. (Crosta 2017). Dehüdratsioonile võib viidata ka see, et patsient on kõhn ja kuna ta oksendas 2 päeva, ei söönud ega joonud , siis sellega on seotud ka kuivad limaskestad, nahk ei saa piisavalt niiskust, turgor on langenud. Inimene vajab vett selleks, et organismist uhutaks välja mürgid ja et toitained jõuaksid kudedesse. (Crosta 2017). 4 2. PATSIENDI KÄSI LÄBIVAATAMINE Patsiendi käsi näeb välja selline. Mis see on? Miks see on tekkinud? Mida sellega teha? 1. Hemodialüüs on protseduur, mis kasutatakse ägeda neerupuudulikkuse ja kroonilise neerupuudulikkuse ravimisel organismist vedeliku ja jääkainete eemaldamiseks, juhul kui
KOKKUVÕTE:erituselundid · Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik. · Erituselundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamiku organismi sattunud mürkainetest. · Neerud erituselundid, mis tagavad uriini moodustumise ning reguleerivad organismis vee ja mineraalsoolade hulka. · L6plik uriin sisaldab vett, kusiainet ja mineraalsooli ning koguneb kusep6ide. · Vahesel maaral osalevad organismist liigse vee eemaldamises ka nahk (higi teke), kopsud (veeaur valjahingatavas 6hus) ning soolestik (vesi valjaheites). · Seedumata toidujaagid valjuvad paraku kaudu, kusjuures valjaheite hulk sõltub toidu koostisest, soomise sagedusest, kehalisest aktiivsusest jms.
hingamine ja südametegevus) Seljaaju impulssidega refleksid:kiired objektid on hägused, tuleb kanda +prille e. ül:1.vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha kohanemisreaktsioonid, mis on vastused kumerläätsi deltoonikud-värvipimedad kõrv- vahel, 2.juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud väliskeskkonnast või organismist pärinevatele kuulmis- ja tasakaaluelund (inimese kuulmist käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks ärritustele, jagun: 1.kaasasündinud e. pärilikud kahjustavad helid alates 85 dB) refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida e. tingimatud nt imemine,neelamine, tasakaaluelund-poolringkanalid + kotikesed, hädaolukorras
omastamise tõttu. Mis on elutegevuse produktide jäägid? Selle terminiga tähistatakse mittelahustunud ja töötlemata aineid, mis moodustuvad praktiliselt kõigis organites, aga peamiselt jämesooles, maksas ja neerudes ehk eritussüsteemi organites. Üheks meie organismi tähtsaimaks funktsiooniks on selle võime mürkidest vabaneda ja ise puhastuda. Nii päeval kui öösel toimub ohtlike ühendite kahjutustamine ja nende väljaviimine organismist. Kõigi haiguste, ravimite kasutamise, pikaajalise stressiga kaasneb toksiliste ainete kogunemine ja see nõuab seetõttu veel pingutavamaid puhastusprotsesse. Miks on puhastumine oluline? Kõigi erinevate erialade arstid teavad väga hästi, et ainevahetuse jääkproduktide kogunemine soolestikus võib esile kutsuda paljude haiguste ägenemist ja nende kulgu raskendada. Paljud probleemid algavad soolestikust. Mao-sooletrakti töö häired võivad välja
elutegevuse jääkide eritamine ümbritsevasse keskkonda. · Ainevahetuses osalevad: 1) Seedeelundkond 2) Hingamiselundkond 3) Erituselundkond 4) Ringeelundkond (veri) · Ainevahetus toimub kolmes järgus: 1) Söömine, seedimine, imendumine. 2) Keemilised muutused rakkudes. 3) Lõppjääkide väljumine organismist. · Ainevahetuse reaktsioone reguleerivad ENSÜÜMID. Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, kuid jäävad ise sealjuures muutumatuks. · Ainevahetusreaktsioonid jaotuvad kahte rühma: 1) Lõhustuvad reaktsioonid e. lõhustumised. 2) Ehituslikud reaktsioonid e. sünteesivad reaktsioonid. · Seedimine on seedekulglas toimuv suurte toidumolekulide lõhustamine
annaabi.ee 
