................................................................5 3. Sümbiontsed bakterid.............................................................................................................6 4. Peremees organism.................................................................................................................6 4.1 Siirdaja...............................................................................................................................6 4.2 Parasiidi mõju peremehele.................................................................................................6 4.3 Peremeesorganismi toime parasiidile.................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus....................................................................................................................
Maie tuleb välja, toob Antsule parandatud püksid, Ants annab naisele lauliku, Maie näitab hoiukassa arvet Maie, Ants lähevad aita, heatujuline Silvia kepsleb Mimmiga õuele, tulevikuplaanide tegemine Mimm ja Silvia lahkuvad naerdes, Maie ja Ants tulevad aidast välja, Maie jookseb minema Emsi ja Seeliohw tulevad järvelt Jaak ja Maret tulevad õuele, Maret ei ole rahul külalistest muidusööjatega. Jaak räägib tütrele Seeliohwist kui heast partiist. Juhan toob peremehele ajalehed, nõuanne peremehele, Maretile Mimm, Silvia, Seeliohw tulevad õuele, eelmised. Maret läheb tuppa ja kutsub Juhani end abistama. Seeliohw räägib talumajandusest Mimm ja Seeliohw lahkuvad, Silvia vestleb Jaaguga, kiidab tema poega, kaupleb Jaagule naist Mimm tuleb Jaagu juurde, Silvia lahkub, Jaak puikleb vastu, Mimm lubab talumajanduse selgeks õppida Kriimud. Mimm lahkub, Jaak üllatunud, Seeliohw tuleb Jaaguga rääkima. Tööriietes Mimm tormab õuele,
Orjanduslik kord valitses antiiktsivilisatsioonide ajal, kui vallutatud maade elanikud enamasti vallutati, nii ka Vana-Roomas. Orjandus on isiku sunniviisiline allutamine teisele isikule või ühiskonnale. Orje oli Vana-Roomas palju ja nad tegid suure osa tööst. Kes olid orjad? Orjad olid Rooma impeeriumis põhiline tootlik jõud. Nad moodustasid Rooma elanikkonnast umbes kolmandiku. Orje osteteti ja müüdi nagu tavaliselt kaupa, nad kuulusid peremehele, kellel oli õigus otsustada nende üle kõiges, sealhulgas elu ja surma üle. Orjad jagunesid maaorjadeks ja linnaorjadeks. Nende elulaad ning töötingimused erinesid palju, kuid siiski olid nad kõik õigusteta olendid, kes olid täielikult orjapidaja meelevalla all. Kõik põllumehed tahtsid, et nende majapidamine oleks võimalikult tulutoov, seega võimaldati orjadele kõik hädavajalik, et ta suudaks täie jõuga töötada. Orjadele anti
hukkumiseni. Puude konkurents valguse pärast. Punahirvede konkurents emase isendi pärast paaritumise ajal. Hüääni ja lõvi konkurents territooriumi pärast. Parasitism Parasitism on eri liiki orgamismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Parasitismi korral saab üht liiki organism kasu, kuid kahjustab teist osaliselt. Sellist kooselust kasu saavat liiki nimetatakse parasiidiks ning kahjustavat liiki paremeheks. Parasitism on küll peremehele kahjulik, kuid enamasti parasiit teda ei hävita - mõlemal on kujunenud vastavad kohastumused. Inimese soolestikus elav solge kasutab seal leiduvat toitu, kuid tekitab sellega inimesele tervisehäireid. Inimese parasiidid on ka sääsed, kirbud, lutikad ja täid. Parasitismi liigid Obligatoorsed parasiidid: Fakultatiivsed parasiidid: Peavad kindlasti teatud eluperioodil Toituvad võimaluse korral peremehest toituma. peremehest, kuid peremehe
Kratt Kratt (ka pisuhänd, puuk, tulihänd) on eesti folklooris nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara (vilja, rõivaid, raha jne) oma peremehele kokku veab. Seetõttu suhtuti kratti pidavasse perekonda vaenulikult. Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees. Kratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi. Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest.Tal on imepärane töövõime: ühe ööga ehitab ta maja või lauda, künnab, külvab ja koristab põllu, valmistab sadu toite. Kui peremees unustas kratile tööd anda, võis see hävitada kõik tehtu ja peremehe igaveseks maha jätta. Tüütust abilisest vabanemiseks andis peremees kratile võimatuid ülesandeid: liivast nööri punumine, soo veest tühjendamine jne. Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam mitmesugustest esemetest valmi...
hobune. Hunt võttis keti ja läks kepseldes metsa. Sinna jõudes tuli hundil kange himu seda imelist ketti proovida. Vaevalt oli ta sõnanud: "Ketike, ketike, tee iga mu soov tõeks," kui äkitselt ilmusid välja kolm nuiadega metslast. "Kurat! Hobune valetas," käis hundil mõtetest läbi. Metslased peksid hundi nuiadega surnuks ja viisid hobuse juurde. Hobune oli õnnelik, et üks tema vaenlastest ei tüüta teda enam. Ta võttis hundi kaelast keti ning viis selle peremehele tagasi, kelle rõõm oli ääretult suur. Hundist tegi peremees endale ilusa ja sooja kasuka. Kristi Vahejõe
Enne antakse menüü vanematele, siis noorematele. 1. Vanem naine 2. Noorem naine 3. Vanem mees 4. Noorem mees Eine tellimine · Lastele antakse toidukaardid sageli esimesena · Kui toidukaardid käes tuuakse veini- või joogikaardid · Neid seltskonna peale üks · Antakse võõrustajale · Võõrustaja puudumisel küsitakse, kes soovib jooke/ veine tellida? Arve tasumine · Enamasti tuleks jätta initsiatiiv peremehele ja perenaisele · Kui koos lõunastab mitu inimest, kes kõik tasuvad, klaarib kelneriga lõplikult arve mees · Peremees küsib arve · Tänage peremeest Lauaetikett Lauaetikett · Söömaaja algusest annab märku peremees võttes kätte kahvli või lusika · Kui midagi on puudu, võib seda küsida Näiteks nuga või salvrätik. · Toitu ei tohiks peale puhumisega jahutada Ebameeldivad olukorrad · Hoida viha vaos · Võtta vastu vabandused või vabandada,
Ukuaru Film ukuaru räägib noore naise valikutest tõelise armastuse, oma kodu ja elu edasikestmise nimel. Filmi peategelane on Minna. Minna on kena ja hakkaja, kes palke koorides jääb silma Keldriaugu peremehele. Keldriaugu peremees läks Minnale kosja. Leskmehest kosilase üle ei rõõmusta õieti ei Minna vanemad ega ka Minna ise, kuid töölistüdrukust suurtalu perenaiseks tõusta on haruldane võimalus pääseda lihttööst ja saada suure talu perenaiseks. Minnale meeldib tegelikult Aksel, kuid Aksel on puupaljas nagu Minnagi, pole oma lõõtsa tagant poetanud ühtki sõna, mida võiks tundeavalduseks pidada. Alles siis, kui neiu on kihlasõrmuse
’’Kratt’’ 8.märtsil 2017.aastal ma käisin koos klassiga Estonia Rahvusooperis, kus esitati Eduard Tubina balletti kahes vaatuses. Kontserd räägib olendist, keda nimetatakse kratiks. Tema tõi tule ja sädemetega oma peremehele raha. Kuid mingil hetkel pöördus kratt oma peremehe vastu. Kratt oli kui mingi kehastus, mis väljendas ahnust ja kadedust. Ning see olend tõi alati ebameeldivaid tagajärgi. Teisest küljest lugu pani omavahel võrdlema raha ja armastust. See pani mõtlema, et meil kõigil on omad unistused nii rahast kui ka armastusest. Tihtipeale pole võimalik mõlemat saada. Rahaga saab minna ja teha ükskõik mida. Aga armastus on side, mis on tugev ja ilus. Siit tuleb
PARASIITUSSIDE ARENG 14.05.2018 Kes on parasiitussid? Ussid, kes elavad ja toituvad kas inimese või looma organismis. Organismi, kus elavad, nimetatakse peremeheks. Ussidele parasiteerimine kasulik, peremehele kahjulik. Toituvad soole sisust, verest ning kudedest. Tekitavad mürke ning on kahjulikud Kuidas nad arenevad? Keerulised elutsüklid Mõndadel ussidel elu jooksul üks peremees (nt solkmed) Mõned vajavad erineva toidu jaoks kahte või rohkem peremeest. Vaheperemees- lõpp-peremees Laiuss - on sooltes elav parasiit Mitme meetri pikkune, ca cm laiune Paelakujuline keha Isas-või emassuguorganid igapäev ca 1 000 000 muna arenevad munad
maksimaalselt rakendada ning pakkuda alluvatele ja kolleegidele motiveerituseks vajalikka näpunäiteid. Delegeerimine toob kaasa teatud otsuste tegemise kohapeal, mistõttu saab aega kaotamata tegutseda. Õiguste delegeerimise eelisteks on nii juhi kui ka alluva tööaja kokkuhoid. Delegeerimise liigid: 1. Jooksupoisile delegeerimine keskendub meetodile, kuidas seda täpselt täita. Seda delegeerimise moodust kasutatakse juhul, kui ülesanne on alluva jaoks uus. 2. Peremehele delegeerimisel keskendub juht tulemustele, mida ta tahab saavutada. Seda saab kasutada , kui alluv on ülesannet varem täitnud ja tunneb ennast piisavalt enesekindlana. KASUTATUD KIRJANDUS www.pekonsult.ee/digi/delegeerimine.pdf www.sekretar.ee www.juhtimine.ee 1
siis võttis Kiviriku peremees endale mõned lambad ja koera, kes kodu valvaks. Peremees armastas oma loomi ka külalistele näidataja siis ta naljatas ikka, et: ,,Näete, kus minu muruniidukid seisavad!". Koer Bimbu oli aga täielik pere lemmik. Lastele meeldis temaga mängida ja pereema võttis koera kaasa, kui poodi läks. Kui isa vahest õhtuti peale rasket tööpäeva trepile istus jalgu puhkama, tuli Bimbu tema juurde, keeras pea viltu ja vaatas oma peremehele otse silma. Koer Bimbu oli ka paras kavalpea. Niipea, kui keegi tähele ei pannud, hüppas ta peremehe voodisse ja keeras seal ennast mõnusalt magama. Siis aga juhtus selline lugu, et Bimbu oli juba mitu päeva kadunud. Pere oli otsinud teda nii Kärina külast kui Savioja külast aga koera ei olnud keegi näinud. Lapsed nutsid ja isa ohkas. Juba kolmas otsimise päev oli otsa saanud. Majas oli vaikne. Kuu paistis aknast sisse ja kogu pere magas.
Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. Mozartil ei õnnestunud kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. 1781. aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse. Sellele vastati solvangutega. Lahkumisavalduse teistkordsel esitamisel laskis peapiiskop Mozarti majast välja visata. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia- reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse.
vatsas, aidates lagundada tselluloosi Sümbioos sipelgatega – toidavad seent ja söövad seeneniidistikku Sümbioos üraskite ja seente vahel – levitavad ja söövad Taimede parasiidid Taimede seenhaigused vähendavad saaki, rikuvad taimede välimust, kahjustavad puid ja tekitavad sellega kahju majandusele Jahukasteseened Lehtede ja viljade mädanik Roosteseened Puude parasiidid Enamik parasiitseeni elab suurema osa elust nii, et ei põhjusta peremehele haigust Kui puu vastupanuvõime väheneb võib seen puud rünnata – puu haigestub ja hukkub. Selline toitumisstrateegia on paljudel torikseentel Inimeste ja loomade parasiidid Inimesi ja loomi nõrgestavad seenhaigused siis, kui organismi vastupanuvõime on nõrgenenud Suuõõnes pärmseened (soor) Nahal võivad tekkida nahaseenhaigused
küljes kasvav sinetuseseene niidistik. ● Kui putukas lendab puult puule ja tungib selle sisse, levib seen puule. Seal kasvab seen kiiresti ja tema niidistik on üraskile toiduks. ● Seened võivad elada sümbioosis ka mitmesuguste putukatega. Taimede ja puude parasiidid ● Seeneriigis leidub palju parasiite, kes põhjustavad haigusi nii taimedele, loomadele kui ka inimestele. ● Paljud parasiitseened elavad suurema osa elust ilma, et põhjustaks peremehele haigust. ● Seenhaigused vähendavad saaki, rikuvad taimede välimust, kahjustavad puid sellega tekitavad suurt kahju põllumajanduses, aianduses ja metsanduses. ● Parasiidid toituvad surnud peremeesorganismist. Inimeste ja loomade parasiidid ● Tavaliselt esineb kõigi inimeste suus pärmseeni, mis lagundavad toiduks toidujääke. ● Beebidel võivad need vohama hakata ja moodustada soori, mis põhjustab lapsel ebamugavustunnet ja imetaval emal piimanäärmete põletikku.
Kratt Hiljuti käisime klassiga Estonia teatris vaatama Eduard Tubina balletti "Kratt". „Kratt“ on esimene Eesti ballett ja helilooja Eduard Tubina esimene töö muusikateatrile. Loo tegevus on ainet saanud eesti folkloorist. Kratt oli vanarahvale nõiduslik olend, kes tulejoana ringi lennates varandust oma peremehele kokku ajas. Etendus „Kratt“ räägib ahnest taluperemehest, kes endale krati teeb. Kõrvalteemaks oli ka armastus peremehe tütre ja sulase vahel. Etenduse sisu oli huvitav. Mulle meeldis see, et kogu aeg oli midagi toimumas. Kordagi ei läinud mul mõte etendusest eemale. Näiteks „Pähklipurejaga“ võrreldes oli „Krati“ sisu väga huvitav, sest see oli enamjaolt arusaadav ja lihtne, teema oli huvitekitav. Tegelaste kostüümid olid väga toredad
teooria ütleb, et kaaseaegne kuldne retriiver põlvneb 6-8 vene tsirkuse koerast. Kuid enamvähem on teada, et tõug on tekkinud 19. sajandil. Üks tõu arenemise lugudest on see, et 1868.aastal paaritas Lord Tweedmouth Tweedi emase vesispanjeli Belle Nousiga. Sellest sündis 4 kollast kutsikat - Crocus, Primrose, Cowslip ja Ada. Iseloomult olid Tweedi vesispanjelid tasakaalukad, intelligentsed ning omasid soovi oma peremehele meeldida. Sellele lisaks olid nad töötahtega ja kiired ujujad. Need samad omadused on ka kaasaegsetel retiiveritel. Alles 1960. aastal sai see lugu Inglise kenneliklubi poolt akstespteeritud sünnilooks. 1913. aastani registeeriti kuldsed retriiverid laine- või siledakarvaliste retriiveritena, keda sai näitustel eraldada vaid värvi põhjal. Mõni aeg hiljem palusid tõust huvitatud kasvatajad saada luba eriregister ja nende retriiveritele anti nimi kollane või kuldne retriiver. 1920
pista. Koer jõudis aga üle aia hüpata ning eest ära joosta, hunt hüpanud aga kaevu. Karu on kohtlane ja kergeusklik, aga suure jõuga, millega võrdne ei ole tema vaimne konstitutsioon. Ka tema laseb end rebasel petta. Loos ''Käpp puulõhes'' tahab karu mett ning rebane väidab talle, et kust seda saab abiks pidi olema vana puulõhe, kus mesi sees. Tegelikult lõhuti seda tammepakku ja rebase käpad jäid sinna vahele. Ta sai küll nad kätte, kuid kindad jäänud peremehele. Karu oli kergeusklik, kui arvas, et nii kergelt mett saab. Ja rebane sai järjekordselt kellelegi tuska teha. Jänes on arg, ta tahtis isegi võõrale maale minna, kuna ta kartis kõiki ja pidi alatasa surmaga võitlema ning hirmuga kõigi eest põgenema. Siil on veel kavalam kui rebane, tal õnnestus rebane koguni püügiraudadesse meelitada. Koer on abivalmis ning truu, kuid seda vastavalt sellele, kellega ta koos viibib. Kuigi tavapäraselt
Ürgne kutse Jack London Jack Londoni teoses ,,Ürgne kutse" jutustatakse koera elust, tema seiklustest ja sellest, millega võib üks loom oma elu jooksul hakkama saada. Raamat räägib koer Buck'ist. Ta on olnud alati truu oma peremehele Millerile, ta pole kuri ega ei ründa kedagi ilma asjata. Bucki isa oli bernhardiin ja sellest oli ka tingitud Bucki hiiglaslik suurus. Ühel päeval, kui aedniku abiline Manuel läks aiast välja ning jooksis kusagile, järgnes talle Buck. Manuel jooksis raudteejaama, kus aedniku abiline pani koerale nööri ümber kaela. Alguses Buck ei kartnud, sest nöör oli Manueli käes. Siis aga, kui Manuel andis nööri kellelegi tundmatule, hakkas Buck kartma ja närvitsema
ooperiteatris väärtustatud lavastaja.Praeguseks olen tegelenud muusikaga üle 30 aasta. 2)Kui raske on teie arvates luua uut teost? · Ma kinnitan Teile,armas sober,et keegi ei ole kompositsiooni õppimisel näinud nii palju vaeva kui mina.Ei ole kerge leida muusika alal kuulsat meistrit, kelle teoseid ma ei oleks hoolikalt, sageli korduvalt uurinud. 3)Millest tekkis teie n.ö lahkarvamus Rooma paavstiga? · Ta suhtus minusse kui õuemuusikusse ja peremehele kuulekasse teenrisse.Ma aga soovisin olla vaba ja sõltumatu.Ning mu üks suuri soove on olnud saada endale mu võimetele vastav töökoda, mida ma ei saanud.Ma pigem talun majanduslikku kitsikust, kui lasen ennast alandada ja solvata. 4)Saaksite Te lühidalt kirjeldada oma kuulsaimate loomingute sünnikäiku? · Mu kõige suuremad teosed `'Figaro pulm'',''Don Juan''ja `'Võluflööt'' ning mu kõige
KRATT Retsensioon Käisime terve kooliga vaatamas balletti ``KRATT`` , 8.märtsil 2017, Estonia teatris. Ballett oli lavastatud Eduard Tubina teose järgi. Balleti lavastas Marina Kesler, lisaks kasutati ka orkestrit- Rahvusooper Estonia orkester ja naistekoor. Dirigendiks oli Vello Pähn. Ballett on kirjutatud Eesti muinasaja mütoloogiale põhinedes. See räägib loo ühest peremehest, kelle ettevõttel ei olnud just kõige paremad ajad. Ühel hetkel kohtub peremees kuradiga ja kurat lubab talle teha krati, kes talle raha kokku korjab ja peremehe rikkaks teeb. Peremees jäi nõusse ja nad kohtusid uuesti ning peremees pidi andma kuradile oma hinge ja kolm vere tilka, et kurat saaks krati luau. Väga põnev oli vaadat, kuidas kurat kratti loob ning kuidas kratt siia ilma tuuakse, ballettis tuli ta nagu läbi mingi masina. Kohe hakkaski kratt peremehele suurt varandust ...
Jack Londoni teoses ,,Ürgne kutse" jutustatakse koera elust, tema seiklustest ja sellest, millega võib üks loom oma elu jooksul hakkama saada. Raamat räägib koer Buck'ist. Ta on olnud alati truu oma peremehele Millerile, ta pole kuri ega ei ründa kedagi ilma asjata. Bucki isa oli bernhardiin ja sellest oli ka tingitud Bucki hiiglaslik suurus. Ühel päeval, kui aedniku abiline Manuel läks aiast välja ning jooksis kusagile, järgnes talle Buck. Manuel jooksis raudteejaama, kus aedniku abiline pani koerale nööri ümber kaela. Alguses Buck ei kartnud, sest nöör oli Manueli käes. Siis aga, kui Manuel andis nööri kellelegi tundmatule, hakkas Buck kartma ja närvitsema
Lorenzo, kes töötas tüdruku vendadega. Nad suutsid seda mõnda aega saladuses hoida, kuid lõpuks üks vendadest märkas seda. Nad otsustasid Lorenzo ära tappa ning linnast kaugele maha matta. Neiu hakkas teda igatsema ning oli väga südamevalus. Lõpuks ta nägi unes oma kallimat ning kallim rääkis, kes ta tapsid ja kuhu ta maetud on. Neljas novell: Currado Gianfigliazzi tabas ühel päeval oma pistriku abil kure. Ta saatis linnu oma kokale, kelle nimi oli Chichibio. Kokk hakkas seda peremehele õhtusöögiks valmistama. Kööki tuli kohalik naine Brunetta. Ta meeldis kokale. Brunetta palus üht kurekintsu. Kokk andis lõpuks alla. Õhtusöögil peremees märkas kadunud kintsu ja päris kokalt aru. Kokk ütles, et kõigil kurgedel on ainult üks jalg ja lubas seda hiljem tõestada. Nad läksid kurgesid otsima ja leidsid ka mõned, kes seisid ühel jalal. Peremees ehmatas neid ning kured lasid teise jala alla. Kokk ütles
,,Toeline onn on kõvas toos ja vahenoudlikus elus".-onne saab katte kõvasti tootates mitte luksulist elu elades. ,,Kõik loomad on seltsimehed"-selle tahtis vana Major selgeks teha,et ka metsloomad on nende sobrad. ,,Inimene ei teeni uhegi muu olendi huve peale iseenda"-inimene on vaenlane ja ,et kõik loomad on seltsimehed.Inimestelt pole midagi loota ja nad kohtlevad loomi orjadena. 2. Lühikokkuvõte Teos on jutu selles kui loomad hakkavad peremehele Jonesile vastu ning ajavad ta Karjafarmist minema.Lumepall ja Napoleon on kaks siga kes 3. Probleem: Teos kajastab seda ,et hiljem selles raamatus muutuvad osad loomad nagu inimesteks kes vaidlevad omavahel ning kaklevad toidu,elukoha ja ellujaamise eest Samuti sellest ,et need kes olid ennem nii head sobrad muutuvad ja hakkavad reetma,et oma tahtmist saada. 4. Tegelased: Lumepall-oli elava loomuga siga,nutikam ning osavama sonaseadja.
thtsamaks teha. Tema t peale aega ei kuluta. Ning et oma muidu sna ksluisesse ellu sra tuua, joob ta end tis ja hakkab leaedse kahjuks koerusi tegema. Kui midagi muud le ei j, ka enda kahjuks, peaasi aga, et nalja saaks. Andres samal ajal aga rgab palehigis td teha, et oma talumbrusest teha liivase ja kuiva asemel viljakandev ja kasulik maa. Ta isegi ei mtle puhkamise peale. Ta elab vaid oma pere ilsa tuleviku nimel. Mida aeg sedasi, seda selgemaks saab Eespere peremehele, et Pearu ei jta jonni, tema kindel eesmrk on uus naaber Vargamelt minema ajada. Andres teadis enne tallu kolimist, et tulevik ei saa kerge olema, kuna maapind on kehv ja tuleb kvasti videlda, et sellest asja saada. Ta ei arvestanud aga sellega, et lisaks loodusele on tal ka inimvastane, kes on sama vimukas ja jonnakas peremees kui temagi. Ta ei osanud arvata, et tal seisavad ees seda mtu kohtupidamised ja rplemised. Enne Krda surma suutis Andres naabrile hsti vastupanu osutada. Prast aga
oma elu jooksul kokku. Näis, et ta loob muusikat iseenesest, samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Mozart ise aga ütles ühes kirjas: "Ma kinnitan Teile, armas sõber, et keegi ei ole kompositsiooni õppimisel näinud nii palju vaeva kui mina. Ei ole kerge leida muusika alal kuulsat meistrit, kelle teoseid ma ei oleks hoolikalt, sageli korduvalt uurinud." Mozartil ei õnnestunud kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. 1781. aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse. Sellele vastati solvangutega. Lahkumisavalduse teistkordsel esitamisel laskis peapiiskop Mozarti majast välja visata. Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid
ja pidi sealseid kõrgema võimuga inimesi teenima. Orjad töötasid koduses majapidamises, see hõlmas kogu majapidamise elu, pidid karjatama loomi, koristama, süüa tegema see oli enamasti siiski naisorjade töö. Mees orjad töötasid kaubanduses, ja mäenduses, kus töötasid isegi lapseeas orjad, ja naisorjad. Mäe- ja kavendustööstuses oli ohtlik olla lastel,kuna tihti olid nad haiged, või surid tiisikusse. Siiski oli orjade põhitöö maaharimine, seal kasvatasid nad peremehele,riigile või omandile vilja, ise nad said sellest väga väikese osa. Peremehe õigusega võis ta isegi omada väikest maalapi, mis polnud just eriti suur. Orjad olid enamasti siiski neegrid, kes olid harjunud olema viletsates ilma tingimustes. Tihti peeti ka lõunariikides oksjoneid orjade peale, mõnikord vahetati neid, kes on tugevam ja töökam, ühesõnaga, nad olid nagu nukud millega mängiti, ja kellel polnud õigust öelda, ega arvata mida nemad tahavad teha või mõelda.
kratile kolm korda paremale õlale ja kratt ärkab ellu ja kui ta kratist ära tüdineb siis koputagu kolm korda talle vasakule õlale. Tütarlaps ei suutnud kauem vastu pidada jooksis koju ja koputas kratile kolm korda paremale õlale. Kratt ärkas ellu ja hakkas kohe ringi uudistama. Tütarlaps sai kratiga väga hästi läbi kuni järgmise neljapäevani . Tüdruk läks kodust ära , et süüa tuua , ja kratil hakkas igav ning ta arvas et ta on ju ikkagi normaalne kratt kes toob peremehele varandust kokku. Kratt hakkas metsas ringi uudistama ning leidis ühe majakese . Hakkas sealt raha ja palju muid huvitavaid asju Elisabethile koju tooma. Tüdrukule see muidugi ei meeldinud et kratt teistelt raha ja asju varastas. Tütarlaps läks linna selle sama poisi juurde ja küsis et kuidas ta kratist täiesti lahti saaks , poiss rääkis et kui panna kratt tegema midagi võimatut siis kratt kaob. Koduteel tüdruk mõtles et
loomi ja muid elukaid, kes aitasid martide miniatuurse etenduse elavaks ja ainukordseks muuta. mardilaulud Mardilaulud kuuluvad koos kadrilauludega pikimate regivärsiliste kalendrilaulude hulka. Laul on tsükliline; igale tegevusele vastab konkreetne laul. Laulud algavad tervituse ja kirjeldusega, et tullakse kaugelt maalt või taevast ja ollakse teel külmetanud, mistõttu palutakse lasta tuppa sooja. Räägitakse soovitavatest andidest ja tänatakse, soovides igale pereliikmele oma õnne: peremehele hobuse- ja perenaisele karjaõnne, perele lasteõnne, noortele peiu- ja pruudiõnne. Mardipidu Kohe pärast andide kogumise lõppu võidi jagada annid omavahel võrdselt ära, nagu tihti tänapäeval tehakse. Kui sanditamas käisid noored inimesed, peeti mardipidu päeva või paari pärast. Peoks valmistati kogutud kraamist toitu, mehed jõid mardiõlut. Pidu võis kesta mitu päeva. Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja. Marditoidud
Kas tööd tehes tuleb ikka armastus? Eestlased on oma hulga poolest tugev ning tahtejõuline rahvas. Samas iseloomustab meie rahvast isekus, kadedus ning tahtmine teisest parem olla. Kiputakse unustama lähedased ja sõbrad- kõige tähtsamad. Hiljuti loetud Tammsaare romaanis „tõde ja õigus“ 1 osa jutustab hea loo inimeste vahelisest suhetest, tavalise eestlase elust ning samuti suurest töö tegemisest. Kas kõva töö tulemuseks on armastus? Peategelasel Eespere Andresel oli eesmärgiks ilus maakoht, kus ise hästi elada ning järgmistele põlvkondadele edasi anda. Eestlase kadeduse ning teisele jama keeramise tõttu satub alati teele keegi, kes käki keerab. Andresega just see juhtubki. Ta kohtub Tagapere Pearuga, jõukas naabrimees ning suur kiusaja. Ta tahtis olla Andresest iga hinna eest parem ja üle igas asjas. Talvel oli Andresel lume tõttu rege vaja ning laenas seda naabrimehelt. Pearu proovis kohe kasu lõigata ning kuulut...
Nimelt sai üks hetk alkohol otsa ning viina otsimise käigus lõhkus Huhuu ühe kasti, mis plahvatas ning viis kohutava tagajärjeni loomade surmani. 5. Popi koeralikkus avaldub tema alluvuses ning usalduses peremehe vastu. Ta oli truu oma Isandale ning ootas teda õhinal koju, kuid too ei tulnudki. Ta pidi harjuma uue peremehega, kelleks oli Huhuu. Viimane oli aga kiuslik ning isepäine, nagu ahvid ikka, ning Popi peitis end kaitseks kirstu alla. Ta lasi end kiusata, sest koer ei hakka oma peremehele vastu. Ahv Huhuu oli iseseisev: tuli ja läks, millal tahtis. Huhuule, nagu ka teistele ahvidele, meeldis teha pahandust ning katsetada uusi asju. Ta oli väga uudishimulik: ,,Ta lähenes vaibale, katsus sõrmedega narmaid ja rapsas siis käega. Vaip langes alla ja peitis enesega Huhuu. Ta vassis selles mõne silmapilgu hirmunult, pääses siis vabaks ja taganes, kogu aeg umbusklikult vaiba poole piiludes." Huhuu uudishimulikkus väljendub ka tema huvis alkoholi vastu, mille ta
muidu ei lähe korda. Vaimud viie siis jälle ära. /Karuse/ METSIK Jumala liik: Metsik oli kõige kuulsam viljakusejumal, kes oli ka karjakasvu edendaja. Jumala ülesanded: Metsiku ülesanne oli kaitsata karja ja olla karja järelvaataja. Metsiku ülesandeks oli anda põllule oma õnnistus, et põld annaks lõikusajal peremehele suure saagi. Jumala sünnilugu: Metsiku sünnilugu on siiani teadmata, kuid Metsik valmistati kollektiivides endile ise. Jumala austamine ja kujutamine: Metsikut valmistati igal aasta- kord naise- kord mehekujuline ja tema valmistamisega kaasnesid pidustused. Pidustuste käigus viidi Metsik külast välja metsa ja asetati puu otsa
lõpuks Sagnarelle tunnistab et on arst. Seejärel viivad Lucas ja Valere Sagnarelle oma peremehe juurde. Jacqueline kes on haige tütarlapse Lucinde amm püüab ikka veel meestele selgeks teha et tüdruk pole haige vaid tüdrukul on vaja õiget mees. Selle jutu peale käsivad mehed naisel vait jääda ja peremees seletab tohtrile et tema tütart on tabanud väga imelik haigus ja mees palub tohtrit et ta tema lapse terveks teeks. Tohter lubab peremehele et püüab tema last aidata ning seejärel soovib ta last näha kui nad jõuavad haige lapseni hakkab arst kohe igasuguseid tobedaid diagnoose lapsele määrama. Ning määrab talle rohuks veinis leotatud leiva, mis panevat inimesed rääkima. Tänu täheks soovib peremees arstile anda suure koti rahaga. Kui arst seab sammud minekule kohtub ta Leandreiga kes jutustab Sagnarellile tegeliku põhjuse miks Lucinde ei räägi. Asi selles, et peremees soovib Lucindet panna mehele
· Siis meestele Kas vanus mängib menüü andmisel rolli? Enne antakse menüü vanematele, siis noorematele. Näide: 1. Vanem naine 2. Noorem naine 3. Vanem mees 4. Noorem mees Eine tellimine · Lastele antakse toidukaardid sageli esimesena · Kui toidukaardid käes tuuakse veini- või joogikaardid · Neid seltskonna peale üks · Antakse võõrustajale · Võõrustaja puudumisel küsitakse, kes soovib jooke/ veine tellida? Arve tasumine · Enamasti tuleks jätta initsiatiiv peremehele ja perenaisele · Kui koos lõunastab mitu inimest, kes kõik tasuvad, klaarib kelneriga lõplikult arve mees · Peremees küsib arve · Tänage peremeest Lauaetikett · Söömaaja algusest annab märku peremees võttes kätte kahvli või lusika · Kui midagi on puudu, võib seda küsida Näiteks nuga või salvrätik. · Toitu ei tohiks peale puhumisega jahutada Ebameeldivad olukorrad · Hoida viha vaos · Võtta vastu vabandused või vabandada, pakkuda abi olukorra lahendamisel
1. Kes on Popi? Kes on Huhuu? Novelli peategelasteks on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. 2. Iseloomusta neid novelli alguse põhjal. Popi koeralikkus avaldub tema alluvuses ning usalduses peremehe vastu. Ta oli truu oma Isandale ning ootas teda õhinal koju, kuid too ei tulnudki. Ta pidi harjuma uue peremehega, kelleks oli Huhuu. Viimane oli aga kiuslik ning isepäine, nagu ahvid ikka, ning Popi peitis end kaitseks kirstu alla. Ta lasi end kiusata, sest koer ei hakka oma peremehele vastu. Ahv Huhuu oli iseseisev: tuli ja läks, millal tahtis. Huhuule, nagu ka teistele ahvidele, meeldis teha pahandust ning katsetada uusi asju. Ta oli väga uudishimulik.Huhuu uudishimulikkus väljendub ka tema huvis alkoholi vastu, mille ta avastas puhtalt katsetades. 3. Millest unistas Popi pärast peremehe lahkumist? Peremahe tagasitulekust. 4. Kuidas käitus Huhuu pärast peremehe lahkumist? Ühel päeval sai Huhuu puurist välja ning hakkas peremehe asjadega laamendama
4. valkude süntees ja genoomi paljundamine, 5. viirusosakeste kokku panemine, 6. väljumine rakust Tunda ära paljunemise kirjeldusest, milliste genoomidega on tegu: RNA miinussuunaga üheahelaline- enne tuleb sünteesida vastasahel ja siis translatsioon Plusssuunaga üheahelaline- Translatsioon kohe RNA- sünteesitakse DNA Üheahelaline DNA- Rakutuumas sünteesitakse vastasahel Kaheahelaline DNA- Rakutuumas sünteesitakse mRNA Lüsogeenne tsükkel-Viirus jääb peremehele märkamatuks ja paljuneb koos bakteriga Lüütiline tsükkel- Peremehe hävitamine, viiruspartiklite massiline tootmine Viirus - mitmerakuline parasiit, mis suudab paljuneda vaid eluste rakkude sees. Väljaspool elusat rakku ei ole viirus bioloogiliselt aktiivne. Viiruse retseptor - peremeesraku pinnamolekul, millele virion seondub. Viiruse antireptseptor - virioni komponent, mille abil virion seondub peremeesrakule.
äsjasündinud põrsa, et ohvrilooma veri puhastaks süüdlase käed patust. Seetõttu tundub mulle, et läbi kodaniku pilgu vaadates, oli orjanduslik demokraatia täiuslik, sest olid seadused, mis kaitsesid peremehi ning piirasid orjade liikumisvabadust ning elu. Kui ori tundis, et teda liialt rängalt rõhutkase, siis võis ori põgeneda templisse ja paluda, et preestrid müüksid ta mõnele inimlikumale peremehele. Preestrid ei tohtinud kaitset vajavat orja templist välja ajada ning peremees ei tohtinud oma orja templis kinni võtta. Samas ei olnud aga preestrid kohustatud orja templis toitma ning tihtipeale pidid orjad nälja pärast templist lahkuma. hiljem aga, kui nad kätte saadi, olid karistused veelgi karmimad. Kord aastas, veinijumala Dionysose päeval, lubati orjal koos teistega veini mekkida. Siiski ei tohtinud olla orjal perekonda ega omandit, ei tohtinud abielluda ega võtta
Seda enam, et vaatamata teiste arvustamisele oli selge, et naabrimees oleks taolise pakkumise korral ise samamoodi talitanud. Teose peategelaseks oli Prillupi talus elav Tõnu, kes pärast oma naise Leenu surma viimase õe Mari endale naiseks ja oma lastele emaks võttis. Mari ei olnud pooltki nii töökas kui Leenu, oli hoopis isepäine ja taltsutamatu. Ta sobis Tõnu arust lastele rohkem õeks kui emaks. Mõisa peremehele Ulrich von Kremerile jäi Mari juba esimesel kohtumisel meelde. Mida rohkem neid kohtumisi oli, seda rohkem sattus Kremer segadusse, kuna esmakordselt tundis see vana südamehaige mees endas midagi muutuvat. Peagi ootas ta Mariga kohtumist juba nii väga, et ei saanud magada, ning kirus ilma, kui see takistas teda igapäevasele jalutuskäigule minemast. Ei läinud palju aega mööda, kui Kremer Prillupi Tõnule paremat töökohta pakkus selle eest, et Mariga koos aega veeta.
Kui pereisa oli kodust eemal või mõisnikke juures tööl liikusid mustlased ,kes pakkusid talurahvale palju ja ilusaid kaupe pereema vahepeal ostis ikka midagi.Aga pereisale see ei meeldinud kui juhul pereema ostis midagi siis ta ütles om lastele ,et ärge öelge isal ,et ma midagi ostsin ,kui isa koju jõudis siis kõik lapsed jooksid isa juurde ja ütlesid ,ega meil täna ei käinud mustlased aga isa sai ju kohe aru ,et käis .Talvel kudus pereema oma lastele ja peremehele sokke ja kampsuneid. Nii elas talurahvas. Nii elasid mõisnikud 1922 aastal. Talu uksed olid laiad ja pisikesed.Mõisa uksed aga suured ja avarad. Rahvariietusel oli veel juures igasuguseid vidinad ehk mitu kaelaketti ja suur pross.Talurahvas kogus igasuguseid rahvaluulet,õpikuid jne,et oma lapsi ise õpatada.Mõisnikud ,aga ei kogunud midagi ,sest nad olid nii rikkad ,et nad ostsid need oma lastele mitte ei kogunud nagu talurahvas.
" 4. Isiklikult tundub mulle, et kodu on justkui terve riik, Popi esindab saamatut rahvast, Isand hea valitsemisviisisiga juhti ning Huhuu aga uut ning egoistlikku. Näiteks sõdade korral on liikunud erinevad rahvad mitmete valitsejate kätte, kelle korra ja nõudmistega peab leppima. Ka Popi leppis, sest teine Isand oli läinud ning ei plaaninud enam kunagi tagasi tulla. Oli vaja edasi liikuda ning leida uusi lahendusi. Popi leidis, et selleks on uuele peremehele allumine ning kuuletumine. 5. Teose ja pealkirja vahel on väga suur seos. Teos, mille pealkirjaks on "Popi ja Huhuu", räägib kahest üleannetust loomakesest, kelleks on Popi ja Huhuu. „Popi ja Huhuu“ esindab sümbolismi, sest novellis pööratakse suurt tähelepanu kujutlusvõimele ning unenägudele. Sümbolismi näideteks on Popi tegeliku ja unenäomaailma põimumine, koera unenägu ning tema suur kujutlusvõime
Vargamäe naised-kes nad on? Oma viieköitelises epopöas ,,Tõde ja õigus" on Anton Hansen Tammsaare andnud igale tegelasele oma elufilosoofia ning kindlad rollid. Nii nagu on epopöa esimeses köites vargamäelaste meespere ülesandeks pidada igipõlist võitlust maa ja üleaedsetega, on ka naisperel täita oma rollid. Eelkõige oli Vargamäe naisperel täita tööka pereema roll, rügades nii laudas, majapidamistöid tehes ning aja jätkudes ka välistöödel. Tihtipeale oli töö hulk ja maht veel suuremgi kui loomadel. Kuna hobused, lehmad ei saanud kurta ega hädaldada, tuli neile aeg-ajalt puhkust anda, pererahval aga selline luksus puudus. Ei lugenud sel juhul Krõõda peenike piht ega tütarde noor iga- Liisi ja Maret pidi juba maast madalast karjas käima ja ema aitama. Lisaks sellele tuli silma peal hoida paigalpüsimatutel lastel. Eks kontimurdev töö ja Andrese suured ootused olidki põhjuseks, miks Krõõt siit ilmast ni ...
Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viim...
Toomas Nipernaadit ja Joonat hakatakse köstriks pidama ning kui tuli välja, et nad ei ole siis läks suureks kakluseks. Ning Nipernaadi lasi jalga. Kaks svirdilindu paabukest- Nipernaadi leidis tüdruku, Kati, kes tahtis temaga kaasa minna ja naisekski ka. Nipernaadi lubas tüdruku oma tallu viia, kus tal on loomad ja kõik muu hea. Nad jalutasid mitu päeva, kuni lõpuks Nipernaadi tee peale jääva talu kohta ütles, et see on tema oma. Nii nad töötasid seal mõnda aega, kuid talu peremehele väga meeldis Kati. Ja Katile meeldis tegelikult talu peremees rohkem, kui Nipernaadi. Toomas Nipernaadi tunnistas tüdrukule üles, et see pole tegelikult tema talu, vaid valetas, et 20km kaugusel on tal mõis, ning viis ta tallu ainult sellepärast, et neiu ei peaks enam veriste jalgadega kõndima. Kati otsustas Nipernaadiga mitte kaasa minna, vaid jäi tallu perenaiseks. Peremees Jaak sõitis Kati koduonni, et sealt tuua ka teised kõik sinna elama. Seda kuuldes oli Nipernaadi
Lugemispäevik ,,Kõrboja peremees" Autor: Anton Hansen Tammsaare Pealkiri: ,,Kõrboja peremees" Lühike sisukokkuvõte: Raamatu sündmustik hakkab kulgema Katku Villu elukäänakute ja Kõrbojale peremehele otsimisega. Villu naaseb kodutallu. Ta oli just pääsenenud vangist. Katku Villu oli nimelt vangis istunud inimese tapmise pärast. Villu elu pole just eriti eeskujulik olnud: ta on salakütt, purjutaja ja mitte eriti tööst huvituv mees. Ta satub ka alatihti naiste pärast kaklustesse ja tal on vallaslaps vaese teenijanna Eeviga, kes elab ilma mingi toetuse ja meheta Kuusiku talu saunas oma emaga. Villu on seda tüüpi mees, kes tahab edu ja
potsatab esimese asjana arvutiekraani ette. Ta loeb uudiseid ja siis hakkab mängima. Kostuvad kohutavad helid: tulistamine, kukkumine jpms, mis mind kohutavalt häirib. Ma üritan teda peatada, rongides sülle, ent kerge käeviipega ajab mu isand oma lemmiku põrandale ja jätkab ignoreerimist. Ma olen nukker ja poen ahju äärde, kus on soe ja hea. Ma armastan oma peremeest, ent tema mind ei näe olen temaga või mitte, see pole tähtis. Kui peremehele vahel külalised tulevad, siis on nemad minu vastu hellad, nad poputavad ja silitavad mind, ja siis ma nurrun neile, lastes oma imelisel mustal karvkattel päikese käes sädeleda. Ja siis need külalised kiidavad mind ja peremees tunneb minu üle uhkust ja ma olen õnnelik, et olen kassina sündinud. Kõige kohutavamad loomad selles majapidamises on rotid. Hiiri ma armastan, neid on mõnus püüda ja süüa. Päevadekaupa võin passida liikumatult mõne hiireaugu
1. Kisklus (+/-) üks saab kasu, teine saab kahju. Kiskja/ohvri suhe. Kiskjale on ohver vajalik. 2. Allelopaatia (+/-) eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega, keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud. Taimedel. 3. Parasitism (+/-) üks saab kasu, teine saab kahju. Parasiit/peremees suhe. Peremees on parasiidile tähtis, parasiit peremehele mitte. 4. Amensalism (0/-) üks liik takistab või pidurdab teist liiki, aga ise sellest kasu ei saa 5. Mutualism (sümbioos=kooselu, +/+) molemale kasulik ja vajalik. Mükoriisa (seen ja taim), samblik (vetikas ja seen), tolmeldamine (putukas ja taim). Mükoriisa Seene kasu: saab orgaanilist ainet/toitu. Taime kasu: saab vett. Samblik Vetika kasu. Seene kasu. Tolmeldamine Putuka kasu: toit. Taime kasu: levikualad suurenevad ja
Spartas oli noortest sõjaväelaste kasvatamine juba 7a pandi poisikesed rühma kodust eemale ning pidid ise hakkama saama ja pidevalt tegelema füüsilise treeninguga, Spartas oli rangeelu korraldus. 3.Iseloomusta polise elanikkonna erinevate kihtide seisundid? V: Aristokraadid- omasid maad, orjasid, võimu, 100% olid kodanikud Talupojad- omasid maad, kariloomasi, kindlasti kodanikud Käsitöölised- omasid töökodasi, orjasid, üldiselt ei olnud kodanikud Orjad- midagi ei omand, kuulusid peremehele, mittekodanikud 4.Kohustused polise kodanikkudel? V:1)Riigikaitse (pidid muretsema sõjavarustuse, teenima ratsanikuna, jalaväelasena) 2)Poliitikas osaleminine (osalema rahvakoosolekul, hääletas valis ja oli valitud) 5.Nim elanikkonna grupid kes jäid polisest väljapoole kodaniku staatusest? Põhenda? V: Välja jäid naised, orjad, võõrmaallased, käsitöölised ja ka võlgnastest talupojad. Põhjuseks- neil puudus maaomand. 6.Türannia, Demokraatioa ja Aristokraatia
Mozart Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse Sündis ta 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart (1719-1787) oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest. Mozartil ei õnnestunud kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. Ta andis tunde, esines klaveri- ja orelikunstnikuna ning lõi nende aastate jooksul oma kõige geniaalsemad teosed. Sõpru, tuttavaid ja imetlejaid oli küll. Kuid ta oli liiga andekas helilooja ja tal
kaevandustes raske füüsilise töö tegijatena, majateenijatena, oskustöölistena ja isegi arstide ja õpetajatena. Kuid seaduse ees olid nad kõik ühtviisi oma peremehe vara. Omanik võis orjaga teha mis iganes soovis, sealhulgas teda ka tappa. Mõnigi peremees pidas tulusamaks lasta võimekal orjal ise endale elatist teenida, nõudes talt selle eest korrapärast tasu. Niisugune ori sai elada vaba inimese kombel ja soetada koguni varandust, kuid nii tema ise kui ka tema vara kuulus ikkagi peremehele. Orjade vabakslaskmine polnud Roomas haruldane. Nii mõnestki vabakslastust sai väga rikas ja mõjukas inimene. Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eestkoste all. Kui
töödatud aastakümneid, siis on lootust ka avastada peagi AIDS-i ravim. HIV-i nimetatakse 21. sajandi katkuks. Kõige olulisemad ehitised keskajast on kirikud. Kui poleks kirikuid, siis ei käiks mina ja sugulased jõulude ajal või mõnel muul tähtsam päeval koos kirikus. Minu perel on kombeks käia igal jõululaupäeval kirikus laulmas ning preestri kõnet kuulamas. Mööblit oli keskajal vähe, elutoa keskel seisis suur köögilaud, mille otsas oli tool peremehele ja külgedel toolid külalistele. Arvan, et endiselt on osades kodudes nii, et isa istub lauaotsas, ema teises otsas ning lapsed ja külalised küljetoolidel, vähemalt on nii minu peretuttavatel. Üleriided riputati nagidesse, milleks olid tavaliselt metsloomade sarved. Ka meie kodus ja vanavanemate seintel on metsloomade sarved ja mõnegi otsas ripuvad tihti külaliste üleriided. 14. sajandil loodi suured firmad, mis tegelesid vana mööbli restaureerimisega. Minu ema on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
