...........................................................6 4. Peremees organism.................................................................................................................6 4.1 Siirdaja...............................................................................................................................6 4.2 Parasiidi mõju peremehele.................................................................................................6 4.3 Peremeesorganismi toime parasiidile.................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 Sissejuhatus Käesolevas referaadis on uurimise alla võetud organismid kui elupaigad teistele organismidele
Raivo Mänd - "Kutse tantsule" Conrad Lorenz - "Kuningas Solomoni sõrmus" Etoloogia - loomade liigispetsiifilise käitumise teooria. Pärishülglased ei saa ilma veeta toetuda mitte millegi peale, peale kõhu. Tunnevad ennast haavatavalt. Bakteritest lahtisaamisel on kõige tõhusam kuivatmine. Raisakotkas kasutab liha roiskumisbakterite lagundamisvõimet. Niss on looma eriala. Parasiidil on tähtis,et peremees elaks suhteliselt hästi. Niipalju hästi, et tal ei oleks energiat parasiidile vastu hakata. Parasiitsuhted on üsna tolerantsed. Ginkgo biloba - kasvatab ollust, et parasiidid saaksid sümbioosi teha. Karule laula! Ära eksklameeri!:) Ilves on tolerantne teiste ilveste suhtes. Hundid on sotsiaalsed kiskjad. Inimese liigil on ainukesena piiramatu hulk nisse. Absoluutselt kõik teised liigid on aktuaalseks või potensiaalseks ressursiks. Rass - mingisuguse komplektse liigi teatud kontignent, mis teistest selle liigi kontingentidest erineb suuremal määral.
Kommensalism üks saab kasu, teisele kahjutu või kahjulik 1. Kisklus (+/-) üks saab kasu, teine saab kahju. Kiskja/ohvri suhe. Kiskjale on ohver vajalik. 2. Allelopaatia (+/-) eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega, keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud. Taimedel. 3. Parasitism (+/-) üks saab kasu, teine saab kahju. Parasiit/peremees suhe. Peremees on parasiidile tähtis, parasiit peremehele mitte. 4. Amensalism (0/-) üks liik takistab või pidurdab teist liiki, aga ise sellest kasu ei saa 5. Mutualism (sümbioos=kooselu, +/+) molemale kasulik ja vajalik. Mükoriisa (seen ja taim), samblik (vetikas ja seen), tolmeldamine (putukas ja taim). Mükoriisa Seene kasu: saab orgaanilist ainet/toitu. Taime kasu: saab vett. Samblik Vetika kasu. Seene kasu. Tolmeldamine Putuka kasu: toit
viljadest või seemnetest. Herbivoorid kulutavad sageli suure osa oma ajast söömisele. Lehetäi Maipõrnikas Metskits Põder Kokkuvõte Nii liigisisesed kui ka liikidevahelised suhted tuginevad konkurerimisele samade keskkonnatingimuste pärast. Liikidevahelised toitumissuhted võivad olla küllaltki eriilmselised. Sümbioos on vastastikku kasulik kooseluvorm. Sellest mõnevõrra erinev on kommensalism, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Parasitism toob kasu parasiidile ning kahju peremehele. Kisklusega kaasneb saaklooma hukkumine, herbivoorid toituvad aga taimedest. Kasutatud allikad Bioloogia gümnaasiumile 4.kursus http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodusained/? %D6KOLOOGIA:ORGANISMIDEVAHELISED_SUHTED http://helenakarinlotta.blogspot.com.ee/2010/11/sumbioos.html http://hermoriivopeeter.blogspot.com.ee/ https://annaabi.ee/herbivooria-o.html
hõlmab inimese sihipärane tegevus. 35. ÖKOLOOGILINE NISS (ÖKONISS) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikide ja keskkonnaga. 36. ÖKOLOOGILINE PÜRAMIID väljendab troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi. 37. ÖKOLOOGILINE SUKTSESSIOON on ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas. 38. PARASITISM on kooseulvorm, mis on ühele kasulik (parasiidile) ja teisele kahjulik (peremeesorganismile). 39. POPULATSIOON ehk asurkond on ühe liigi isendite kogum teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine. 40. POPULATSIOONITIHEDUS ehk asustustihedus näitab isendite arvu pinnaühikul. 41. PRIMAARPRODUKTSIOON ehk algtoodang ehk esmane toodang on orgaaniliste ühendite valmistamine CO2 kaasabil läbi foto- või kemosünteesi. Sellel baseerub kogu elusloodus. 42
Biootilised tegurid: Liigisiseselt eemaldab tugevam isend nõrgema (nt. kannibalism), liikidevaheliselt võitlevad liigid elukoha, toidu ja muude tegurite eest. Vastastikused kohastumised Saakloom *Varjevärvus *Tugevad kaitsevahendid (okkad, kilp, sarved, soomused) *Mürgisus Peremees *Aktiivne rünnak antikehadega parasiitide vastu *Parasiidi kapseldamine lubikapslisse *KK kasutamine (palavik, PH tõstmine) parasiidile sobimatuks Taim *Sisaldavad mürkaineid (eeterlikud õlid, alkaloidid (nikotiin, morfiin, oopium) ) *Astlad, karvad, okkad, ogad *Orgaanilised happed Kiskja *Keelepüük (sisalikel, konnadel, rähnil) *Kajalokatsioon (delfiinil) *Rollijaotus rünnakul Parasiit * Paksud kestad, katted *Jäljendada peremehe keharakku (amööb) *Toksiiniga ründamine Herbivoor *Tundetu toksiinide suhtes *Muutused suuaparaadi ehituses
17) Selgita, milline osa on laiussi elus inimesel ja milline kalal? Elab inimeses sooles. Tema vastne areneb aga esmalt väikeses vähikeses ja hiljem kalas 18) Miliseid elupaiku parasiit peremehes leidub? 19) Miks sinu arvates on parasiit sageli seotud ainult üheperemeesliigiga Selle pärast, et ta elab sise elundites sealt on raske edasi anda 20) Kuidas vabanevad loomad parasiitidest? Kuidas teeb seda inimene? Linnud vihtlevad end liivas, imetajad närivad taimi, mis sisaldavad parasiidile mürgiseid aineid. Inimene sööb rohtu 21) Mis juhtub peremeesloomaga, kui tema kehal parasiitide arv piiramatult kasvab? Ta surb lõppus ära 22) Milliseid taimede pinnal elavaid parasiite sa tead? 23) Selgita, milles seisneb parasitism käo puhul Ta muneb oma muna teise linnuliigi pessa. Koorunud käopoeg lükkab peremeeslinnu munad ja juba koorunud pojad pesast välja. Nii jääb ta pessa üksi. Võõrvanemad kasvatavad käopoeg üles. 24) Selgita mida mõistad kiskluse all?
keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Neutralism 0 0 populatsioonid ei mõjuta üksteist, ei vaja üksteist Amensalism 0 - üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus (herbivoorlus) + - Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + +
Mõiste Liik 1 Liik 2 Neutralism 0 0 populatsioonid ei mõjuta üksteist, ei vaja üksteist Amensalism 0 - üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus + - (herbivoorlus) Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + +
Neutralism 0 0 populatsioonid ei mõjuta üksteist, ei vaja üksteist Amensalism 0 - üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus (herbivoorlus) + - Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + +
Neutralism 0 0 populatsioonid ei mõjuta üksteist, ei vaja üksteist Amensalism 0 - üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus (herbivoorlus) + - Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + +
Neutralism 0 0 populatsioonid ei mõjuta üksteist, ei vaja üksteist Amensalism 0 - Üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus (herbivoorlus) + - Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + +
Parasitoloogia ja invasioonihaiguste kursus 1. Üldparasitoloogia põhimõisted aberrantne lokalisatsioon (ld. aberratio -- hälve; locus -- koht) -- hälbiv püsipaik. Püsipaik, kus parasiidile pole tingimused optimaalsed, kuid võimaldavad siiski arengu lõpetada ja sigida. Hälbivas püsipaigas leiame antud parasiiti tunduvalt harvem kui normaalses lokalisatsioonis. Vt. ka lokalisatsioon. adaptatsioonid parasiitidel (ld. adaptatio -- sobitamine, kohandamine; parasiit) -- nugiliste kohastumised. Parasiitide kohastumised oma spetsiifilisele nugieluviisile. On laadilt kas morfoloogilised või füsioloogilised. aeglane allergiline reaktsioon (kr
seedetraktis. Nende munad satuvad koos lindude väljaheidetega vette, kus neist 1520º temperatuuri juures umbes nädalaga kooruvad koratsiidid. Neid peab alla neelama vaheperemees, kelleks on aerjalalised vähid (sagedamini Diaptomus'e perekonnast). Nende kehaõõnes areneb koratsiidist 1015 päevaga protserkoid. Kalad on sellele parasiidile lisaperemeheks ja invadeeruvad protserkoide sisaldavaid aerikuid süües. Protserkoid migreerib kala kehaõõnde, kus 1214 kuuga areneb plerotserkoid. Kala kehaõõnes võib linnuroni parasiteerida mitu aastat. Linnud invadeeruvad kala süües. Nende seedetrakti sattunud plerotserkoid areneb juba mõne tunni kuni mõne päevaga suguküpseks ja hakkab munema. Lõpppere mehes on linnuroni elu lühike, kestes mõnest päevast mõne nädalani
Fagotsüüdid aktiveeruvad Th1 tsütokiinide (IFNgamma) abil. (Th2 eelistusega indiviidid on malaariale vastuvõtlikumad). Antikehad toimivad parasiidi rakuvälises faasis, kuid malaaria vahetab eluvormi ja põgeneb sellega antikehade eest. Hulkraksete parasiitide vastane kaitse põhineb peamiselt IgE tüüpi antikehadel ja eosinofiilidel. Aktiveeritud Th2- rakud stimuleerivad antikehade sekretsiooni ja immunoglobuliini klassi lülitumist IgE tootmisele. IgE antikehad kinnituvad parasiidile ning aktiveerivad eosinofiile ja nuumrakke. Tekib tugev põletik, eosinofiilide graanulites olevad valgud kahjustavad parasiidi välismembraani. Sellise Th2- tüüpi immuunreaktsiooni tekkel on olulised tsütokiinid IL-4 ja IL-5. Ehhinokokoosi vastane immuunvastus: kõrgem tase -IL3, IL4, IL5, IL6, IL9, IL10, IL13, IgE süntees allergilised reaktsioonid. 30. Primaarne ja sekundaarne immuunpuudulikkus Primaarne immuunpuudulikkus: geneetilistest või arengulistest defektidest tulenev.
cm laiad, kes parasiteerivad kalade kõhuõõnes. Täiskasvanud parasiidid lokaliseeruvad kalatoiduliste lindude (haigrud, kajakad, pütid, varesed jt) seedetraktis. Nende munad satuvad koos lindude väljaheidetega vette, kus neist 1520º temperatuuri juures umbes nädalaga kooruvad koratsiidid. Neid peab alla neelama vaheperemees, kelleks on aerjalalised vähid (sagedamini Diaptomus'e perekonnast). Nende kehaõõnes areneb koratsiidist 1015 päevaga protserkoid. Kalad on sellele parasiidile lisaperemeheks ja invadeeruvad protserkoide sisaldavaid aerikuid süües. Protserkoid migreerib kala kehaõõnde, kus 1214 kuuga areneb plerotserkoid. Kala kehaõõnes võib linnuroni parasiteerida mitu aastat. Linnud invadeeruvad kala süües. Nende seedetrakti sattunud plerotserkoid areneb juba mõne tunni kuni mõne päevaga suguküpseks ja hakkab munema. Lõpppere mehes on linnuroni elu lühike, kestes mõnest päevast mõne nädalani. Liguloos esineb kõige
annaabi.ee 
