madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.(glükoos + fruktoos=sahharoos, glükoos + glükoos=maltoos). Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid) mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid on organismide energiallikaks. (rasvad,õlid,steroidid,vahad). Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Steroidid on ülejäänud lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu.(kolesterool ja hormoonid). Hormoonid on bioaktiivsed ained. Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Kahe aminohappe omavahelisel reag
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Organismide kooseksisteerimine Ökosüsteemile või üksikule organismile positiivset või negatiivset mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad biootiliseks (organismide vastastikkused suhted; sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents), abiootiliseks ehk ökotoobiks (kõik eluta looduse komponendid (substaat; õhk, muld, vesi) + kliima (parameetrid; päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, aeratsioon, toitainete sisaldus, rõhk)) ning antropogeenseteks ehk inimmõjulisteks (inimtegevusest tulenevad). Ökoloogililise teguri optimum on teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam.
Makroelemendid: hapnik O, süsinik C, vesinik H, lämmastik N, fosfor P, väävel S. Mikroelemendid: kaalium K, kloor Cl, kaltsium Ca, naatrium Na, magneesium Mg, raud Fe, vask Cu, tsink Zn, jood I, fluor F Anorgaanilised ained: vesi, soolad, happed, alused, katioonid, anioonid. Vee omadused: hea lahusti, osalevad keemilistes reaktsioonides, hea soojusmahtuvusega. Katioonid H+, K+, N+ (vees, tsütoplasmas); Ca2+ (luudes); Mg2+ (DNAs, RNAs, klorofüllis); Fe2+/Fe3+ (veres) Anioonid OH-, HCO3, H2PO42-, Cl-, I-. Orgaanilised ained: iseloomustavad elusat loodust, moodustuvad elutegevuse käigus - valgud, lipiidid (rasvad, vahad, õlid), sahhariidid, nukleiinhapped, süsinik C, makroelemendid, bioaktiivsed ained: ensüümid, hormoonid, vitamiinid (organism ise toodab) Sahhariidid e. Suhkrud C, H, O. Monosahhariidid lihtsuhkrud 3-6 C: riboos (RNA), desoksüriboos (DNA) 5C, glükoos, fruktoos 6C. Oligosahhariidid monosahhariitide jäägid: sahh...
- Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. 1. Rohelised taimed kasutavad valgusenergiat. 2. Energia salvestub orgaanilistesse ainetesse. 3. Loomad saavad energia nende ainete hilisemal oksüdatsioonil. - Organismid võtavad kk-st energiat vastu ja väljutavad seda (soojusenergia). · Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. - Ainevahetuslike protsesside regulatsioonil tagatakse organismide püsiv keemiline koostis. - Nt. Stabiilne sisekeskkonna happesusreaktsioon (pH) on kõigil org stabiilne. - Kõigu- või püsisoojasus e org kehatemperatuur tuleb ainevahetuse iseärasustest. · Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid. - Pooldumine, vegetatiivne paljunemine, suguline paljunemine. - Pärilikkus on seaduspärasus, et järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. - Pärilikkuse kandajteks on kromosoomides paiknevad geenid.
makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilised ained 80%. Põhiosa moodustab vesi. Organismide veesisaldus jääb vahemikku 65...95%. Orgaanilised ained 18%. Kõige rohkem on valke. Valkude kõrval on lipiide rasvad, õlid, vahad) ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostissesse ja on organismi põhiliseks energiaallikaks. Samuti orgaanilistest ainetes on esindatud nukleiinhapped, mis on vajalikud kõikidele rakkudele (DNA, RNA).
ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu ·
ORGANISMIDE KOOSTIS. Üldine keemiline koostis. 1. Nimetage organismide peamisi keemilisi elemente? Hapnik, süsinik, vesinik. (+lämmastik, fosfor, väävel) 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad markoelementide hulka? Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel 3. Miks vajab organism markoelemente suhteliselt suurtes kogustes? Sest need (O,C,H) kuuluvad pea kõigi orgaaniliste ühendite koostisse ja (N, P, S) esinevad valkude ja nukleiinhapete ehituses. Nad moodustavad kokku 98% raku
koostises hapnikku, süsinikku ja vesinukku. Rakus esinevatest ainetest moodustab vesi üle 80%.Ta on hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotseerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transpordi-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis-, ja energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA
Sahhariidid ehk süsivesikud on ained,mille koostises esinevad süsinik,hapnik ja vesinik. Vesi hoiab organismisisest püsivat temperatuuri,hoiab ära ülekuumenemise jakindlustab organismide ringeelundkondade töö. Makroelemendid süsinik(C),vesinik(H),hapnik(O),fosfor(P),lämmastik(N),väävel(S).Mikroelemendid raud(Fe),jood(I),tsink(Zn),mangaan(Mn).Mesoelemendid naatrium,kaltsium,kaalium,magneesium,kloor.Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid,milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.Monosahhariidide hulka kuuluvad riboos,desoksüriboos,glükoos ja fruktoos
- Karbonaat-ja fosfaatioonid tagavad ka vere ph säilimise, leidub ka luude koostises - Fosfaatrühmasid leidub nukleiinhapetes ja rakumembraanides - Kloriidioonid osalevad närviimpulsside tasakaalustamises - Ioodi leidub kilpnäärmes türosiinis, mõjutab närvisüsteemi stabiilsust ja kasvu. - Ioodi puudusel tekib struuma-see on silmaga nähtav haigus, silmade all kotid ja kael paistes Orgaanilised ained: · Organismide poolt toodetud orgaanilised molekulid on biomolekulid, · Eistatakse bioaktiivseid aineid, mis on orgaanilised ained, mis üliväikestes kogustes mõjutavad organismi elutegevust( sh ensüümid, hormoonid, vitamiinid). Bioaktiivseteks loetakse ka antibiootikume ja mürkaineid. · Orgaanilised ained koosnevad põhiliselt C,H,O- st · Süsivesikud, valgud, rasvad, nukleiinhapped Suhkrud ehk sahhariidid ehk süsivesikud: - jagunevad kolmeks
AIDS inimorganismis avalduv haigus, tekitajaks HIV viirus, mille käigus ei suuda organism enam vajalikul määral antikehi toota ning immuunsüsteem nõrgeneb pidevalt. Lõpuks ei suuda organism enam haigustekitajatega võidelda. AIDS lõpeb alati surmaga. Aminohape koosneb aluseliste omadustega aminorühmast ja happeliste omadustega karboksüülrühmast. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Antikeha neljast ahelast koosnev valk, mis asetseb selgroogsete organismis ja mille ülesandeks on organismist välja tõrjuda kahjulikud bakterid. Biheeliks DNA ruumiline kuju, teist järku struktuur, on biheeliks bioaktiivne aine ensüüm, vitamiin, hormoon, mis juba väikestes kogustes mõjutab organismi funktsioneerimist. Biomolekul organismis asetsevad orgaanilised ained, milleks on sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi, osalevad informatsioonivahetuses väliskeskkonnaga...
Organismide paljunemisviisid Paljunemine on üks organismide olulisemaid eluavaldusi, millega tagatakse liigi säilimine Palunemise viisid Mittesuguline Eosiline Vegetatiivne Pooldumine Bakterid, algloomad Ribosoomiga Pungumine Pärmseened, korallid, hüdra Sibulatega Sibul, tulp, liilia Võsunditega Hanijalg, maasikas Mugulatega Kartul Juurevõsuga Lepp, vaarikas Juurega Ohakas, võilill Võrsikutega Karusmari, mustsõstar Lehega Varjukannikene ...
Kõihe rohkem on orgaaniliste ainete koostises__________ , ___________ ja _____________ . Vesi moodustab üle __ rakus esinevatest ainetest. Vesi osaleb mitmesugustes __________________________ ja aitab säilitada __________ ________________________ . Lisaks veele esineb rakkudes ja teisi anorgaanilis aineid: _________ , _________ ja _________ . Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid __________________________________ . Organismide koostisesse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on __________ , _________ , _________ ja ___________ . Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt _____________ ja _____________ ülesanne. Sahhariidid jagunevad: 1)________________________ (___________________) 2)________________________ (___________________) 3)________________________ (___________________)
Keemilistest elementidest on organismis kõige rohkem hapniku, süsiniku, vesiniku ja lämmastiku. Keemilisi elemente on nii eluta- kui ka elulooduses. Keemilised ühendid: a)Anorgaanilised ained: H2O esineb nii elus kui ka eluta looduses. Keemilistes ühendites on kõige rohkem vett. b)Orgaanilised ained Esinevad ainult eluslooduses lipiidid, valgud, süsivesikud ja nukleiinhapped. Anorgaanilised ained Vee omadused Vesi on hea lahusti , enamik aineid on orgaaniliselt lahustunud. Vee molekulid osalevad paljudes rakkudes toimuvates keemilistes reaktsioonides. Suur soojusmahtuvust. ¤ Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsi moodustumises. ¤ Kaltsium annab luudele tugevuse. ¤ Magneesium on seotud nukleiinhapetega. ¤ Rauaaatomid esinevad punaliblede hemoglobiini koostises. Orgaanilised ained Sahhariidid Sahhariididel on ehituslik ja energeetiline funktsioon. Sahhariidid jaotatakse 3 rühma: - mono sahhariidid...
ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID 2011 P a lju n e m in e Ve g taiv n e S u g lin e p a lju n e min e p a lju n e m in e P a ljun e m in ju r e ,v a re , P ...
bioaktiivseid aineid nimetatakse ensüümid . 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt ehituslik ja energeetiline funktsiooni 21. AIDS-i põhjustab HI viirus 22. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest , mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega . 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest , monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku? Sest süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosenvad: lipiidid, süsivesikud ja neid aineid leidub veel ka aminohapete koostises. 26. Miks peab inimese toit sisaldama ka mineraalaineid? Sest muidu ei saaks toimida organismi kõik protsessid, see tähendab et ensüümides ja närviimpulsside ülekandmiseks on vaja mineraalaineid, nagu ka neid on vaja luustiku koostises. 27
Cl närviimpulsside teke ja levik , mao soolhappe sünteesiks.tagab rakkude erutuvuse. Fe. Seob O2 heboglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse. I vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilnäärme haigus struuma. Na tagab rakkude erutuvuse. Vee tähtsus organismis. On suure soojusmahtuvusega(hoiab organismisisest püsivat temp.) hoiab ära ülekuumenemise. Kindlustab organismide ringelundkondade töö(veri,hümf.) Kaitsefunktsioon nt pisarad, loode areneb vesikeskkonnas. Vesi tähtsus rakus. On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis hüdrofiilsed ained glükoos ja keedusool, hüdrofoobsed ained rasvad ja õlid. Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu e tengori. SAHHARIIDID e
Organismide paljunemisviisid Kert Randla 9.Klass IPK 2011 Vegetatiivne paljunemine Vaid ühe vanemorganismi vajav paljunemisviis, mille korral uus organism moodustub kas lähteraku pooldumisel või hulkrakse organismi osast. Järglased on geneetiliselt identsed vanematega. Vegetatiivselt paljuneb näiteks maasikas, orashein, kartul. Eoseline paljunemine Mittesuguline paljunemisviis, mis põhineb eoste tekkel ja levikul. Eoseliseks paljunemiseks on vaja enamasti vaid ühte vanemorganismi ning järglased on oma vanematest mõnevõrra erinevad. Eoseliselt paljunevad: Sõnajalg, seened, samblad. Suguline paljunemine Suguliseks paljunemiseks on vaja kaht erisoost vanemorganismi. Järglased on vanematega geneetiliselt sarnased kuid mitte identsed. Suguliselt paljunevad: imetaj...
kindlate aminohapete puhul. Mononukleotiidsete komponentide järjestuses on RNA biosüntees rakkudes sõltuv geneetiliselt informatiivse DNA koostis nukleotiidide järjestuses ahelas. 3. rRNA- tuumas ja tsütoplasmas kuulub ribosoomide ehitusse, ning osaleb valgu sünteesis. Üldiselt koosneb RNA molekul ühest polünukleotiidiahelast, kuid mõningaid tingimuses võivad molekuli eri osad ka omavahel lühikesteks spiraalseteks moodustisteks seostuda. RNA d on kõigi organismide kõigis rakkudes ning ka mõningais viirustes nt. retroviirustes.
(rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidi (glükoos, tärklis, tselluloos).Nukileinhapped:DNA JA RNA. ANORGAANILISED AINED: Vee ülesanded rakus:Ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus. Anorgaanilised ained rakus:haped, soolad, alused. Positiivselt laetud ioonid ehk kanioonid. Negatiivselttt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül, karbonaat, fos- faat, kloriid ja jodiidioonid. ORGAANILISED AINED: Organismide koostisse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped ja valgud seetõttu nimetakse neid biomolekulideks.Nad kuuluvad rakkude ehitus- se, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd.Põhilisteks bioaktiivseteks aine- teks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid. Nad jaotatakse mono-,oligo-ja polüsahharii- deks.
ORGANISMIDE PALJUNEMINE 1. MÕISTED 1) Suguline paljunemine- paljunemisviis, mille jaoks on vaja kahte vanemat kuna neil on nii isas- kui ka emassugurakud. Paljunemine sugurakkude abil. 2) Mittesuguline paljunemine- Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil. 3) Eoseline paljunemine-Toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. (Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad) 4) Vegetatiivne paljunemine- suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st. 5) Karüokinees- tuuma jagunemine (Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas) 6) Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine 7) Mitoos- keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku 8) Interfaas- kahe paljunemise v...
lõppeb looteeas ja läheb edasi puberteedieas ja lõppeb 50 aastate ringis. Küpsed sugurakud ei paljune enam. Sugurakud on haploitse(ühekordse kromosoomidega). Ristsiirde tõttu meioosi esimeses proofaasis on sugurakud pärilikelt omadustelt erinevad. Munarakud valmivad tsükliliselt(28. Päeva) ja valmis küpse munaraku liikumist munasarjast munajuhasse nimetatakse ovulatsiooniks. Organismide looteline areng. Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Sellega algab organismi looteline areng ehk embrüogenees. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. Ligikaudu 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema
ORGANISMIDE PALJUNEMINE Mõisted: 1. paljunemine-organismide üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks 2. mittesuguline paljunemine-kõige lihtsam ja kiirem viis. Taimedel ja alamatel loomadel. Võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna 3. suguline paljunemine-esineb kõikidel õistaimedel ja enamikel loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend 4
- Üheaastased taimed paljunevad ainult suguliselt ehk seemnetega -Puudest-põõsastest mõned liigid võivad paljuneda nii suguliselt kui vegetatiivselt - Ilupõõsaid, okaspuu vorme paljundatakse üldjuhul pistokstega 3. Mitoos on päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kahe tütarraku geneetiline identsus. Karüokinees(rakutuuma jagunemine)+tsütokinees (tsütoplasma ja rakuorganellide jagunemine) Tagab organismide kasvamise, hukkunud rakkude kasvamise, vigastuste paranemine, kromosoomide arvu püsimine, gen. Identsed. 1. 1. Profaas ettevalmistav faas 1. Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks NB! Kromosoomid on kahekromatiidilised, s.t. 2 DNA molekuli 2. Tuumakesed kaovad 3. Tuum suureneb 4. Tuumamembraan kaob 5. Tsentrioolid liiguvad poolustele ja kujunevad kääviniidid 2 tsentriooli vahele
ORGANISMIDE PALJUNEMINE Mittesuguline Suguline Vegetatiivne Partenogees Eoseline Viljastunud munarakust Mittesuguline Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu Vegetatiivne Ostepooldumine rakkudel Pungumine Võsund Sigikeha Õistaimed o Lehe, varre, juure või varre muudandite abil (sibul, mugul, risoom) Eeoseline paljunemine Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel Järglased on geneetiliselt identsed Paljunemine on kiire Korraga palju järglasi Paljunemiseks on vaja 1 organismi Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust Uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest Esineb iseviljastumist: sugurakud pärinevad ühelt vanemalt (herm...
ORGANISMIDE ARENG 1. Mitoos Eriline paljunemisviis, mida kasutavad päristuumsed organismid uute rakkude tekkeks · Vaja: *Taastada vanu, vigaseid ja hävinuid rakke *Raku kasvamiseks · Ühest päristuumsest keharakust tekib kaks TÄPSELT SAMASUGUST keharakku · Keharakkudes on iga kromosoom esindatud paarina - Diploidne 2. Mitoosi käik (interfaas) · Kromosoomid koosnevad valkudest ja DNA-st · Kromosoome näeb ennem seda kui nad jagunema hakkavad · Enne jagunemist pakitakse DNA kromosoomides tihedalt kokku · Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust teise alguseni · Interfaas Raku I faas. Ettevalmistav faas · Interfaasis toimub: *DNA replikatsioon *Energia tootmine ja salvestamine makroergilistesse ühenditesse *Rakuorganellide juurdetootmine · Helikaas Ensüüm, mis lõhub DNA vesiniksideme ära · Mito...
Organismide koostis Elusloodus ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid. Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur
- Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? - Makroelementide hulka kuuluvad veel Fosfor (F), Väävel (S), Kaalium (K), Naatrium (Na), Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) ja Kloor (Cl). 3. Miks vajab organism makroelemente suhteliselt suurtes kogustes? - Sest need moodustavad suure osa organismi koostisest. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? - O, C, H, N on enamike organismide koostises. 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? - Mikroelemendid on paljude bioaktiivsete (ensüümid, hormoonid) koostises. Vajab neid elutegevuseks. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? - Anorgaanilisi aineid on kuskil 80% igas organismis ja ülejäänu on seega orgaaniline aine. 7. Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? - Vett (H2O) on kõige rohkem organismides. 8
(kodutöö)
04 2 naatrium 0.02 0.03 magneesium 0.02 0.03 Raud u. 0.01 tsink u. 0.0003 Mikroelemendid vask u. 0.0002 jood u. 0.0001 fluor u. 0.0001 2. Anorgaanilised ained vesi + katioonid ja anioonid. Vesi on kõigi organismide peamine koostis. Seda on isegi rohkem, kui kõiki teisi anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid kokku. Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes funktsioonides. Veel on ka suur soojusmahtuvus. Ta soojendub ja jahtub aeglasemalt võrreldes teiste looduses esinevate ainetega. Seetõttu aitab vesi säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Lisaks veele esineb rakkudes ka teisi anorgaanilisi aineid: happeid, aluseid, sooli. Et need
20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energeetilist ja kaitse funktsiooni. 21. AIDSi põhjustab HI viirus. 22. Kõik valgud on moodustunud aminohappejääkidest , mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest , monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. 25. Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku? Need keemilised elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisse. Hapnik ja vesinik, sest me koosneme põhiliselt veest. Süsinik aga on kõikides orgaanilistes ainetes. 26. Miks peab inimese toit sisaldama ka mineraaleineid? Mineraalaineid ei saa sünteesida. Nad on
ORGANISMIDE KOOSTIS 1. a) Hapnik (O), Vesinik (H), Lämmastik (N) b)ateroskleroos (veresoonte lupjumine ) on sageli põhjustatud kolesterooli püsivast liiast veres. c)aminohappejäägid valgu molekulist on seotud peptiid sidemetega. d) mekleotiid koosneb 1) lämmastikualusest 2)viiesüsinikulisest suhkrust 3)ühest fosfaatrühmast e) loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. f)valgu premaarstruktuuriks nimetatakse aminohapete täpset ja unikaalset järjestust. g)valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. 2. a) valgud koosnevad: 1)aminohapete jääkidest b)sahhariidide põhiülesanne rakus on : 2)olla energeetiliseks varuaineks c)steroidid on : 1)vees mittelahustuvad lipiidid 3.1)antikehad b)kaitsefunktsoon 2)hormoonid a)humoraalne funktsioon 3)lihaste valgud c)liikumisfunktsioon 4)ensüümid e)biokeemiliste...
Joodi saaks siis liiga palju. 8. On teada DNA iihe ahela nakteotiidiiiriestus: lp. A - T - T - G- G- C - A - A - T - T / Leidke teise ahela nukleotiidjiirjestus. C-C-G-T-A-C l8-27p. - 3 28-32p. - 4 33-36p. - s 2. ORGANISMIDE KOOSTIS 2"1. Seletage kahe niiite pdhjal, rniks vajab imetaja organism vett. 2 punkti a) Vesi on suure soojusmahtuvusega ja seetõttu aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri. a) b) Vesi osaleb paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides b).... 2.2.Taiendase skeemi. punlai
EELISED PUUDUSED Suudavad elada teistest organismidest Osa energiat tuleb kulutada anorgaanilise sõltumatult süsiniku orgaaniliseks muutumiseks. Saavad energia valgusest - taimed, vetikad, tsüanobakterid Saavad energia keemilistest reaktsioonidest - bakterid HETEROTROOFID - organismid, kes kasutavad teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid. EELISED PUUDUSED Saavad kogu energia suunata kasvamisse Sõltuvad otseselt teistest organismidest. ja arenemisse. Saavad energia valgusest - bakterid Saavad energia keemilistest reaktsioonidest - loomad, seened, bakterid Rakuhingamine (millisteks protsessideks jaguneb, millised on lähteained ja saadused (sh ATP hulk), kus rakus toimuvad?)
Organismide areng Rakutsükkel - Rakutsükkel koosneb interfaasist on mitoosist - Mitoosi ajal toimub rakutuuma jagunemine ja tsütoplasma jagunemine. - Rakutuuma jagunemisel eristatakse nelja etappi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. - Interfaasi ajal toimub raku aktiivne elutegevus ja valmistumine mitoosiks. Mitoos ja meioos MITOOS - päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on kaks eellasrakuga identse geneetilise materjaliga tütarrakku. Mitoos toimub mittesugulise paljunemise puhul. FAASID: Profaas: - Tsentrosoomid liiguvad raku poolustele - Kääviniidid moodustuvad ja pikenevad - Kromosoomid muutuvad nähtavaks mikroskoobis Metafaas: - Tsentrosoomid ...
Organismide koostis C H N O P S on põhi bioelemendid.(makroelemendid). Ülejäänud on mikroelemendid (Fe, I, Cu jne). C keskne elu element (kuulub kõikidesse biomolekulidesse). H esineb ka kõikides biomolekulides. Mood. vesiniksidemeid biomolekulides. Mida rohkem on biomolekulides vesinikku, seda energiarikkam ta on. N esineb valkude koostisosades aminohapetes. Esineb ka energiakandjas ATP-s. Nukleiinhapetes (DNA, RNA). Paljudes vitamiinides, alkaloidides. O kuulub kõikidesse biomolekulidesse. On tugev oksüdeerija. P nukleiinhapete koostises, esineb ka ATP-s. S paaris aminohappes ja mõnes vitamiinis. Na soola koostises (NaCl). Rakuväline element. K rakusisene element, leidub kapsas, rosinates. Mg kuulub luude koostisesse; tähtis klorofüllis; sõltub marjade küpsus. Ca luukoesse kuuluvad; vähesuse pärast luu hõreneb. Fe- kuulub vere punastes libledes (hemoglobiinis). I kilpnäärme hormoonis (türoksiin). Na ja K regule...
Organismide paljunemine, mitoos & meioos Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Tuuma jagunemisega ehk karüokineesiga tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Sellele järgneb tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodystub kaks tütarrakku. Eukarüootsete rakkude jagunemise vormi, millega tagatakse kromosoomide arvu muutumatus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. PROFAAS METAFAAS ANAFAAS TELOFAAS Joonis: Mitoos Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. Et sugulise paljunemise tulemusena kromosoomide arv ei suureneks, selleks peab kromosoomide arv sugurakkudes vähenema kaks korda. Kromosoomide arvu vähenemine toimub sugurakkude arengu käigus. Vastavat raku jagunemise vormi nimetatakse meioosiks. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploi...
Organismi keemiline koostis: keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat fotosünteesil, lõpp-produktina). elementi. Enamusi väga 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 väheses hulgas ja nende ülesannet ei Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab teata.Elusorganismide talitlusteks hädavajalik siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja
http://www.abiks.pri.ee Mitoospäristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ainult neli faasi: pro, meta, ana ja telofaas Meioospäristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Jagunemine=4faasi: profaastuumamembraani lagundamine ja tuumakeste kaotamine; metafaas homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest täielikult eraldunud; anafaaskääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele; telofaasmoodustub kaks tütarrakku. Org. paljunemisviisid Suguline toimub kahe r...
12.) ensüüm biokeemilise reaksiooni kiirust reguleeriv valk. 13.) fosfolipiid rakumembraani koostises olev lipiid, sisaldab fosfaatrühma. 14.) hormoon bioaktiivne aine, mis moodustub peamiselt loomorganismides. 15.) komplementaarsusprintsiip lämmastikaaluste paardumine nukleiinhapete molekulides. ( DNA & RNA ) 16.) kontraktsioonivalk valk, täidab liitumisfunktsiooni, võimeline muutma oma möötmeid. 17.) lipiid organismide energiallikas. Ühendite rühm, vees mittelahustuvad. 18.) lämmastikalus nukleiinhappe monomeeride koostisesse kuuluv tsükliline orgaaniline ühend. 19.) makroelemendid kõige enam esinevad keemilised elemendid, organismides ( O, C, H, N, P, ja S ) 20.) mikroelemendid üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid, organismides. 21.) monosahhariid - lihtsuhkur 22.) mRNA informatsiooni kuulutaja. 23.) nukleotiid nukleiinhappe monomeer. 24
Organismide paljunemine Paljunemine üldine eluavadus, mille eesmärgiks on järPaljunemine oglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Paljunemisviisid: 1)mittesuguline paljunemine 2)suguline paljunemine Mittesugulin-kõige lihtsam, taime ja alamatel loomadel Uus organism pärineb ainult ühest vanemast,seega on järglased vavema sarneased. Näiteks:maasikas, sibul, mugulategu, pungumine, pooldumine +: Vajab ainult ükte vanemorganismi. Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. Järglased on vanematega sarnased. -: Ühesugused järglased on keskkonnatingimuste muutumisel rohkem ohustatud ja võivad kõik hukkuda. Suguline paljunemine: Õistaimedel ja enamikel loomadel. Sugurakkude tuumade ühinemisel (viljastumine). Areneb uus isand. Kehaväline viljastumine: · Kalad ja kahepaiksed · Küpseb palju sugurakke · Viljastumine on juhuslik · Hukkub palju ebasoodsate tingimuse tõttu Kehasis...
Bioloogia kontrolltöö 6. november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt.
Elemendid: Makroelemendid: 1,....% Mikroelemendid: Fe (raud) O(hapnik) 65% Hgb(hemoglbiin) C(süsinik) Se (seleen) H(vesinik) N(lämmastik) P(Fosfor) S(väävel) Aine puudus, mis haigused? 1)Joodi puuduses tuleneb struuma. Tuleb süüa rohkem toite kus on joodiioone. Vee omadused: Maailma parim lahusti Vesi on suure soojus mahtuvusega (püsisoojus) Veel on suurim tihedus 4 C juures Kõrge aurustumis soojus (higistamine) Kapillaarsus (veel liikumine toimub juht soontes) Pindpinevus (saavad joosta mööda vee pinda: vesikirp, vesijooksik jt.) bipolaarne Aineline koostis: Anorg.a. orga.a(elusale rohkem omane) H2O (70-98%) hapnik, süsinik ja vesinik Soolad Happed (HCl) Orgaanilised ained on olulisemad, kuna need on rohkem elusale omasemad. Kationid e positiivselt laetud ioonid (2-...
Bioloogia Elu organiseerituse tasemed: Carl Linne- pani aluse organismiderühmitusele Riigid: 1. Taimeriik 2. Loomariik 3. Bakterid 4. Seeneriik 5. Protistid(vetikad, algloomad) Organismide tasemed: 1. Molekuli tase nt:DNA molekuli uurimine 2. Raku tase nt: närviraku e. neuroni uurimine 3. Koe tase nt: lihaskoe uurimine 4. Elundid e. organi tase nt: südame uurimine ja elundkonna tasem nt: vereringe elundkond 5. Organismi tase 6. Ökosüsteemi tase nt: sinna kuuluvad kõik organismid mingil maa-alal koos neid ümbritseva keskkonnaga 7. Populatsiooni tase nt: suguline paljunemine. 8
ORGANISMIDE (KEEMILINE) KOOSTIS Peamised elemendid organismide rakkudes on C (süsinik), H (vesinik), O (hapnik), N (lämmastik), P (fosfor), S (väävel). Nad moodustavad 98% raku koostisest ning neid elemente nimetatakse ka makroelementideks. Organismides on 80% anorgaanilisi aineid, peamiseks on vesi. Protsentuaalses järjekorras hõlmavad rakust orgaanilistest ainetest kõige suurema osa: 1. VALGUD 2. LIPIIDID 3. SAHHARIIDID ehk BIOMOLEKULID 4. NUKLEIINHAPPED SAHHARIIDID:
Tööleht: ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS I Kohviku menüüs on valida nelja prae vahel: kartulipuder singiga, friikartulid viineritega, seapraad ja makaronid hakklihaga. 1. Millist toitu nendest oleks sinu arvates kõige kasulikum süüa ja miks? 2. Millise koguse energiat saaksid neid toite tarbides, kui on teada järgmised andmed: Valk Lipiid Süsivesik Kartulipuder singiga 15,5 52,5 66,4 Friikartul viineritega 16,5 75,1 41,7 Seapraad 18,8 103,3 24,4 Makaronid hakklihaga 49,9 66,5 72,9 Valk Lipiid ...
RNA) molekulides. Kontraktsioonvalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Lipiid orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlis, vahad). Lämmastikalus nukleiinhapate monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. Nt adeniin, guaniin, tsütosiin. Makroelement- Organismi koostises kõige enam esinevad elemendid (S,P,O,N,C,H). Mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe, Zn). Monosahhariid- ehk lihtsuhkur, madalmolekulaarne ühend, milles süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. mRNA informatsiooni RNA. Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, mis on moodustanud lämmastikaluse, 5- süsinikulisesuhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Oligosahhariid- madalmolekulaarsed org ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.
ORGAANILISED AINED 1. Biomolekulid orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismi elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.) 2. Bioaktiivsed ained orgaanilised ühendid, mis reguleerivad elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid) 3. Mis on a) ensüümid biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk b) vitamiinid bioaktiivse toimega orgaaniline aineensüümide aktiveerimiseks c) hormoonid organismides moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine Süsivesikud e. sahhariidid Süsivesikud on Jagunevad: 1. Monosahhariidid Süsiniku aatomite arv Süsivesik Tähtsus Pentoosid-5 süsinikuga Riboos ja desoksüriboos DNA koostises Heksoosid-6 süsinikuga Glükoos Veres, taimerakkudes, energia...
Mõisted: AIDS- (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) viirushaigus, mida põhjustab HI- viirus. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt. Aminohapped- keemilised ühendid, mis sisaldavad nii aminorühmi kui ka kraboksüülrühmi. Antikeha- kaitsevalk iseloomulik kõrge spetsiifilisuse aste, moodustuvad vere leukotsüütide hulka kuuluvates lümfotsüütides, koosneb neljast peptiidahelast. On moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks. Biheeliks- DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. Biopolümeer- elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). Desoksüribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustun...
(punane vein,punane liha, maasikad) Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt. türoksiini sünteesiks.Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng,juuste,küünte ja naha seisund. (õun) Vee tähtsus organismis : · On suure soojusmahutavusega(hoiab organismisisest püsivat temeratuuri) · Hoiab ära ülekuumenemise(loomad higistavad,taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu) · Kindlustab organismide ringelundkondade töö(veri,lümf) · Kaitsefunktsioon- nt pisarad,liigesed,sülg,loode areneb vesikeskkonnas. Vee tähtsus rakus : On hea lahusti-vees lahustub rohkem aineid,kui üheski teises lahustis. Hüdroofilised ained Lahustuvad vees, nt. glükoos ja keedusool Hüdrofoobsed ained Ei lahustu vees, nt. rasvad ja õlid Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Kindlustab rakkude ja kudeda mahutavuse-tagab siserõhu ehk turgori.
annaabi.ee 
