SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE. Süsiniku erilisus: Aatomi ehitus: C: +6 2) 4) 1s22s22p2 C= 2 valente Süsinik ergastub to (kuumutamisel) C= 4 valente Süsiniku valentsolekud: 1) Kaks üksik-, üks kaksikside 2) Neli üksiksidet 3) Üks üksik- üks kolmikside 4) Kaks kaksikside Struktuurivalemid: 1) Sumaarne valem C3H8 2) Tasapinnaline 3) Lihtsustatud CH3-CH2-CH3 4) Ruumiline 5) Graafiline Sirglõik tähistab sidet kahe aatomi vahel Isomeeriaks nimetatakse nägtust kus sama kvalitatiivse ja kvantitatiivse ainetel on erinev ehitus ja omadused. Nt: C4H10 Butaan CH3-CH2-CH2-CH3 Isomeer: Hüdrofiilsus ja Hüdrofoobsus: Hüdrofiils...
Sissejuhatus teemasse: Orgaaniline keemia ja süsinik Antud kontrolltöö raames peab õpilane mõistma, mis on orgaaniline keemia ja mis on süsiniku roll orgaanilises keemias. Omakorda selleks, et saada aru süsiniku rollist, on vaja mõista millised süsinikuühendid on orgaanilised ning millised on anorgaanilised. Süsinik esineb lihtainena näiteks teemanti või grafiidina. Teemant ja grafiit on anorgaanilised süsinikuühendid ja koosnevad ainult süsinikust. Teemanti ja grafiidi erinevus seisneb nende ehituses. Teemanti ja grafiidi ehituste erinevus väljendub nende omadustes - nad on hästi vastandlikud (vaata täpsemaid omadusi vihikust ja töövihikust). Seda nähtust, kus üks element esineb puhtal kujul erinevates vormides, nimetame allotroopiaks. Süsiniku puhul on teemant ja grafiit allotroobid. Kas süsinikul on veel allotroope? Otsi vihikust või tuleta meelde mis on hapniku allotroobid? Oskad sa veel mõnda näidet allotroop...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖ NR.3 : SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE TULEB TEADA: 1. Mida uurib orgaaniline keemia? Miks kujunes orgaaniline keemia iseseisvaks teadusharuks? Orgaaniline keemia on süsiniku ühendite keemia, st. et see uurib süsinku ühendite ehitust, omadusi jms. 2.Millised on orgaaniliste ühendite koostiselemendid? Süsinikest ja vesinikest (viimasest üks või enam võivad olla asendatud mõne teise keemilise elemendiga või nende rühmaga). 3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust. SÜSINIK:
1. Orgaaniline keemia on õpetus süsiniku ühenditest. 2. Orgaanilises keemias kasutatakse summaarset valemit(C2H6O), lihtsustatud struktuurivalemit(CH3CH2OH), klassikalist ehk tasapinnalist struktuurivalemit, ruumilist struktuurivalemit, molekuli mudelit. LK19 3.Süsinik-4 Vesinik-1 Hapnik-2 Lämmastik-3 4.Alkaanid-süsivesinikud, mille molekul sisaldab ainult ühekordseid sidemeid. 5.Alkaanide füüsikalised omadused: Võivad olla kas vedelad, gaasilised või tahked ained. Vett-tõrjuvad ehk hüdrofoobsed. Puudub vastastikmõju veega. Ei lahutsu vees. Ei saa moodustada vesiniksidemeid. 6.Alkaanide füsioloogilised omadused(mõju organismile): Keemiliselt üsna inertsed ehk enamiku ainetega reageerivad nad väga aeglaselt või üldse mitte. Tugev narkootiline toime inimestele ja loomadele. Kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale toimivad ärritavalt ja loomadele tekitavad karvkattekahjustusi. Tahked alkaanid...
Orgaaniline keemia. 1. Mis on orgaaniline keemia? Süsinikuühendite ja kovolentsete ühendite (mittemetallide) vaheline keemia. 2. Süsiniku, vesiniku, hapniku ja lämmastiku valents ja valentsolekud. C (süsinik) valents 4, valentsolekuid 4 H (vesinik) vaents 1, valentsolekuid 1 O (hapnik) valents 2, valentsolekuid 2 N (lämmastik) valents 3, valentsolekuid 3 3. Mis on süsivesinikud? Ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust. 4. Isomeeria mõiste. (mis need on?) Isomeerid on ained, millel on ühesugune summaarne valem, kuid erinev struktuur. Moodustub alates kolme süsinikuga ühendites. Tv. Lk. 13. ül. D 5. Süsiniku oksüdatsiooniaste ja selle arvutamine. Võib olla IV kuni IV 6. Mis on alkaanid? (struktuur) Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on ainult 1 kordsed kovolentsed sidemed Lisandub nim. lõpp aan Üldvalem homoloogide arvutamiseks on CnH...
KONTROLLTÖÖ NR.3 : SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE 1. Mida uurib orgaaniline keemia? Miks kujunes orgaaniline keemia iseseisvaks teadusharuks? Orgaaniline keemia on õpetus süsiniku ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest. Kujunes iseseisvaks kuna neid on väga palju ja omadused on erinevad kui anorgaanilistel ühenditel. 2. Millised on orgaaniliste ühendite koostiselemendid?Orgaaniliste ühendite koostises on tavaliselt süsinik ja vesinik, võib ka esineda ka hapnikku, lämmastikku, väävlit, halogeene, fosforit, räni ja teisi elemente. 3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust. Prootonite arv = järjenumber, neutronid = järjenumber aatommass, elektronid = järjenumber, elektronikihid = vasakul ülevalt alla ja välisel kihil elektronid = rühma nr. Elektronvalem ja ruutskeem kuuluvad samuti aatomi ehituse alla. 4. Mis on valents? aatomi omadust keemiliselt...
loomtoidulised Kemosüntees(ookeani põhjas) Bakterid- sünteesivad orgaanilist ainet Primaar- ja sekundaarproduktsioon Primaarproduktsioon(esmatoodang)- ökosüsteemi tootjate toodetud biomass kindlas ajavahemikus. Netoproduktsioon(puhastoodang)- tarbijatele käteesaadav taimede biomass. Brutoproduktsioon(kogutoodang)- puhastoodang+taimede hingamiseks kulunud energia. Sekundaarproduktsioon-ökosüsteemi tarbijate biomassi juurdekasv. · Rakuhingamine orgaanilisse ainesse talletatud energia suunatakse organismi kasutusse. 1% päikesevalguse energiast puhastoodangu on u pool (vahemikus 40-85%) 15-60% taime elutegevuseks Ökoloogiline efektiivsus · ...näitab,kui suure osa toidust kasutavad organismid oma biomassi ülesehitamiseks. 50% 10% 90% kaob · Biomassi ja energia jagunemist võib
Kristiine Salumäe 11.R Frank Lloyd Wright Frank Lincoln Wright Sündis 8.juuni.1867 Suri 9.aprill.1959 20.sajandi silmapaistvamaid arhitekte(USA) 1888-1893 L. H. Sullivani juures Chicagos Arendas välja oma hoonetüübi(innustatuna õpetajast) Eelistas puitu ja kivi, hiljem ka betooni Maja juures olid tema jaoks olulised ruumid, mitte fassaadid Loobus sümmeetrilisuse nõudest Jättis ära kõik tavapärased lisandid, simsid ja karniisid Ta ei pidanud ennast inseneriks Uskus "orgaanilisse arhitektuuri" Wright võitles lakkamatult eripärase ameerika arhitektuuri eest ning jõudis maaja indiaanlaste ehitiste varal uute lahendusteni. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level
aeroobne protsess) · Denitrifikatsioon (vastand lämmastiku fikseerimisele, lõpp-produkt vaba gaasiline lämmastik, anaeroobsetes tingimustes) · Ammonifikatsioon (orgaanilise lämmastiku bioloogiline muundumine ammooniumiks) N-ringes osalevate mikroorganismide funktsionaalsed rühmad · Nitrifitseerivad bakterid · Denitrifitseerivad bakterid · Lämmastikku fikseerivad bakterid · Nitritit ja nitraati ammonifitseerivad bakterid · Ammooniumi assimileerivad (NH3 orgaanilisse ainesse siduvad) mikroobid kõik mikroorganismid · Deamineerivad mikroorganismid (NH3 eemaldamine aminohapetest ja valkudest) bakterid ja osa vetikaist © Merle Ööpik, EMÜ PKI 2 Lämmastikuringe lihtsustatud skeem: Väävliringe lihtsustatud skeem: © Merle Ööpik, EMÜ PKI 3 Fosforiringe lihtsustatud skeem: !!
fosfor, räni); mittemetallilised elemendid looduses; mittemetallide ühenditega seotud keskkonnaprobleemid. 5. ARVUTUSÜLESANDED (sobivate teemade juures). Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi lisandite, lahuste koostise, saagise, kao ja ühe lähteaine ülehulga arvestamisega. Lahuste koostise arvutused lahuste lahjendamisel ja segamisel (ka lahuste tiheduse arvestamisega ja kristallhüdraatide korral). 6. SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE. ALKAANID. Süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid. Süsinikahel, isomeeria, struktuurivalemid, nomenklatuur. Süsinikuühendite omaduste ja struktuuri vaheline seos. Orgaaniliste ainete oksüdeerumine. Radikaalmehhanismiga reaktsioonid. Alkaanid olmes ja tehnikas. 7. POLAARSE ÜKSIKSIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (HALOGEENID, ALKOHOLID, AMIINID): Asendusrühm; polaarne side, osalaengud, polaarse sideme katkemine; nukleofiil, elektrofiil;
Sest neil pole see päris välja kujunenud, neil on pärilikkusaine rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. 2. Kas lagundajad on autotroofsed või heterotroofsed bakterid? Põhjenda oma seisukohta. Nad on heterotroofsed bakterid, sest ta saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. 3. Taimed kasutavad fotosünteesi käigus orgaanilise aine valmistamiseks süsihappegaasi. Kuidas jõuab orgaanilisse ainesse seotud süsihappegaas bakterite kaasaabil tagasi atmosfääri? 4. Miks moodustab osa baktereid spoore? Kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoori. N: Kõrge või madal temperatuur, kuivust, kiirgust ja säilitavad ka sellistes oludes eluvõime. 5. Nimeta üks tunnus, mille poolest bakterirakk sarnaneb taimerakuga. Neil mõlemal on rakumembraan, mis reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja. 6
Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodipoolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest: jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene. Sellistes piirkondades kasutatakse tavaliselt keedusoola jodeerimist (joodi orgaanilisse ühendisse sisse viima). Kasutatakse ka röntgenidiagnostikas. Joodi ja tema elemente kasutatakse tööstuses (näiteks: tsrkooniumi( aine mida leidub mineraalis) ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis); keemilises analüüsis (näiteks: jodomeetrias); meditsiinis (peamiselt antitüreoidse vahendi ja antiseptikuna, ka ateroskleroosi ravis ning struuma(kilpnäärme haiguslikku suurenemine) profülaktikas ja diagnostikas)
Fotosüntees Hingamine * vaja valgust * ei vaja valgust * moodustub orgaaniline aine * orgaaniline aine laguneb * eraldub hapnik * hapnik neeldub * neeldub CO2 * CO2 eraldub * assimilatsiooni reaktsioon * dissimilatsioon * energia seotakse orgaanilisse ainesse * energiat vabaneb orgaanilisest ainest * toimub klorofülli sisaldavates rakkudes * toimub mitokondreid sisaldavates rakkudes 1. Aeroobne glükolüüs- kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. 2. Aine -ja energiavahetus- sünteesi-ja lagundamisprotsess, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. 3
Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodi poolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest: jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene. Sellistes piirkondades kasutatakse tavaliselt keedusoola jodeerimist (joodi orgaanilisse ühendisse sisse viima). Kasutatakse ka röntgenidiagnostikas. Joodi ja tema elemente kasutatakse tööstuses (näiteks: tsrkooniumi (aine mida leidub mineraalis) ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis); keemilises analüüsis (näiteks: jodomeetrias); meditsiinis (peamiselt antitüreoidse vahendi ja antiseptikuna, ka ateroskleroosi ravis ning struuma (kilpnäärme haiguslikku suurenemine) profülaktikas ja diagnostikas
mõju sõltub ka sellest kas tegemist on ägeda või kroonilise mürgitusega Elavhõbeda mürgine mõju on väga ohtlik eelkõige seepärast, et element moodustab keskkonnas metüülelavhõbeda või dimetüülelavhõbeda. Reaktsiooni vahendavad mikroorganismid ja see toimub peamiselt hapnikuvabas keskkonnas. Metüülelavhõbedal on kõrge aururõhk, seega aine aurustub kergesti. Lisaks sellele on metüülelavhõbe ka rasvades lahustuv, mistõttu võib aine rikastuda orgaanilisse materjali kergemini kui teised mürgised metallid, ja ladestuda sel viisil kiiresti organismide kudedesse kuni mürgiste koguste tekkimiseni. Aine ei ladestu siiski üksnes organismi rasvkoesse nagu orgaanilised klooriühendid, vaid seondub ka proteiinidega. 4.2.Elavhõbeda saaste allikad. Keskkonda satub elavhõbe paljudest allikatest. Neid allikaid võib tinglikult jagada järgmiselt: 1) esimesed on seotud tahkete ja vedelate jääkide ladustamisega.
Mõned bioindikaatorid märgitsevad maardlate asukohti. Bioindikaatorid on ka õhusaaste suhtes tundlikud samblad ja samblikud. Metüülelavhõbe kahjustab närvisüsteemi, eelkõige suuraju koort, mille rakkudes pärsitakse valgusüntees, tagajärjeks rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine Suur osa Vahemere kaluritest ja Arktilise piirkonna elanikest ületab selle tunduvalt ülimalt ohtlik ka eelkirjeldatud metüülelavhõbe kuna see on rasvades lahustuv, mistõttu võib aine rikastuda orgaanilisse materjali kergemini, kui teised mürgised metallid ja ladestuda sel viisil kiiresti organismide kudedesse kuni mürgiste koguste tekkimiseni. Aine ei ladestu siiski üksnes organismi rasvkoesse nagu orgaanilised klooriühendid, vaid seondub ka proteiinidega. Metüülelavhõbe läbib kergesti nii platsentaarbarjääri kui ka vere-aju barjääri, pidurdades vaimset arengut isegi enne sündi. Seepärast on kõige enam ohustatud rühmaks lapsed ja sünnitamisealised naised.
kalatoodangusse vähetõhus ning zooplankton vilets energia transformaator. Kui keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised on metazooplanktoni tähtsaimad rühmad, siis protozooplanktoni tähtsamad rühmad on ripsloomad, viburloomad ja juurjalgsed. Kuna suur osa vetikatest ei ole veeloomadele elusana toiduks tarvitatavad ja nende elu lõppeb nn vanadussurmaga. Surnuid vetikaid lagundavad ja lahustavad bakterid, kes on aga peamiseks toiduks protozooplankteritele. Nemad siis muudavad lahustunud orgaanilisse ainesse akumuleerunud energia taas kättesaadavaks toitumisahela järgmistele lülidele. -10- Kokkuvõte Vee keemilised omadused kujunevad eeskätt järve valgalas, kust sademevesi kannab jõgedesse ning nende kaudu järve lahustunud ja tahkeid mineraal- ja orgaanilisis aineid. Järve jõudnud vee keemiline koostis ning järve mõõtmetest ja geograafilisest asendist sõltuvad
Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22
Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22
Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22
Elavhõbeda mõju sõltub ka sellest kas tegemist on ägeda või kroonilise mürgitusega. Elavhõbeda mürgine mõju on väga ohtlik eelkõige seepärast, et element moodustab keskkonnas metüülelavhõbeda või dimetüülelavhõbeda. Reaktsiooni vahendavad mikroorganismid ja see toimub peamiselt hapnikuvabas keskkonnas. Metüülelavhõbedal on kõrge aururõhk, seega aine aurustub kergesti. Lisaks sellele on metüülelavhõbe ka rasvades lahustuv, mistõttu võib aine rikastuda orgaanilisse materjali kergemini kui teised mürgised metallid, ja ladestuda sel viisil kiiresti organismide kudedesse kuni mürgiste koguste tekkimiseni. Aine ei ladestu siiski üksnes organismi rasvkoesse nagu orgaanilised klooriühendid, vaid seondub ka proteiinidega. Hg eritumise bioloogiline poolestusaeg inimorganismis on u 70 päeva, kalades u 2 aastat. Kalad võivadki olla (olenevalt piirkonnast) põhiliseks Hg allikaks inimorganismile, kus see element deponeeritakse peamiselt neerudesse
tioatseetamiidi CH3CSNH2 , mis soojendamisel hüdrolüüsub aeglaselt, moodustades H2S : CH3CSNH2 + H2O CH3CONH2 + H2S 2. Füüsikalis-keemilised eraldamismeetodid on ekstraktsioon, elektro-forees, kromatograafia. Ekstraktsioonil lisatakse uuritavale vesilahusele sobivat veega mittesegunevat orgaanilist lahustit ja loksutatakse.Selle tulemusena lähevad teatud keemilised ühendid vesilahusest üle orgaanilisse lahustisse.Näiteks joodi vesilahuse loksutamisel benseeni C6H6 või tolueeniga C6H5CH3 läheb jood üle orgaanilisse lahustisse, moodustades roosa või lillakaspunase kihi (jood lahustub vees halvasti, orgaanilistes lahustites aga hästi). 3. Füüsikalised eraldamismeetodid on destillatsioon ja sublimatsioon. Maskeerimine. Vahel on võimalik analüüsi takistavate aine koostisosade eraldamine asendada maskeerimisega
68. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinukud (PAH) PAH-id e polüaromaatased süsivesinikud on aromaatsete tsüklite kondensatsioonil tekkinud erineva kantserogeensuse tasemega keskkonda saastavate ainete grupp. Osa nensest ühenditest on loomkatsete käigus saadud tulemusel toksilised ja kantserogeensed, mistõttu nende esinemine toidus peaks olema kontrollitud ja välditud. PAH-id on üldiselt vees vähelahustuvad keemilised ühendid, mis absorbeeruvad kergesti orgaanilisse ainesse aga võivad laguneda ultraviolett kiirguse toimel. 69. Polükloreeritud bifenüülid (PCB) Suure vastupidavusega keemilistele, bioloogilistele mõjudele ja temp muutustele. Kogunemine keskkonnas, kasutatakse isolatsioonimaterjalidena transformaatorites ja kondensaatoristes. PCB-sid on võimalik ka kahjutuks teha. Neid leidub palju pinnases, põhja- ja pinnavees ning lindude ja kalade kudedes küllaltki suures kontsentratsioonides. 70. Lenduvad orgaanilised ühendid (VOC)
4 miljardi aasta vanused tsirkoonikristallid. Vanimad settekivimid ( ca 4 miljardit aastat vanad) on leitud Gröönimaalt (Isua setted). Settekivimid on eriti huvitavad seetõttu, et see näitab, et sel ajal oli juba olemas vesi vedelas olekus. Geoloogid leidsid Isua setete (grafiidi) C-isotoopset koostist uurides, et nad võisid olla tekkinud elusorganismide (mikroobide) osalusel. Elusorganismid eelistavad kerge (C12) isotoobiga CO2 (see on liikuvam) C13 isotoobiga CO2-le seda orgaanilisse ainesse sidudes. MineraalidPraegune Isua setete moodustuvad ala oli kunagi keemilisel teel mõlemast isotoobist sama kiirusega. ürgookeani põhi. Sinna settisid ürgookeani asukate orgaanilised
laiemaid sotsiaalseid liikumisi, mis ei mahu perekondlik-isikliku elu raamidesse. Oma parima saavutas kirjanik rahvahulkade meeleolude ning reageeringute panoraamse kujutamisega just ,,Mahtra sõjas", näidates tõepäraselt talurahva kustumatut õiglustunnet, enesesäilitamisvaistu, vastupanu rõhumisele ja ebaõiglusele. Taotlus hõlmata kujutatava ajajärgu sotsiaalsete probleemide kompleksi tema mitmekesisuses oli aga rohkem, kui kirjanik tõeliselt elavasse, orgaanilisse kujutusse suutis panna. ,,Mahtra sõda" ja kogu teoste kolmik oli tollal erakordne ettevõtmine ja peale selle võiks öelda, et vägagi julge üritus, ent üksnes siiski vaid kordaminek. Sotsiaalsete probleemide teadlik esiplaanile asetamine, eks käes oli rikkalik dokumentaalne materjal, mida oleks tõenäoliselt kahju olnud kasutamata jätta, tingis ülekuhjatuse teatmelis-publitsistliku andmestikuga. Eks mõjutas ka see, et Vilde oli
Tänapäevases kromatograafias ei lahuta me ainult värvilisi molekule, kuid meetodi nimi on jäänud alles. Tswett võttis ühe lehe, mis võis koosneda tselluloosist, aga võis ka mingisugusest muudest ainetest. Selle lehe ühte punkti pipeteeris väikese tilga mingisugust taime ekstrakti. Tswetti küsimus oli, kas selles koetükkis, millest ta selle ekstraki tegi, on üks konkreetne pigment, või palju erinevaid. Vastu leidmiseks pani ta prooviga ja kuivanud lehe otsapidi mingisugusesse orgaanilisse lahusesse. Piki paberit tekib vee vool kapillaarjõu mõjul. Voolu käigus jõuab vedelik proovini ja nüüd on kaks võimalust: kas selles proovis on selliseid andeid, mis ei lahustu sellisel juhul jäävad nad kohale, kuhu nad pipeteeriti; või nad lahustuvad lahustis ja hakkavad koos lahustiga liikuma mööda seda lehte. Nende liikumiskiirus sõltub nende molekulide suurusest. Lõppkokkuvõttes oleme ühest proovist saanud (neli) erinevat signaali
Nende kolme eeldusega saame teha valemites asendused. Avaldame kaalu W=b(L/a) 2/2N-1, kus a ja b on konstandid, L konstant, seega saame b(L/a) 2/2, mille tähistame C-ga. Konstantse saagi seadus on W=cN -1 ehk wN=const. Isehõrenemise seadus W=cN-3/2 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); - OO neutralism - - - - konkurents - + + mutualism mõlemale poolele kasulik - + O kommensialism laguahel, tehakse orgaanilisse ainesse salvestatud aine ja energia uuesti kättesaadavaks - - O ammensialism elevant astus sipelgapessa - + - - parasitism intiimne suhe peremehega 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel; Konkurents organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral on mõju vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat
Viies vesilahusega kokku vees mittelahustuva ga ja oleku funktsioonidega. Oleku funktsiooni nimelt siseenergia kiirguse toimel kulgevad reaktsioonid. Esiteks tekivad valguskvandi aine (N: orgaanilise lahusti) läheb osa vees lahustunud ainest üle muut arvutatakse süsteemi algoleku ja lõppoleku funktsioonide neeldumisel aktiivsed osad, seejärel toimub aine keemiline lagunemine orgaanilisse lahustisse. Lahustunud aine tasakaalulise jaotuse mä- väärtusteb abil. Eristatakse homogeenseid ja heterogeenseid (fotolüüs) või ühinemine (fotosüntees). Suure energiaga kiirgusliigid: ärab kontsentratsioonide suhte konstantsus. Kui kontsentratsioo- süsteeme
Viies vesilahusega kokku vees mittelah- oksiidikihi paksus) Elektrokeemiline korrosioon on Met hävim. nad on praktiliselt mittepööratavad va aine (N: orgaanilise lahusti) läheb osa vees lah-nud ainest üle tema reag-l elektrolüüdilahusega vabade ekt-de osavõtul. See 3) Paralleelsed Mõnel juhul reag-d ained mitme parall-reakts-i järgi. orgaanilisse lahustisse. La-nud aine tasakaalulise jaotuse määrab toimub vett sisaldavates keskkondades ja on seot galvaanielem-de Paral.reaks.i tõttu tek tihti saadustena ainete segu. kontsentratsioonide suhte konstantsus. Kui kontsentratsioonid on tekkega ning anoodi- ja katoodireakts-ga. 4) Järjestikused reakts-d Paljud reak-d kulg-d vahestaadiumite kaudu ja C1 ja C2, siis suhe on konstantne ja seda nim
tõusuga on iseloomulik paljudele kristallidele ainetele. Eriti aga kristall hüdraatidele. Kõrgematel temp. lähen kristallhüdraat üle veevabaks soolaks, mille lahustumine on eksotermiline (soojusteralduv), selle tulemuseks on lahustuvuse vähenemine edasise temp. tõstmisel. Viies vesilahusega kokku vees mittelahustuva aine, läheb osa veest lahustunud ainest üle orgaanilisse lahustisse. Lahustunud aine tasakaalulise jaotuse määrab kontsentratsioonide suhte konstantsus. JAOTUSSEADUS: kui kontsentratsioonid on nt. c1 ja c2, siis nende suhe on jaotuskonstant K. c1/c2=K. Suhe väljendab jaotusseadust ja seda formuleeritakse: lahustunud aine kontsentratsioonide suhe kahes tasakaalulises süsteemis on antud temp. jääv suurus. 6.6 lahuste omadused. Lahuse aururõhk. Raoulti seadus
väga ohtlik eelkõige seepärast, et element moodustab keskkonnas metüülelavhõbeda CH3Hg^[+] või dimetüülelavhõbeda (CH3)2Hg. Reaktsiooni vahendavad mikroorganismid ja see toimub peamiselt hapnikuvabas keskkonnas. Metüülelavhõbedal on kõrge aururõhk (keemistemperatuur on 94°C)), seega aine aurustub kergesti. Lisaks sellele on metüülelavhõbe ka rasvades lahustuv, mistõttu võib aine rikastuda orgaanilisse materjali kergemini kui teised mürgised metallid, ja ladestuda sel viisil kiiresti organismide kudedesse kuni mürgiste koguste tekkimiseni. Aine ei ladestu siiski üksnes organismi rasvkoesse nagu orgaanilised klooriühendid, vaid seondub ka proteiinidega. /38/ Veest omastab organism elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul. Metüülelavhõbe kahjustab närvisüsteemi, eelkõige suuraju koort, pärssides rakkudes valgusünteesi, tagajärjeks on rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine
ainetegrupp, millest mõned võivad arvestatavates kogustes leiduda nii keskkonnas kui toidus. On rida erinevaid ühendeid, millel nii kantserogeenne, mutageenne kui teratogeenne toime. Nt bensbüreen (BaP) bensantratseen (BaA) krüseen (CHR) Polüaromaatsed süsivesinikud (PAH) · lipofiilsed ühendid, kuhjuvad rasvkoes; · stabiilsed ühendid, raske hüdrolüüsida; · hästilenduvad, adsorbeeruvad kergesti orgaanilisse ainesse; · erineva kantserogeense toimega. PAHide ekspositsioon inimesele toimub õhu, joogivee ja valdavalt toidu kaudu. · Toidu töötlemisprotsessid, nagu kuumutamine, suitsutamine, kuivatamine, mille puhul põlemissaadused puutuvad toiduga vahetult kokku, arvatakse olevat peamisteks põhjusteks toidu saastumisel PAHidega. · Toidu saastumine PAHidega võib toimuda ka keskkonna saastatuse kaudu, näiteks kala ja kalatoodete puhul, mis võivad saastuda laevade õlileketest tingitult.
Vaadake, kuidas on evaporatsioon ja sademed jaotunud maismaa ja ookeani vahel. Pange tähele, millised on peamiised veeringe fondid 3. FOSFORIRINGE Fosforiringe on selle poolest omapärane, et siin puudub täiesti atmosfääri fond. Kogu kättesaadav fosfor on pärit maakoorest. 75 4. LÄMMASTIKURINGE Lämmastiku oluline fond on atmosfäär. Sealt satub lämmastik orgaanilisse ainesse peamiselt tänu molekulaarset lämmastikku fikseerivatele mikroobidele. Osad neist elavad sümbiondina taimede juurtes (näiteks mügarbakterid perekonnast Rhizobium liblikõielistes taimedes) kooselus seensümbiondiga (tsüanobakterid samblike koosseisus), osad elavad vabalt (eelkõige tsüanobakterid ehk sinivetikad, samuti bakterid perekonnast Azotobacter). Kuna lämmastikku sisaldavad ioonid (nitritioon, nitraatioon, ammooniumioon) on reeglina
glutamaat sntaas (GOGAT). GOGAT rada kasutatakse juhul, kui ammooniumi kontsentratsioon on keskkonnas madal. Mikroorganismide osa lmmastiku-ringes Mikroorganismide funktsionaalsed rhmad, mis vtavad osa N-ringest. - 1) nitrifitseerivad bakterid (NH3 .. NO2 .. NO3-) 2) denitrifitseerivad bakterid (NO3-, NO2-, N2O .. N2) 3) lmmastikku fikseerivad bakterid (N2 .. NH3) 4) nitritit ja nitraati ammonifitseerivad bakterid 5) ammoniaaki assimileerivad (s.o NH3 orgaanilisse ainesse siduvad) mikroobid - kik mikroorganismid 6) deamineerivad mikroorganismid (NH3 eemaldamine aminohapetest, peptiididest ja valkudest) - bakterid ja osa vetikaid Nitrifikatsioon toimub obligaatsete kemolitoautotroofide vahendusel, protsess on aeroobne, selle kigus assimileeritakse CO2 ja ammoniaak oksdeeritakse nitritiks (Nitrosolobus, Nitrosomonas, Nitrosovibrio, Nitrosococcus, ensm ammoniaagi monooksgenaas) nitrifikatsiooni esimene etapp ning nitrit nitraadiks
edasi nitraadiks, aeroobne protsess) • Denitrifikatsioon (vastand lämmastiku fikseerimisele, lõpp-produkt vaba gaasiline lämmastik, anaeroobsetes tingimustes) • Ammonifikatsioon (orgaanilise lämmastiku bioloogiline muundumine ammooniumiks) N-ringes osalevate mikroorganismide funktsionaalsed rühmad • Nitrifitseerivad bakterid • Denitrifitseerivad bakterid • Lämmastikku fikseerivad bakterid • Nitritit ja nitraati ammonifitseerivad bakterid • Ammooniumi assimileerivad (NH3 orgaanilisse ainesse siduvad) mikroobid – kõik mikroorganismid • Deamineerivad mikroorganismid (NH3 eemaldamine aminohapetest ja valkudest) – bakterid ja osa vetikaist Lämmastikuringe lihtsustatud skeem: Väävliringe lihtsustatud skeem: Fosforiringe lihtsustatud skeem: LIHTSAMALT: Süsinikuringe – suurimad fondid: ookean → muld → atmosfäär → maismaataimed. Veeringe – suurimad fondid: ookean → jää → põhjavesi → atmosfäär.
annaabi.ee 
