Struktuur aatomite vastastikune asetus ja nendevahelised keemilised sidemed ühendis. Hüdrofoobsus - veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega täielik oksüdeerumine ehk täielik põlemine, saaduseks vesi ja süsihappegaas pürolüüs aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel Ülesanded: anna ainele süstemaatiline nimetus REEGLID: 1) leia aines tüviühend (nimetuses kõige lõppu); 2) nummerda tüviühend. Vali õige ots! (hargne+mine kõige lähemal, asendusrühmade järjekorranumbrite summa väikseim); 3) leia asendusrühmad, nende arv ja asukoht. Nimetuse alguses tähestikujärjekorras, tunnus lõppliide üül. kirjuta nimetuse järgi lihtsustatud/tasapinnaline struktuurvalem/ graafiline kujutis leia isomeerid määra o.-a. (keskmise ja üksiksüsiniku jaoks) kirjuta reaktsioonivõrrandid: 1) alkaan + halogeen = hallogeenalkaan + vesinikhallogeniid; 2) alkaan + hapnik = CO2 + H2O
milles puudub üks vesiniku aatom.Pürolüüs on aine muundumine kõrgel temperatuuril.Radikaalreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus osalevad vabad radikaalid. Isomeerid on ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. Tüviühend on orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa, mis on aluseks orgaaniliste ühendite süstemaatiliste nimetuste tuletamisel. Enamasti on tüviühend pikim hargnemata süsinikuaatomite ahel või asendusrühmadeta tsükliline süsteem. Hüdrofiilne aine -Tekivad vesiniksidemed, tekib veemolekulidega vastastikmõju. *Alkaanide füüsikalised omadused-tavatingimustes gaasilised, vedelad või tahked. Vedelas ja tahkes olekus on nad veest kergemad. Vees peaaegu lahustamatud. Molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulidega, mistõttu alkaanid ei segune veega ega märgu. *alkaanide füsioloogilised omadused-keemiliselt üsna inertsed
8) C8H18 oktaan 9) C9H20 nonaan 10) C10H22 dekaan 2. Tsükloalkaanide valemid ja nimetused (C nH2n) tsüklopropaan tsüklobutaan tsüklopentaan tsükloheksaan ∆ □ ⌂ (graafilised kujutised) 3. Hargnenud ahelaga alkaanide nimetamine valemi järgi 1) asendusrühm ehk alküülrühm, tähis -R, üldvalem Cn H2n+1 CH4 metaan → -CH3 metüül C2H6 etaan → -C2H5 etüül JNE. 2) tüviühend ehk peaahel on süsivesinik, mis vastab kõige pikemale süsinikuahelale (aga ei pruugi olla sirge) 3) tüviühend annab nimetusse viimase sõna vastavalt C-aatomite arvule; tüviühend nummerdatakse nii, et kõrvalahelat omav C-aatom saaks võimalikult väikese numbri. Näited: CH3-CH2-CH2-CH(CH3)-CH3 2-metüülpentaan CH 3-CH2-C(CH3)2-CH2-CH2-CH3 3,3- dimetüülheksaan CH3-CH(CH3)-CH(CH3)-CH3 1,2-dimetüülbutaan JNE.
Keemia KT: Küsimused ja Vastused ,,Alkaanid" 1) Mõisted: alkaan, tüviühend, alküülrühm, nomenklatuur,hüdrofiilsus,hüdrofoobsus,molekuli graafiline kujutis, lihtsustatud struktuurvalem, isomeer, isomeeria Alkaan süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Tüviühend süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Aküülrühm alkaanist tulenev asendusrühm. Nomenklatuur reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes.
KEEMIA ARVESTUS 1. Orgaaniline keemia Kõik orgaanilised ühendid sisaldavad kindlasti süsinikku (C). Lisaks võivad neis esineda teised keemilised elemendid – H, O, N, S, P, halogeenid Orgaanilised ühendid jagunevad: – Looduslikud (sünteesitakse elusorganismides) – Sünteetilised (valmistatakse inimeste poolt sünteesi käigus looduslikest orgaanilistest või anorgaanilistest ühenditest) Kasutatakse erinevaid valemeid – Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurvalem – Lihtsustatud struktuurvalem – Graafiline kujutis – Summaarne valem ehk brutovalem – Ruumiline kujutis Arvestatakse aatomite esinemisvorme (üksik-, kaksik- või kolmiksidemetega) 1) Klassikaline ehk täielik struktuurvalem Näitab kõiki aatomeid ja nendevahelisi sidemeid 2) Lihtsustatud struktuurvalem Näitab omavahel seotud aatomiterühmasid. Kasutatakse kahte erinevat tähistusviisi: ...
Tähis R- alkaan alküülrühm metaan CH4 metüül CH3 etaan CH3CH3 etüül CH3CH2 CH3CH2CH2 propaan CH3CH2CH3 CH3CHCH3 Nimetuste andmine hargnenud ahelaga alkaanidele. Kõigepealt leitakse molekuli valemist pikim süsinikahel ahel, milles süsiniku aatomite arv on suurim. Sellele hargnemata ahelale ehk peaahelale vastav süsivesinik olgu tüviühend. Tüviühendi C aatomid nummerdatakse nii, et asendusrühmad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. Asendusrühmade nimetused koos kohanumbritega paigutatakse tüviühendi nimetuse ette. Mitut ühesugust asendusrühma tähistavad eesliited on di-, tri-, tetra- jne.
C10H22 dekaan dek- C11H24 undekaan undek- C12H26 dodekaan dodek- C13H28 tridekaan tridek- C14H30 tetradekaan tetradek- C15H32 pentadekaan pentadek- C16H34 heksadekaan heksadek- jne... kuni C20 C20H42 eikosaan eikos- Alkaanidest võiks meelde jätta kuni kümne süsinikuni. Tüviühend pikim süsinikahel. See tuleb nimetust andes kõigepealt üles leida. Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm (CH3 - metüül, CH3CH2 etüül jne...). Alküülrühma tähistatakse tähega R-. Nimetuse andmine: 1) Kõigepealt tuleb tuvastada pikim ahel (tüviühend). 2) Vaadata kui palju ja missuguseid asendusrühmi on peaahela (tüviühendi) küljes. 3) Vastavalt reeglitele (jälgides asendusrühmade asukohti) see nummerdada.
Halogeeniühendid Halogeeniühendies on süsiniku aatomid seotud halogeeni aatomitega. CH4 = CH3Cl Füüsikalised omadused *Peamiselt vedelikud või tahked ained *Madalamad halogeeniühendid aurustuvad kiiresti Asendusnomenklatuur- asendusrühmad + tüviühend *floro-, kloro-, bromo-,jodo CH3-CH2-CH2-CH2-Cl 1-klorobutaan Ahelisomeeria- süsinikahela kuju on erinev Asendusisomeeria- funktsionaalrühmad paiknevad ühesuguse süsinik arvu ja paigutused süsinikahela korral erinevalt Kõik halogeenid on C-st elektronnegatiivsemad C ja Hal vahel on polaarne kovalentne side C on positiivne osalaeng, sest tema aatom on elektronpilve poolest mõnevõrra vaesem Hal on negatiivne osalaeng, sest elektronpilv on suurem Elektrofiil- tühja orbitaaliga osake
Sissejuhatus. Alkaanid. 1. Mõisted: Orgaanilised ühendid on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust nung süsiniku atomite vahel on üksikside. Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile. Nomenklatuur tähendab nimekirja või klassifikatsiooni. Tüviühend on orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa Asendusrühm on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Struktuur on üldmõiste, mis on määratletud kui süsteemi elementide seostus ehk organiseerimisviis. Isomeerid ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid eriva struktuuriga ained. Hüdrofoobsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks...
Keemia KT. Alkaanid Mõisted: Tetraeedriline süsinik süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Ehk kui süsinikul on neli üksiksidet, siis on need suunatud tetraeedri tippudesse. Sigmaside kovalentne side, mida moodustavate elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel. Sigmaside võib ka ühendada omavahel süsiniku aatomeid ja ka süsiniku aatomeid teiste elementide aatomitega. Alkaan süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Nimetatakse ka parafiiniks. Alkaani tunnuseks on liide aan. (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan, heksaan, heptaan, oktaan, nonaan, dekaan,..) Tüviühend süsinikuaatomite struktuur, millega on seotud ainult vesinikuaatomid. Teisisõnu peaahel. Radikaal molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Ehk osake, millel on üksik paardumata elektron. Pürolüüs Aine lagunemine kõrge te...
12 C12H26 dodekaan dodeküül -C12H25 Alküülrühma nimetus määratakse süsiniku arvu järgi, asendades lõppliide -aan lõppliitega üül (metaan metüül, etaan etüül, propaan propüül jne). Alküülasendajaid: n-butüül CH3-CH2-CH2-CH2, sec-butüül CH3-CH2-CH(CH3), iso-butüül (CH3)2CH-CH2, tert-butüül (CH3)3C , iso-propüül (CH3)2CH2 - , fenüül C6H5 Nime andmine: · Hargnenud ahelaga ühendi korral määratakse tüviühend (kõige pikem C-ahel). Tüviühendi ahela süsinikud nummerdatakse (araabia numbritega). (Kui on üks asendusrühm, mis paikneks alati number 1 juures, siis ahelat ei nummerdata) · Ahel numereeritakse, andes asendajatele väikseimad võimalikud kohanumbrid. · Asendajad kirjutatakse nimetuse ette tähestikulises järjekorras, näidates ka nende kohanumbri (numbrid on eraldatud sidekriipsudega).
SÜSIVESINIKUD Ained, mis koosnevad vaid süsinikust ja vesinikust. Süsivesinikud võivad moodustada alates 3ndast süsinikust isomeere. Isomeerid on ained, mille summaarne valem on sarnane, kuid struktuur on erinev C4H10 butaan CCCC 2metüülpropaan CCC C Süsivesinikud on võimelised moodustama ka homoloogilisi ridu. Homoloog aine, mille struktuur ja keemilised omadused on sarnased. Iga järgnev homoloog erineb eelmisest CH2 rühma võrra. 1. met 2. et 3. prop 4. but 5. pent 6. heks 7. hept 8. okt 9. non 10. dek Alkaanid CnH2n+2 Alkeenid CnH2n Alküünid CnH2n2 ALKAANID Alkaanid CnH2n+2 Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus molekuli koostises süsinike vahel esinevad ainult ühekordsed kovalentsed sidemed. Nimetuse lõpp: aan Nt. Butaan C4H10 Metaan CH4 summaa...
HALOGEENIÜHENDID ·Halogeeniühendites on süsiniku aatomid seotud halogeeni aatomi(te)ga CH4 => CH3Cl ·Füüsikalised omadused: Peamiselt vedelikud või tahked ained ·Madalamad halogeeniühendid aurustuvad kergesti, magusa lõhnaga Hüdrofoobsed => ei lahustu vees Suur tihedus (veest raskemad) Enamus on mürgised HALOGEENIÜHENDITE NOMENKLATUUR · Asendusnomenklatuur asendusrühmad + tüviühend fluoro-, kloro-, bromo-, jodo- · Funktsionaalnomenklatuur -süsivesinikrühm + aineklass fluoriid, -kloriid, -bromiid, -jodiid Halogeenühendite nomenklatuuri näited Elektrofiil tühja orbitaaliga osake · Elektrofiilsustsenter - elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom · Positiivne laeng või osalaeng + · Püüavad moodustada keemilist sidet, täites oma tühja orbitaali teise osakese vaba elektronipaariga
orgaanilised ühendid- on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. -side(sigmaside)- on tugev side süsiniku ja vesiniku aatomite vahel, kovalentne side, mida moodustavate elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel. tetraeedriline süsinik-süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest, molekul sisaldab süsinikahelat alkaanid-süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult -sidemeid. triviaalnimetus- aine(peamiselt ajalooline) nimetus, mis ei vasta nomenklatuurireeglitele. nomenklatuur-reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend-süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- on aatom või ...
Kontrolltööks kordamine. HALOGEENIÜHENDID. Mõisted: orgaanilised ühendid- keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitestmoodustunud ahelad. -side- ühekordne kovalentne side tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest alkaanid- süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. triviaalnimetus- aine nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele. nomenklatuur- reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend- süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. ...
KORDAMISKÜSIMUSED ,,ALKAANID" 1.Mõisted: Alkaanid süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega Tüviühend orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa, mis on aluseks orgaaniliste ühendite süstemaatiliste nimetuste tuletamisel vastavalt IUPAC-i reeglitele Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm Nomenklatuur keemiliste ainete nimetuste süsteem Hüdrofiilsus veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega Hüdrofoobsus aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid Molekuli graafiline kujutis struktuuri lihtsustatud kujutusviis, kus tähistatakse vaid C-C sidemed, funktsionaalrühmad ja sideme nendega Lihtsustatud struktuurvalem valem, mis näitab, millised aatomite rühmad on omavahel seotud. Isomeer ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassi...
Alkaanid- süsivesinikud, milles kõikide süsinike vahel on ühekordne sideCnH2n+2 Alkaanid on orgaaniliste ühendite rühm, millesse kuuluvad tsükliteta küllastunud süsivesinikud. Alkaanid on atsüklilised süsivesinikud, mille molekulis on maksimaalne võimalik arv vesinikuaatomeid , nii et nad ei sisalda mitmiksidemeid, vaid üksnes üksiksidemeid ehk sigmasidemeid.Laiemas mõttes arvatakse alkaanide alla ka tsükloalkaanid, mis ei sisalda mitmiksidemeid, kuid sisaldavad tsükleid.Laiemas mõttes mõistetuna võivad alkaanid olla lineaarsed (üldvalem CnH2n+2) või tsüklilised (üldvalem C nH2n, n>2) .ALKAANIDE KEEMILISED OMADUSEDKuna alkaanid kuuluvad küllastunud süsivesinike alla, siis saavad nende keemilised reaktsioonid kulgeda ainult läbi olemasolevate sidemete katkemise ja uute tekkimise. Sidet süsiniku ja vesiniku (CH) ning süsiniku ja süsiniku (CC) vahel loetakse mittepolaarseks. Nende sidemete katkemisel jagatakse sidemel ole...
täidetud orbitaal rea mõiste alusel. vabaradikaalsedreaktsioonid: dissotsiatsioon; rekombinatsioon IUPACi nomenklatuur: põhineb hargnemata ahelaga süsivesinike ja asendamata tsüklite nimetusel. · Nukleofiil- vaba elektronpaariga osake, kannab neg laengut (anioonid) · Tüviühend: hargne-nud/-mata või tsükliline struktuur, millega on elektrofiil- tühja orbitaali ja pos laenguga osake (prootonid, seotud H-aatomid metallikatiooniid) Asendusrühm: aatom või rühm, mis asendab tüvistruktuuris H- nukleofiil ühineb elektrofiiliga!! aatomit
tuleb lihtsalt meelde jätta · Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: (pentaan penta, heksaan heksa jne). · Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan) · Hargnenud ahela korral: a) Leiame molekuli valemist pikima süsinikahela b) Sellele hargnemata ahelale vastav süsivesinik on tüviühend c) Hargnenud ahelaga ühendit käsitleme nii, nagu oleks tüviühendis teatud vesiniku aatomid asendatud süvivesinikrühmadega · Alkaanist pärit ühendusrühma nimetatakse alküülrühmaks · Alküülrühma nimetuse moodustamiseks lisatakse vastava alkaani sõnatüvele liide üül. (Mõne keerulisema ehitusega asendusrühma jaoks lubatakse
ette eesliide tsüklo-.) 2) Ahel nummerdatakse alustades ahela sellest otsast, mille algusele on lähemal kordne side. See on tingitud asjaolust, et numbrid kordse sideme ees peavad olema võimalikult väikesed (Mitmete kordsete sideme puhul tuleb valida peaahelaks selline ahel, kus kaksksidemeid on rohkem. Kui on tegemist tsüklilise ahelaga, siis nummerdamist alustatakse kordsest sidemest alates liikudes päripäeva.) 3) Loetakse süsinike arv peaahelas ja sellele vastavalt nimetatakse tüviühend. Kordse sideme tunnuse ees on sideme asukohta kajastav number. (Kui alkeeni molekulis on kaks, kolm või neli kaksiksidet, siis kirjutatakse alkeeni nimetamisel nende ette kreekakeelne arvsõna ehk vastavalt dieen, trieen, tetraeen) 4) Kui alkeeni molekul sisaldab ka asendusrühmi, siis kirjutatakse asendusrühmade nimetused tähestikulises järjekorras tüviühendi nimetuse ette. Mitme samasuguse asendusrühma korral kasutatakse eesliiteid di-, tri- tetra-, penta- jne. NÄITED:
nende päritolu, saamisallika, mõne omaduse või tehnilise rakenduse järgi süstemaatiline nimetus kajastavad ühendi keemilist struktuuri nomenklatuur teaduslike nimetuste süsteem, ehk aine struktuuri ja nimetust siduv reeglite kogum 6. homoloogiline rida rida , mille kõrvuti seisvad liikmed erinevad teineteisest rühma CH2 võrra homoloog homoloogilise rea liige 7. tüviühend pikim süsivesinikahel alküülrühm alkaanidest tuletatud asendusrühmad 8. sigma side kovalentne side, mida moodustuvate elektronide pild asub aatomeid ühendaval ühel sirgel tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik 9. parafiinid tahked alkaanid või nende segud hüdrofoobsed ained ained, millel puudub veega vastastikmõju, puudub võime moodustada vesiniksidemeid, veega ei märgu ja vees ei lahustu
päritolu, saamisallika, mõne omaduse või tehnilise rakenduse järgi süstemaatiline nimetus kajastavad ühendi keemilist struktuuri nomenklatuur teaduslike nimetuste süsteem, ehk aine struktuuri ja nimetust siduv reeglite kogum 6. homoloogiline rida rida , mille kõrvuti seisvad liikmed erinevad teineteisest rühma CH2 võrra homoloog homoloogilise rea liige 7. tüviühend pikim süsivesinikahel alküülrühm alkaanidest tuletatud asendusrühmad 8. sigma side kovalentne side, mida moodustuvate elektronide pild asub aatomeid ühendaval ühel sirgel tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik 9. parafiinid tahked alkaanid või nende segud hüdrofoobsed ained ained, millel puudub veega vastastikmõju, puudub võime moodustada vesiniksidemeid, veega ei märgu ja vees ei lahustu
1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama pa...
C13H28 tridekaan tridek C14H30 tetradekaan tetradek C15H32 pentadekaan pentadek C16H34 heksadekaan heksadek jne... kuni C20 C20H42 eikosaan eikos · Neid võiks meelde jätta kuni kümne süsinikuni. · Tüviühend pikim süsinikahel. See tuleb nimetust andes kõigepealt üles leida. · Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm (CH3metüül, CH3CH2etüül jne...). Alküülrühma tähistatakse tähega R. · Nimetuse andmine: 1) Kõigepealt tuleb tuvastada pikim ahel (tüviühend). 2) Vaadata kui palju ja missuguseid asendusrühmi on peaahela (tüviühendi) küljes. 3) Vastavalt reeglitele (jälgides asendusrühmade asukohti) see
C13H28 tridekaan tridek C14H30 tetradekaan tetradek C15H32 pentadekaan pentadek C16H34 heksadekaan heksadek jne... kuni C20 C20H42 eikosaan eikos · Neid võiks meelde jätta kuni kümne süsinikuni. · Tüviühend pikim süsinikahel. See tuleb nimetust andes kõigepealt üles leida. · Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm (CH3metüül, CH3CH2etüül jne...). Alküülrühma tähistatakse tähega R. · Nimetuse andmine: 1) Kõigepealt tuleb tuvastada pikim ahel (tüviühend). 2) Vaadata kui palju ja missuguseid asendusrühmi on peaahela (tüviühendi) küljes. 3) Vastavalt reeglitele (jälgides asendusrühmade asukohti) see
C13H28 tridekaan tridek C14H30 tetradekaan tetradek C15H32 pentadekaan pentadek C16H34 heksadekaan heksadek jne... kuni C20 C20H42 eikosaan eikos · Neid võiks meelde jätta kuni kümne süsinikuni. · Tüviühend pikim süsinikahel. See tuleb nimetust andes kõigepealt üles leida. · Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm (CH3metüül, CH3CH2etüül jne...). Alküülrühma tähistatakse tähega R. · Nimetuse andmine: 1) Kõigepealt tuleb tuvastada pikim ahel (tüviühend). 2) Vaadata kui palju ja missuguseid asendusrühmi on peaahela (tüviühendi) küljes. 3) Vastavalt reeglitele (jälgides asendusrühmade asukohti) see
Eksamiküsimused: 1. Orgaanilise keemia põhisuunad, valemid ja struktuurvalemid, Lewise punktvalemid. Orgaanilise keemia põhisuunad: *Individuaalsete komponentide eraldamine looduslikest produktidest. *Ühendite süntees ja puhastamine.* Orgaaniliste ühendite struktuuri uurimine, struktuuri ja omaduste vahelise sõltuvuse selgitamine. Lewise punktivalemid: Aatomi valentselektronid on märgitud punktidena, mis on grupeeritud nelja võimaliku paarina ümber aatomi. Iga aatomi ümber tuleb moodustada oktett. 2. Orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur. Lewise struktuurid näitavad sidemete ja vabade elektronpaaride ligikaudset paiknemist molekulis. Lihtsamate ja keerukamate molekulide kuju kirjeldamiseks antakse sidemepikkused, nurgad sidemete vahel , nurgad tasandite vahel. Nomenklatuur: 1) trivaalsed nimetused(uurea); 2) pooltrivaalsed nimetused(atsetoon) ; 3) süstemaatilised nimetused (IUPAC) (etaanhape); 3. Aatomorbitaalid, hüb...
eesliide tsüklo-.) 2) Ahel nummerdatakse alustades ahela sellest otsast, mille algusele on lähemal kordne side. See on tingitud asjaolust, et numbrid kordse sideme ees peavad olema võimalikult väikesed (Mitmete kordsete sideme puhul tuleb valida peaahelaks selline ahel, kus kaksksidemeid on rohkem. Kui on tegemist tsüklilise ahelaga, siis nummerdamist alustatakse kordsest sidemest alates liikudes päripäeva.) 3) Loetakse süsinike arv peaahelas ja sellele vastavalt nimetatakse tüviühend. Kordse sideme tunnuse ees on sideme asukohta kajastav number. (Kui alkeeni molekulis on kaks, kolm või neli kaksiksidet, siis kirjutatakse alkeeni nimetamisel nende ette kreekakeelne arvsõna ehk vastavalt dieen, trieen, tetraeen) 4) Kui alkeeni molekul sisaldab ka asendusrühmi, siis kirjutatakse asendusrühmade nimetused tähestikulises järjekorras tüviühendi nimetuse ette. Mitme samasuguse asendusrühma korral kasutatakse eesliiteid di-, tri- tetra-, penta- jne. NÄITED:
penta, heksaan heksa jne). 85. Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan) 86. Hargnenud ahela korral: a) Leiame molekuli valemist pikima süsinikahela b) Sellele hargnemata ahelale vastav süsivesinik on tüviühend c) Hargnenud ahelaga ühendit käsitleme nii, nagu oleks tüviühendis teatud vesiniku aatomid asendatud süvivesinikrühmadega 87. Alkaanist pärit ühendusrühma nimetatakse alküülrühmaks 88. Alküülrühma nimetuse moodustamiseks lisatakse vastava alkaani sõnatüvele liide üül
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
