Füüsikalised omadused. Esimesed karboksüülhapped on vees lahustuvad, terava lõhnaga vedelikud, kõrgemad karboksüülhapped vees lahustumatud, tahked ained. Keemilised omadused. Reageerivad alustega, aluste oksiididega, metallidega, sooladega Etaandihape HOOC-COOH Hüdrosühapped - orgaanilised ühendid, kus esinevad funktsionaalsetest rühmadest karboksüülrühm ja hüdroksüülrühm üldvalem on: HO – R - COOH CH2 -OH -COOH hüdroksüetaanhape Füüsikalised omadused. Lihtsamad hüdroksühapped on vees lahustuvad viskoossed vedelikud või kristalsed ained. Keemilised omadused. Hüdroksühapped on tugevamate happeliste omadustega. Reageerivad happega ja alustustega Rasvhapped - alifaatsed karboksüülhapped, millede süsinikuahelas on 4-36 süsinikku, suurem osa neist on lipiidide ehituskomponendid Estrid - hapete ja alkoholide reageerimissaadused CH3COOC2H5 etüületanaat C3H7COOCH3 metüülbutanaat
vee ja iseendaga, väikse C-ahelaga lahustuvad vees hästi, vees mittelahustuvad ohutud, vedelad või tahked Kasutamine:HCOOH- sipelghape, CH4COOH- äädikhape, rasvhapped- plastide lisand, korrosiooniinhibiitor, polümeeride valmistamine, puuviljades, marjades(õun- ja sidrunhape) Karboksüülhapete derivaadid: Funktsionaalsed: Estrid: CH3COOC2H5 (metüületanaat) Amiidid: Asendus derivaadid: 1) Hüdroksühapped 2 hüdroksü propaanhape 2) Halogeen happed 2 kloro propaanhape 3) Aminohapped 2 amino propaanhape
Karboksüülhapped igapäevaelus Kaisa Kask Marek Grencstein 11.E Karboksüülhapped Orgaanilised ained Sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma R-COOH või HOOC-R Nimetused Tuletatakse süsivesinike nimetustest Lõppliide hape CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Monohapped Dihapped Aromaatsed karboksüülhapped Küllastumata karboksüülhapped Hüdroksühapped Nimetused 4 20 süsiniku aatomit sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse rasvhapeteks Üht või mitut aminorühma sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse aminohapeteks Triviaalnimetused HCOOH metaanhape (sipelghape) CH3COOH etaanhape (äädikhape) CH3CH2CH2COOH butaanhape (võihape) C4H9COOH pentaanhape (palderjanhape) HOOC-COOH etaandihape (oblikhape)
sidemega ühendid annavad meile polümerisatsiooni teel makromolekule) , CH 3CH2CH3, C2H5OH. CH2=CHCl( kunstnahk) Põhjendage! Polümerisatsioonis on kordne side C=C 20% nõrgem. Tekib karboahelaline molekul. Küllastamata ühendites on üks side 20% nõrgem ja selle katkemisel ühendid liituvad ja tekib makromolekul. 2. Leidke ainete loetelust polüestrite tekkeks vajalikud ained (dioolid 2-OH rühmad, dihapped, hüdroksühapped): HOCH2CH2CH2CH2OH, NH2(CH3), HOOCCH2CH2COOH, C6H6; H2N(CH2)4NH2, CH3CH(NH2)COOH, HOOC(CH2)3COOH, CH3OH, CH4 ; CH3CHOHCOOH; (leidke amiidide tekkeks vajalikud diamiinid, aminohapped, dihapped)- amiidide jaoks on oluline NH2 Polüestrid tekivad alkoholist, karboks.happest. 3. Loodusliku loomse kiuga sarnane on oma keemiliselt ehituselt polüamiidkiud. Valige antud loetelust, millised ained neist võiksid olla toorained polüamiidkiu valmistamisel: Alkoholid,
KARBOKSÜÜLHAPPE FUNKTSIONAALDERIVAADID on ühendid milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga, mis pole hüdroksüülrühm. *Karboksüülhappe asendusderivaadid ehk asendatud karboksüülhapped on halogeenhapped, hüdroksühapped, aminohapped jms.*Karb.happe. funkts.derivaatidest on tähtsaimas estrid ja amiidid. *Ester on vedel või tahke aine, paljudel neist on meeldiv lõhn.Kuigi estrid iseenesest ei ole eriti mürgised, on osal neist narkootiline toime, ning organismis lagunedes võivad mõnedest estitest tekkida väga mürgised ained.*Amiidid on tahked, tavaliselt värvusetud ained. Paljud amiidid on mürgised, kahjustades eeskätt maksa. *Karbonüülühendid on ühendid, mis
taluvusele. Niisutajad Niisutajad aitavad säilitada naha niiskus taset. Nad ei noorenda nahka ega vähenda kortse, kuid vahest neisse lisatakse vananemisvastaseid toimeaineid. 2 peamist funktsiooni : tänu lipiidide ehk rasvade sisaldusele tekitavad naha pinnale õhukese oklusiivse rasukihi, vältides aurumisest tingitud veekadu ja suurendades nii naha pindmise kihi sarvkihi -veesisaldust. humektandid, nagu glütseriin, uurea ja alfa-hüdroksühapped lisavad vett sarvkihti väljastpoolt ja soodustavad vee peetumist sarvkihis. Kõrgemates kontsentratsioonides on AHA-hapetel ka kooriv ja ketendust vähendav toime. Vigastatud nahale kandmise järgselt võivad uurea ja AHA-happed kipitada. Looduslikud nahahooldusvahendid Kosmeetika- ja tualetttoodete valmistajatel on kasutada üle 7000 koostisaine. Peaaegu 1000 neist on lõhnakemikaalid, enam kui 1000 neist koostisainetest on teatud oma kahjuliku mõju
KT 7 1. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias nõrgad happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata. Asendatud karboksüülhapped e. hüdroksühapped on puuviljades ja teistes looduslikes allikates esinevad orgaanilised karboksüülhapped. Aminohapped e. aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud.
Koostoimed : • Pole teada. Rasedus ja imetamine : • ei leitud tõendeid Skinoren`i võimaliku kahjulikkuse kohta inimestel raseduse ja rinnaga toitmise perioodil. Kõrvaltoimed : • Naha ja nahaaluskoe kahjustused(punetus,ketendus,sügelemine,põletustunne) Aselaiinhape ei põhjusta: • bakterite resistentsust antibiootikumidele • rasu tootmise vähenemist • fotosensitiivsust (päikesele tundlikkuse tõus) • pleegitust või plekke riietele 5. AHA-happed • alfa-hüdroksühapped ehk puuviljahapped .Nt glükoolhape. • (geelid, kreemid, maskid, pesemisvahendid, seerumid) • Kasutatakse toetava vahendina koos teiste paiksete ravimitega. • AHA-hapetel on kergelt kooriv ning rasu hulka vähendav toime • Vahel võivad põhjustada mööduvat kipitust, sellisel juhul võib AHA-happeid kasutada harvem või ainult probleemsematel kohtadel. • Peaks kasutama päiksekaitset või vältima nende kasutamist suvel. Valgusravi • P
EI TOHI teostada depilatsiooni ega teisi tugevatoimelisi kosmeetilisi protseduure ENIMKASUTATAVAD HAPPED Keemiliste koorimiste teostamiseks kasutatakse tänapäeval väga erinevaid aineid, millest enimlevinud on glükoolhape. Lisaks kasutatakse laialdaselt salitsüülhapet, resortsinooli, triklooräädikhapet, piimhapet. Erinevate kombinatsioonide puhul on võimalik individuaalse lähenemise korral leida just igale kliendile kõige sobilikum variant. AHA ja BHA happed Alfa-hüdroksühapped (AHA-d) on puuviljadest ja teistes looduslikes allikates erinevad orgaanilised happed, mis on tõhusad komponendid kosmeetikatoodetes. Neist enim kasutatakse: glükool -, piim -, viinamarja -, sidruni -, õuna -, mandel – ja püruuvhapet. Beta –hüdroksühapped on rasvlahustuvad. Kosmeetikas kasutatakse enim salitsüülhapet tänu rasueritust reguleerivale ja tõhusale antibakteriaalsele toimele. Hüdroksühapped leiavad sageli kasutust ravi toetavate vahenditena mitmete nahaseisundite
Kui seal asuks vesinik, oleks see aine aldehüüd. Asendades hüdroksüülrühma teiste elektronegatiivsete rühmadega, saab konstrueeridas uusi molekule, nagu nt KH kloriid (halogeniid), ester, amiid. -> Ühendeid, milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga, mis pole hüdroksüülrühm, nimetatakse KH funktsionaalderivaatideks. Lisaks funktsionaalderivaatidele on veel KH asendusderivaate ehk asendatud KHeid, nagu nt halogenohapped, hüdroksühapped, aminohapped jne. Funktsionaalderivaatidest on tähtsaimad estrid ja amiidid. Estrid on vedelad või tahked ained, paljudel neist on meeldiv lõhn. Osal neist on narkootiline toime. Vt. nimetamist õpik lk 30 o Estrite ja amiidide keemilisi omadusi Karbonüülrühma süsinikul on elektrofiilsustsenter (+), mida võivad rünnata nukleofiiilid. Estri leelise vesilahuse (hüdrolüüsi) toimel moodustuvad estrist happe sool ning alkohol. Seda nimetatakse ka estri seebistamiseks.
Neid kasutatakse siis, kui nahk tõesti vajab niisutust. Teatavasti on ka kuiv nahk vastuvõtlikum nahaärrituse, ekseemi või infektsiooni tekkeks. Niisutajatel on 2 peamist funktsiooni: Tänu lipiidide ehk rasvade (kolesterool, skvaleen, rasvhapped) sisaldusele tekitavad naha pinnale õhukese oklusiivse rasukihi, vältides aurumisest tingitud veekadu ja suurendades nii naha pindmise kihi sarvkihi -veesisaldust. humektandid, nagu glütseriin, uurea ja alfa-hüdroksühapped (piimhape või glükoolhape) lisavad vett sarvkihti väljastpoolt ja soodustavad vee peetumist sarvkihis. Kõrgemates kontsentratsioonides on AHA-hapetel ka kooriv ja ketendust vähendav toime. Vigastatud nahale (kratsitud või lõhedega) kandmise järgselt võivad uurea ja AHA-happed kipitada. Niisutajad võivad esineda losjoonide, kreemide või salvide kujul, sõltuvalt vee ja lipiidide vahekorrast. Tootevormi valik sõltub nahapiirkonnast ja naha kuivuse astmest
Karboksüülhapped Karboksüülhapped jagatakse: 1) süsivesinikradikaali järgi küllastunud karboksüülhapped propaanhape CH3CH2COOH küllastumata karboksüülhapped propeenhape CH2 = CHCOOH 2) karboksüülrühmade arvu järgi üheprootonihapped etaanhape (äädikhape) CH3COOH kaheprootonihapped etaandihape (oblikhape) (COOH)2 Karboksüülhapete funktsionaalderivaadid on: aminohapped aminopropaanhape CH3CH(NH2)COOH hüdroksühapped 2-hüdroksüpropaanhape CH3CH(OH)COOH oksohapped 2-oksopropaanhape CH3COCOOH I NOMENKLATUUR Karboksüülhapete üldvalem: R COOH. Funktsionaalrühm: COOH. Happeid vaadeldakse kui süsivesinike, milles viimane süsiniku aatom kuulub karboksüülrühma. Happe nimetus moodustatakse vastava süsivesiniku nimetusest, liites sellele sõna hape. HCOOH metaanhape CH3COOH etaanhape Mitmealuseliste karboksüülahpete molekulides on mitu karboksüülrühma.
Karboksüülhapped Karboksüülhapped jagatakse: 1) süsivesinikradikaali järgi küllastunud karboksüülhapped propaanhape CH3CH2COOH küllastumata karboksüülhapped propeenhape CH2 = CHCOOH 2) karboksüülrühmade arvu järgi üheprootonihapped etaanhape (äädikhape) CH3COOH kaheprootonihapped etaandihape (oblikhape) (COOH)2 Karboksüülhapete funktsionaalderivaadid on: aminohapped aminopropaanhape CH3CH(NH2)COOH hüdroksühapped 2-hüdroksüpropaanhape CH3CH(OH)COOH oksohapped 2-oksopropaanhape CH3COCOOH I NOMENKLATUUR Created by Riho Rosin 23 13666324649407.doc.doc Karboksüülhapete üldvalem: R COOH. Funktsionaalrühm: COOH. Happeid vaadeldakse kui süsivesinike, milles viimane süsiniku aatom kuulub karboksüülrühma. Happe nimetus moodustatakse vastava süsivesiniku nimetusest, liites sellele sõna hape. HCOOH metaanhape CH3COOH etaanhape
seotud mingi polaarse rühmaga (Cl, NH2, OR), mis pole hüdroksüülrühm (OH). Näiteks: · Tähtsamad karboksüülhapete funktsiooniderivaadid on estrid ja amiidid. · Karboksüülhappe asendusderivaat asendatud karboksüülhapped (radikaalis on asendatud üks või mitu vesiniku aatomit mingi asendusrühmaga). Näiteks: aminohapped, hüdroksühapped, halogenohapped jt. 2. Estrid · Ester karboksüülhappe funktsiooniderivaat, kus funktsionnalrühmaks on: O || C OR · Nimetused moodustatakse sarnaselt soolade nimetustega: 29 · Estrid on vedelad või tahked ained. Meeldiva puuvilja lõhnaga. Estrid ise ei
seotud mingi polaarse rühmaga (Cl, NH2, OR), mis pole hüdroksüülrühm (OH). Näiteks: · Tähtsamad karboksüülhapete funktsiooniderivaadid on estrid ja amiidid. · Karboksüülhappe asendusderivaat asendatud karboksüülhapped (radikaalis on asendatud üks või mitu vesiniku aatomit mingi asendusrühmaga). Näiteks: aminohapped, hüdroksühapped, halogenohapped jt. 2. Estrid · Ester karboksüülhappe funktsiooniderivaat, kus funktsionnalrühmaks on: O || C OR · Nimetused moodustatakse sarnaselt soolade nimetustega: 29 · Estrid on vedelad või tahked ained. Meeldiva puuvilja lõhnaga. Estrid ise ei
seotud mingi polaarse rühmaga (Cl, NH2, OR), mis pole hüdroksüülrühm (OH). Näiteks: · Tähtsamad karboksüülhapete funktsiooniderivaadid on estrid ja amiidid. · Karboksüülhappe asendusderivaat asendatud karboksüülhapped (radikaalis on asendatud üks või mitu vesiniku aatomit mingi asendusrühmaga). Näiteks: aminohapped, hüdroksühapped, halogenohapped jt. 2. Estrid · Ester karboksüülhappe funktsiooniderivaat, kus funktsionnalrühmaks on: O || C OR · Nimetused moodustatakse sarnaselt soolade nimetustega: 29 · Estrid on vedelad või tahked ained. Meeldiva puuvilja lõhnaga. Estrid ise ei
eriomadused. Need pole reeglina lihtsalt vastavate monofunktsionaalsete tüüpühendite aditiivsed omadused. Viimasest tulenebki, et just heterofunktsionaalsed ühendid on inimese metabolismi võtme- ühendid (põhimetaboliidid), mis täidavad spetsiifilisi biofunktsioone. Erinevate funktsionaalsete rühmade enamlevinud kooseksisteerimise variandid on: -NH2 ja -OH aminoalkoholid -NH2 ja -COOH aminohapped -OH ja -COOH hüdroksühapped -C=O ja -COOH oksohapped (ketohapped) -OH ja -C=O hüdroksüaldehüüdid ja -ketoonid Aminoalkoholid ja nende derivaadid Joon. 28 + H O CH 2 CH 2 N H 3 Etanoolamiin Inimorganismis sünteesitakse etanoolamiin (2-aminoetanool, Etanoolamiin joon
annaabi.ee 
