Aatomi kiirgamine (0)

Aatomi kiirgamine
Aatomi mikroilma käsitledes oleme tõdenud, et valguse mikrovälgatusi lähetatakse( saatma ) aatomist kvantsiiretel, üleminekutel energiatasemete vahel.
Võnkumine on olemuselt perioodiline kohavahetus.
Elektroni „koht“ aatomis on tema leiulaine.
Kvantsiiret tuleb käsitleda kui elektroni võnkumist ühest seisulainest teise, ühest elektronpilvest teise.
Kvantsiire on protsess, mis toimub lõpliku ajavahemiku jooksul.(mitte momentaanselt)
Elektromagnetlaine kiiratakse, kui elektron võngub ühest leiulainest teise.
Valguse neeldumisel lähtub protsess madalamast energiatasemest ja lõpeb suurema energiaga orbitaalil.
Kui kõik aatomi elektronid asuvad madalaimates (vähima energiaga) lubatud kvantolekutes, siis on aatom põhiolekus. Kui mõni elektron neelab footoni (saab endale footoni energia), siis tõuseb ta mõnele kõrgemale vabale energiatasemele ja aatom läheb ergastatud olekusse. Tagasi põhiolekusse minnes kiirgab aatom footoni; sellega naaseb elektron vähima võimaliku energiaga kvantolekusse.
aatomites on erinevate kvantolekute energiatasemete vahed erinevad, siis iga aatom kiirgab ergastatud olekust põhiolekusse naastes erineva energiaga (st lainepikkusega) footoneid.
Valguse teke aatomis
Valguse tekkimise aatomis selgitas esimesena N. Bohr . Tema kvanditud aatomimudel baseerub kolmel nn Bohri printsiibil:
1. aatom saab olla ainult kindlates statsionaarsetes olekutes (elektronidel on mitu võimalikku orbiiti ümber tuuma tiirlemisel. Tuumale lähemal on energia väiksem ja kaugemal suurem)
2. statsionaarses olekus aatom ei kiirga (elektronid ei vaheta orbiite )
3. üleminekul ühest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi (kui aatom saab energiat juurde, siis elektronid liiguvad suurema energiaga orbiitidele ja aatom tervikuna neelab energiat. kui elektronid liiguvad madalama energiaga orbiitidele, siis kiirgub aatomist ülejäääv energia valgusena. Sõltuvalt sellest, milline on elektroni liikumine, võib tekkida ka erinevat värvi valgus).
Valguse mikrovälgatusi lähetatakse aatomist kvantsiiretel, üleminekutel energiatasemete vahel
Valgus on elektromagnetlainetus
Kvantsiiret tuleb käsitleda kui elektroni võnkumist ühest seisulainest teise, ühest elektronpilvetl teise
Kvantsiire on protsess, mis toimub lõpliku ajavahemiku jooksul, mitte lõpmata nobe hüpe
Kvantseisundite eluiga
10 astmes -9 – 10 astmes -8 sekundit
Valguse võnkesagedus on 10 astmes 14 Hz
Selle ajaga jõuab toimuda tuhandeid kuni miljoneid valgusvõnkeid kiiratavas valguslaines
Kiirgamisaega ?t tõlgendatakse kui aatomi ergastatud seisundi iga, kestust
Valguse neeldumist aatomis võib vaadelda samalaadselt, ainult siis lähtub protsess madalamale energiatasemele vastavast seisulainest ja lõpeb suurema energiaga orbitaalil
Spektrijoonte intensiivsus
Mõne enetgiaga footoneid kiiratakse tihti, teisi harva Toimumissagedus on erinev
Eredadjooned – lühiealineseisund
Tuhmid jooned – pikaelaised (metastabiilsed)
Külm helendus
Luminestsenst on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine , vaid teised mõjutused
Valguseteke
Valgus tekib aatomis.
Valgus ei teki iseenesest; kiirgajateks on aineosakesed, mille (sise)energia muundub valguseks .
Selleks, et tekiks valgus, on vaja energiat.
Valguslained kannavad aatomist energiat ära ja aatomi energia väheneb.
Aatomid kiirgavad laineid mitte pidevalt, vaid lühikeste ajavahemike jooksul niinimetatud lainejadadena.
Pärast kiirgamist aatom kustub , st ei kiirga enam valgust
Aatom kogub mingi aja jooksul energiat (nt hõõglampi toob energiat elektrivool ), et siis jälle hetkeks valgust kiirata
Piltlikult võib kiirgavaid aatomeid ette kujutada kui plinkivaid majakaid. Ainult „aatomimajakate” puhul pole teada, kui kaua ta kiirgab, kui pikk on paus või mis värvi on kiirguv valgus...