Franz Joseph Haydn (1732-1809) Haydn oli pärit Alam-Austriast Rohrau külast tõllassepa perest. Pere oli musikaalne. Kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8-aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Ta õppis klaviiri- ja viiulimängu ning omandas teooria ja kompositsiooni põhialused. Toomkoolist lahkus Haydn häälemurde tõttu. Ta polnud nõus õppima vaimulikus, nagu seda soovisid vanemad, ning jäi seetõttu ilma nende rahalisest toetusest. Mõnda aega teenis elatist klaveriõpetajana, viiuldajana orkestrites ja ansamblites ning toapoisi ja saatjana Napoli kuulsa lauluõpetaja Nicola Porpora juures. Ta üüris tuba Viini juuksuri Kelleri juures, kellele tasus üüri õpetades juuksuri kahele tütrele klaverit. Haydn armus nooremasse ja tegi abielu ettepaneku, kuid neiu keeldus ja Keller pakkus vanemat tütart ja Haydn abielluski Maria Annaga. 1761. aastal asus Haydn Ungari vürst Ez...
Georg Friedrich Händel 1685 - 1759 Saksa helilooja. Händel on kõrvuti Bachiga barokkajastu muusika suurkuju. Ta oli oma elu ajal väga kuulus. Tema looming on olnud eeskujuks paljudele järgmiste põlvkondade heliloojatele ja mitmed tema oratooriumid on jäänud kontserdilavadele nende loomisajast tänase päevani. Händel sündis 1685. aastal Saksamaal Halles õukonna kirurgi jõukas perekonnas. Kuigi eakas isa oli poja muusikukarjääri vastu, lisandusid juurastuudiumile siiski muusikaõpingud ühe tollase tipporganisti juures. Händel õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Korralik pärandus isalt võimaldas tal elada vaba muusiku elu organisti, viiuldaja, klavessinisti
Georg Friedrich Händeli elu ja looming Georg Friedrich Händel sündis 23. veebruar 1685 Saksamaal Halles. Ta oli saksa helilooja kes elas suurema osa oma elust Inglismaal. Lapsena õppis Händel orelit, klavessiini ja viiulit. Ta tundis juba väiksena muusika vastu suurt huvi. 1702 läks siiski isa soovil õppima õigusteadust ent samal ajal töötas organistina. 1706-1712 külastas Händel Itaalia muusikalinnu. Ta kohtus seal heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Händel oli 1710. aastast Georg Ludwigi õukonnas kapellmeister. 1712. aastast elas ta Londonis ja 1726. aastal võttis Suurbritannia kodakondsuse. Händel loominguline tegevus muutus inglise muusikakultuuri suureks osaks. Varsti aga läks tema itaaliapärane ooper Londonis moest ja teda tabas mitu pankrotti. Aga kui ta hakkas 1730. aastal looma inglise keelseid oratooriume saavutas uue populaarsuse. 1751. Aastal algas Händeli nägemise kiire halvenemine kuni ta jäi täies...
See ajastu valitses 16.saj lõpust 18. sajandi alguseni. Stiil saab nime portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab veidrat, ebareeglipärast. Sellel ajastul eksisteerivad koos nii vana kui ka uus muusika. Kunstiteoste sisuks eelistati valida igapäevast elu või antiiklegende. Stiil ülistas kaunidust, toresust, kangelaslikkust ja liikumist. See oli suurte kontrastide aeg. Itaalia TUNTUMAD heliloojad: Claudio Monteverdi (1567- 1643), Areangelo Corelli (1653-1713), Antonio Vivaldi (1678-1741). Barokkooperile pani aluse Claudio Monteverdi. Ooperite ülesehitus oli lihtne ja tegevusi vähe. Saateorkester koosnes keelpillidest ja klavessiinist. Sisu tavaliselt eluline, ajalooline või koomiline. Uueks zanriks saab tantsusüit ja võitis populaarsust kogu Euroopas. See koosnes paljude rahvaste erinevatest tantsudest. 4 tantsu muutuvad kohustuslikuks. Need tantsud on: 1 ALLEMANDE - 2 osaline saksa tants rahulikus tempos. 2 - COURANTE - 3 osaline p...
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händel kirjutas oma ooperid ajal, mil tõsine ooper kaotas oma koha muusikaelus · Händeli ooperite meespearollid on kirjutatud kastraatlauljaile · Baritonile ümberseatuna kaotavad nad muusikaliselt · Tihti laulavad neid rolle metsosopranid · Tänapäeval on võimalikuks kompromissiks kontratenorite kasutamine Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Majanduslikult raske periood 1730. aastatel sundis Händelit otsima uusi võimalusi · Oluliseks sai tema loomingus tagasipöördumine oratooriumi juurde · Händeli esimesed ingliskeelsed oratooriumid olid muusikaliselt üsna kirevad · Ainestik oli pärit Vanast Testamendist · Publiku vastuvõtt neile oratooriumidele oli hea Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Oratooriumi edu üks põhjusi oli kahtlemata ingliskeelne tekst
muusikaajalugu I" London ooperid · Händel kirjutas oma ooperid ajal, mil tõsine ooper kaotas oma koha muusikaelus · Händeli ooperite meespearollid on kirjutatud kastraatlauljaile · Baritonile ümberseatuna kaotavad nad muusikaliselt · Tihti laulavad neid rolle metsosopranid · Tänapäeval on võimalikuks kompromissiks kontratenorite kasutamine Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Majanduslikult raske periood 1730. aastatel sundis Händelit otsima uusi võimalusi · Oluliseks sai tema loomingus tagasipöördumine oratooriumi juurde · Händeli esimesed ingliskeelsed oratooriumid olid muusikaliselt üsna kirevad · Ainestik oli pärit Vanast Testamendist · Publiku vastuvõtt neile oratooriumidele oli hea Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid
Händel: ilmalik muusika (peamiselt ooperid) kirjutas ka oratooriumeid, homofooniline muusika, reisis palju ja teostes olid ühendatud saksa, itaalia, inglise ja prantsuse elemendid 2. Mis on passioon? Passion on vaimulik oratoorium (eriliik), sisu on kristuse kannatused 3.Passiooni ja ooperi erinevus Passionis puuduvad kostüümid ja lavaline liikumine 4. Bachi lemmikzanrid Klaviirteosed, teosed orelile, kantaadid, süidid, oratooriumid 5. Mis keeles on Händeli ooperid? Itaalia keeles 6:Händeli ooperite peakangelased 7.Miks on osa Bachi orkestrikontserte Brandenburgi kontserdid? Seal olid mingid esimesed kontserdid vms ???? 8.Kes on kantor? kiriku muusika õpetaja 9.Mis stiili arendas Bach täiuseni? Polüfoonilist muusika stiili 10.Bachi tuntuim oreliteos mõttetu 11.Nimeta mõni Bachi ilmalik kantaat mõttetu 12. Bachi tähtsaim töökoht elus mõttetu
ning tema anne avanes peamiselt ooperis, mida Bach üldse ei kirjutanud. 1720. aastal tegid rikkad aadlikud ettepaneku asutada Londonisse Itaalia ooperi teatritrupp. 1720-1728 ,,Kuninglik akadeemia" Londonis tegutsev itaalia ooperi teatritrupp. Kuni 1734 ,,Kuninglik akadeemia 2". 20 aasta jooksul kirjutas ta igal aastal 1-2 ooperit. 1751. aastal, kui töötas oratooriumi ,,Jeptha" kallal, jäi ta pimedaks. 1741 kirjutas ta viimase ooperi. Händel suri Londonis 15. apr 1759. Looming 1. Oratooriumid. ,,Messias", ,,Simson", ,,Iisrael Egiptuses", ,,Juudas Makabeus". Oratooriumid olid edukad juba helilooja eluajal, üheks põhjuseks onglisekeelne tekst. Oratooriumide kõrgaeg Händeli loomingus algas 1739. a. Tema oratooriumid olid ooperlikud ja dramaatilised, suur osa oli kooridel. Enamik süseedest on pärit Vanast Testamendist, kesksel kohal on juudi rahva võitlus ja kannatused. 2. Concerto grosso. ,,Kuninglik tulevärgimuusika", ,,Veemuusika" 3. Ooperid
psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate.
abiorganist toomkirikus ·1703 lahkub Hamburgi Hamburg 17031706 · Viiuldaja, klavessiinimängija, orkestrijuht · Esimesed ooperid "Almira" ja "Nero" º º Händel mõistis, et vajab ooperi vallas koolitust ºº 1706-1709 Itaalia. Mõjutused ja abi karjääris Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlatti. Suurim menu ooperil Agrippina. Esimesed oratooriumid. Itaalias suur edu. Võtab vastu tööpakkumise kappellmeistri kohale Scarlatti Georg Ludvigi õukonnas. Corelli Kui kaua kestis reis Londonisse? London ja Händeli edukad ooperid. !!!36 ooperit!!! · Rinaldo suur menu Kuninglikus Teatris Rinaldo · Alates 1719 Londoni teatrijuht,Kuninglik Muusikaakadeemia asub Kuningliku Teatri ruumes. Kirjutab hulgaliselt oopereid:
............................................................................................................... 3 2. ELU- JA LOOMINGUPERIOODID.................................................................................. 5 3. HÄNDELI LOOMING...................................................................................................... 6 3.1 Händeli ooperid......................................................................................................... 6 3.2 Händeli oratooriumid................................................................................................. 6 3.3 Veemuusika ja tulevärgimuusika............................................................................... 7 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................... 8 2 SISSEJUHATUS
katki jätsid. Händel mõistis, et vajab ooperivallas veel tublisti koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. Itaalia ja Hannover (1706-1712) Itaalias külastas Händel Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Roomas ja Napolis puutus ta kokku Corelli ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. Roomas pääses ta mõjukaimate kardinalide muusikasalongidesse ja esitas seal 1708 oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli. Scarlatti eeskujul kirjutas Händel Itaalias sadakond kammerkantaati ning saavutas kohe suure edu ka oma ooperitega. Suurim menu oli ooperil ,,Agrippina" 1709. a. Veneetsias. Händel omandas itaalialiku kirjaviisi ja see oli edaspidi ta käekirja peamine lähtepunkt. Händelile tehti edu tõttu palju tööpakkumisi. 1710 võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Varsti sõitis Händel kaheksaks kuuks Londonisse.
4.gique-inglise tants 2/4 taktimõõdus, väga kiire Orlandius Lassus- 1532-1594, kirjutanud 1000 teost,kirjutas igas zanris, muusika oli helge särav rõõmus, on võrreldud Rubensiga. giovannu pürluigi da palestrina- 1525-1594, 100madrigali, 100missat, 250 motetti, ainult polüfoonia koorimuusikas, võrreldakse raffaeliga. Johann Sebastian Bach-(1685-1750)fuuga passion, vaene , vanas eas pime,polüfooniliselt kirjutas Georg Friedrich Händel-(1685-1759)ooperid oratooriumid, vaene , vanas eas pime,polüfooniliselt kirjutas juhtuvad muusikamaad itaalia-euroopa eeskuju, tähtsaim asi laul, tähtsaim zanr ooper. nt Domenico Scarletti(1658-1757) prantsusmaa-ülistati rikkaid,zanr ooper ja ballett Jean Baptiste Lully(1632-1764) inglismaa-üldine oli klavessinimuusika 8Henry Purkell(1659-1695) saksamaa-koorilaul, orelimuusika Bach, Händel Missa-Rooma kaoliku kiriku jumalateenistus Reekviem-teos surnute mälestamiseks
meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu.Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus.Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate
Primadonna- naispeategelane ooperis Secco retsitatiiv- kiire kõnemeloodiat jäljendav laulmine Passioon- oratooriumizanri alaliik, ulatuslik helitöö, mille läbiv teema on Kristuse kannatused ja ristisurm. 23. Bachi loomingu perioodid 1. Arnstadt ja Mühlhausen 2. Weimar 3. Köthen 4. Leipzig 24. 300 kirikukantaati ,,Kantaat nr 140" 20 ilmalikku kantaati 2 (säilinud) passiooni- ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon" Missad- missa h-moll Oratooriumid ,,Jõuluoratoorium" 25. Tokaata d-mollis Klaviirimuusika Süidid ,,Inglise süidid" ,,Prantsuse süidid" Klavessiiniteosed ,,Prelüüd ja fuuga" h-moll 26. Sündis õukonna kirurgide perekonda, millega kaasnes klats ja keelepeks. Pere ei pooldanud eriti Händeli muusika õppimist. Hamburg- 1.viiuldaja, siis klavessiinimängija ja siis dirigent. Itaalia- loomingu peamine käekirja lähtepunkt + kapellimeister London- juhtis Rinaldo ooperiteatrit
muusikaharidusest. Vokaalmuusika: „Johannese passioon“, „Matteuse passioon“,“Jõuluoratoorium“ Instrumentaalmuusika: „Inglise süidid“, „Prantsuse süidid“, „Anna Magdalena Bachi noodivihik“ 12. 2 fakti G.Fr.Händeli elust, nim. ka 2 ooperit ja 2 oratooriumi. (žanrinimetus kirjuta ka). Õppis viiulit, klavessiini, orelit ja kompositsiooni. Sündis Halles õukonna kirurgi- habemeajaja jõukas perekonnas. Ooperid- „Julius Caesar“, „Xerxes“ Oratooriumid – „Messias“, „Simson“ 13. Kust on pärit Händeli ooperite peategelased, miks neid tänapäeval harva esitatakse? Händeli ooperite peategelased olid antiikmaailmast. Händeli oopereid esitatakse tänapäeval harva, sest meespeaosad olid kirjutatud kastraatidele ning ümberseatult baritonile või metsosopranile kaotavad nad muusikaliselt. 14. Nim. Bachi jaHändeli 2 sarnast ja 4 erinevat joont. Mõlemad sündisid samal aastal (1685) Saksamaal, mõlemad jäid pimedaks
Hector Berlioz(1803-1869)14aastaselt komponeeris oma esimese teose,1826 astus Pariisi konservatooriumi,suur ooperihuviline,1830 valmis esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku. Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestr...
midagi meloodiast, mida ooper esmajoones vajab. Händel mõistis, et vajab ooperivallas veel tublisti koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. Itaalia ja Hannover (1706 1712) Roomas ja Napolis puutus ta kokku Corelli ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. Roomas pääses ta mõjukaimate kardinalide muusikasalongidesse ja esitas seal 1708. aastal oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli. Scarlatti eeskujul kirjutas Händel Itaalias sadakond kammerkantaati ning saavutas kohe suure edu ka oma ooperitega. Suurim menu oli ooperil ,,Agrippina" 1709. aastal Veneetsias Itaalia ja Hannover (1706 1712) Händelile tehti edu tõttu palju tööpakkumisi. 1710. aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Varsti sõitis Händel kaheksaks kuuks Londonisse.
on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus.Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate
saj II poolde, tema loodud organumid hiljem Roomas. 19-aastaselt sai temast sama kiriku organist ja tähelepanu ei tõmmanud; muusikalise hariduse sai vanemalt vennalt vürsti lõbustamiseks muusikat; oratooriumid "Loomine" ja kahehäälsed. Ülemine, gregooriuse koorijuht. 1551. aastast tegutses Palestrina Roomas ja omal käel õppides; Ta elu kulges alalises töös õue- või "Aastaajad" (I ilmalik oratoorium); sümfooniad (104), koraalile lisatud hääl on erakordselt liikuv kirikukomponistina, lauljana ja koorijuhina, sealjuures viimased kirikukomponistina
psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate.
*Ooper peab olema muusikaline draama kus on seos nii sõna kui muusika vahel. Kõige tuntuim reformiooper: "Orpheus ja Euridyke" Franze Joseph Haydn (1732 1809) *Ta on Austria helilooja. Ta on sümfoonilse muusika isa. *Tema muusika oli rõõmsameelne ja särav Looming: Ta on kirjutanu 180 sümfooniat("Kana sümfoonia", "Karu sümfoonia", "Üllatus sümfoonia "Kella sümfoonia", "Lahkumis sümfoonia") 15 kammerteost, 30 ooperit oratooriumid "Loomine"(räägib maailma loomisest) "Aastaajad"( Räägib talupojatöödest erinevatel aasta aegadel) Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) Mozart oli geenius, keda sünnib tuhane aasta kohta vaid üks. *Ta ol silma paistev komponist *Ta suutis kuuldud lood veatult peast ette mängida, ning kui ta kirjutas noote ei teinud ta ühtegi parandust. *Mozart oli väga naiivne ja edev inimene, ta ei uskunud, et maailma ültse võiks eksisteerida
(renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loome suund, mitte koolkond. Nüansid, mida jälgiti: hoiduti äärmuslikest emotsioonidest, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika). 1. Balletid: ,,Tulilind", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõdurilugu", ,,Petruska", ,,Pulcinella" 2. Ooper-oratoorium: ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3. Täispikk ooper: ,,Elupõletaja tähelend" 4. Orkestrimuusika: ,,Sümfoonia kolmes osas", ,,Viiulikontsert", ,,Sümfoonia puhkpillidele" Stravinski on nagu Bach valede nootidega. On olnud Rimski-Korsakovi eraõpilane. On ooperilaulja poeg. Sai aadli hariduse ja kasvatuse. 1905 a. lõpetas Peterburi Ülikooli
Julius Caesar.Händel on kirjutanud üle 40 ooperi, nendest 36 komponeeris ta Inglismaal. Vokaalloomingu suurema osa moodustavad vaimulikud kooriteosed.1737.a. täielik majanduslik krahh, ajurabandus ning aja trend, mis nõudis piiblil põhinevat muusikalist meelelahutust, olid tõukejõuks ka Händeli loomingulisteks muutusteks. Ta hakkas kirjutama oratooriume , mis põhinevad põhiliselt piiblisündmuste tekstidel. Händeli oratooriumid, kus koor on idee kandjaks, avaldavad suurt mõju tulevikule. Eriti kõige kuulsam oratoorium "Messias", mille esiettekanne toimus 1742.a. väga menukalt, hiigelettekanded Inglismaal kuni 1000 esitajaga. Need ettekanded olid sageli kooride loomise põhjuseks.Kirjutas 1-2 oratooriumi aastas. Kokku on ta kirjutanud umbes 30 oratooriumi, 2 passiooni ja umbes 20 vaimulikku teost. Lisaks vaimulikele kooriteostele kirjutas Händel ka ilmalikke vokaalteoseid: kantaate, aariaid, duette, tertsette
eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism Neoklassitsism on loome suund, mitte koolkond. Nüansid, mida jälgiti: hoiduti äärmuslikest emotsioonidest, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika). 1. Balletid: ,,Tulilind", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõdurilugu", ,,Petruska", ,,Pulcinella" 2. Ooper-oratoorium: ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3. Täispikk ooper: ,,Elupõletaja tähelend" 4. Orkestrimuusika: ,,Sümfoonia kolmes osas", ,,Viiulikontsert", ,,Sümfoonia puhkpillidele" Stravinski Stravinski on nagu Bach valede nootidega. On olnud Rimski-Korsakovi eraõpilane. On ooperilaulja poeg. Sai aadli hariduse ja kasvatuse. 1905 a
Lipzigis kontrot. Oli kappelmeister ja õukonna muusika direktor muusik. Isiklik elu Elas kogu elus Saksamaal(?). Polnud naist ega lapsi. Jäi Teenis jumalat läbi muusika pimedaks. Jäi kolm korda tegemise. Probleemid tervisega. panktrotti. Jäi pimedaks. Looming, zanrid, tähtsamad Oratooriumid, passioonid, Ooper, passioon, orkestrisüit, teosed orkestrisüidid, kantaadid, fuuga oratoorium ,,xerxes" ja ,,h moll fuuga" ja ,,kohvikantaat" ,,julius caesar"
Georg Friedrich Händel (1685 1759) 10. klass Erinevalt Bachist oli Händel ajastuga kooskõlas Tema heliloomingut tunnustati Bach ja Händel seisavad ajateljel kõrvuti, kuid esimene vaatab seljataha, teine ette Oli I vabakutseline helilooja Elust Sündis Halles Saksamaal (Eisenachi lähistel) On nii saksa kui inglise rahvushelilooja, sest alates 1712 elas Londonis 1719 1723 oli Londonis ooperiteatri juht Sünnimaja Looming I helilooja, kes ühendab Euroopa eri muusikakeeled universaalseks tervikuks (so iseloomulik klassitsismile!) Instrumentaalzanrid: Kontserdid, concerto grossod, süidid ("Tulemuusika", "Veemuusika") MK "Tulemuusika" Vokaalsümfooniline muusika Üle 40 ooperi ("Xerxes", "Alcina", "Agrippina", "Rinaldo") Üle 30 oratooriumi ("Messias", "Juudas Makabeus", "Iisrael Egiptuses") - milles seisneb erinevus Ba...
Renessansi aegne ansamblilaul asendus barokiajal soololauluga Eeskujuks oli antiikkreeka luule, kus tekstil ja muusikal oli võrdne tähtsus. Lauldi pillide saatel, kõige olulisem pill oli lauto. Ekkisid aariad ja retsitatiivid. Aaria tundeid väljendav soololaul Retsitatiiv - kõnelaul Kantaat- mitmeosaline vokaalteos solistile või koorile enamasti pillide saatel. Oratoorium mitmeosaline dramaatilise või eepilise sisuga teos solistidele, koorile ja orkestrile. Baroki ajastul olid oratooriumid enamasti vaimuliku sisuga. Passioon on oratooriumi eriliik, mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast. Georg Friedrich händel Almirena aaria ooperist ,,Rinaldo" Esimene ooperiteater maailmas avati 1637 aastal Veneetsias. La Scala Milanos Metropolitan Opera New York Gloria In Excelsis Deo ,,Gloria" RV 589 1.osa Antonio Vivaldi O Sing Unto The Lord A New Song Georg Friedrich Handel . Ooper tekkis 17.saj alguses Firenzes ühes haritlaste rühmas, mida nimetati camerata. Võtsid
BACH SARNANE HÄNDEL Elas sissetulekust Sama silmaarst Suutis ennast oma vaevu ära, ei jätnud muusikaga väga hästi perele pärast surma ära elatada midagi Eluajal eriti tema Mõlemad jäid elu lõpul Sai populaarseks oma muusikat ei hinnatud pimedaks eluajal Reisis ringi saksamaal, Sama sünniaasta (1685) Reisis palju maailmas laias maailmas ei ringi, sealt ka tema käinud populaarsus Palju lapsi (20) Kasvasid ilma Ei loonud peret vanemateta (Bachil 2 abielu polnud kumbagi,vend kasvatas, Händelit kasvatas ema) Elu viimased 20 aastat Mõlemad on õppinud ...
markkrahvile. Tooma kiriku kantori ja linna muusikadirektor.Igal pühapäeval kantaat. Leipzigi kõrgpunktiks MATTEUSE PASSIOON(1727-29). 1740.eemaldus muusikaelust. Suri pimedana. Üksik ja kinnine pereinimene. Sai kuulsaks peale surma. GEORG FRIEDRICH HÄNDEL (1685-1759). Palju oopereid. Hannoveriga Inglismaale. Isa kirurg/habemeaja. Maeti sinivereliste hulka(Westminster Abbey'sse). Orel ja viiul. Ka pime. Ei abiellunud kunagi(särav selts- konnainimene, eelistas mehi). Kuulus eluajal. Oratooriumid INGLISE KEELES ja ITAALIA KEELES(palju koore, rahvas) Oratoorium "Messias" (1741; ettekanne 1742)-puudub jutustus. Tegi koorilaulu kuulsaks. Orkestriteosed.
Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt ...
Ferenc Liszt(1811.1886) Oli üks väljapaistvaim pionist helilooja, pedagoog, dirigent ja muusika bublitsist. Sündis Ungaris Saksa keelt kõnelevas piirkonnas, Ei õppinud korralikult ungari keel ära. Isa oli harrastusmuusik. Pionisti võimed avaldusid väga varakult 9aastaselt esines publiku ees. Ungari aadlikud olid nõus toetama tema muusikaõpinguid Viinis. Komposisatsiooni õppejõuks oli Salieri. Oma õpingute ajal kohtus ta Beethoveniga. Hiljem õppis Pariisis eraviisiliselt teooriat ja komposisatsiooni. 1827a. Isa suri ja ebaõnnestunud armusuhe vallandas temas sügava kriisi. Ta eraldus sõpradest tuttabatest ja süvenes religioonsesse müstikasse. 1830 hakkas tegelema muusikalise enesetäiendamisega. Üheks kõrghetkes tema elus sai kohtumine viiuli virtuoosi Paganiniga. 1832 armus ja põgenes Itaaliasse. Kooselus krafinnaga sündis kolm last ja ühest lapsest sai Wagneri naine. 1842 aastast töötas Liszt Weimari õukonna kapellmeistrina. Ta muutis We...
milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse. · Suurimaks fuugameistriks peetakse Johann Sebastian Bachi ("Toccata ja fuuga dmoll" ja "Väikesed prelüüdid ja fuugad"). Oratoorium · Oratoorium on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. · Palju oratooriumeid kirjutas Georg Friedrich Händel. · Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Passioon · Passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil. · Passioonide teemadeks olid Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. · Tuntumaid passioone on Johann Sebastian Bachi "Matteuse passioon" ja "Johannese passioon".
Vokaal-sümfooniline muusika 1.Oratoorium- on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Georg Friedrich Händeli tuntumad oratooriumid on ,,Messias". 2.Passioon- on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. Tuntuim passioon on Johann Sebastian Bachi ,,Matteuse passioon" 3.Kantaat- on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Barokiajastul oli kantaat aaria kõrval tähtsaim vokaalzanr. 17
Hannoveri kuurvürstist sai 1714.a. Inglise kuningas George I . London 1712-1759 Londonis pühendus Händel ooperiloomingule. Temast sai "Kuningliku Muusikaakadeemia" (nii nimetati tollal ooperiteatrit) juht. Vaatamata esialgsele suurele edule elas Händel üle kolm teatri pankrotti ning 1737.a. tabas teda ajurabandus. Nüüd oli Händel sunnitud otsima uusi võimalusi, et kriisiolukorrast pääseda. Ta hakkas kirjutama rohkem instrumentaalmuusikat, kuid tõelise menu tõid talle oratooriumid. Viimased aastad 1751.a. hakkas helilooja nägemine nõrgenema. Pärast kolme ebaõnnestunud silmaoperatsiooni jäi ta päris pimedaks. Händel esines oma elu viimastel aastatel veel dirigendi ja organistina, kuid uusi teoseid ta enam ei kirjutanud. Helilooja suri 14. aprillil 1759.a. ning on maetud Londoni kirikusse Westminster Abbey´sse, kuhu maetakse ainult kõige kuulsamaid ja väärikamaid inglise kodanikke. Looming Tähtsamad teosed:
(näiteks, muusikas Sophoklese draamale Oidipus, 1947, Viiendas sümfoonias Di tre re, 1950). Samas huvitasid heliloojat ka üldinimlikud teemad. Nii valmis 1953. aastal üks huvitavamatest vokaal-sümfoonilistest teostest Une Cantate de Noël (Jõulukantaat). 1947. aastal tabas Honeggeri südameatakk, kuid elu lõpuni püüdis helilooja säilitada aktiivset eluviisi. Looming Honegger komponeeris kõikides zanrites. Tema loomingut esindavad: sünteesooperid ja dramaatilised oratooriumid (10), operetid (3), balletid (17), sümfooniad (5), süidid, sümfoonilised poeemid, prelüüdid jt orkestriteosed (kokku 11), kontserdid (2 tsellole, orkestrile ja flöödile ning inglissarvele ja keelpillidele), kantaadid ja oratooriumid (5), kammerinstrumentaalteosed, klahvpillimuusika, romansid ja laulud, muusika draamaetendustele (ca 30), muusika kuuldemängudele ja filmidele (40), kirjandusteosed (2). 1920
lõu uue klaverimängustiili, klaveri kõla jõuliseks, värvikaks, jäädes poeetiliseks programmilise muusika pooldaja ja arendaja põhirõhm klaverimuusikal, sümf teostel. Ka improvisatsioonilisi teoseid uus zanr sümfooniline poeem (1osaline, tav sonaadi vormis, konkreetse sisuga) sümfoonia poeemid, ungari rapsoodid, konsertetüüdid, klaveripalad, 2sümfooniat klaveripalade tsüklid, 90 laulu ja romanssi reekviem, oratooriumid, kantaadid Franz Schubert (1797-1828) austria helilooja kooliõpetajaperes, elas sõprade juures, loomingu tähtsaim osa laulud helikeel-väga väjendusrikkad, meeldejäävad meloodiad, tähtis osa klaverisaatel toob esile tunnete ja meeleolude varjundeid sagedane mazoori ja minoori vaheldumine üle 1,5 tuhande erinevas znris teose sõbralik,heatahtlik,siiras,südamlik ka tema muusika loomingus esikohal isikulised läbielamised,mõtted,unistused soololaulud muutis konsertteosteks
Mozartiga. Haydn ei jätnud Mozarti muusikat kunagi kiitmata ning Mozart vastas sellele, pühendades temale kuus oma kõige parematest keelpillikvartettidest. Haydn, kelle sümfooniaid oli hakatud 1780. aastail Inglismaal avaldama, sõitis 1791. aastal ära Londonisse. Sinna jäi ta 18 kuuks, mille jooksul kirjutas oma "Londoni sümfooniad". Kõikjal, kuhu ta ka poleks läinud, saatsid teda kiiduavaldused. Viimase loomepuhangu ajal Viinis aastatel 1796-1801 lõi Haydn oma oratooriumid "Loomine" ja "Aastaajad". Haydni muusika on enamasti niisama päikeseline ja vastuoludeta, nagu oli ta elugi.
poeetilist/filosoofilist ideed, kirjanduslik ainestik) Tuntud sünfooniad on veel Tosso, Orpheus. Uudselt kõlavad ka kaks kooriga sünfooniat (faust, dante). Klaverimuusika tipus klaveritsükklid (armuunelmad, rännuaastad (1, 2, 3)). Lisandub hulk ungari teemalisi klaveripalasid: etüüde ja teisi väikevorme. Omaette väärtus on 400 klaveritranskripti. Need on tõlgendused/üleskirjutused teiste heliloojate teostest klaverile. Vokaalmuusika teosed (beethoveni kantaat), mõned oratooriumid, missad ja vokaalsünfoolilised on teisejärgulised. 20 ungarimeelsust toonitavat ungari rapsoodiat (eri teemadele rajatud virtuoosne instrumentaalteos) Tal oli igaks aaastapäevaks eri lips.
mängida oskas (orel. klavessiin, klavikord), nii et ükski kaasaegne temaga v& otilde;istelda ei suutnud ega julgenudki. Armastas ka viiulit. Kirjutas Chaconne (vana hispaania tants pidevalt korduva teemaga), mis kuulu viiulisüiti. Palju on loonud ka Concerto Grosso'sid (nt. Kuus Brandenburgi kontserti). Seoses klaveri kasutu selevõtuga kirjutas Bach "Hästi Tempereeritud Klaver"-i 2 osa (á 24 prelüüdi ja fuugat). Kooriteosed on enamasti piiblitekstile- kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid. Ta eiras kirikumuusikale esitatud range id nõudeid ja sai tihti etteheidete osaliseks, et missad ja passioonid on "ooperlikud". LOOMING: "Johannese passioon" "Matteuse passioon" "h-moll missa" ILMALIKEST TEOSTEST: "Kohvikantaat" "Külakantaat" Forte ja p iano ilmuvad tema teostes üleminekuta. Meeleolu ei muutu kogu teose või osa vältel. Muusika majesteetlikku voogu toetab kindlalt enamasti ühtlases rütmis liikuv bass. Bach ei käinud kordagi välismaal. Suri pimedana
1791 kutsus Londoni kontserdiettevõtja Salomon ta Londonisse. Seal pidi ta kirjutama 6 sümfooniat ja 1 ooperi. Londoni menu kroonis Oksfordi ülikooli muusikdoktori kraadi saamine. Sellele pühendas ta oma 92. sümfoonia. Teist korda sõitis Haydn 1794 aastal Londonisse mille käigus valmisid veel 6 sümfooniat. Londonis valminud 12 sümfooniat võib pidada tema loomingu tipuks. Seal tutvus ta ka Händely oratooriumitega, millede mõjulvalmisid hiljem temalgi oratooriumid loomine ja aastaajas ning kuus missat. 1795 aastal kuni surmani (1809) elab Haydn Viinis. Sinna perioodi jääb ka patriootiline keisri kvartett, millest sai hiljem saksa hümn. Ta kirjutas kokku 104 sümfooniat, 77 keelpillikvartetti ja 24 ooperit. Lisaks veel vokaalsuurvorme(missasid ja oratooriume) Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister. Ta loomingus on esindatud peaaegu kõik zanrid.
Antonio Vivaldi 1678-1741 Vivaldi on itaalia helilooja, kes arendas välja soolokontserdi ning rajas programmilise (helimaalingulise) orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole eriti palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach. Lapsepõlv Vivaldi sündis 4. märtsil Veneetsias Püha Markuse kiriku viiuldaja peres. Poiss oli sündides haiglane ning vanemad kartsid, et ta ei jää ellu. Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja muusikaharrastustega. Sagedased hingamisteede haig...
Ferenc Liszt · Ung a ri p ia nis t ja h e lilo o ja · Ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas · 19.sajandi suurim klaverivirtuoos ning sümfoonilise poeemi looja · Andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata · Arendas klaverimängimise tehnikat · Aitas heliloojatel rohkem kuulsust saavutada mängides oma kontserditel nende teoseid · Liszt oli ajastu säravaim pianist ja kuulsaim klaveripedagoog. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit Lapsepõlv · Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal · Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt oli sündinud Austrias · Imepärased muusikaanded avaldusid juba 5aastaselt · 9aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades Muusikaõpingud · Liszti esimeks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis Esz...
teatris Skandaalne teos Uudsus seisnes... Puudus tavapärane jutustav süzee. Venemaa paganlike rituaalide kujutamine tantsus ja muusika. Pidevalt muutuv taktimõõt. Puudub ühine meloodia. Suur roll löökpillide. Uudne orkestratsioon toob välja iga instrumendi üksikuna. Arthur Honegger (18921955 Lapsepõlv Sveitsis Muusikaõpingud lünklikud Pariisi konservatoorium Looming Oratooriumid! "Kuningas Taavet" "Jeanne d´Arc tuleriidal" Ooperid! Lühiooper "Antigone" Orkestrimuusika! Viis sümfooniat Kaks sümfoonilist pilti "Pacific 231" ja Rugby"
2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile •klaverikontsert nr.1 Es-duur I osa Allegro maestoso II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marciale •Klaverikontsert nr. 2 A-duur I osa Adagio sostenuto assai II osa Allegro moderato III osa Allegro deciso IV osa Allegro animato 2 sümfooniat u 90 laulu ja romanssi kontsertetüüdid •kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" •kontsertetüüd nr. 1 "Metsateel" vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele • Internetist kuulamiseks Hungarian Rhapsody No.2 (Orchestra version) https://www.youtube.com/watch?v=goeOUTRy2es The Best of Liszt https://www.youtube.com/watch?v=lvfHYFjmG8I Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Ferenc_Liszt https://en.wikipedia.org/wiki/Franz_Liszt http://www.pinterest.com/akatsuya/franz-liszt/ Äitah tähelepanu eest!
karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperižanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate
Hector Berlioz 1803-1869 Berlioz oli prantsuse romantiline helilooja. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse. Oma eluajal oli ta rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Lapsepõlv Berlioz on pärit väiksest provintsi linnast Gote SaintAndrest. Tema isa oli arst ja väga lugupeetud linnakodanik, armastas kirjandust. Õppis varakult erinevaid instrumente. 14aastaselt komponeeris oma esimese teose. 18aastaselt läks Pariisi, et õppida isa soovil arstiks, kuid ta jättis õpingud pooleli. Konflikt vanematega, jäi ilma materiaalsest toetusest Tekkis aineline puudus ja võlad. 1826. aastal astus Pariisi konservatooriumi. Isiklik elu 1833. aastal abiellus Harriet Smith...
saj. lõpust 18.saj. keskpaigani) Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks Samuel Scheidt (1587-1654) Johann Hermann Schein (1586-1630) Heinrich Schütz (1585-1672) Saksa kuulsamad heliloojad: Johann Sebastian BACH ( 1685 1750 ) Looming on põhiliselt vaimulik Tuntumad teosed: "Matteuse passioon" , "Missa h-moll" George Friedrich HÄNDEL ( 1685 1795 ) Loomingus domineerivad ooperid ja oratooriumid Tuntumad teosed: Orkestrisüit "Tulevärgimuusika" Ooper "Rinaldo" Oratoorium " Messias Johannes BRAHMS ( 1833 1897 ) Loomingus domineerivad sümfoonilised teosed Kuulsamad teosed: "Viiulikontsert D-duur" "Klaverikontsert nr.2" Ludwig van BEETHOVEN ( 1770 1827 ) Loomingus põhirõhk sümfooniatel Looming: 9 sümfooniat Ooper "Fidelio" 30 klaverisonaati SAKSA RAHVALAUL ÜHEHÄÄLNE Sageli IMPROVISEERITAKSE viisile juurde LISAHÄÄLI
Klassitsism Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi refor...
*19 ungari rapsoodiat *ungari rapsoodia nr. 4 dmoll *ungari rapsoodia nr. 6 Dduur *2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile *klaverikontsert nr.1 Esduur *I osa Allegro maestoso *II osa Adagio *III osa Allegretto Vivace *IV osa Allegro Marciale *2 sümfooniat *u 90 laulu ja romanssi *kontsertetüüdid *kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" *vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 20. Liszti klaverilooming vs sümfooniline looming (sümf. poeemid) Liszt võttis käsitlusele uue muusika zanri. Klaverimuusika oli tunduvalt tugevam orkestrimuusika. Võrreldes suuremahulise klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tunduvalt tagasihoidlikum (kaks sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi, veel teatud sündmuste puhuks loodud pidulikke marsse, avamänge, mõningaid teiste autorite teoste ümbertöötlusi)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
