Kuidas me peaksime elama? "Elada võib kahte moodi: Üks on nõndaviisi, justkui poleks miski ime. Teine on see, et kõik meid ümbritsev on imeline" - nii on öelnud Albert Einstein. Minu soov on elada nii, et kui on käes minu elu viimased päevad ja ma oma elule tagasi vaatan, siis mind valdab tunne, et ma olen oma elu elanud. Ma ei pea midagi kahetsema ja olema kurb, et ma midagi tegemata olen jätnud, vaid olen rahul sellega, mida olen saavutanud. Muidugi me kõik elame, kuid kas me ikka tõepoolest "elame oma elu"? Kas me võtame kõik mis võtta annab, kas ärkame hommikul mõttega, et täna ma elan, või mõttega, et miks ma üldse ärkama pean? Me saame oma elu elada vaid korra, mistõttu mina olen võtnud omale eesmärgiks võtta sellest kõik, mis võtta annab. Ma teen oma elu nii isikupäraseks, nii kordumatuks, nii ilusaks, kui tahan, suudan ja julgen. Elu ei ole kerge ja see veeretab meie teele katsumusi, kuid me suudame need katsumused ületada, ses...
Muusika on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja loodus- või inimkeskkonna helid. See mõjub inimestele erinevalt, kellele halvasti, kellele hästi. Mulle mõjub muusika suurepäraselt. Kui ma olen kurb, siis kuulan kurvemaid lugusid, aga kui olen rõõmus, siis kuulan kõike. Mulle isiklikult meeldivad kurvemad laulud, sest nende sõnad ütlevad alati midagi. Laulu mõte on alati hea. Pidudel kuulan bassiga lugusid, zanriks on hardstyle või dubstep. Isiklikku laulu kujutan ette sellisena, et see on väga lähedane, alati tekitab see hea enesetunde, kui seda kuulata. Ma ei kujuta ette elu ilma muusikata. Juba ammustel aegadel hakati tegema muusikat. See on eluga väga tihedalt seotud. Muusika mängib meie elus tähtsat rolli. , , e . - , , . . , , , , . e a e - . . o , . , , . . . o . .
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOMAJANDUS REFERAAAT Ene Külaots Gerlin Jaanson LH-11 12.12.2012 Pärnu 2012 Sissejuhatus Minu võimalused säästa keskkonda saastumisest on ? Mis võimalused mul siis on, et hoida ära keskkonna saastumist? Selleks saab muidugi igaüks palju ära teha.Kui igaüks annab oma panuse keskkonna puhtamana hoidmisel siis oleks meie metsaalused ja ka põllud ,kraavid jne.puhtad. Mina saan samuti anda oma panuse selleks. Olen juba praegu selle panuse ka andnud sorteerides prügi.Tuleb ju panna meil kõik eraldi klaas,paber jne. Samuti ei viska ma prügi maha, selleks on meil ikka jätkuvalt prügikastid kuhu saab prügi panna. Prügimäele saab viia ka ohtlike jäätmeid, et need ei jääks kuhugile vedelema. Ohtlike jäätmete punktid peaks minu teada olema ka igas...
,,Vaikelu mure" Marie Underi ja Gustav Suitsu luule võrdlus Vaikelus nõder surelik, sa ära ole murelik.(Suits: "Jahedus" ) Me seisame kahe riigi väraval: see üks on pimedus ja teine valgus. (Suits: 1905: "Lõpp ja algus" ) Ei ammu näinud ma nii palju päikest!(Under: "Kevad1") kui irdub sinu ümbert päeva pahkund koor. (Under: "On siiski kurb") Kas tunnete: väriseb maa! Kas tunnete: kisendab veri! (Suits: 1905: Lõpp ja algus) Nüüd tulen kas e i või j a a! Nüüd on kallastest tõusnud meri. (Suits: 1905: "Lõpp ja algus") siis on ka võetud kõige arv ja mõõt; hirm sul, kui oleksid teind veretööd, (Under: "On siiski kurb") Ja mina tohin elada! Mis eest?! (Under: "Kui imelik ma elan") ...
Muusika KT ! Mis iseloomustab keskaja inimese ja kultuuri olemust? Keskaeg erines teistest ajastutest selle poolest, et seadis suurimaks väärtuseks maailmas mitte inimese, vaid jumala. Inimene oli jumala ori Jumala teenimine päästis inimese. Arvati, et jumal oli maailma valmis teinud ja inimesel polnudki loominguks enam võimalust. Gooti arhitektuur -vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Missa-pidulik jumalateenistus Kõik on ladina keeles Mõisted: Gregooriuse koraal. • Gregooriuse koraal – keskaja kultuuri osa • Muusika allub sisule-üks häälne • Kogu viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega • Sisu: palved, usulised tekstid Mis iseloomustab renessanssi i...
Armastusl uule …... Viivi Luik ● Ta on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. ● 1954-1965 õppis Risti algkoolis, Kalmetu 8-kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. ● Esimene trükis ilmunud luuletus oli Viivil 1962. aastal ning esimene raamat 1965. aastal ● Aastast 1967 on ta kutseline Tallinna kirjanik ja aastast 1970 Eesti Kirjanike liidu liige. ● Ta on elanud Helsingis, Berliinis ning Roomas ● Aastal 1974 abiellus Viivi eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga ● 1986. a sai Eesti NSV teenelise kirjaniku aunime, 1986. a A. H. Tammsaare nimelise Viivi Luik - Vaata, kui tahad, mulle silma Vaata, kui tahad, mulle silma. Mine, kullake, meelest ära. Mis see silmale teeb. Minul on muutlik meel. Kaks läksid lahku laia ilma. Suvel oli ja talvel oli. Mis see ilmale teeb. Sügis on alles ees. Aasta tuleb ja teine tuleb. vahel on lumi maas. Metsas õitsevad sinilill...
Luuletajale paslik: sooserval asuv külkaküla Ahunapalu, kus elas ja töötas HendrikVisnapuu ca 100 aastat tagasi. - Kaido Einama (admin) HendrikVisnapuu elulugu Henrik Visnapuu sündis 2.01. (21. 12.) 1890 Viljandimaal Helme kihelkonnas talusulase perekonnas. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik, seejärel aga asus tööle riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse ...
Mets Juhan Liivi luules Külm. Mets härmatises surnuvaik, koit idas veripunane, lehk põhjast- tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab, hunt, põder, metskits ägavad. Puu väriseb... siis naksatab- külm plaksatab, siis jällegi kõik surnuvaik... kõik metsapaik... koit idas veripunane... Hommik. Ju karjane lääb karjaga: till tall! must kirjak kõige ees, till tall! ka kostab metsa sees ja vastab niit ja karjamaa. Ju kõlab läbi hommiku üks pasun eemal: tu, tu, tu! Jõe ääres aurab lokkav hein, siit tagapool mets, mäesein, kust läheb linnatee ja kaob puude vahele- just nagu tänav silmale. Sääl tuleb naaber koormaga ja süütab piibu põlema. Käis veskil. Valgel kübaral käib mölder veskitiiva all. Kuid väljal kõnnib põllumees, muld muhe, must tal jalge ees- ja ennäe! seeme kukub ka. Üks märtsihommik udune. Üks märtsihommik udune, soos puude all hämarus. Ja poolesringis kaugele käib metsa palistus. Ja väli kaetud lumega, teed sulad, p...
Alkoholitarbimise mõju Eesti ühiskonnale - kas vajame uut lähenemist? „Kuidas vähendada alkoholitarbimist? Mida saab teha riik, mida inimesed ise?“ Kahju, mida Eesti riik alkoholi kuritarvitamise tõttu kannab on asjatundjate hinnangul 2-5% sisemajanduse koguproduktist, ehk siis umbes 10 miljardit krooni. Näiteks sama suur on ravikindlustuseelarve. Mis paneb ometi Eesti inimesi nii tohutult alkoholi kuritarvitama? Kogu aeg korrutatakse, et eestlased on vaiksed, tagasihoidlikud ja otse loomulikult endassetõmbunud. Eestlaste üks armastatumaid romaane „Tõde ja õigus“ on ka seda stereotüüpi vaid süvendanud. Ma mäletan, kuidas Pearu ja Andres käisid kõrtsis kesvamärjukest joomas. Kõik see toimus tavaliselt raske töönädala lõpus ja siis tarbiti ikka päris palju. Pearu ja Andres suutsidki üksteise vastu avameelsed olla ainult purjus olles. Kogu ühiskond edastab sarnast suhtumist väga üksmeelselt, nagu Pearu ja And...
Priidu Beier Sündinud 16.10. 1957. Tartus Pseudonüümid: Matti Moguci, Pierre Bezuhhov Lõpetanud Tõrva keskkooli, õppinud TRÜs 1976-1983 ajalugu. Ta on õppinud Õru algkoolis, Tsirguliina Keskkoolis, Riidaja 8-klassilises koolis. Aastal 1976 lõpetas Tõrva Keskkooli, hiljem 1983 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal. Vanemad: Nad olid mõlemad EPA lõpetanud zootehnikud ja töötasid põllumajanduses, ema on ka õpetajana töötanud ja Palamusel paar aastat raamatukogus. Mõlemad olid väga tundelised inimesed, õnneks ema veel elab. Töökäik Aastatel 19841990 oli ta Tartu Kunstimuuseumi kunstipedagoogika sektori juhataja. Ta on toimetanud mitmeid väljaandeid. 19911993 Tartus ajaloo- ja filosoofiaõpetaja ning kultuurinädalalehe Kostabi ja ajalehe Postimees toimetaja, 19931994 Postimehe kultuuriosakonna juhataja Aastast 1994 on ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis õpetaja. ...
Maali analüüs Pablo Ruiz Picasso '' The Old Quitarist / ''Vana kitarrimängija''. 1903. aastal. Õlimaal lõuendil. Tahvelmaal. Allegooriline maal (kurbust kehastab vanamees). Tagaplaanil tundub olevat kivist sein. Esiplaanil on vana ja kondine mees kitarriga. Mees on õnnetu. Tal on seljas räbalad riided ning istub rätsepistmes. Kuna teos on maailitud Picasso sinisel perioodil. Siis domineerivaks värviks on sinine. Lisaks võib leida ka hallikaid ja pruune toone. Tegemist on läbisegatud toonidega ehk murtud toonidega. Teose osad on kujutatud külmades toonides. Üldiselt valitseb külm koloriit. Kunstnik on rõhutanud meest koos kitarriga. Pintsli käsitlus on hästi peen ja viimistletud. Minu arvates on teose meeleolu külm ja kurb. Kuna kunstnik on maailinud selle sinisel perioodil. Sinine periood kirjeldab Picasso Hispaanias reisimist ja olemist, samuti ka tema...
Analüüs Käisin vaatamas Tapa linnaraamatukogus näitust ’’Pitsilised lood’’ mis on seal nähtav 26.11.2015–09.01.2016. Näituse korraldaja on Aide Leit-Lepmetsa. Tema maalide tegelased on kunstniku sarnased. Punapäised, rõõmsameelsed, romanti- lised pilditegelased tegutsevad kaunis ja õhulises maailmas. Aide ei maali ennast teadlikult, kuid tüdrukud piltidel on tõesti tema moodi. Tema sõnul meeldib talle naiselik ja kaunis maailm. Tema piltide tegelased hõljuvad pilvedel, unistavad õunapuu all, mõnulevad värske ajalehe ja kohvitassi taga. Temale on piltidel tähtsad pitsid, ta on kasutanud Haapsalu salli- ja äärepitse. Aide töötab Haapsalu kooli kunsti õpetajana. Mulle jäi silma üks pilt, kus oli üks poiss, kes oli üksi seilaval paadis, ta oli seal üksi ja ta oli väga kurb. Nägin selles pildis ennast, sest ka mina olen kurvana eemalehoidev ja üksik. Kui mina olen kurb siis hoian omaette. Sama tegi ka s...
Väike prints Antoine De SaintExupery · Suured inimesed ei mõista lapsi ja lapsed ei mõista suuri inimesi. · Laste kujutlusvõime on suurem,kui täiskasvanutel. · Suured inimesed armastavad numbreid,kui te jutustate neile uuest sõbrast ,ei küsi nad seda kõige tähtsamat. · "Mulle ei meeldi, kui minu raamatuid kergesti loetakse. Mul on nii palju murest,nende mälestuste jutustamisel." · "Kurb on sõpra unustada.Igal ühel pole sõpra olnudki." · " Tead kui oled nii kurb, siis armastad päikseloojangut." · "Pisaratemaa on ju nii salapärane." · "Ma sündisin koos päikesega" ,ütles lill. · Minu lill täitis terve planeedi magusa lõhnaga ,mina aga ei suutnud sellest rõõmu tunda. · Oleksin pidanud märkama tema tühise vingumise taga õrnust ,kuid ma olin liiga noor ja ei osanud seda hinnata. · Kõik need kodused tööd tundusid talle tol hommikul eriti arm...
ARVO PÄRDI KUULAMINE 1. „Spiegel im Spiegel“ Teost esitavad Leonard Roczek, kes mängib tšellot ning Herbert Schuch, kes mängib klaverit. Antud teos esitataksegi nende kahe pilliga. Antud lugu on väga ilus, kohati isegi kurb. Teose kompositsiooniks on Pärdi enda loodud tehnikat- tintinnabuli (sulanduvad kaks ühehäälset liini üheks tervikuks). Teost on kasutatud paljudes kuulsates filmides ja telesaadetes. „Spiegel im Spiegel“i pikkuseks on 10 minutit ja 27 sekundit. 2. „Für Alina“ Pala esitab Nejc Lavrencic klaveril. Teos on miniatuur ehk väikepala klaverile. See lugu on samuti üsna kurb ning vaikne, mis paneb mõtlema. Teoses esineb palju väikseid pause. Meloodiad jäävad pikalt kõlama. „Für Alina“ on tintinnabuli üheks parimaks näiteks. Antud teose pikkuseks on 6 minutit ja 7 sekundit. 3. „Fratres“ Teoses mängib tšellot George Durham ning harvi Kihwa Lee. Pala esitataksegi tšello ja harv...
Õnne valem Kõik inimesed tahavad olla õnnelikud, kuid enamik neist ei oskagi arvatavasti öelda, mis on õnn. Rootsist pärit näitlejatar Ingrid Bergman on öelnud: „Õnn on hea tervis ja halb mälu.“ Enamasti läheb õnneks vaja üsna vähe. Kui on olemas terved lapsed ja elukaaslane, siis on see suur õnn. Teadmine, et on olemas keegi, kelle peale loota, on elus suur trump. Tekib tunne, et sa pole maailmas üksi ning igale probleemile on olemas lahendus või vähemalt leevendus. Pere toetus suurendab enesekindlust ning aitab rasketes olukordades toime tulla. Raskeks olukorraks võib olla mõni kurb sündmus, nagu lähedase surm. Üksikul inimesel on märgatavalt raskem sellisest vaimsest piinast lahti saada ning hakatakse otsima lahendust meeleolu parandamiseks. Kahjuks on selleks tihti alkohol. Aga inimesel, kellel on pere, viivad kurvad mõtted eemale aias hullavad lapsed või elukaaslane, kes lohutada aitab. Nii ...
Tänavaküsitlus: Mida arvate Teie Leisi Keskkooli osa sulgemisest ? Seoses uue haridusreformiga on paljud väiksemad gümnaasiumid ja keskkoolid sunnitud oma uksed sulgema. Nende seas ka meie keskkool. Uurisime õpilastelt ja kooli õpetajatelt, mis nemad sellest asjast arvavad, et kool muutub vaid põhikooliks. Leisist on oma keskhariduse saanud väga palju noori. Vilistlase Regina Rahu meelest oleks sulgemine kurb : ``Ma arvan, et gümnaasiumi osa sulgemine oleks vägagi taunitav, kuna esiteks sellisel juhul peaksid väga paljud õpilased suunudma õppima Kuressaarde ning see tooks paljudele peredele suhtleiselt palju lisakulutusi, teiseks juba selle ajaloolise tausta pärast ja on ju Leisi gümnaasiumi osa olnud just riigieksamite tulemuste põhjal väga heal tasemel. Ühesõnaga oleks väga kurb.`` Leisi Keskkooli lõpetanud Sander Põlluäär oli samal arvmausel : ,,Arvan, et ei tuleks sulgeda, kuna mulle meeldib, et leisis on gümnaasium, mitte...
Miks lahkutakse kodumaalt? Inimestel on alati midagi, mille üle nad rahul pole. On selleks siis palk, aastaaeg või eluase. Usutakse, et mujal on parem elada ja seal oma unistusi täide viia. Sellepärast lahkutakse oma turvalisest kodust ja minnakse laia maailma rändama, mis pole sugugi nii ohutu paik. Peamiseks rahulolematuse allikaks ongi võimaluste puudumine. Lähtudes Eestist, siis võib öelda, et paljud noored toovad ettekäändeks riigi suuruse. Nad väidavad, et Eesti on liiga väike selle jaoks, et oma unistusi täide viia. Välismaal nähtakse aga suuremat tulevikku, mis on mingis mõttes tõsi ka. Alustades tunnustatud ülikoolidest ning lõpetades erinevate töökohtadega. Välismaal käivad juuksurid punasel vaibal, kuid siin elavad keskmisest palgast. Väikeses riigis niimoodi rikkaks kahjuks ei saa. Võrreldes Eesti keskmist palka mõne teise riigiga, siis näeme me selget erinevust. Miks muidu paljud mehed ...
Kuhu lõpevad teed? Eino Leino: Venet lükkavad veed. Kuhu lõpevad teed? Voog lööb pardasse, voog pahiseb ja vaabub. Inime, mis saatus su? Kisub jalgu liiv kas matkaja eal maabub? Meri ääretu oo, mil kord pidurdad hoo laial, taevapilvi peegeldaval lahel? Hetkeks süda lööb tuld, siis ent, mees, oled muld, ainult natuke sust tuhka jääb pihku. Ah, ei määratu patukoorem nihku! Aleksandr Blok: Sel ööl ma, valu täitmas hinge, maas leban, veepiiril upub vaskne hääl. Kuupaistemerre müürid kaovad, laguunilt lõõtsuv tuul on...
,,My Heart's in the Highlands" Arvo Pärt analüüs Arvo Pärdi muusikapalas on tempo suhteliselt aeglane. Tempo jääb ka natuke venivaks. Pala rütm on korduv ja kõikuv. Kordab pidevalt ühte ja samat kohta. Muusikateos on päris meloodiline, pidevalt helid kõiguvad alt üles ja ülalt alla. Selle teose dünaamika on tugev ja pikk. Muusikapala on väga harmooniline ,helide kooskõla ja laul on ideaalne. Pala helilaad on duur helilaadis. On hästi madal ja tõsine. Teose tämber on hästi tõsine, kurb ,meeleolukas ja madal. Teos on sümfooniline ning põnev. Minu arvamus Teos meenutab pimedat ja tumedat sügis- või talveöhtut, kus üks naine või tütarlaps on kurb ning jutustab oma kurva lugu edasi. See on üpris tõsise sisuga ,kuid samas see on vägagi meeldiv. Tekitab minus päris imelikku kõhedust. Miski muudab...
Millest räägib Kafka? Lugedes Kafka "Metamorfoosi", tundsin automaatselt autori vastu täielikku sümpaatiat. Eriti meeldis mulle Kafka realistlik kirjeldus ulmemaailma kuuluva süzee kohta. Huvitav oli ka kirg, läbi mille autor süvenes voodist välja saamise probleemile, samas kui reaalsuses oleks kogu stseen olnud väga ebarealistlik. Lauseehitus oli loogiline, kirjeldustega poldud liialdatud, vaid kasutatud seedimisele vägagi tervislikus koguses ning sisuline ülesehitus kergelt jälgitav. Kafka teose sisu põhineb konseptsioonil lihtuses peitub võlu, kuid seejuures on oluline peidetud allegooria varju. Seetõttu on metamorfoosi tagajärgede lahtiseletamine ja allegooria mõistmine vastavalt lugejale individuaalne. Minu jaoks jäi läbi teose kõlama mõte, et elu on kummaline. Ühel hetkel võib inimene olla ennastohverdav töönarkoman ning järgmisel päeval ärgates hoopis üksi ja teiste poolt põlatud. Lugedes "Metamor...
Juhan Liivi luule Britta Signi Merirand 10.A Loodusluule 1. Lemmikmotiivid olid aastaajad-kevad,sügis,talv, tormid ,tuuled, loodusdetailid. 2. Kõige rohkem luuletusi on tal sügisest, sest see aastaaeg meeldis talle kõige rohkem, kuna sügis on väga muutuv ja sellest oli hea erinevaid (kurbasid, süngeid , rõõmsaid, värvikaid jne) luuletusi kirjutada. 3. Ta kirjeldab meie loodust üpris realislikult, kuid samas on ta väga luuleline ning mitmekesine (nukker, samas kaunis jne) kirjeldades Eestimaad. 4. Kõige lühem on ‘’Sügisetuul’’, jääb meelde kuna kirjeldab lühikeselt kuid väga täpselt sügise tuulisemalt poolt (kuna sügis on ilmade poolest väga muutuv-ka Liivi luule põhjal) 5. ‘’Sügisene kodu’’, ‘’Üks suve päev’’, ‘’Tulen,...
SILVA Kuulatud kontserdi pealkiri oli Silva. Käisin etendust vaatamas 2012.aasta kevadel Rahvusooper Estonias Tallinnas. Operett põhines armastusel, mille keskmeks on üldiselt Silva, kelle ümber käib palju sehkeldusi, kuid lõpuks saavad siiski õiged paarid kokku. Rõhutatakse, et ilma naisteta on kurb maailm. Teoses esitati vokaalmuusikat ning ka orkestrimuusikat. Muusika autor on Imre Kálmán, kes on ungari helilooja. Selles etenduses esinesid Eesti näitlejad ja muusikud, nt Janne Sevtsenko, Mart Sander, Raivo. E. Tamm, René Soom. Lavastuse meeskonda kuulusid muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten, lavastaja ja kunstnik Mart Sander, koreograaf, lavavõitluskoreograaf Hellar Bergmann ning valguskunstnik Anton Kulagin. Eriliseks tegi selle etenduse see, et see oli vaimukas, näitlejad oskasid oma rolle mängida, oli näha, et neil on lavaline kogemus olemas. Teos polnud keeruline vaid küllaltki häs...
Inimene ja alkohol Juba ammustest aegadest on inimesed tarvitanud alkoholi. Joovastavate jookide manustamisel on omad plussid ja miinused, samamoodi ka erinevad eesmärgid. Liigsel tarvitamisel võib olla aga tõsiseid tagajärgi. Üks peamiseid alkoholi tarvitamise eesmärke on lõbusa tuju saavutamine. Juuakse, et tunda ennast hästi ja vabalt, et pidu sujuks hästi ega hakkaks igav. Teinekord juuakse kas kogemata või meelga, liiga palju ja sellisel juhul ei lõpe pidu hästi. Hakkab kas paha või hullemal juhul leitakse ennast hommikul tundmatust kohast. On ka teisi põhjuseid, miks alkoholi tarvitatakse. Tahetakse lõõgastuda või oma muresid unustada. Just murede uputamine pudelisse on see, mis võib viia alkoholiprobleemideni. Tuntakse, et muresid nagu ei olekski ja elu tundub ilus. Kaineks saanud, tuleb aga reaalne elu meelde ja avataksegi uus pudel, et jällegi oma probleeme unustada. Inimesest võib saada alkohoo...
Inimene ja alkohol Juba ammustest aegadest on inimesed tarvitanud alkoholi. Joovastavate jookide manustamisel on omad plussid ja miinused, samamoodi ka erinevad eesmärgid. Liigsel tarvitamisel võib olla aga tõsiseid tagajärgi. Üks peamiseid alkoholi tarvitamise eesmärke on lõbusa tuju saavutamine. Juuakse, et tunda ennast hästi ja vabalt, et pidu sujuks hästi ega hakkaks igav. Teinekord juuakse kas kogemata või meelga, liiga palju ja sellisel juhul ei lõpe pidu hästi. Hakkab kas paha või hullemal juhul leitakse ennast hommikul tundmatust kohast. On ka teisi põhjuseid, miks alkoholi tarvitatakse. Tahetakse lõõgastuda või oma muresid unustada. Just murede uputamine pudelisse on see, mis võib viia alkoholiprobleemideni. Tuntakse, et muresid nagu ei olekski ja elu tundub ilus. Kaineks saanud, tuleb aga reaalne elu meelde ja avataksegi uus pudel, et jällegi oma probleeme unustada. Inimesest võib saada alkohoo...
Helen Killandi 11C Mende Nazer Damien Lewis Orjatar Minu arvamus Esimese asjana pean ära mainima, et see raamat on nüüdsest üks minu lemmikutest! Kohe kui sellest raamatust tunnis kuulsin, teadsin, et see on minu valik. Koju jõudes oli ema selle mulle juba raamatukogust toonud ning kuigi kirjanduse raamatutöö tähtaeg läheneb, ei suutnud ma vastu panna kibelevatele näppudele ja haarasin kätte raamatu ,,Orjatar". Lugesin seda terve päeva, sest olin kodus haige ning läbi ta mul saigi. Ja kui Helen loeb ühe raamatu nii kiirelt läbi, tähendab see vaid üht-raamat on HEA! Ja muidugi pean ma nüüd ja kohe oma emotsioonid kõik kirja panema, nüüd, kui nad kõige värskemad on. Raamatu lugemisel tekkis mul nii palju emotsioone. Ma elasin selle...
HOOLIVUS Laura Mehine 5.A 2014 SISUKORD Väike hiir Micki……………………3 Jääkarud Kadri ja Kati…………5 Kasutatud allikad……………….7 VÄIKE HIIR MICKI 2 Väike hiir Micki elas üksinda oma majas. Ta oli väga kurb ja tahtis endale sõpra. Ühel päeval läks Micki jalutama ja kohtas väikese orava, kes oli väga haige ja tal oli murdud jalg. Micki teretas teda ja küsis, mis tal oli juhtunud. Orav rääkis kuidas rebane tahtis ta ära süüa, kuid ta suutis ronida puule ja päästa end. Micki sai aru, et oraval on valus ja ta tahtis teda aidata. Ta kutsus orava enda koju. Kodus pani Micki orava voodisse ja tõi talle kuuma teed ning orav tänas teda. Varsti said nad suurteks sõpradeks. Nad käisid koos õues, mängisid, päästsid teineteise elu ja kui teised metsloomad tulid kallale. Micki õppis nüüd hoolitsemist ja alati aitas oravat. Kui nad suureks kasvasid sõbrutsesid nad siiski. Ü...
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 11. KLASS Karina Repetun Kontserdiarvustus Juhendaja Tuuliki Jürjo 2011.õ.-a. 24,oktoobril toimus Tallinna Mustamäe muusikakoolis kontsert,mis oli pühendatud vene heliloojatele P.Tsaikovski,N.Rimski-Korsakov ja M.Glinka.Esinesid muusikakooli orkester. Kontserdi alguses esines kirikukoor. Nad laulsid kahehäälselt ning koor koosnes kahest meeslauljast ja kolmest naislauljast. Edasi ilmus lavale orkester ning esimeseks palaks, mida nad esitasid oli M.Glinka teos "Kamarinskaya". Pala sissejuhatus oli tugev ja võimas, kuid natuke hirmuäratav. Siis soleerisid lühikest aega puhkpillid mängides rahulikumat ja rõõmsamat muusikat ja tulid jälle keelpillid sisse. Algas nii öeldes võitlus tsellode ja viiulite vahel viiulid olid õrnemad, rahulikumad, heasüdamlikumad, aga tsellod olid mehelikud, süngemad. Koos tsellodega olid ka mõned puhkpillid. E...
Ingrid Lembavere "Tõde ja õigus I" hindeline töö. 1.Võrdle Andrese ja Pearu arusaamist tõest ja õigusest Nad on kaks kanget tegelast, kes üksteisele vingerpusse korraldavad ja teineteist üle proovivad trumbata. Seda teevad nad pidevalt, kuna nad on naabrid, siis mõlemal on omad huvid ja kumbki ei taha alla anda. Mõlemad arvavad, et neile peab jääma õigus. Sellepärast pöörduvad ka paljude tülidega kohtu poole, kuid alati ei õnnestu kohut võita, kuna juhtub erinevaid äpardusi ja takistusi 2.Andrese kahe abielu võrdlus. Esimene abielu oli Andresel, Krõõdaga. Krõõt oli liigagi töökas ja neil sündis pidevalt lapsi. Krõõda töökus ja laste saamine, aga väsitas teda, kuna neile sündisid pidevalt tütred, siis Andresel ja kõigil oli kurb, et koha pärijat ei sünni. Lõpuks, aga sündis poeg, peale mida Krõõt ka suri. Peale Krõõda surma võttis Andres endale naiseks Mari, kes mee...
Vargamäe elu Vargamäel oli raske elada. Peremehed tahtsid näidata üksteisele, et nad on paremad. Tegid palju tööd ja oli ka palju muresid. Andres ja Krõõt hakkasid koos elama Vargamäel. Krõõdale ei meeldinud see koht. Koju jõudes juba hakkas Andres tööd tegema. Lehm oli sohu kinni jäänud. Isegi riideid ei jõutud vahetada. Andres tahtis koguaeg plaanida igasuguseid asju. Tahtis teha soost põllu, et vilja hakkaks kanda. Andres oli väga töökas. Esimesel aastal ei jäänud oma saagiga rahule kuid hiljem läks paremini. Krõõt oli Andrese naine. Ta tegi palju tööd ja hiljem sai sellest aru ka Andres. Krõõda ja Andresele sündisid koguaeg tütred. Krõõt oli väga kurb, et jälle tuli tütar. Ta nuttis selle pärast. Andres oli mõistev kuid tal oli ka kurb. Krõõda neljandat last oodates oli tal väga kehv tervis mille tõttu ta suri. Sündis poeg. Pearu oli tagaperes. Ta käis pidevalt kõrtsis joomas. Oli vastik oma naiseg...
Vargamäe elu Vargamäel oli raske elada. Peremehed tahtsid näidata üksteisele, et nad on paremad. Tegid palju tööd ja oli ka palju muresid. Andres ja Krõõt hakkasid koos elama Vargamäel. Krõõdale ei meeldinud see koht. Koju jõudes juba hakkas Andres tööd tegema. Lehm oli sohu kinni jäänud. Isegi riideid ei jõutud vahetada. Andres tahtis koguaeg plaanida igasuguseid asju. Tahtis teha soost põllu, et vilja hakkaks kanda. Andres oli väga töökas. Esimesel aastal ei jäänud oma saagiga rahule kuid hiljem läks paremini. Krõõt oli Andrese naine. Ta tegi palju tööd ja hiljem sai sellest aru ka Andres. Krõõda ja Andresele sündisid koguaeg tütred. Krõõt oli väga kurb, et jälle tuli tütar. Ta nuttis selle pärast. Andres oli mõistev kuid tal oli ka kurb. Krõõda neljandat last oodates oli tal väga kehv tervis mille tõttu ta suri. Sündis poeg. Pearu oli tagaperes. Ta käis pidevalt kõrtsis joomas. Oli vastik oma naiseg...
Juhan Liiv Helin Kui mina olin veel väikene mees, üks helin mul helises rinna sees. Ja kui mina sirgusin suuremaks, läks helingi rinna sees kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind, ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu ja minu hing, tal kitsas on jäänud maapealne ring. Ma leian,et luuletus räägib elutahtest. See, mida kirjanik nimetab helinaks on huvi ja lootused elult. Juba väikese poisina tundis ta rõõmu ja nautis elamist ning elu avastamist. Vanemaks saades, kui pilt mängumaalimast ja lapsepõlvest edasi reaalsemaks arenes, süvenes elu avastamise soov veelgi, kõik muutus huvitavamaks, kui kunagi varem. Kuid lõpuks kui elu on juba peaagu elatud avastatakse , et pool elust oleks nagu elamata jäänud ning lüüakse käega. Vanemas eas vaid mõeldakse kõigele , mis on olnud. Luuletus tuletab mulle meelde, kuidas ma koolieelse põnnina mängisin kooliskäimist. Kirjutasin ja joonistasin täis kõik raamatud, ...
Suitsetamine ja noored Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et õpetajad on sageli suitsetamise vastu võitlemisele löönud käega. Õpetajate poolt püütakse süü veeretada vanemate kaela ja vanemad omakorda süüdistavad kooli halva mõju andmises oma lapsele. Tegelikult on aga süüdi kõik täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. Oma süü on ka terviseõpetust jagavatel õpetajatel, kes ei ole suutnud lastele selgeks teha suitsetamise kahjulikkust. Enamasti ei tea ka lapsevanemad kui kahjulik on suitsetamine - nii neile endile kui ka nende lastele. Kuna täisk...
FANTOOM Käisin novembris Tallinna Linnahallis vaatamas muusikali ,,Fantoom". Muusikali aluseks oli romaan ,,Ooperifantoom", mille autoriks oli Andrew Lloyd Webber. Muusikali "Fantoom" lavastab Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent on Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Muusikal räägib mehest kes oma koleda näo tõttu on sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Story ise oli väga hingeminev ja kurb. Lavastaja oli oma tööd hästi teinud, kõik oli omal kohal ja midagi polnud ülepakutud ega puudu. Näiteljad olid ka väga hästi valitud. Kõigile sobis nende roll, ning nad mängisid seda väga hästi välja. Minu lemmikuks sai kohe alguses Charlice, kes mängis peaosa ehk Fantoomi. Lava dekoratsioonid olid ka väga head ja sobisid laval toimuvaga kokku. Ni...
Jevgeni Onegin. 1) lapsepõlv: hästi hoitud, sirgub suureks. 2) Läheb lapsepõlvekodust ära, seltslik ja tore noormees. 3) Nooruses lõbutseb palju. Restoranides, pidudel. 4) Käib teatris, takseerib inimesi, läheb koju, vahetab riideid, ta on edev ja hoolitseb enda eest. 5) Ta elu muutub igavaks, ta hakkab elu üle järele mõtlema, elu muutub tüütavaks. 6) Ta püüab kirjutada, talle meeldivad raamatud, ta tutvub Puskiniga. 7) Ta on palju rännanud aga ta igatseb venemaad. Ta peab koju sõitma, sest on saanud pärijaks. Onu sureb ära. 8) Ta läheb maale aga sealne elu hakkab tüütama. Mõtleb elust, kritiseerib ennast, arutleb oma luuletuste üle. 9) Ta armastas üksi olla ja kodumaad vaadata. 10) Lenski kolib naabriks. Ta on heasüdamlik ja armastas ka lugeda, algul jätsid teised mõisnikud ja Onegin ta ükskõikseks, pärast hakkavad nad Oneginiga sõpradeks. 11) Onegin otsustab muuta oma suhtumist ellu, na...
Victor Hugo "Jumalaema kirik pariisis" Kermo Petermann & Mattias Oga Pärnu Hansagümnaasium 10c Quasimodo Näide tekstist : ,,See on Quasimodom kellalööja! Ühesilmne Quasimodo! Kõverjalg Quasimodo! Elagu, elagu!" Näide tekstist : Muljed välistest asjadest murdusid tunduvalt enne, kui jõudsid mõteteni. Murdunud mõtted oli iseäralikud ja vildakad. Kindlasti kõhetub vaim puudulikkus kehas. Näide tekstist Mõne minuti järel laskis Quasimodo meeleheitliku pilgu üle rahva käia ja hüüdis ,,Juua!" Näide tekstist "Kui te kord tahaksite , et ma alla hüppaksin , siis poleks teil tarvis öelda ühtegi sõna, piisab vaid ühest pilgust. " Näide tekstist Mees, kellele need luud ...
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 12. klass Matilda Puuk Kontserdiarvestus Juhendaja: Tuuliki Jürjo NARVA 2010 Neljapäeval, 4. novembril kell 18.00 toimus Narva Linnuses kitarrikontsert. Käisin seal oma klassikaaslastega Urmase ja Juliaga. Seal ajal olid Narvas IX rahvusvahelised kitarrimuusika päevad nimetusega "Fiesta de la guitarra". Lootes saada paremaid kohti, jõudsime kohale tükk aega enne kontserdi algust. Nagu hiljem selgus, polnud me ainukesed. Saal oli väga täis, isegi toole ei jätkunud kõikidele. Me saime pea aegu viimased kohad, kuid see ei takistanud meid muusikat muulamast, kuid esinejaid me mängimise ajal ei näinud. Paar minutit enne kontserdi algust ilmus lavale kontserdijuht ning lausus:"Ma teadsin küll, et Narvas armastatakse kitarrimuusikat, kuid ma ei arvanud, et kohe nii kõvasti." Seejärel rääkis ta natuke esinejatest. Need olid kaks noormeest, Aleksei Sokolov, kes on 26 aastat ...
Koolieeliku maailm on väga võike, seetõttu on iga inimene ja iga asi selles väga tähtis. Kui selles maailmas tehakse suuremaid muudatusi (kolimine, lapsehoiu korraldus) või kaob üks vanem, võib väike laps kogeda neid samme väga heitlikena ning selle tulemusena ärevaks muutuda. Mõned lahkuminekud muudavad kohe lapse elu kõiki aspekte, kuid isegi siis, kui aset leiab vaid paar muudatust, peame oma silmad lahti hoidma emotsionaalsete tagajärgede suhtes, mida lapsed võivad üle elada. Lapsi nende tunnete eest kaitsta ei ole võimalik- isegi, kui seda saaksime, ei tuleks meil seda teha. Elu tõusudest ja mõõnadest üle saamine on viis , kuidas õpime elu endaga toime tulema. Senikaua, kui toetame lapsi ja anname neile teada, et nende tunded, ükskõik, mida nad ka ei kogeks, on normaalsed, saavad nad asjast üle ja tulevad olukorrast välja tugevamate ja kogenenumatena. SOS- Lapsed ei pane oma tundeid sõnadesse- nad väljendavad neid oma teguses. Ig...
The Kid The Kid on Charlie Chaplini film. Film räägib sellest kuidas üks naine enda lapse hülgab ja kuidas see satub ühe mehe kätte. Mees kasvatab teda. Naine sai hiljem kuulsaks, kuid ta ei olnud oma last unustanud. Lõpuks õnnestub lapsel ja emal kokku saada. Film algab sellega kuidas naine tuleb enda lapsega haiglast. Naine on üksi ja segaduses mida teha. Vahepeal näitas meest kellel oli kamina peal selle naise pilt, mis tulle kukkudes ka sina jäeti. Naine otsustas jätta lapse autosse mis seisis uhke maja ees. Kaks meest röövisid selle auto. Kui nad olid eemale juba sõitnud kuulsid nad lapse nuttu ja viisid lapse eemale tänavale. Sinna kus laps jäeti läheb Chaplin. Last nähes võtab ta sülle ja pakub teda naisele kes käruga mööda sõitis. Naine ei olnud sellega rahul ja andis tagasi, Chaplin tahtis last tagasi panna sinna kust ta leidis ta, aga politsei tuli ja ta ei saanud. Ta pakkus last veel ühele...
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 10. klass Muusikaõpetus Karina Repetun Kontserdiarvustus Juhendaja: Tuuliki Jürjo 2011,õ.-a. 23.märtsil kell 14,00 käisin Tallinnas kontserdil "Maagiline duo".Kus esinesid kaks naist,Jelena Gritsenko ja Julia Aleksandrova. Jelena mängis klaveril,aga Julia flöötil. Kontsert toimus Tallinna Keskraamatukogus. Jelena ja Julia on andekad muusikakooli õpetajad. Esimene lugu oli Albert Franz Doppler`i (1821-1883) kirjutatud Popurrii ,,La Barbier de Sevilla". Algas ta rahulikus tempos ning jätkas kiiremini, hüplevalt. Kui tempo läks kiiremast keskmisele, siis helilaad läks minoorsemaks. Pala tekitas rahulikud tunded. Teiseks mängiti Johann Sebastian Bach`i (1685-1750) või Carl Philipp Emanuel Bach`i (1714-1788) Sonaati g-moll, I allegro, II Adagio ja III Allegro. Praegust keegi pole kindel kellele kuulub see teose,kas pojale või isale. Sonaadi algus on ...
Kes õpetaks inimesi surema, õpetaks neid ka elama- Michel de Montaigne See väide Michel de Montaigne poolt on öeldud sellepärast, et ta uskus, et filosofeerimine on surema õppimine. Jah, filosoofia on tõesti väga laiahaardeline ja seda saab mitmeti defineerida. Mitte keegi ei saa öelda, et kellegi elufilosoofia on väär- see pole lihtsalt kõigile ühetimõistetav. Oluline on veel meeles pidada, et eesmärgid ja põhimõtted, mis sobivad ühele isikule, ei pruugi kindlasti olla need, mille järgi keegi teine peaks oma sihid ja soovid sättima. See ongi teema, mille üle diskuteeritakse. Arvan, et teema on tähtis, kuna selle õigsust teades saaksime anda filosofeerimisele enda jaoks hoopis teistsuguse, palju mõtestatuma, tähenduse. Selle kaudu saaksime filosoofiat hoopis teisiti võtta ning seda tähtsamaks pidada. Ilma argumentideta eeldan mina, et antud väide peab paika, ehk küll väikeste personaalsete möödustega, mis ...
Jakob Westholmi Gümnaasium VARESELE VALU Referaat Maarja Eliisabet Roosalu 7a Tallinn 2010 Leelo Tungal Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija, sündinud 22. juunil 1947, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pionee...
Sõja sünge vari 1. Milliseid sõjafilme oled näinud? Millele on need sind mõtlema pannud? Too näiteid filmidest. Ma olen näinud mitmeid erinevaid sõjafilme näiteks: ,,Trooja", ,,Sõjaratsu", ,,300". Enamus sõjafilmid panevad mind sellele mõtlema, miks inimesed peavad omavahel sõdima, nad võiksid ju omavahel hästi läbi saada. Kõige kurvem on sõdade juures süütud kannatajad ja loomulikult haavata saanud sõdurid, kuna neil on elus edasi saada väga raske. Filmis ,,Sõjaratsu" on tegelasteks poiss ja tema hobune Joey. Kõige see lugu toimub I maailmasõja aeg, kus inimesed ei tea veel mis on sõda. Poiss treenib hobuse väga sõnakuulekaks, kuid ühel päeval müüs poisi ise hobuse sõjaväele maha ja sellest ajast on nende sõprus lõhutud. Vahepeal on hobusel mitmeid omanikke, sõja aeg saab ka hobune vigastada, kuid loomulikult jääb ta ellu. Sõja aeg on poiss läinud sõjaväkke ja ...
Herman Vesiaid 9B ,,Kõrboja peremees" A. H. Tammsaare Autorist A. H. Tammsaare, kelle kodanikunimi oli Anton Hansen, sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Albu vallas ja suri 1. märtsil 1940. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti kirjanik, kelle loomingusse kuuluvad lisaks ,,Kõrboja peremehele" veel ,,Tõde ja õigus", "Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "Käbe-Kaarli noor naine" jpt. Raamatu sisu Romaani ,,Kõrboja peremees" peategelaseks on Katku Villu. Raamatu alguses oli Villu äsja vanglast väljunud ja koju naasnud. Vanglas oli ta olnud Künka Otto tapmise pärast. Seda ta ei kahetse, kuna Otto ise ründas teda pussiga. Villu saab teada, et Katku naabertallu, Kõrbojale tuleb tagasi peretütar Anna, kellega Villu oli nooruseas sõ...
,,Noorte probleemid" Ma lugesin raamatut ,,Eilset pole olemas",mille autor on Katrin Reimus.See raamat on välja tulnud 2002.aastal ja selle on välja andnud kirjastus Virgela.Tegu on noorte raamatuga. Raamat räägib noorte igapäevasest elust nii koolis kui ka pärast kooli.Loos räägitakse ka veel noorte probleemitest, mis on tänapäeval kõige levinumad . Teos käsitleb noorte probleeme,kuidas klassikaaslased omavahel läbi saavad ja kuidas nad üksteist kiusavad.Teos käsitleb veel õpetaja ja vanemate vahelisi suhteid ja probleeme.Ning raamatus kirjutatakse veel õpetaja ja õpilaste vahelistest probleemidest. Seal on peategelased loomulikult noored.Peategelasi on kokku umbes 6-7 16aastast gümnaasiumi õpilast.See on vanus, kus õpilased tunnevad end ebakindlalt.Näiteks Kraade ja Kaak naersid teiste üle ja kiusasid Niru.Kraade oli ära hellitatud,kuna ta isa oli rikas. Kaagi ema oli joodik.Nad peitsid oma rahulolematuse ...
Kevade tunne Vesi kuldne Õhtu ood Midagi helendab, helgib ja tuikab Vesi kuldne, sinav vesi, Kui vaskjas ratas, voogude voodisse, kaugete kinkude takka, oled kõige elu esi, all, mere rüppe, päikene sukeldab, kaugete metsade takka oled elu, nagu valgus, kesk leegitsevat, loitvat kulda, midagi kutsub ja hüüab ja huikab. oled püha, kõige algus. lõkates viimsel helkjal ilul. Taevas sätendab, särab ja selgub Magad maa all, mühad meres, Ja pilveranku, veerengu leekides, õilmetes, aasade kohal, kohad laines, punad veres, kesk sära, hiilet, sammaste suuruseid, õitsval, lõhnaval luhal särad kuldse pilve süles, eel, tõuseb üles, eha tules, tundmatut puhmastes huljub ja pelgub. aurudena tõustes üles. õhkudes s...
Tulevik on meie endi kätes ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea" nii ütleb üks Eesti klassikalistest vanasõnadest. Tuleb tõdeda, et see ei ole niisama tuulde loobitud lause. Tõepoolest, iga elatud päev mõjutab tulevikku, vastavalt siis kas rohkem või vähem, paremuse või halvemuse poole. Enamik noori, vähemalt minu kodulinnas, ei mõtle sellele ja teevad seetõttu mõtlematuid otsuseid, ilma et nad oskaks aimata, et see mõjutab nende tulevast elu. Mina aga olen hakanud selle peale üha enam mõtlema, mis veel ei tähenda kardinaalseid muudatusi mu tegudes, kuid ma arvan, et see on siiski üks samm edasi, üks samm parema tuleviku suunas. Peatudes pikemalt eespool mainitud vanasõnal, siis see toetab ideaalselt väidet ,,tulevik on meie endi kätes". Mida minevikus ei õpi, seda tulevikus ei tea nii et tasub juba varajases eas pingutada. Alati küll ei pruugi piisata maksimaalsest pingutusest saavutamaks soovitud...
Lektüürileht Pealkiri: Õitsev meri Autor: August Mälk Lk arv: 221 Kujundus: H.Kersna 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida merest ja Tegelikult rääkis rannakülast ja seal kellestki, kellele väga meri meeldib ja elavast perekonnast ja sellest, mis kui ta üks päev mere äärde läheb, juhtub nende pojaga ja kuidas ta õitseb meri. suureks kasvab. Tema muredest ja rõõmudest ja sellest, kuidas nende maja maha põleb ja kuidas paljud talle lähedased inimesed ära surevad. Lõpus, kui ta elu on jälle korras siis ...
Juhan Liivi luule Tanel Vähk Juhan Liivi loodusluule 1.Juhan Liivi loodusluule lemmikmotiivideks on aastaajad,loodusobjektid- kevad,sügis,talv,tormid,tuuled.Need teemad läksid just tema ükildase isiksusega kokku. 2.Kõige rohkem kirjutab Juhan Liiv sügisest,mida ta ise ka kinnitas.Sügisest on kirjutatud nii rõõmsaid,säravaid,kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi.Tema jaoks on sügis just väga mitmepalgeline,mis teebki luuletamise huvitavamaks ja värvikamaks. 3.Tekib reaalne pilt Eesti looduse kaunidusest ja mitmekesisusest. 4.Kõige lühem luuletus on ,,Sügise(tuul)" .Meelde jääb oma lühidusega ja mõtte välja toomisega kõigest 4 reaga. 5.a)"Lumehelbeke tasa,tasa Liugleb aknale tasa,tasa." Mulle meeldib see kõige enam sellepärast,et väiksen,kui anti luuletusi valida pähe õppimiseks,oli see just sobiv.Sest oli see ju kerge riimiga ning lühike.Kui meelest läks,siis sa...
Tsitaadid "Elu on liiga lühike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli." "Armastus on reetur, kes meid kriimustab isegi siis, kui püüame temaga ainult mängida." "Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad." "Õudne lõpp on oluliselt parem kui lõputu õudus." "Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii." "Inimese iseloom on tema saatus." "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." "Elu ilma nöörita on kaos." "Kui igasse kirjateosesse kirjutada sisse elumõte, siis kaoks elul endal mõte ära." "Parim kättemaks vihale on NAER!" "Olen soovinud vaid üht olla õnnelik. Kuid seda soovides olen soovinud kõike." ''Usu mind , igalühel on oma salamured, midamaailm ei tea, ja sageli peame mõnd kalgiks, kui ta on vaid kurb."
Ooper ''Carmen'' Georges Bizet'i kirjutas ooperi ''Carmen''. Etendus oli nelja vaatuseline, oli kaks vaheaega. Lavastaja oli Inglismaalt pärit, Walter Sutclife ja Dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad lauldi prantsuse keeles. Istusime 1. rõdu peal, seega oli näha kõike : orkestrit, dirigenti, eestikeelseid subtiitre, lava ja näitlejaid. Ooperisaal oli täis, vaid mõned kohad olid vabad. Teose helilooja, Georges Bizet, oli prantsuse helilooja, kes elas 19. sajandil. Ta sündis Pariisis, tema isa oli lauluõpetaja ja ta ema oli pianist, emalt ta saigi klaverimängu algõpetuse. Eriti andeka lapsena võeti ta juba kümneaastaselt mainekasse Pariisi Konservatooriumi. Bizet õppis seal komponeerimist ja klaverimängu. ''Carmen'' on ta enimtuntud teos, mis põhineb Prosper Merimee samanimelisel novellil 1846. aastast. Bizet on kirjutanud veel "Les pécheurs de perles" ("Pärlipüüdjad"), "La jolie fille de Perth", "L'arlésienne" ja klaveriteose "J...
annaabi.ee 
