juurde. Õpingud Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu gümnaasiumis. 1894 1898 õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille ta lõpetas õigusteadus kandidaadi kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. Ajaleht "Teataja" 1900. aastal Tallinnasse jõudes hakkas Päts tegutsema advokatuuri alal J. Poska abilisena. See aga ei rahuldanud teda eriti ja ta hakkas hoopis plaanitsema ühe uue ajalehe "Teataja" asutamist Tallinnas. Tartus oli juba J. Tõnissoni "Postimees" saanud väga edukaks, aga Tallinnas puudus eestimeelne päevaleht. Luba siseministeeriumi käest,
Konstantin Päts (23.02.1874, Tahkuranna vald-18.01.1956, Kalinini oblast Burasevo) Haridustee, sõjaväes Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakool Raeküla Nikolai kool Riia vaimulik seminar (jättis pooleli) Pärnu Gümnaasium Tartu ülikool (1894-1898), õigusteaduskond, lõpetas õigusteaduse audoktori kraadiga 96. Omski jalaväepolk Pihkvas, sai lipniku aukraadi Ametipostid(1) Advokaat Jaan Poska abiline (1900) Toimetas ja andis välja ajalehte ,,Teataja"(1901- 1905) Tallinna linnapea abi Tallinna linnapea kohusetäitja Tegi kaastööd ajalehtedele (Soomes) Tegutses ajalehte ,,Tallinna teataja", naases poliitikasse Tegeles aktiivselt omavalitsusreformiga Osales Eesti sõjaväelaste ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises (1917)
abikaasaga. Õed ja vennad : Tal oli 3 venda : Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. Haridustee : Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894-1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand jur kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipkiku aukraadiga. Karjäär : 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat J. Poska abilisena. 1901-1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valmisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. 1905. aastal sai Pätsist Tallinna Linnapea abi, sama aasta sügisel ka linnapea kohusetäitja. Olgugi, et ta korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud Päts 1905
• Tallinna konservatoorium klaver ning komponeerimine • Isa Artur Kapp • Rahvuslik ning müütiline • Muinasjutuline rahvapärimus Looming • Ooperid „Tasuleegid“ • Sümfoonilised teosed „Tallinna pildid” • Balletid „Kalevipoeg” • Süidid „Mõõkade tagumine" „Kalevipoja tants Saarepiigaga” https://www.youtube.com/watch?v=UTWIcyUVaoY (03:13) Lydia Auster (1912-1993) • Helilooja • Omski Muusikatehnikum klaverit/ kompositsiooni eriala. • Leningradi/Moskva Konservatooriumis kompositsiooni ning heliloomingut. • Žanriliselt mitmekülgne • Poeetiline ning rahvuslik Looming • Ballett „Tiina“ ( https://www.youtube.com/watch?v=OxK8ncGP6vk) „Romeo, Julia ja pimedus“ „Põhjamaade unenägu“ • Orkestriteosed „Eestimaa“ • Puhkpillimuusika „4 pala puhkpillikvintetile“ Villem Kapp (1913-1964)
· Ehitusmeistrist talupoja Jakobi teine laps. · Sündis teeäärses laudas, kuna ema Olga ei jõudnud arsti juurde. Vasakult: vend Nikolai, õde Marianna, isa Jakob, vend Voldemar, ema Olga, vend Peeter ja Konstantin. HARIDUS · Tahkuranna apostlik õigeusu kihelkonna kool. · Pärnu Nikolai kool. · Riia Vaimulik Seminar. · Pärnu Gümnaasium. · Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraad. · Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96ndas Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. NAINE JA LAPSED · 1901. aastal abiellus Konstantin Päts Pärnus neiu Helma (Vilhemine) Peediga. · Pojad Leo ja Viktor. · Pätsi järglastest on enamus valinud juristi ameti. Soomes maapaos viibimise ajal. AMETID · 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. · 1901.a. hakkas K
esineb ka inimeses endas. Inimene on loomult kahestunud, pürgib nii hea kui kurja poole. Poliitiline võitlus: 1847- ühineb petrasevskilastega, kes väidavad end võitlevat ülemaailmse vendluse, utopistliku sotsialismi eest. 1849- arreteeritakse, 4 kuud vaevleb Peeter-Pauli kindluses, aimamata, milles teda süüdistatakse, Mõistetakse surma mahalaskmise läbi, viimasel hetkel muudetakse otsus ära. 50ndad 1850-54 Omski vanglas. 1854-59 semipalatinskis asumisel 1856- teenib sõjaväes ohvitserina 1859- naaseb Peterburgi. Usk revolutsioonisse on lõplikult kadunud, ta on asunud kristliku moraali positsioonidele inimkonda võib päästa vaid puhas headus, täielik andeksand, valmidus end teiste heaks ohverdada. 60ndad 1861 ,,alandatud ja solvatud" sunnitööaegsed mälestused, novaatorlik kujutuslaad uudseim tegelane on vürst valkovski, inimene, kelle elukreedoks on ideetus, igasuguste ideaalide puudumine
Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Meesgümnaasiumis. 1894-1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadi (hiljem nimetati 1. järgu diplomiga) ja kubermangusekretäri auastmega, Rooma õiguse teemal. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, lõpetades Peterburis lipnike kursused, milline auaste andis õiguse isiklikule, mittepärandatavale aadliseisusele. 1900. aastal asus Päts tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abina. 1901–1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1901. aastal osales ta Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev asutamises ning temast sai seltsi aseesimees. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees.
Peeter Päts oli looduskaitse organiseerija, riigiparkide rajaja, piirikomisjoni liige, maamõõtja. Haridustee:Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia vaimulikus seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnasiumis.1894-1898 ta õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistu Pihkvas 96.Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. Karjääriastmed:Riigijuhina · Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918-12.11.1918 · Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 · Riigivanem 25.01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja 03.09.1937-24.04.1938 · Vabariigi President 24.04.1938-17.06.1940 · Muudes ametites
Oli 19171921 Maaliidu ja 19211935 Põllumeeste Kogude üks liidreid. Konstantin Pätsi haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis. Päts jätkas õpinguid Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli jätkates õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus Päts tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinna linnanõunikuks ja 19. aprillil sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja
mõlemad vagunid ühes ešelonis, mõne aja pärast haagiti aga esimesed lahti ja saadeti otse sunnitöölaagritesse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada. naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastitesse ning Altai ja Krasnojarski kraisse. Nendest naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse. Pärast sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused pikkamööda paranema. Aastatel 1946-1947 lubasid võimud saata tagasi Eestisse lapsed, kellel oli kodumaal sugulasi. 1949-1951 otsisid julgeolekuorganid enamiku tagasi saadetud lastest üles ning saatsid
2008. a. aastal umbes 200 elanikku, phiosa eestlased. Lisaks veel viksemad klad ja Krasnojarsk. Novosibirski oblastis elab eestlasi enim Nikolajevka klas (Ktovski raj). Tomski oblastis, kus eestlased on ks suuremaid rahvusgruppe, on meie rahvuskaaslasi enim Kaseklas ehk Berjozovkas ning Liliengofis (Pervomaiski rajoon). Tegemist on Stolpini reformide ajal tekkinud asulatega ja hinnanguliselt elab neis ca 500 eestlast. Ka Omski oblastis on suhteliselt palju eestlasi, suurim eestlaste klakogukond on Lillikla ehk Lileika Sedelnokovo rajoonis, viksemaid klakesi on umbes 10. Vaatamata sellele, et Venemaa eestlasi on arvuliselt tunduvalt vhemaks jnud, oleme suutnud silitada oma keele ja kultuuri. 20. sajandi 1990-ndatel aastatel rahvusseltside tegevus Venemaal taaselustus ja suuremates kogukondades organiseerisid eestlased oma kultuuriseltsid (Peterburis, Moskvas, Arhangelskis,
seetõttu peagi Siberi vangilaagritesse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada.B-vagunitesse paigutatud naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastitesse ning Altai ja Krasnojarski kraisse. Nendest naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse.Pärast sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused pikkamööda paranema. Aastatel 1946 1947 lubasid võimud saata tagasi Eestisse lapsed, kellel oli kodumaal sugulasi. 1949 1951 aga
Eesti Vabariigi esimene president. Elulugu Iseseisva Eesti esimene peaminister ja president Konstantin Päts sündis 23. veebruar 1874 ehitusmeistrist taluniku perekonnas, õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonnakoolis, 1887-1893 Riia vaimulikus seminaris, 1893-1894 Pärnu gümnaasiumis. Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1894-1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat. Lõpetas 1898 Tartu ülikooli õigusteaduskonna cand. jur. kraadiga. 1898-1899 teenis Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus ja ülendati lipnikuks. Loobunud teaduslikust karjäärist Tartu ülikoolis, siirdus Konstantin Päts Tallinna. 1900-1901 töötas vandeadvokaat J. Poska abina. Andis 19011905 välja ja toimetas rahvusliku meelsusega ajalehte "Teataja". 1904-1905 töötas Tallinna linnanõunikuna, 1905 sai Tallinna linnapea abiks. Kui 1906 karistussalklased ta tagaselja surma mõistsid, emigreerus Sveitsi, läks sealt Soome, naasis 1909 Eestisse
impeeriumi personaalne, mittepärandatav aadliseisus. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga, kaitstes doktori dissertatsiooni Rooma õiguse teemal. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus Päts tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1901. aastal osales ta Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev asutamises ning temast sai spordiseltsi aseesimees. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinnalinnanõunikuks ja 19. aprillil sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta 2
Konstantin Päts oli õigeusklik. Omas tsaariarmee reservohvitserina Vene impeeriumi personaalset, mittepärandatavat aadliseisust. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valmisteks organiseeris ta eesti- vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. 1905. aastal sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta sügisel ka linnapea kohusetäitja. Olgugi et ta korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud Päts 1905
sattusid sõjategevuse piirkonda ning toimetati seetõttu peagi Siberi vangilaagritesse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. 1941. aasta lõpul asusid vangilaagrites tegutsema uurimiskomisjonid. Suur osa vangistatutest lasti maha. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada. B- vagunitesse paigutatud naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastitesse ning Altai ja Krasnojarski kraisse. Nendest naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse. Pärast sõja lõppu hakkasid küüditatute elutingimused pikkamööda paranema. Aastatel 1946 1947 lubasid võimud saata tagasi Eestisse lapsed, kellel oli kodumaal sugulasi.
Kui selgus, et plaan ei tule täis, kujunes inimeste arvuks 40-44 neljateljelises ja 20-22 kaheteljelises vagunis. Kogu Eestis tervikuna jäi tühjaks 112 vagunit. Enne teele minemist määrati veel vene ja eesti keelt kõnelevate väljasaadetavate hulgast "vagunivanemad," kes pidid koostama nn. "vaguninimekirjad." Mõned vagunitesselaaditud põgenesid, mõned viidi ravile. 27. märtsi lõunaks kõik ettevalmistused lõppesid ja eselonid saadeti Siberi poole teele. Tartu elanikud näiteks Omski poole. Kokku oldi teel 11 ööpäeva 27.märtsist 07.aprillini. Mõned põgenesid teel. Kogu Eestist saadeti eriasumisele 20 723 tsiviilelanikku, määratud sihtkohta jõudis neist 20 600. Balti riikidest tervikuna küüditati neil päevil oma kodudest Siberisse üle 92 000 inimese. Operatsiooni läbiviimisesse kaasatute arv ületas 76 000 inimest. Minu pere kogemus Ka minu pere küüditati Siberisse 1949. aasta märtsis Mulgimaalt. Minu vanaema ema, isa, õed ja vend viidi 25
Kui ema suri saadeti vennad isa käsul sõjaväe inseneride kooli. Fjodor lõpetas selle kuid läks kohe erru, kuna tahtis tegeleda kirjutamisega. Fjodor käis Tln-as külas oma vennal, kes teenis Tlna inseneriväeosas. Linna keskaegne struktuur avaldas talle sügavat muljet. Dostojevski määrati alguses Peeter-Pauli kindlusse vangi ja talle määrati surmaotsus, kui ta pääses sellest ja oli Siberis Omski vanglas 4 aastat, seal tuli taluda rasket sunnitööd. Ahelatest ei vabastatud isegi mitte saunas ega haiglas, elas külmas ja haisvas puumajakeses. Asumisel abiellus ta kauni kuid raskelt haige naisega, kes suri hiljem tuberkuloosi. 46 aastaselt abiellus Fjodor 24 a. Noorema Anna Snitkinaga, seda suhet mõistsid paljud hukka just vanusevahe tõttu. Nende esimene laps Sonja suri 3kuusena kopsupõletikku,
mulda, Metsakalmistule Tallinnas. August Rei tütar, arst ja psühhiaater Hilja Rei elab Rootsis Uppsalas. August Reil oli ka kaks venda. Ferdinand (sünd. 24. II 1896 Kabala vallas). Veel üks vend ja õde on enne IV 1908 maetud Pilistvere surnuaiale. Põhjalikumalt on teada Ferdinand Rei käekäigust. Ferdinand Rei tegutses Oleviku toimetuses 1913, Kiire ja Töölise toimetuses 19171918, oli Siberis kommunistlik tegelane, Siberi Töölise tegevtoimetaja Omskis 1920, elas Omski lähedal Eesti Koloonias. Siis aga heideti Ferdinand Rei VK(b)P Siberi oblasti büroo Eesti agitatsiooni ja propaganda osakonna otsusega parteist välja parteivastase kihutustöö ja parteidistsipliini mittetäitmise pärast ning ta opteerus 1920 Eestisse. Ferdinand Rei pääses Eesti Vabariiki venna August Rei abiga (ilma poleks teda sisse lastud) ja tingimusel, et Ferdinand Rei rohkem poliitilisest tegevusest osa ei võta.
Päts elas oma tudengikorteris askeetlikku elu. Noorusele nii tavaline elunautimine jäi vähesekss. Rooma õigus ja sellel põhinev Balti eraõigus said tema lemmikainteteks. Corpus iuris civilis oli hiljemgi tema käsiraamatuks. Päts lõpetas Tartu ülikooli 1898. aastal õigusteaduse kandidaadina. Noor jurist astus peagi vabatahtlikult ajateenistusse tsaariarmeesse. Teenistuskohaks sai Pihkva, niisiis mitte eriti kauge paik. Pärast teenistust 1898-1899 Omski jalaväepolgus lasti Päts lipniku auastmes reservi. Noor jurist ja ajakirjanik Konstantin Päts ei tahtnud Tartusse jääda. Liivimaal elanud noormehest sai põhjaeestlane, tallinlane. Sellel otsusel olid kaugeleulatuvad tagajärjed. Eesti poliitilises elus olid tekkimas kaks poolust- Tartu ja Tallinn. Kui Päts Tartust lahkus, arvati, et ta jääb nälga, sest vaevalt ta pealinnast tööd leiab. Need, kes nii arvasid, pidid hiljem häbenema, sest tööd Päts sai
õpingutele. Konstantin oli juba varem, nii semestri kui ka gümnaasiumi viimases klassis näidanud üles tugevat tahtejõudu. Rooma õigus ja sellele põhinev Balti eriõigus said tema lemmikaineteks. Corpus iuris civilis oli hiljemgi tema käsiraamatuks. Päts lõpetas Tartu Ülikooli 1898. aastal õigusteaduse kandidaadina. Noor jurist astus peagi vabatahtlikult ajateenistusse tsaariarmeesse. Teeninduskohaks sai Pihkva, niisiis mitte eriti kauge paik. Pärast teenistust 1898-1899 Omski jalaväepolgus lasti Päts lipniku auastmes reservi. 2 Noore juristi ja ajakirjaniku karjäär Konstantin Päts ei tahtnud Tartusse jääda. Liivimaal elanud noormehest sai põhjaeestlane, tallinlane. Sellel otsusel olid kaugeleulatuvad tagajärjed. Eesti poliitilises elus olid tekkimas kaks poolust- Tartu ja Tallinn. Kui Päts Tartust lahkus , arvati et ta jääb nälja, sest vaevalt ta pealinnas tööd leiab
suhtluskeskkond puudub. (Kälissaar 2010: 436-438, 440-441, 447-449) 2.3. Eesti keel Venemaal Venemaale on eestlasi pagenud hiljemalt 16.sajandist, aga neid on sinna viidud ka sõjavangi või saadetud süüteo eest karistust kandma.Kõige rohkem eestlasi on läinud Venemaale ise, otsima vaba maad ja vabamat elu. Praegu, 21.sajandi algul, on selliseid külasid, kus suheldakse eesti keeles veel Siberis:Lillikülä,Estonka ja Jurjevka Omski oblastis, Nikolajevka Novosibirski oblastis, Jurjevka Kemerovo oblastis ning Ülem-Suetuk Krasnojarski krais. Suurem eestlaskond elab veel Omski oblasti Zolotaja Niva külas, Tomski oblasti Kasakülas. Vähemalt vanem põlvkond suhtleb omavahel eesti keeles Uljanovski oblastis, Kirovi oblastis, Kaukaasias ja Krimmis. Joonis 1. Eestlaste asukohad Venemaal. Vene Föderatsioonis õpetatakse eesti keelt Petseri Lingvistilises Gümnaasiumis (a-ni
Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. Omas tsaariarmee reservohvitserina Vene impeeriumi personaalset, mittepärandatavat aadliseisust. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte ,,Teataja". 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. 1905. aastal sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta sügisel ka linnapea kohusetäitja. Olgugi et ta korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud Päts 1905
/23.veebruar 1874 Tahkuranna v. Häädemeeste khk. - 18.jaanuar. 1956 Burasevo Kalinini obl. Iseseisva Eesti esimene peaminister ja president Konstantin Päts sündis ehitusmeistrist taluniku perekonnas, õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonnakoolis, 1887-1893 Riia vaimulikus seminaris, 1893-1894 Pärnu gümnaasiumis.1894 astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1898 õigusteaduste kandidaadi kraadiga. 1898-1899 teenis KP Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus ja ülendati lipnikuks. Loobunud teaduslikust karjäärist ülikoolis, siirdus KP Tallinna. 1900-1901 oli KP vandeadvokaadiabi Jaan Poska juures. 1901-1905 andis ta välja radikaalset rahvuslikku ajalehte ''Teataja''. 1904 õnnestus eesti-vene blokil saavutada võit saksa linnakodanluse üle linnaomavalitsuse valimistel Tallinnas. KP sai linna nõunikuks ja linnapea abiks, sügisel 1905 linnapea kohusetäitjaks. Karistussalkade terrori eest põgenes KP esialgu
segaabieludest ning seda soodustas ka keelte sarnasus7. I.Lotkin8 märgib, et Lääne-Siberis on tänapäeval eestlasi ja lätlasi enam-vähem võrdselt, kuid Kovaljovos ja mitmetes teisteski Omi asunduse segakülades on lätlased siiski vähemuses. Eestlased, kes lapsena mõlemat keelt rääkisid, ütlevad end nüüdseks naabrite keele unustanud olevat. Omi asunduse külad Vana-Viru, Uus-Viru, Ivanovka ja Kovaljovo kõik praeguse Omski oblasti piirides- paiknevad lähestikku, ühendusteed on head ja omavaheline suhtlemine pidev. Vanimaks päris eesti külaks Lääne-Siberis ongi Viruküla ehk Revel hiljem Vana- Viru (Starõi Revel), mis asub 120 km kaugusel Omskist ning on asutatud 1861. A. Nigoli9 arvates olid esimesteks, kes Eestist otse Virukülla jõudsid, Mahtra sõjast osavõtjad. Enne 1890. aastaid moodustasidki põhiosa Lääne-Siberi eestlaskonnast väljasaadetud. Virukülas oli oma kool ja palvemaja
Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Noor Konstantin õppis kohalikus Nikolai koolis, hiljem Riia vaimulikus seminaris. Sealt lahkus aasta enne lõpetamist ning astus Pärnu gümnaasiumisse. 1894. aastal astus Konstantin Päts Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. 1898. aastal lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduste kandidaadi teadusliku kraadiga. Järgnes aastane sõjaväeteenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aasta augustis asus noor jurist Tallinna ning hakkas elatist teenima advokaadina Jaan Poska abilisena. 1901. aastal hakkas Pätsi toimetamisel Tallinnas ilmuma uus ajaleht ,,Teataja". 1905. aasta sügisel sai Päts linnapea kohusetäitja koha. Sündmuste ägenedes asus Päts mõõdukamale positsioonile. Õhus rippunud autonoomiataotlused aga ei realiseerunud, sest detsembris asus keskvõim vasturünnakule. ,,Teataja" suleti,
Minu isa Valev Lebreht sündis 1. aprillil 1969. aastal Võrus. Väiksena hoidis isa lapsehoidja. Hiljem panid vanemad ta Päkapiku lasteaeda. Ta õppis Võru 1. 8-klassilises kooli. Koolieas tegi ta palju erinevaid koerusi koos sõpradega. Peale põhikooli läks ta edasi õppima Fr. R. Kreutzwaldi nimelisse Võru 1. keskkooli ja hiljem Tallinna Polütehnilisse Instituuti. Selle kooli jättis ta pooleli ja läks kohe sõjaväkke. Sõjaväkke saadeti teda Venemaale Omski linna. Isa on töötanud ehitajana Võru KEKis, AS Kurmikus, Privet Project Building OÜs. Ta kohtas Terje Lehtmet ja neil on kaks poega Tauri ja Sander (mina). Mina sündisin 14. augustil 1995. aastal Võrus. Ma käisin Sõleke lasteaias, mis asus täpselt minu kodu kõrval. Peale lasteaeda ma läksin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi, kus õppisin esimese aasta ja seejärel läksin Pikakannu Põhikooli. Vanemaks saades tulin tagasi Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi.
Nõukogude vanglauksed Okupatsioonide Muuseumis. Taasvallutatud Eestis kehtestati uuesti nõukogude võim. Siiski jätkasid paljud metsavennad võitlust metsades. Nõukogude võim võitles metsavendade vastu nende peamiste toetajate, talupoegkonna küüditamistega. 25.-29. märtsil 1949 toimus teine massiline küüditamine - märtsiküüditamine, mille käigus saatsid Nõukogude okupatsioonivõimud Eestist loomavagunites Venemaale - Krasnojarski kraisse, Novosibirski, Tomski, Omski ja Irkutski oblastisse nn. eriasumisele üle 22 000 inimese. Küüditamisnimekirjadesse kokku oli aga kantud kuni 30 000 inimest. Küüditamisele järgnes sundkollektiviseerimine, millega kaotati talud kui majandusüksused. Põhiliselt Tallinnasse ja Ida-Virumaale rajati suurtööstusi, mille tööjõud toodi sisse Venemaalt. Vene keel hakkas omandama järjest tähtsamat rolli. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka dissidentlus, mille silmapaistvaimaks tulemuseks oli ilmselt 40
Operatsioon PRIBOI käigus veeti Balti riikidest tervikuna 1949.aasta märtsis välja üle 92 000 inimese. Kommunistliku partei, riikliku julgeoleku ja siseministeeriumi ühiselt ette valmistatud suurkuritegu oli jõhkralt ellu viidud. 11 Sõda rahva vastu Pika teekonna algul lootsid inimesed, et kohe puhkeb sõda ja ameeriklased tulevad appi. Kuid midagi ei juhtunud ja rongid eestlastega peatusid Irkutski, Omski ja Novosibirski oblastis, Aluksnes kinni võetud Läti eestlased käsutati rongilt aga alles Habarovskis. Kui palju inimesi 1949. aasta märtsis ära viidi, ei saa küüditamist uurinud Tartu Ülikooli ajaloodoktorandi Aigi Rahi sõnul mitte kunagi päris täpselt ütelda. «Paigas on arv 20 702, see on 30. märtsi seisuga eshelonidesse paigutatud inimeste arv,» lausub Rahi.
hakati kokku koguma laadimispunkti- desse, et neid raud teed mööda edasi saata. Moskvasse saadetud ettekande järgi oli 29. märtsi õhtuks vagunitesse laaditud 7488 perekonda ehk 20 535 inimest. Neist 7201 kuulus kulakupcrcdcssc ja tubli 13 000 “saksa okupantide käsilaste, bandiitide ja nende toetajate” peredesse. Küüditatutest olid 22,3% mehed, naisi oli 48,2% ja lapsi 29,5%. Nad viidi Põhja- Kasahstani ja Siberisse: Novosibirski, Omski ja Irkutski oblastitesse ja Krasnojarski kraisse. 1949. aasta küüditamised mitte ainult ei viinud eesti talupoegi kolhoosi või Siberisse, vaid võimaldasid ühdasi anda hoobi metsavendade liikumisele. Ühtede nõukogude statistikaand- mete järgi hektarit % 20-30 33,1 10-20Plaanimajanduse 40,4 realiseerimine 1-10 26,5 • Põllumajanduse kollektiviseerimine Juba 1940
9.8. Nõukogude okupatsioon Taasvallutatud Eestis kehtestati uuesti nõukogude võim. Siiski jätkasid paljud metsavennad võitlust metsades. Nõukogude võim võitles metsavendade vastu nende peamiste toetajate, talupoegkonna küüditamistega. 25.-29. märtsil 1949 toimus teine massiline küüditamine – märtsiküüditamine, mille käigus saatsid Nõukogude okupatsioonivõimud Eestist loomavagunites Venemaale – Krasnojarski kraisse, Novosibirski, Tomski, Omski ja Irkutski oblastisse nn. eriasumisele üle 22 000 inimese. Küüditamisnimekirjadesse kokku oli aga kantud kuni 30 000 inimest. Küüditamisele järgnes sundkollektiviseerimine, millega kaotati talud kui majandusüksused. Põhiliselt Tallinnasse ja Ida-Virumaale rajati suurtööstusi, mille tööjõud toodi sisse Venemaalt. Vene keel hakkas omandama järjest tähtsamat rolli. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu
ja IdaEuroopas inimest. Küüditatud poliitiliste algas GULAGi süsteemi järkjärguline lam protsessidega) märtsi öösel kella 23 paiku avastati, et Püssi saadeti Novosibirski, tagamaaks Omski oli Kremli ja Irkutski soov oblastisse ning Krasnojarski kraisse.
annaabi.ee 
