inimesed tegelikult käituvad. tunnistama, et mõni teine inimene on tähtsam Eetiline egoism on see kuidas inimesed kui mõni teine indiviid. tegelikult peavad käituma. psühholoogiline eetiline teooria, mis .. põhjendab, et põhjendab teatud omahuvist käiumine arusaamal võin olla moraalne. inimloomust. tuleb teha vahet isekusel ja omahuvil. taunime isekust. väidab, et altruitism Ma käitun ainult ise on inimloomusele enda huvides ja vastane teised võivad teha seda mida nad tahavad. (individuaalne eetiline egoism) igaüks soovib alati alturism on seda millest ta kõige alaväärtustav rohkem on huvitatud. ... väidab, et kõik käitumie lähtuvalt
Sõjast Kaks suunda 1. Kristlik patsifism sõda loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Samas sõda türklaste vastu lubatud. 2. Riigi huvi teooria: õiglane sõda on kaitsesõda, mis igal juhul lubatud. Ka siis, kui vastasel õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud. Skolastikud Sõjast Keskmes individuaalne patt. Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele, saab see õiglane vaid ühel poolel olla. 17. sajand Hobbes Sõprus ja riik põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista). Õnnest Inimesed alluvad liikumise seadusele ning inimesed panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud ihadega: ei ole loomupärast head-kurja, need vaid nimed, mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või väldivad neid asju. Õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. Vabadus Räägib väliste piirangute puudumisest. Ka seadusi võib tõlgendada kui mõttelisi takistusi,
Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel, ja erinevad seega sõprusest, lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne - sõprus iseendaga. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist. Hobbes: sõprus ja riik põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista). Mandeville: sõprus, ühiskond (majandus) ja riik põhinevad kõik omahuvil. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust. Sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele. 6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas).
soovivad, on üldine võime uusi, tekkivaid ihasid rahuldada. Selline võime on võim (power). · Võim on "käesolev vahend saavutada mõnd tulevast arvatavat hüve". Mis annab võimu juurde? füüsiline tugevus rikkus teenrid, sõbrad reputatsioon au · Sõprus on seega vahend võimu saavutamiseks Sõprus, poliitika, ühiskond o Thomas Hobbes: · Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil · Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees. · Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel Bernard Mandeville · Nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete (sh sõpruse ja poliitika) alus · ja et riik on kunstlik ja põhineb hirmul. · Erinevalt Hobbesist väidab aga, et riigis tekib iseeneseslikult sellest eristuv
3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul ja avalikel vajadustel, seega erineb see sõprusest, lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes: Sõprus ja poliitika põhinevad omahuvil. 5 Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees. Sõprus on lloomulik suhe, riik on kunstlik riik saab tekkida vaid inimestevahelise lepingu tagajärjel. Mandeville: Nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete, sealhulgas sõpruse ja poliitika, alus. Riik on kunstlik ja põhineb hirmul.
selliseid suhteid saab tagada vaid poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus kodaniku esimene voorus poliitikas on kohusetunne ja kuulekus Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes inimesed soovivad kõige enam võimet uusi, tekkivaid ihasid rahuldada võimu võimu annavad füüsiline tugevus, rikkus, teenrid, sõbrad, reputatsioon, au sõprus on vahend võimu saavutamiseks sõprus ja poliitika põhinevad omahuvil sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga alamate hirm valitseja ees sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik Mandeville omahuvi on kõigi inimsuhete alus riik on kunstlik ja põhineb hirmul riigis tekib iseeneslikult sellest eristuv ühiskond ühiskonna aluseks on omahuvi, inimesed rahuldavad vastastikku üksteise huve 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust inimesed on loomupäraselt sotsiaalsed
soovita halba. 3.Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist. Sõprus eristub kõigist teistest suhetest, sõbrad on omavahel rohkem kui kodanikud oma isamaaga, nad on üks hing kahes kehas. Enamik suhteid põhinevad kasul või naudingul, seega pole sõprust, selliseid suhteid saab stabiilsena hoida vaid riik, seega on iga kodaniku kohustus olla kuulekas ja kohusetundlik. 4.Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist. Sõprus põhineb omahuvil, mille eesmärgiks on saada võimu, mis on ,,käesolev vahend mõne tulevase arvatava hüve saavutamiseks", Sõpru hoiab koos nauding ja see on loomulik suhe, riiki aga hirm ja see on inimeste vahelise lepingu tulemus. Manderville eristab aga riigist veel ühiskonna (nii majandus, kui kodanike vaheline vaba suhtlus), mis samuti põhineb omakasul. 5.18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust
Tõeline sõprus Sõprus, poliitika, ühiskond “Meie sõprus Étienne de la Boétie’ga on võrreldamatu… selle ainus mudel on Thomas Hobbes: ta ise” Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil “Üks hing kahes kehas” (Aristoteles)… Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees - see on midagi nii haruldast, et oleme sellest vaevalt kuulnud Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik – riik saab tekkida ainult - see on midagi nii haaravat, et selles saab osaleda vaid kaks inimest korraga inimestevahelise lepingu tagajärjel
soovivad, on üldine võime uusi, tekkivaid ihasid rahuldada. Selline võime on võim (power). Võim on "käesolev vahend saavutada mõnd tulevast arvatavat hüve". Mis annab võimu juurde? füüsiline tugevus rikkus teenrid, sõbrad reputatsioon au Sõprus on seega vahend võimu saavutamiseks Thomas Hobbes: Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees. Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel o Suveräänsusidee pooldaja Inglismaal: Hobbes Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Hobbes'i arvates oli iga elusolendi näol tegemist masinaga. "Loodust (kunst, millega
selles saab osaleda ainult kaks inimest korraga; sõprus eristub armastusest, sugulastevahelisest kiindumusest, abielust, tuttav-olemisest; enamik inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel ning erinevad seega sõprusest. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist 14 Hobbes: sõprus ja poliitika põhinevad omahuvil, sõpru hoiab koos kasu/nauding, riiki riigialamate hirm valitsuse ees; sõprus on loomulik suhe, riik kunstlik; riik tekib inimestevahelisest kokkuleppest Mandeville: omahuvi kõikide inimsuhete alus, riik on kunstlik ja põhineb hirmul; riigis tekib iseenesest sellest erinev ühiskond, mille aluseks on omahuvi; inimesed rahuldavad vastastikku üksteise erinevaid huve 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust
Usuline eetika toetub Jumala tahtele ja autoriteedile, ilmalik eetika inimeste mõistusele, või eelistustele ja kokkuleppele. Usk võib moraalset elu edendada ja valdavalt teebki seda. KONTRAKTUALISM EHK KOKKULEPPELISUS EETIKAS: Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad: Sofistid (Antiphon, Hippias, Glaucon): tekkis eristus loodus vs konventsioon Epikuurlased: õiglus põhineb omahuvil Sokrates, Platon (Protagoras, Crito): kodaniku ja riigi vaheline leping Thomas Hobbes: leping annab turvalisuse, kaitse John Locke: leping kaitseb omandit Jean-Jacques Rousseau: seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine MIKS PEAB TÄITMA MORAALINORME? Ühiskondlik leping ei pea eeldama kirjalikku või suulist lepinguakti, vaid põhineb vaikival nõusolekul. Poliitilised kontraktualistid näitasid, kust tuleb inimestel kohustus alluda seadustele ja riigivõimule.
Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel, ja erinevad seega sõprusest, lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne ,,sõprus iseendaga". 4) Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes: sõprus ja riik põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista). Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees. Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel. Mandeville: nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete (sh sõpruse ja poliitika) alus ja et riik on kunstlik ja põhineb hirmul. Erinevalt Hobbesist aga väidab, et riigis tekib iseeneslikult sellest
KONTRAKTUALISM EHK KOKKULEPPELISUS EETIKAS Kontraktualismi keskmes on veendumus, et igasugused normid saavad vaid siis olla legitiismed ja kohustavad, kui need, kelle üle normid on kehtestatud, nendega nõustuvad v nõustuda saavad. Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppe alusel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad: · Sofistid (Anthiphon, Hippias, Glaucon) tekkis eristus loodus vs konventsioon · Epikuurlased õiglus põhineb omahuvil · Sokrates, Platon kodaniku ja riigi vaheline leping · Thomas Hobbes leping annab turvalisuse, kaitse; "kõikide sõda kõikide vastu"; · John Locke leping kaitseb omandit · J. J. Rousseau seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine; tema järgi on inimene loodudse poolt loodud vabaks ja rahumeelseks; kritiseerib igasugust riiki Eetilise kontrakutalismi põhiküsimus miks peab täitma moraalinorme? Poliitiline kontraktualism:
Enamik inimühendusi põhineb naudingul või kasul ja need erinevad seega sõprusest. Selliseid suhteid saab tagada vaid poliitiline võim, mida toetab omakorda kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes: Sõprus on üks vahenditest, millega võimu (üldine võime tekkivaid ihasid rahuldada) saavutada. Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil. Sõpru hoiab koos 6 kasu või nauding, riiki aga alamate hirm valitseja ees. Sõprus on loomulik suhe, riik kunstlik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel. Mendeville: nõustub, et omahuvi on inimsuhete, sh sõpruse ja poliitika alus ning et riik on kunstlik ja põhineb hirmul. Erinevus: idee, et riigis tekib iseeneslikult sellest eristuv "ühiskond"
vajadustel, ja erinevad seega sõprusest, lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetottu kuulekus ja kohusetunne - sõprus iseendaga. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes: Sõprus on vahend võimu saavutamiseks. Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil. Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees. Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik-riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel. Mandeville: Nõustub Hobbesiga. et omahuvi on kõigi inimsuhete alus ja et riik on kunstlik ja põhineb hirmul. Erinevalt Hobbesist väidab aga, et riigis tekib iseneseslikult sellest eristuv ühiskond. Ka ühiskonna aluseks on omahuvi, inimesed rahuldavad vastastikku üksteise erinevaid huve. 5. 18
Millel nad tuginevad? · Aristoteles ja Cicero väitsid, et sõprus ühendab üksikuid indiviide JA linnriiki tervikuna ning nende vahel ei ole otsest vastuolu. · Montaigne väitis, et poliitika põhineb hoopis millelgi muule (kohusetundel ja kuulekusel), sealt ei ole võimalik arendada sõprusetunnet. Samas uskus, et indeaalne sõprus inimeste vahel on võimalik, ehkki väga haruldane. · Hobbes väitis, et sõprus ja riigisuhted on sarnased, sest põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista). · Mandeville nõustub Hobbesiga, kuid lisaks on ühiskond (majandus) ja riik mis põhinevad omahuvil · Shaftesbury, Hutchenson väidavad, et sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust. Hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele. · Soti valgustus: Sõprus on privaatsfääri suhe, ühiskond toetub omakasule, riik toetub nii omakasule kui ka loomulikule sotsiaalsusele.
· füüsiline tugevus (varauusajal jäi sellest väheks, seal tuli juurde rikkus, mida kasutati tugevate inimeste palkamiseks) · rikkus · teenrid, sõbrad (vahend võimu suurendamiseks) · reputatsioon · au · Sõprus on seega vahend võimu saavutamiseks Sõprus, poliitika, ühiskond Thomas Hobbes: · Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil · Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees (seaduste rikkumise ees) · Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel Bernard Mandeville · Nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete (sh sõpruse ja poliitika) alus ja et riik on kunstlik ja põhineb hirmul.
printsiibid oleksid avalikustatud. Kui printsiipe ei esitata üldiste ettekirjutustena, mis on avalikkusele teada, ei saa nad olla tegutsemisjuhised ega abivahendid huvikonfliktide lahendamisel. Samas pole egoisti omahuvi seisukohalt kasulik neid avalikustada. Egoistid tahaksid pigem ,et teised oleksid altruistid. Egoismi paradoks : egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda teatud määral altruistiks, egoistki antiteesiks. ·Tuleb teha vahet isekusel ja omahuvil (egoismil). Taunime isekust. ·Omahuvist lähtumine võib olla moraalne. Seda põhjendab eetiline egoism. 40. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast ? ·Teleoloogiline eetika (kreeka k. telos, eesmärk, tagajärg (nt utilitarism) Väärtuseks on kasu/õnn. Hea tegu on see, mis toob maksimaalset kasu, suurendab õnne hulka maailmas. ·Deontoloogiline eetika (kreeka k. deon, kohustus) (nt Kanti kohuse eetika) Teol endal on seesmine väärtus
soovivad, on üldine võime uusi, tekkivaid ihasid rahuldada. Selline võime on võim (power). Võim on "käesolev vahend saavutada mõnd tulevast arvatavat hüve". Mis annab võimu juurde? füüsiline tugevus rikkus teenrid, sõbrad reputatsioon au Sõprus on seega vahend võimu saavutamiseks Thomas Hobbes: Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees. Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel 10 Bernard Mandeville nõustub Hobbes'iga, et omahuvi on kõigi inimsuhete alus ja et riik on kunstlik ja põhineb hirmul. Erinevalt Hobbesist väidab aga, et riigis tekib
see on müsteerium. Tõeline sõprus on haruldane. Enamik teiste sfääride suhteid põhinevad kasul ja naudingul. Omakasupüüdlikke suhteid saab stabiilsena hoida ainult poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Iga kodaniku kohustus olla kuulekas ja kohusetundlik, et suhteid stabiilsetena hoida. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ja riigist Hobbes, Mandeville: · Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil. Omakasupüüdlikkus, sõprus on vahend võimu haaramiseks, hüvede saavutamiseks. · Sõpru hoiab koos kasu, nauding. Riiki hoiab koos riigialamate hirm valitseja ees. · Sõprus on loomulik suhe. Riik on kunstlik suhe, mis saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tulemusena. Mandeville: riigis tekib iseenesest riigist eristuv "ühiskond". Ühiskond põhineb ka omahuvil, sest inimesed rahuldavad vastastikku üksteise erinevaid huve (au, materiaalne kasu). 5. 18
sihtmärgi kui sõpruse". Riigis muud suhted peale sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne. Põhineb sõprusel iseendaga. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes: Sõprus vahend võimu saavutamiseks. Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil. Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamete hirm valitseja ees. Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik - riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel. Mandeville: Nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete (sh sõpruse ja poliitika) alus ja et riik on kunstlik ja põhine hirmul. Erinevuseks idee, et riigis tekib iseeneslikult sellest erituv "ühiskond", mis omakorda jälle põhineb omauvil.
Kokkuleppelisuse põhiidee Kontraktualismi keskmes on veendumus, et igasugused normid saavad vaid siis olla legitiimsed ja kohustavad, kui need, kelle üle normid on kehtestatud, nendega nõustuvad või nõustuda saavad. Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppe alusel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad · Sofistid (Antiphon, Hippias, Glaucon): tekkis eristus loodus vs konventsioon · Epikuurlased: õiglus põhineb omahuvil · Sokrates, Platon (Protagoras, Crito): kodaniku ja riigi vaheline leping · Thomas Hobbes: leping annab turvalisuse, kaitse · John Locke: leping kaitseb omandit · Jean-Jacques Rousseau: seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine Eetilise kontraktualismi põhiküsimus: miks peab täitma moraalinorme? Looduslik seisund Lepingule (riigile) eelnes looduslik seisund, kus kehtis looduslik õigus (loomuõigus).
annaabi.ee 
