1 Sisukord 1. Impressionism Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist "Mulje. Päike tõuseb". Muljekunst. Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel. Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine. Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm, muusikas alusepanija Claude Debussy.
Riided on õrnatoonilised, pitsilised. Soengud spiraal-lokilised, meestel pats ning puudrikihi all. PARGIKUJUNDUS muutus vastupidiselt barokile vabaks nö inglise pargitüübiks. MAAL Õrnad toonid Võbelev valgus Salapärane meeleolu Galantsete pidude teema, jõudeelu, lamburiteema Lainetav kompositsioon ANTOINE WATTEAU 1684-1721 Puhas rokokootunde ja kerguse väljendus. Sündis Põhja Prantsusmaal, asus 1702 aastal Pariisi. Varasemad maalid väikeseformaadilised olustikupildid. Watteau pühendub teatrimiljöö ja kõrgema seltskonnaelu kujutamisele. Kompositsioon rafineeritud ja elegantne, kerge, graatsiline, mahe. Tulvil salajast igatsust armastuse järele. ,,Ärasõit Kythera saarele" ,,Gilles" HONORE FRAGONARD (1732-1806) Peateemaks naised ja armuelu. Ta on kergemeelne ja pikantne, vaimukas. ,,Kiik" ,,Salajane suudlus" THOMAS GEINSBOROUGH (1727-1788) Portreemaalija. Jahedavõitu koloriit.
2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. Impressionism. Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist “Mulje. Päike tõuseb”. Muljekunst. Maalide temaatika – esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel. Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine. Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm, muusikas alusepanija Claude Debussy.
2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. Impressionism. Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist "Mulje. Päike tõuseb". Muljekunst. Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel. Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine. Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm, muusikas alusepanija Claude Debussy.
tihti otsustandud kuidas oma isikut esile tõsta Pargi teljeks on Pariisi tee pikendus, mille ümber paiknevad sümmeetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetrilinselt kujundatud lillepeenrad ning mitmesuguste kujudega põõsad. Baroklik klassitsism arhitektuuris Mitmed hooned Sõjaveteranide vanadekodu J.Hardouin- Mansart Invaliidide kirik Baroklik realism kunstis Georges De La Tour (1593-1652) olustikupildid, mõni religioosne vihje Vennad Le Nainid, tuntuim neist Luois Le Nain(u.1593-1648) olustikumaalijad, lihtrahavas, näitasid nende viletsust ja töö raskust Jacques Callot (1592-1635)graafik,kujutas kaasaegseid inimesi, jahe ja skeptiline 1648 asutati Kunstiakadeemia, mis hakkas määrama kunsti Charles Le Brun(1619- 1690) Versailles´lossi sisekujundaja, laemaalid, 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas Nicolas Poussin(1594-1665) teemad antiikmütoloogiast ja-
teose kompositsioonis diagonaalset põhiskeemi (Rubens "Rahu õnnistused", Velazquez "Breda kindluse alistamine"). Paljud kunstnikud (Velazquez, Hals) maalisid esinduslikke ja psühholoogiliselt tõepäraseid portreesid. Mitme barokk-kunstniku (Rembrandti, Poussini) looming on niivõrd omanäoline, et tüüpilisi barokkstiili tunnuseid sealt ei leiagi. Portreede, usu- ja mütoloogiateemaliste maalide kõrvale tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku- ja meremaalidega. Kus asus · Barokk sai alguse Roomast ja levis kiiresti kogu Euroopas. Kuna barokk õitses vastureformatsiooni tõttu peamiselt katoliiklikes maades, oli see rakendatud paavstide teenistusse. Neid huvitas lisaks kiriku maine tõstmisele ja usu tugevdamisele ka enda positsiooniga uhkeldamine. Samavõrd oluliseks sai barokk ka teistes monarhistlikes riikides
Maalikunst: peamiselt maaliti antiikmütoloogia teemadel. Prooviti lahendada perspektiivi võtteid(kuidas asju ruumiliselt joonistada). Esimeseks kunstnikuks oli sandro botticelli(venuse sünd). Ta maalis enamasti portreesid ja antiikmütoloogiaainelisi pilte. "kevad"(Primavera"). Kõrgrenessanss itaalias: kunstielu keskuseks sai nüüd rooma, suuremaid tellimisi esitas paavst. Alustati Rooma Peetri kiriku ehitamisega, esimeseks arhitektiks oli Bramante. Kuna ehitus kestis u 100 aastat, siis võtsid sellest osa veel kümneid arhitekte. Kuulsam neist oli 42m läbimõõduga kupli autor Michaeangelo. Skulptuur ja maal: kõrgrenessanssi ajal saavutasid maal ja skulptuur oma täiuslikkuse:figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset komposatsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: leonardo da vinci, michaeangelo, raffael. Veneetsiast: giorgone ja tizian. Leonardo da vinci: geniaalne maalikunsti uuendaja omas laialdasi...
Maalikunst: peamiselt maaliti antiikmütoloogia teemadel. Prooviti lahendada perspektiivi võtteid(kuidas asju ruumiliselt joonistada). Esimeseks kunstnikuks oli sandro botticelli(venuse sünd). Ta maalis enamasti portreesid ja antiikmütoloogiaainelisi pilte. "kevad"(Primavera"). Kõrgrenessanss itaalias: kunstielu keskuseks sai nüüd rooma, suuremaid tellimisi esitas paavst. Alustati Rooma Peetri kiriku ehitamisega, esimeseks arhitektiks oli Bramante. Kuna ehitus kestis u 100 aastat, siis võtsid sellest osa veel kümneid arhitekte. Kuulsam neist oli 42m läbimõõduga kupli autor Michaeangelo. Skulptuur ja maal: kõrgrenessanssi ajal saavutasid maal ja skulptuur oma täiuslikkuse:figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset komposatsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: leonardo da vinci, michaeangelo, raffael. Veneetsiast: giorgone ja tizian. Leonardo da vinci: geniaalne maalikunsti uuendaja omas laialdasi...
kunsti? hävitamist tuli ette ka luterlastel, kuid kalvinistid olid selles järjekindlamad 4. Millist kunsti hakkab endale Maalikunsti, mida saab seinale riputada, muretsema Madalmaade religioosne temaatika asendub ilmalikuga jõukas kodanlus? 5. Millised on selle kunsti kolm 1.loodus(maastik) iseseisvat teemaderühma? 2.esemed(natüürmort) 3.inimesed(olustikupildid) 6. Kes oli suurim maalija 16. Kuulsaim ja mõjurikkaim kunstnik oli Pieter Saj. Madalmaade kunstis? Brueghel. Ta hüüdnimi oli Talupoegade Milline oli tema hüüdnimi? Brueghel, kuna ta maalide peategelasteks on Miks see oli talle antud? lihtsad talupojad. 7. Millist maailmakäsitlust võib Ta kujutas maaalidel inimesi väga kurvalt. välja lugeda paljudest tema Tumdedad ja tuhmid toonid ja talle meeldis teostest
Baroklik klassitsism arhitektuuris.See on mõistuspärasem ja mõõdukam , kui Itaalia barokk,mis tõttu võib seda ka nimetada baroklikuks klassitsismiks.Samas stiilis ehitati mitmeid hooneid Pariisis.Louis 16 lasi oma sõjaveteranidele ehitada ligi 4000kohaga vanadekodu. Baroklik realism kujutavas kunstis.17.sajandi esimese poole kujutavas kunstis oli oluline baroklik realism.Caravaggio mõju on tajutav Georges De La Tour´i Maalides.Need on olustikupildid,kuid tihti vihjega mõnele religioossele teemale.inimesed on tavaliselt kujutatud mitte täispikkuses,vaid põlvedeni.Olustikumaalijad olid vennad Le Nainid.Nemad kujutasid lihtrahvas,pealmiselt talupoegi tõsiste ja väärikatena.Karm realist oli graafik Jacques Callot,kes tähelepanelikult jälgis inimesi aadlimeestest kerjusteni välja.eriti sünge on tema ofordisari"Sõjakoledused" Kunstiakadeemia Asutamine. 17.sajandi II poolel kujunes kunstielus määravaks õukondlik
määratud hukkumisele. Tema sürrealistlikud pildid on inspireerinud 20.saj sürrealiste. (,,Püha Antoniuse kiusamine", ,,Eedeni aed", ,,Narrilaev") Madalmaad 16. sajandil: · Konfliktid · Piltide hävitamine kalvinistide poolt, mille tõttu kirikud ei tellinud enam kunsti · Maalikunst kodudes, seintel · 16. Saj asendub religioosne teema ilmalikuga · Teemadeks : loodus(maastik), esemed(natüürmort), inimesed(olustikupildid) Maalikunst madalmaades 16. sajandil: · Osa kunstnikke jätkas 15. Sajandi traditsioone: kordumatud üksikasjad, peenmaalitehnika · Maastikumaalijatest kuulsaim JOACHIM PATINIR ( 1480-1524). maalis vägevaid metsi ja fantastilisi kaljusid. Maastiku ruumilise sügavuse saavutamiseks kasutas õhuperspektiivi võtteid. Tema pilt jaguneb kolmeks vööndiks : esimene neist on pruunikas, teine roheline ja kolmas helesinine. Vööndid üksteisest eraldatud järsult ja
ja röövimisstseenid. Püüdes edasi anda hoogsat liikumist, eelistasid kunstnikud teose kompositsioonis diagonaalset põhiskeemi. Paljud kunstnikud maalisid esinduslikke ja psühholoogiliselt tõepäraseid portreesid. Mitme barokk-kunstniku looming on niivõrd omanäoline, et tüüpilisi barokkstiili tunnuseid sealt ei leiagi. Portreede, usu- ja mütoloogiateemaliste maalide kõrvale tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku- ja meremaalidega. Barokk-ajastul pöörasid rikkad oma välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid parukaid ja naistel olid juuksed seatud uhketesse soengutesse. Riided olid kaunistatud peenete mustritega ja valmistatud uhketest kangastest. Olulisimaks pilliks muutus viiul. Kõige kuulsamad viiulimeistrid olid Amati, Guarneri ja Stradivari, kes elasid Itaalias. Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja viooladest.
nii selge, kui Prantsusmaal. Eesti kunstis avaldusid impressionismi mõjud ANTS LAIKMAA (1866-1942) ja eriti PAUL BURMANi (1888-1934) loomingus. Prantsuse kunstnikud impressionistid: Claude Monet, Pierre Auguste Renoir, Camille Pissarro, Alfred Sisley, Berthe Morisot, Armand Guillaumin, Frédéric Bazille - algne sõpruskond, Edgar Degas, Paul Cézanne, Édouard Manet - impressionistlik stiil teatud loomeperioodil. MAALIDE TEMAATIKA esiplaanil loodus, ka olustikupildid, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust. Kasutasid heledaid puhtaid pastelseid värvitoone ning vaba pintslitehnikat, maalisid vabas õhus, jäädvustasid hetkelisi muljeid, ei maalinud niivõrd esemeid kui just valgust ja õhku,loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest, kujutasid juhuslikku lõiku elust, loobusid rangest kompositsioonist. MAALIDE SÜzEE - suurlinn, selle tänavad, väljakud, kohvikud
alistamine''. 15. Hollandist sai Euroopa esimene vabariik (poliitilise iseseisvuse kõrgaeg) - sealt tuli kujutavasse kunsti juurde maastikumaal ja natüürmort. 16. Hollandi portreemaalil olid vabamad piirid ja see erineb demokraatliku mõtteviisi poolest - tähtsaim esindaja oli Frans Hals. 17. ''Tütarlaps pärlkõrvarõngaga'' - Johannes Vermeer. 18. Hollandist pärit uued maalizanrid on: natüürmort, maastikumaal, samuti olid uued linnavaated, meremaalid ja olustikupildid. 19. Esimene kuulus maastikumaalija oli Jacob van Ruisdael. 20. Rembrandt oli kuulsaim barokk kunstnik. Oli veskimehe poeg, läks õppima kunsti, sai hea hariduse. Kolis 1631. aastal Amsterdami, abiellus ühe eduka kunstikaupmehe sugulasega. Teenis maalide, õpetades ja kunstiga kaubeldes palju raha, kuid oli raiskaja ning harjunud nautima luksuslikku elu - kuulutas 1656. aastal välja pankroti. 21. Rembrandt-i teosed on nt: ''Doktor Tulpi anatoomialoeng''- tema esimene
- Trepi Madonna: madal reljeef , jeesus laps seljaga (reegli rikkumine!) - Teemad: maastik, portree, natüürmort (kangad, kannud, spiraalselt kooritud sidrun..), - Skulptuurid: lilled, olustikupildid. a) ,,Taavet" : kontrapostiasend, 5m ja 20cm. Asub firenzes akadeemia galeriis. Keegi - Frans Hals: portreemaalija (naeratused), pintslilöögid on näha. ,,Malle Babbe oli hakanud sellest marmorist juba skulptuuri tegema aga michelangelo segas vahele. Haarlemi nõid" b) ,,Pieta" : kannatus grupp. Surnus kristus ema süles
kunstnikud teose kompositsioonis diagonaalset põhiskeemi (Rubens "Rahu õnnistused", Velazquez "Breda kindluse alistamine"). Paljud kunstnikud (Velazquez, Hals) maalisid esinduslikke ja psühholoogiliselt tõepäraseid portreesid. Mitme barokkkunstniku (Rembrandti, Poussini) looming on niivõrd omanäoline, et tüüpilisi barokkstiili tunnuseid sealt ei leiagi. Portreede, usu ja mütoloogiateemaliste maalide kõrvale tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku ja meremaalidega. Kirevaid lahendusi pakkusid uued villa ja pargitüübid. Barokk kujunes lossiarhitektuuri hiilgeajaks. Eeskuju andis Prantsuse kuningate esindusloss Versailles oma rohkete purskkaevude, raidkujude, pargiga. Hakati hindama itaalia ehitusmeistreid. Näiteks kavandas B. Rastrelli Peterburi Talvepalee, Peterhofi, Katariina lossi.Tallinna Kadrioru lossi arhitektiks sai itaallane Niccolò Michetti. Mitmekesisust lisas muusika
klassitsismiks. ° Samas stiilis mitmed hooned Pariisis ° Louis XIV lasi ehitada oma sõjaveteranidele 4000 kohaga vanadekodu ° Selle kasarmutaolise hooneterühma juurde kavandas J. Hardouin-Mansart kullatud kupliga Invaliidide kiriku Baroklik realism kujutavas kunstis ° 17.saj I poole kujutavas kunstis oluline baroklik realism Georges de La Tour ° Tajutav Caravaggio mõju ° Olustikupildid, tihti vihjega mõnele religioossele teemale ° Inimesed kujutatud enamasti põlvedeni ° Piltide üldisele tumedusele vastandub valgusvihk allikaks kollane küünlaleek ° See loob esemete ja kehade metalsena mõjuva plastilisuse ning südamliku, salapärase meeleolu ° Karjased Jeesus-last kummardamas Vennad Le Nainid ° Tähtsaim neist Louis Le Nain ° Kujutasid lihtrahvast, peamiselt talupoegi tõsiste ja väärikatena, näidates ka nende töö raskust ja olme viletust
nimetada barokilikuks klassitsismiks. Samas stiilis ehitati mitmed hooned Pariisis. Louis XIV laskis ehitada oma sõjaveteranidele ligi 4000 kohaga vanadekodu. Selle kasarmutaolise hooneterühma juurde kavandas J. Hardouin- Mansart kullatud kupliga Invaliidide kiriku. Barokilik realism kujutavas kunstis. 17.sajandi I poole kujutavas kunstis oli oluline barokilik realism. Caravaggio mõju oli tajutav Georges De La Tour'i (1593- 1652) maalides. Need on olustikupildid, kuid tihti vihjega mõnele religioossele teemale. Inimesed on enamasti kujutatud mitte täispikkuses, vaid põlvedeni. Piltide üldisele tumedusele vastandub valgusvihk, mille allikas on kollane küünlaleek. See loob esemete ja kehade natuke metalsena mõjuva plastilisuse ning südamliku, kuid salapärase meeleolu. Olustikumaailjad olid vennad Le Nainid, kellest tähtsaim oli Louis Le Nain (u. 1593- 1648). Nemad kujutasid lihtrahvast,
Suhtuvad lapseliku puhtsüdamlikkusega nähtavasse maailma ja püüavad seda jäljendada. *võeti eeskujuks loodusrahvaste kunst *sõltumatu igasugustest traditsioonidest Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks ainult kunstniku kordumatust isikust ja just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Naivism erineb lastekunstist, kuna naivistide teostel on enamasti järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon, mis lastekunstil on ebatavaline. Henri Rousseau · Olustikupildid oma ümbrusest, aga ka portreed, välja mõeldud stseenid eksootilises looduses ning veidrad allegooriad · Ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud · Inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane · Detailid maalitud püüdlikult ja täpselt ning ainult objektide omavärvusi arvestades Kuulsaim eesti naivist oli Paul Kondas oma lüüriliste ja humoorikate piltidega. Sürrealism Aluse panijaks kirjanik Andre Breton, kes avaldas 1924.a sürrealismiteooria.
,,Öine vahtkond" ja ,,Püha perekond". Prantsuse kunst 17. Sajandil. Prantsusmaal ehitati Louvre (Perrault), mis sai klassitsistlikuma lahenduse. Päikesekuninga loss Versailles koondas oma ala parimad tegijad (arh. Mansart). Park oli hiiglaslik, reeglipärane ja palju geomeetrilisi kujundeid. Siseruumides oli Peegligalerii. Mansart kavandas ka vanadekodu kasarmutaolise hooneterühma kõrvale Invaliidide kiriku. Kujutavas kunstis võttis De La Tour mõjutusi Caravaggiost natuke religioossed olustikupildid, valgusvihk. Louis Le Nain kujutas lihtrahvast, Callot oli karm realist (,,Sõjakoledused"). Asustati kunstiakadeemia, mis oli õppeasutus, hiljem maitsekohtunik ja normineerija (diktaator Charles Le Brun). Prantsuse barokse klassitsismi esindajad Poussin ja Lorrain. P. kujutas enamasti antiikaega. Vihjas ka surma.On maalinud ka nn ideaalmaastikke. Lorrain lõi uue kompositsiooni äärtes puud, majad; keskel vaade kaugusesse. Skulptuuris Puget, Girardon klassitsism, mis meenutab antiiki.
eelistamine on seotud teatud perioodil töötingimustega. Nii näiteks Arnstadtis ja Weimaris kirjutas ta põhiosa oma loomingust orkestri teoseid. Köthenis kirjutas ta oma parimad klaveri- ja oreliteosed. Johann Sebastian Bach on geenius, kes oskab vähese kaudu palju öelda. Ta on ületamatu meister ühe muusikalise meeleolu süvendamisel. Kunsti sisuks on filosoofilised arutlused elust, õnnest, üksindusest, kannatustest või lõbusad ja humoristlikud tantsulised olustikupildid. Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi, missa h-moll, oratooriume, passioone jm. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi.(5) Oreliteosed Orel oli Bachi lemmikinstrument. Oreli teosed jagatakse kahte suurte rühma 1) Koraali prelüüdid. Kirjutas 150 2) Prelüüdid, fantaasiad, toccatod fuugadega.
Luterlus oli suhtunud kirikliku kunsti tõrjuvalt aga kalvinism eitas seda täielikult ning ka pildihävitamises oldi järjekindlamad (kalvinisltliku kiriku mõjualas ei tellitud enam kunsti). 1Millist kunsti hakkab endale muretsema Madalmaade jõukas kodanlus? Millised on selle kolm iseseisvat teemaderühma? Religioosne teema asendus ilmalikuga, lisaks tekkis 3 iseseisvat teemaderühma maastik (loodus), esemed(natüürmort) ja inimesed (olustikupildid) 1Kes oli suurim maalija 16.saj Madalmaade kunstis? Milline oli tema hüüdnimi? Miks see oli talle antud? Pieter Brueghel, kedda kutsuti Talupoegade Bruegehl, sest ta maalide peategelasteks olid lihtsad talupojad. 1Millist maailmakäsitlust võib väljalugeda paljudest tema teostest? Kuidas see avaldub maalis ,,Maastik Ikarose kukkumisega" ja eriti ,,Pimedates"? Talupoegliku elulaadi igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase eneseteostusekatse
peeglid. Otstes on kaks salongi, nn sõja salong ja rahu salong. Tähtsaimad ruumid lossis on kaunistatud värvilise marmoriga, valgete või kullatud stukkreljeefidega või seina-ja laemaalidega. · Baroklik klassitsism arhitek. Ver. On baroklikum kui Louvre'i idafassaad. Invaliidide kirik on sellest stiilist ehitatud. · Baroklik realism kujutavas kunstis. Georges de la Tour'i maalid. Need on olustikupildid, inimesed pole alati kujutatud täispikkuses, vaid põlvedeni. · Olustikumaalijad olid ka vennad Le Nainid, kellest tähtsaim oli Louis de Nain. Kujutasid lihtsat rahvast, väärikatena, tõsistena · Karm realist oli graafil Jacques Callot, kes kujutas kaasaegseid inimtüüpe- aadlimehest kerjuste ja vigasteni. Eriti sünge on tema ofordisari ,,Sõjakoledused". · Kunstiakadeemia asutamine. 1648 kui õppeasutus, 1664 muutus maitsekohtunikuks.
Luterlus oli suhtunud tõrjuvalt kiriklikku kunsti, kuid kalvinism eitas seda täielikult- seetõttu ei tellinud kalvinismi mõjualas olevad kirikud enam kunsti (nt. altarimaale, mis eelmisel saj.-l olid olnud maalikunsti tippteosteks). Kodanlus aga tellib pilte edasi. 16.saj.-l asendub neis religioosne temaatika ilmalikuga. Lisaks juba 15. saj.-l levinud portreekunstile kujunevad välja kolm iseseisvat teemaderühma: loodus (maastik), esemed (natüürmort) ja inimesed (olustikupildid). Pieter Brueghel vanem oli teistega võrreldes suurmeister- eeskätt õpetliku sisu, moraliseeriva sisu ja peenmaalitehnikaga olustikumaalija, kuid ta tajus oma ajastu suuri probleeme ning igapäevased stseeenid omandavad tema käsitluses tihti üldistava tagamõtte. Nt. ,,Pimedad" (14. pilt)- pime teejuht on jõkke kukkunud ja temale järgneb kogu pimedate rivi. 4 Saksa kunst 15-16 saj. Trükigraafika levimine
röövimisstseenid. Püüdes edasi anda hoogsat liikumist, eelistasid kunstnikud teose kompositsioonis diagonaalset põhiskeemi. Paljud kunstnikud maalisid esinduslikke ja psühholoogiliselt tõepäraseid portreesid. Mitme barokk-kunstniku looming on niivõrd omanäoline, et tüüpilisi barokkstiili tunnuseid sealt ei leiagi. Portreede, usu- ja mütoloogiateemaliste maalide kõrvale tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku- ja meremaalidega. Kirevaid lahendusi pakkusid uued villa- ja pargitüübid. Barokk kujunes lossiarhitektuuri hiilgeajaks. Eeskuju andis Prantsuse kuningate esindusloss Versailles oma rohkete purskkaevude, raidkujude ja pargiga. Hakati hindama itaalia ehitusmeistreid. Tallinna Kadrioru lossi arhitektiks sai itaallane Niccolò Michetti. 5 Barokk Eesti rahvakunstis
Kirja lugev tüdruk. Ohvitser ja naerev tüdruk. Kupeldaja juures. Tütarlaps pärliga. · Hollandi kunstnikud olid veel van Ostade- talupoegade elu, van Ruisdad- maastikumaalija, van de Velde- meremaalija, Paulus Pottes- talupoegade elu, loomad, de Vlieger- meremaalija, Kalf- natüürmort. 21.11.2012 · Prantsusmaa: 17. sajandi esimesel poolel eristatakse kahte suunda. Üks on realistlik suund, mille väljakujundajad olid kolm venda Le Nain'i. Peamiselt olustikupildid talupoegade elust. Teine suund oli idealiseeriv suund, selle tuntuimad esindajad on ... · Poussin(1594-1665)- Osad peavad teda kõige suuremaks prantsuse kunstnikuks üldse. Peamiseks aineks oli mütoloogiline maal, aga ka veidi usulist ja ajaloolist. Perioodi lõpul ka maastikumaal. Bacchanaal. Arkaadia karjased. Tema on heroilise maastikumaali looja(põhirõhk maastikul, mida
· Naise portree HUGO VAN DER GOES · Portinari altar Firenzes peenmaal, õlivärvide kasutus nt. ,,Karjaste kummardamine" HIERONYMOS BOSCH · Fantastiline kunst · 3-osalised altarimaalid vasak Eedeni aed nt. ,,Lõbude aed", parem Põrgu nt. ,,Püha Antoniuse kiusamine" · Olustikumaalid ,,Kadunud poeg", ,,Narrilaev" 16. sajandil majanduse ja kultuuriareng, piltide hävitamine, 3 teemaderühma: loodus(maastik), esemed (natüürmort), inimesed (olustikupildid) Maalikunst JOACHIM PATINER · Peenmaalitehnika · Vägevad metsad ja fantastilised kaljud · Õhuperspektiivivõtted: 3 vööndit, pruunikas, roheline ja helesinine · Nt Püha Hieronymose maastik Teine osa kunstnikke romantistid: · Eeskujuks Itaalia kõrgrenessanss või manerismi teosed · Kunst sõltus juba loodud teostest, mitte loodusvaatlustest PETER BRUEGHEL VANEM · Peenmaalitehnikaga olestikumaalija
seda võõramaks jäävad talle inimlikud tunded. Ta pettub ka oma lastes, kellest ei saa tema rikkuse edasiviijat. Lõpuks jõuab peategelane oma eluga täielikku ummikusse: leides, et kogu ta elu on olnud mõttetu rähklemine, uputab ta enese jõekäärus. Romaani läbib tegelaskujudesse ja sünmustesse kätketud põhiidee inimlik õnn ei peitu rikkuses, rahakirg hävitab tõelise inimliku õnne. Sannä on värvikalt maalitud kuju, nagu romaani kõrvaltegelasedki. Ka romaani olustikupildid Sannä ja ta õe lapse- ja koolipõlv, kehviklaste elu oma väikeste rõõmude ja suurte muredega, ning eriti kausistunde elumiljöö esitus on meie kirjanduses ainulaadsed. ,,Elutee" on Rohu kõige terviklikuma kompositsiooniga stiiliühtne teos. 16 KOKKUVÕTE Roht kujutab väikeomanike ja töörahva inimese elu, ta tegelaste ring ulatub maakeghvikutest taluperemeesteni, töötatöölistest väikekodanlike haritlasteni
2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. impressionism- Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist "Mulje. Päike tõuseb". Muljekunst. Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel. Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine. Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm, muusikas alusepanija Claude Debussy.
Kirja lugev tüdruk. Ohvitser ja naerev tüdruk. Kupeldaja juures. Tütarlaps pärliga. · Hollandi kunstnikud olid veel van Ostade- talupoegade elu, van Ruisdad- maastikumaalija, van de Velde- meremaalija, Paulus Pottes- talupoegade elu, loomad, de Vlieger- meremaalija, Kalf- natüürmort. 21.11.2012 · Prantsusmaa: 17. sajandi esimesel poolel eristatakse kahte suunda. Üks on realistlik suund, mille väljakujundajad olid kolm venda Le Nain'i. Peamiselt olustikupildid talupoegade elust. Teine suund oli idealiseeriv suund, selle tuntuimad esindajad on ... · Poussin(1594-1665)- Osad peavad teda kõige suuremaks prantsuse kunstnikuks üldse. Peamiseks aineks oli mütoloogiline maal, aga ka veidi usulist ja ajaloolist. Perioodi lõpul ka maastikumaal. Bacchanaal. Arkaadia karjased. Tema on heroilise maastikumaali looja(põhirõhk maastikul, mida
kättevõidetud iseseisvuse ja seninägematu jõukuse üle. Suunatud materiaalse poole, Madalmaades hinnati ka asjade oskuslikku ja natuuritruud edasiandmist. Kirik ja aadel mängisid väikest osa maalide tellijatena. Hollandi ühiskonna struktuur kujundas suurel määral kunste ning maalijad kohandasid end keskklassi huvide järgi. Tekkisid uued maaližanrid: maastikud ja vaikelud ja olustikupildid muutusid iseseisvateks teemadeks. Maastikumaalides kujutati maa viljakust, natüürmortidel väärtuslikke esemeid, kodused interjöörid kujutasid omaniku jõukust ja kaubandussidemeid. Kaubavahetust võimaldas pidada Hollandi laevastik ning seetõttu omandas erilise tähtsuse meremaal. Enamik kunstnikke keskendus ühele žanrile ja tihti isegi kitsale teemale. Madalmaades võimsam tsunftisüsteem: teemasid, objekte, kompositsioone ja teostuse
et üksinda olles välja mõelda ja vaimusilmas kujutleda käsiloleva teose järgnevaid sündmusi. Tema akna all kasvavas rohtunud sarapikus tekkisid kirjaniku sagedastest jalutuskäikudest kitsad teerajad. Kui algaja autor oma esimesed jutustused kiiruga kirjutas, siis pärast "Virulase" juures töötamist muutusid tema teosed juba rohkem läbi mõelduks. Tema kirjeldused muutusid üksikasjalikumaks, olustikupildid rohkem läbi mõelduna ja looduspildid korralikult väljajoonistatuks. Mitmekülgselt oli valgustatud tegelaskujude hingeelud. Suurema tööna valmis tal ,,Kaks sõrme". Ta kirjutas ka ajaviitejutu ,,Töömehe tütar" ja rea humoreske. Neist ilmus naljajutt ,,Klamanni emanda kosilased" ajaleheveergudel, teised aga kogus ,, Tallinna saladused". Järgnevad tööaastad ,,Postimehes" ja saksakeelses ,,Revalsche Zeitungis". Vahepeal
annaabi.ee 
