,,Olla või mitte olla ’’ Igal inimesel tuleb elus ette olukord, kui ta peab omale esitama küsimuse : „Olla või mitte olla?” Selles oli ja on probleem, vähemalt prints Hamleti jaoks , kes püüdis jõuda selgusele paljudes küsimustes, eriti aga selles , mis puudutas tema isa tapjat. Hamletil oli raske taluda seda ,et tema isa mõrtsukas on troonil ja kavatseb abielluda tema emaga. Hamlet teadis aga , et ta peab midagi ette võtma. Ta süda ei annaks talle rahu enne , kui tõeline mõrtsukas on paljastatud. Mina saingi aru nii , et Hamlet ei janunenud mitte niivõrd trooni , kuivõrd õigluse järelel. Seega ei saanud Hamlet Claudiust lihtsalt maha lüüa , tehes seeläbi endast lihtlabase mõrtsuka. Hamlet pidi Taanimaale näitama tõelist mõrtsukat. Lihtsam oleks olnud kindlasti käega lüüa ning
Kättemaks ja aukartus elu ees. Kirjutan kirjandi W.Shakespeari näidendi ,,Hamlet" põhjal. Prints Hamlet leinab oma vastmõrvatud isa ja juurdleb kuidas ja kellele tasuda selle võika teo eest. Kas Hamlet tegutseb mõistlikult? Esiteks täiesti inimlik kättemaksuiha tasuda isa mõrvarile sama rauaga või kui õnnestub, siis isegi julmemalt. Raamatus oli koht, kus Hamletil avanes võimalus mõrvarkuningas palvete lugemise pealt tappa, aga prints loobus oma kavatsusest, sest arvas, et Claudius oli just patud andeks saanud ning pääseks tänu sellele Jumala kohtu ees kergema karistusega. Teiseks motiiviks oli see, et Hamleti sugusele mehele oli sõnapidamine kindlasti auasi ja kuna ta oli isa vaimule andnud lubaduse kuriteo eest kätte maksta, siis pidigi ta seda tegema. Eriti oluliseks tegi selle tõotuse täitmise asjaolu, et Hamlet armastas oma isa väga ning pidas temast lugu rohkem kui ühestki teisest inimesest.
"Olla või mitte olla" Iga inimene on kunagi elus olukorras, mil ta peab esitama enesele selle juba üsnagi kulunud küsimuse: "Olla või mitte olla?" Selles tõesti on ja ka oli probleem, vähemalt teatud ajal Taanimaal ühe kõrgest soost noormehe hinges ja peas. Selleks noormeheks oli troonilt tõugatud prints Hamlet, kes püüdis selgusele jõuda paljudes asjades, eriti aga küsimuses, mis puudutas tema isa tapjat. Hamletil polnud lihtne taluda teadmist, et tema isa mõrtsukas istub ülbelt troonil ja kavatseb kosida tema enese ema. Hamlet pidi midagi ette võtma, tema õilis süda ei lubanud toimuvast lihtsalt mööda vaadata. Asi polnud sugugi selles, et Hamlet oleks olnud auahne; ta ei janunenud mitte trooni, vaid õigluse järele. Seda saavutada on nii mõnigi kord hoopis raskem kui vallutada kuningriiki, sest tuleb valida vahendeid nõnda, et oma õigust taga ajades teisi ja nende õigusi maha ei tallata. Seega
arukas ning eelkõige loomulik inimene. Ta pidas lugu näitlejatest ning oli ise lugupeetuist lugupeetu. Jõudes tagasi Taanimaale pettus ta kõiges: emas, onu Claudiuses, õukonnas ja taani rahvas ning üldse kogu maailmas. Taanimaa, ja kogu maailm, oli tema jaoks vangla, umbrohtu kasvanud aed, mis vohab mittevajalikust. Nii tekkis tema käsitusse inimesest ja maailmas sügav vastuolu. Hamlet pettus oma emas, sest Getrudi tunded oli muutlikud ja pinnapealsed. Kuningas Hamlet oli ideaali lähedane, Glaudius tema vastand; ometi sai Glaudius endist kuningast ja abikaasat Getrudi jaoks asendada. "Nõrkus, oled naine!" Siiski armastas Hamlet oma ema väga ning püüab enese poole võita. Oma onule Claudiusele tahtis Hamlet kätte maksta, sest too tappis Hamleti isa võimu ja rikkuse ihast. "Võib naeratada ning olla ise lurjus." Selleks mängis Hamlet hullu, et onu valvsust uinutada ebanormaalsetes oludes
Ta pidas lugu näitlejatest ning oli ise lugupeetuist lugupeetu. Jõudes tagasi Taanimaale pettus ta kõiges: emas, onu Claudiuses, õukonnas ja taani rahvas ning üldse kogu maailmas. Taanimaa, ja kogu maailm, oli tema jaoks vangla, umbrohtu kasvanud aed, mis vohab mittevajalikust. Nii tekkis tema käsitusse inimesest ja maailmas sügav vastuolu. Hamlet pettus oma emas, sest Getrudi tunded oli muutlikud ja pinnapealsed. Kuningas Hamlet oli ideaali lähedane, Glaudius tema vastand; ometi sai Glaudius endist kuningast ja abikaasat Getrudi jaoks asendada. "Nõrkus, oled naine!" Siiski armastas Hamlet oma ema väga ning püüab enese poole võita. Oma onule Claudiusele tahtis Hamlet kätte maksta, sest too tappis Hamleti isa võimu ja rikkuse ihast. "Võib naeratada ning olla ise lurjus." Selleks mängis Hamlet hullu, et onu valvsust uinutada
Hamlet- oma aja kangelane Mina arvan, et Hamlet oli oma aja kangelane, esiteks just sellepärast, et kuigi tema isa oli tapetud ning troonil oli tema isa vend, siis tema õilis süda ei lubanud toimuvast lihtsalt mööda vaadata. Asi polnud selles, et Hamlet oleks olnud auahne, ta ei janunenud mitte trooni, vaid õigluse järele. Hamleti isa tappis praegune troonil olev kuningas, kes oli hamleti isa vend. Hamlet sai teada seda oma isa vaimult ning kuna peaaegu mitte keegi Taanist seda ei teadnud, tahtis Hamlet selle teatavaks teha. Ta oleks vabalt saanud kuninga ära tappa, kuid see oleks teinud temast mõrtsuka. Hamlet tahtis aga rahvale näidata tõelist mõrtsukat, kes oli kuningas. Teiseks tooksin selle, et Hamlet ei andnud alla. Peale seda, kui uus kuningas troonile astus, muutusid kõik. Tundes ära kuninga ja kogu õukonna tõelise pale, hakkas Hamlet mängima hullu. Alles
alguse kõik Hamleti otsimised ja kõhklused. Tihe sündmustik algas hetkest, mil Hamleti isa vaim teatas esimesele, et tema mõrva kordasaatjaks oli printsi lihane onu. See pani peategelase vere keema, tekkisid kahtlused, kas maksta lellele kätte või mitte. Ta kartis, et ei suuda ennast kontrollida ning teeb tegusid, mida ei pea õigeks. Paraku ei talunud kuningavõsu teadmist, et isa mõrtsukas istub troonil koos tema enese emaga. Hamlet pidi midagi ette võtma, tema õilis süda ei lubanud toimuvast lihtsalt mööda vaadata. Asi polnud sugugi selles, et prints oleks olnud auahne, mis sageli on tegutsemismotiiviks poliitikas. Ta ei janunenud mitte trooni, vaid õigluse järele. Seda saavutada on aga sageli keerulisem, kui vallutada kuningriiki, sest tuleb vahendeid valida nii, et oma õigusi taga ajades teisi ja nende õigusi maha ei tallata. Algatuseks hakkas Hamlet võitlema onuga, aga ta ei proovinud osavust mitte
W. Shakespeare "Hamlet" Üldistus (7 lauset) Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes
Hamleti kokkuvõtte Elo Haljas 10. klass I kursus Üldistus (7 lauset) Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja
,,Hamlet" Kõik on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab midagi muud. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises. Ma arvan, et see on midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugi jõudnud, nt. elu hammasrataste alla jäänud inimesed suudavad ka olla õnnelikud. Inimesi ei tee õnnelikuks raha, vaid õiglus, hoolitsus ja armastus teise inimese poolt. Mis on üldsegi õnn? Õnne võiks pidada hetkeliseks, kuid on ka inimesi, kes on olnud kogu oma elu õnnelikud ja võitlend raskustega, et ka jääda õnnelikeks. Õnn on alatihti saatus, kuid seda saatust saab ka ise endale tekitada. Paljud seostavad õnne rahaga, kuid nii see kindlasti ei ole kuna raha on siin ilmas põhjustanud palju õnnestust ja kurbust. Siiski suure osa inimeste arvates ongi õnn raha ja selle poole püüeldakse
Kokkuvõte Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja
SHAKESPEARE: HAMLET Kokkuvõte Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet
· "Veneetsia kaupmees" · "Palju kära ei millestki" · "Nagu teile meeldib" · "Windsori lõbusad naised" · "Kaheteistkümnes öö" · "Talvemuinasjutt" · "Torm" · "Julius Caesar" · "Macbeth" · "Antonius ja Kleopatra" · "Timon Ateenast" · "Coriolanus" · "Mõõt mõõdu vastu" · "Cymbeline" Pildil: William Shakespeare "Hamlet" on William Shakespeare'i näidend (tragöödia), mille peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates oma venna, st Hamleti isa. Tegevus toimub 12. sajandil Taani kuninga õukonnas. Näidend on kirjutatud arvatavasti ajavahemikus 1599-1601. Sisukokkuvõte Esimeses vaatuses näevad Horatio, Bernando ja Marcellus vaimu ja räägivad sellest ka Hamletile. Hamlet saab teada, et Claudius, kes oli Hamleti isa, Taanimaa kuninga, vend, oli tapnud Hamleti isa ning saanud ise kuningaks ja abiellunud Hamleti emaga.
HAMLET Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt
Igavene küsimus: "Olla või mitte olla?" Igal inimsel on elus vähemalt ükskord olnud selline olukord, kus ta peab seda endalt küsima, kuid mida mõtles Hamlet W. Shakespeare`i kirjutatud tragöödias selle all? Hamlet püüdis selgusele jõuda paljudes mõtetes, eriti aga küsimuses mis, puudutas tema isa tapjat. Oma onule Claudiusele tahtis Hamlet kätte maksta, sest tema tappis ta isa võimu-ja rikkuseihast. Osa inimse on võimelised kõigeks, et saada kaua ihaldatud rikkus, raha, au ja kuulsus. Need inimesed on nõrgad, kes võtavad enda heaolu pärast kelleltki elu. Nad on nõrgad, sest nad pole ise enda elus midagi suutnud saavutada vaid saanud kadestavate pilkudega vaadata teiste inimeste edu. Neid inimesi huvitab ainult materiaalsus ja arvamine, et neid aktsepteeritakse elus rohkem, kui neil on raha.
Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet Kõik algas sellega, et prints Hamleti isa kuningas Hamlet suri. Matustest oli möödas vaid paar kuud, kui kuninganna juba Hamleti venna Claudiusega abiellus. Hamlet arvas, et see käitumine on kohatu, kuid ta ei oskanud midagi kahtlustada, kuna Hamlet ise oli korralik ja aus. Alles pärast oma isa vaimuga kohtumis hakkas Hamlet mõtlema, et tegu võis olla mõrvaga ning veendus selles pärast oma „teatrieksperimenti“ Kui Hamlet oli teada saanud kuriteost, asus ta õiglust jalule seadma. Hamleti võitlusel oli ilmselt kaks põhjust. Esiteks kättemaksuiha- tasuda kätte oma isade hukkajale. Teiseks motiiviks oli see, et Hamlet oli sõnapidaja mees ja kui ta oli lubanud kätte maksta siis ta pidigi seda tegema. Väga oluliseks tegi asjaolu, et Hamlet armastas oma isa väga. Vähemolulisteks põhjusteks võib nimetada, et iga ausa inimese soov on õiglus jalule rajada. Samas tahtis Hamlet seaduslikku õigust oma troonile
Raina Rahnel 10 e TÖÖLEHT nr 3 W. Shakespeare "Hamlet" Arutlus 1. Kirjutage 7 lausega sidusa tekstiga üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, raevunud ja solvunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt
Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet? Sündmustik algas sellega, et prints Hamleti isa kuningas Hamlet suri. Matustest möödus vaevalt paar kuud, kui kuninganna juba vana Hamleti venna Claudiusega abiellus. Hamleti jaoks oli selline käitumine äärmiselt kohatu, kuid kuritegu ta veel kahtlustada ei osanud, sest Hamlet ise oli aateline ning aus ja selle pärast ei oodanud ebaausat käitumist ka teistelt. Alles pärast isa vaimuga kohtumist hakkas Hamlet mõrva võimalusega arvestama ning lõplikult veendus roima toimumises pärast oma "teatrieksperimenti". Teada saanud koletu kuritöö toimepanekust, asus Hamlet õiglust jalule seadma. Mina arvan, et Hamleti võitlusel oli kaks peamist põhjust. Esiteks täiesti inimlik kättemaksuiha tasuda isa mõrvarile sama rauaga või kui õnnestub, siis isegi julmemalt. Raamatus oli koht, kus Hamletil avanes võimalus mõrvarkuningas palvete lugemise pealt tappa, aga
Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet? Sündmustik algas sellega, et prints Hamleti isa kuningas Hamlet suri. Matustest möödus vaevalt paar kuud, kui kuninganna juba vana Hamleti venna Claudiusega abiellus. Hamleti jaoks oli selline käitumine äärmiselt kohatu, kuid kuritegu ta veel kahtlustada ei osanud, sest Hamlet ise oli aateline ning aus ja selle pärast ei oodanud ebaausat käitumist ka teistelt. Alles pärast isa vaimuga kohtumist hakkas Hamlet mõrva võimalusega arvestama ning lõplikult veendus roima toimumises pärast oma "teatrieksperimenti". Teada saanud koletu kuritöö toimepanekust, asus Hamlet õiglust jalule seadma. Mina arvan, et Hamleti võitlusel oli kaks peamist põhjust. Esiteks täiesti inimlik kättemaksuiha tasuda isa mõrvarile sama rauaga või kui õnnestub, siis isegi julmemalt. Raamatus oli koht, kus Hamletil avanes võimalus
Horatio märgib, et ended kuulutavad suurt vapustust. Jälle ilmub kadunud kuninga, vana Hamleti vaim ja Horatio otsustab ta kinni pidada. Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. II stseen: Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse poeg Laertes palub kuningalt luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningapaar keelitab Hamletit leinast taanduma, Hamletit aga piinab isa surm, ta usub, et siin on midagi varjatut ja veidrat, nii ei saa ta ka leinast loobuda. Kuningas Claudius hurjutab Hamletit arutu ja lapsiku leina pärast. Claudius ja ema
Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. (lk 11-12) II stseen Mis on just toimunud? Kelle heakskiidul? Mille pärast on H.kurb,vihane,solvunud ? Kuidas seda väljendab? Kuidas käitub kuningas? Millise teate Horatio H-le toob? Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. (lk 12) Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse poeg Laertes palub kuningalt luba lahkuda Prantsusmaale. (lk 13) Kuningapaar keelitab Hamletit leinast taanduma, Hamletit aga piinab isa surm, ta usub, et siin on midagi varjatut ja veidrat, nii ei saa ta ka leinast loobuda. Kuningas Claudius hurjutab Hamletit arutu ja lapsiku leina pärast
Hamlet 1. Tsitaadid: ,,Ei mitte nõnda. Ma ei taha teid oma teiste teenritega ühe pulga peale panna; sest ausalt öeldes on mul hirmus jõle kaaskond..." Hamlet ei olnud rahul oma teenijaskonnaga, kes tema järel pidevalt nuhkisid. Ta ei tahtud oma eniseid koolikaaslasi samal tasemel kohelda. ,,Sa rõve lurjus, verine himur, julm reetur, ilge verepilastaja! Oo, kättemaks!" Hamlet oli tüdinenud mõtisklustest, mis ta edasi tegema peaks. Ta otsustas isa mõrvarile vääriliselt kätte maksta. ,,Kes taluks aja piitsutust ja torkeid, rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust, ja võimu jultumust, ning jalahoppe, mis malbe teenekus saab vääritult, kui ennast igaveseks vabastada võiks palja pussiga?" Hamlet arutles selle üle, kas õigem oleks elada ja võidelda või alla anda ja oma elule lõpp teha ehk ,,Olla
Kas valida Fausti või Hamleti tee? Hamlet ja Faust olid mõlemad intelligentsed isiksused. Nad olid leidnud eesmärgi, mille nimel elada ja tegutseda. Kuna mulle ei meeldi pikad otsimised ja teadmatus, kas üldse kunagi õnn mu uksele koputab, valin ma Hamleti tee, kel oli selge siht ees, aga see-eest lühike elu. Nii Faust kui Hamlet olid mõlemad mõjutajate all, Faust kuradi ja Hamlet oma isa vaimu all, kes võis ka väga vabalt kurat olla. Vahe on selles, et Hamletile anti ka eesmärk, Faust pidi aga ise oma elule mõtte leidma. Faust teadis, et ta tahab inimkonnale kasulik olla, neid suunata, aga ei teadnud kuidas seda teha. Mefistofeles üritas Faustil õnne leida, aga kuna ta oli kurat, siis ta alahindas Fausti loomust, arvates, et Faust rahuldub ka sellega, millega üks tavaline inimene rahuldub. Mefistofeles ei kiirendanud otsimisprotsessi, vaid segas seda, juhatades
HAMLETI küsimused 1. Tragöödia ülesehitus. Tragöödia põhineb Saxo Grammaticuse kroonikas 12. Sajandil sisalduval lool. Hamlet on William Shakespeare "Hamleti" nimitegelane. Ta on õilis Taani prints, kes oma isa mõrvajale ja Taani kuningatrooni pärijale lell Claudiusele kätte maksmaks teeskleb hullumeelset. Tema tülgastus valelikkuse ja alatuse vastu ning elu mõte otsing, mis kasvavad kättemaksumotiivist üle, kajastavad renessansiideaalide kriisi. Hamleti keerukas isiksuses on nähtud eeskätte kõhklejat ja juurdlejat, ent on ka heroilisi ja muid selliseid tõlgendusi. Nimitegelane, kes kaitseb iga hinnaga oma põhimõtteid, on sunnitud seeläbi ise kannatama ja
HAMLET W. Shakespeare · William Shakespeare 1564-1616 Sündinud Stratfordis. Isa John Shakespeare jõukas majaomanik, ema Mary Arden maa- aadliku tütar. Õppinud ladinakoolis(lad. ja kreeka keelne õpe), oskas itaalia ja prants. keelt ja õppis palju ajalugu. 1582 abiellus Anna Hathaway'ga. 1583 sündis esimene laps Susanna 1585 sündisid kaksikud Hamlet ja Juliet. 1587 siirduti Londonisse. Seal sai teatrisse tööle publiku hobuste hoidjana. Algul alamnäitleja, hiljem kõrgem näitleja. Tegeles vanade tekstide ümbertöötamisega. Sellega ka rikastus. 1592 on juba tuntud nimi näitekirjanduses. 1596 poeg Hamlet suri. 1611 pöördub tagasi kodulinna. 1616 haigestub tüüfusesse, suri samal aastal enda 52. sünnipäeval. Looming jaguneb kolme perioodi : 1) Elurõõmsad ja värvikad komöödiad. ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees",
ümbritsevad pidevalt ebameeldivad sündmused. Samas on nende karakterid ükstisest suhteliselt erinevad. Kumma tee mina valiksin, kas Fausti või Hamleti? Valik ei ole kindlasti lihtne, kuna valida on kahe halva varjandi vahel. Kergem oleks ju surra kohe kui seda läbi ebaõnnestumiste ja kannatuste oodata, seega hea meelega ei tahaks olla kummagi nende tegelase nahas. Kuna sellest valikust aga sõltub mu kirjanduse hinne ja olen kohustatud seda tegema, arvan, et reaalsem valik oleks Hamlet. Analüüsime siis tegelasi. Miks Hamlet? Shakespeare'i peategelane Hamlet on märksa realistlikum ja elulähedasem kui seda on Faust. Hamletil olid maailmast head arusaamad, ta oli tarkuses ja intelligentsis oma aja inimestest ees. Tema lahendused olukordadele meeldisid mulle ka. Näiteks kus ta mängib meelega lolli, et hoida madalamat profiili ja kus jätab ise tapja ellu kannatama nähes teda palvetamas. Minuarust väga hästi lahendatud. Tema elu on ka paljuski
aastaid elasid nad seal saarel. Telemachos, Odysseuse poeg, käis vahepeal isa sõprade juures, et uurida mis on tema isast saanud. Teos lõpeb sellega, et koju tagasijõudnud Odysseus tapab kõik ülbed kosilased ning taas ühineb oma perega. ,,Kuningas Oidipus" Kuningas Oidipus räägib mehest, kellele oli saatus juba ette määratud. Kuna tema isa Laios oli pattu teinud, määrati tema lapse saatuseks tappa enda isa ja abielluda enda emaga. Laios proovis sellest pääseda nii, et ta laskis tappa enda poja, kuid tänu karjasele jäi laps ellu. Suureks saades kuulis Oidipus temale määratud saatusest ja põgenes enda kasuisa ja ema juurest, kuna ta ei teadnud, et need pole tema päris vanemad. Põgenedes tuli talle vastu üks vanker, kus sees oli Laios. Kuna Oidipus oli kiirelt vihastuv ja vanker ei läinud tema tee pealt eest, tappis ta kõik vankris olnud, välja arvatud ühe, kes jäi elama
Claudius. Hamleti ema Getrud abiellus kohe pärast Hamleti isa surma Claudiusega ja Hamlet arvas, et see ei saa olla õige. Ühel päeval ta kuuleb kuninga ihukaitseväelaste käest, et nad on näinud lossi valvates vaimu, kes on täpselt kadunud kuninga moodi. Hamlet otsustab kohtuda selle vaimuga ja saab vaimu käest teada, et Taani kuninga Hamleti tappis Claudius, valades talle lõunauinaku ajal mürki kõrva, mis tappis ta koheselt. Hamlet tahtis Claudiusele tingimata kätte maksta ja hakkas teesklema hullu, sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna midagi, et Hamlet tegelikult teab kogu tõde. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud enam Hamlet eriti Opheliast välja, seda sellepärast, et keegi tema plaanist aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuks Opheliale
Elus tuleb hetki, kus me küsime endilt, ükskõik kas teadlikult või mitte, kas olla või mitte olla. Me otsustame selle üle erinevalt, valides vahel üht kui teist, sõltuvalt olukorrast ja enda meeleolust. Kuulsa küsimuse algne püstitaja oli elust muserdunud Taanimaa prints, kes oli segaduses ja ei suutnud otsustada, kas täita oma kättemaksuplaan või mitte. Otsusele jõudmine on raske, sest seda mõjutab lihtsa tee valimise ahvatlus. Võiks ju arvata, et alla andmine oleks Hamleti olukorras kergem olnud, aga kas ikka oleks? Hamlet poleks kunagi suutnud oma isa mõrva lihtsalt unustada ja eluga edasi minna. Siin olid mängus ka tema tõekspidamised ja sisemine meelerahu, sest selline käitumisviis ei oleks olnud Hamletile omane. Edasi tegutsemine on
Ta ei taha koju minna, püüdes vältimatut konflikti vanematega edasi lükata, kuid ta tahaks kohtuda oma õe Phoebega, kes on mõneti eluterve mõistuse ja tasakaalu sümbol. Holden on ostnud talle kingituseks plaadi. Phoebet ei ole pargis ja Holden läheb Sallyga teatrisse ja sealt uisutama. Holden pihib Sallyle, kui villand tal on koolist, kuid Sally ei mõista teda ja on Holdeni ägedusest hirmutatud. Holden teeb talle ettepaneku koos põgeneda, abielluda ja kuskil maal elama hakata, kuid Sally keeldub, nad tülitsevad ja lähevad lahku, Holden joob ennast purju. Lõpuks läheb Holden koju, kuid vanemad juhtuvad olema väljas. Holden räägib Phoebega, kes on ta peale pahane, et ta on koolist välja langenud. Holden räägib, et Penceys oli liiga palju teesklust ja alatust. Phoebe süüdistab Holdenit, et too on kõigega rahulolematu, ja küsib, kelleks vend tahaks saada. Holdenil ei tule pähe ühtki mõistlikku vastust, aga kuna tal keerleb
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust,
kirjeldab. Üheks ideeks on Titanicu motiivi kasutamine päästikuna, mis vallandas ülejäänud sündmused, mis omakorda viivadki maailma lõppu. Titanicu ümber on ka palju salapära, mis laseb vabalt fantaseerida ja luua oma tähendusi. Titanic on ammu põhja läinud, samal ajal pole ta siiamaani uppunud. Sama on ka inimkonnaga. Shakespeare "Hamlet" "Hamleti" suur teema sarnaneb "Oidipusele". On toimunud kuritegu ja kurjategija peab saama karistada. Peategelane Taani prints Hamlet on muserdanud isa surmast. Troonile on tõusnud printsi onu Claudius, keda noormees kahtlustab endise kuninga mõrvast. Hamlet hakkab pidama plaani kätte maksta. Erinevalt "Oidipusest" läheb "Hamletis" plaani järgides kõik kehvasti. "Oidipuses" oleks päästnud ettekuulutusega leppimine, mitte selle eest põgenemine. "Hamletis" läheb vastupidi. Mitte üksnes kurjategija ei saa karistada, vaid kõik saavad surma.
sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks. Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua de Marcillacil ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutada ühele nende väga kaugele sugulasele, proua vikontess de Beauseantile kiri palvega Eugene oma tiiva ala võtta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
