Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Oliver Twist kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
oliveri, brownlow, nancy, fagin, poisi, noah, rose, vaestemaja, varas, sally, kül, korstna, koera, korstnapühkija, sõrmus, osavnäpp, charley, oldi, sõrmuse, kuulis, varaste, rooma, twist, saladuse, bates, lahke, rase, küsima, palus, teenija, vedas, aknast, minnes, teenrid, kraavi, jooksis, varga, kohtuma, dickens, veetma, kuritegusid, ahne, ametnikCharles Dickens ,,Oliver Twist" Tegelased: · Oliver Twist vaene orb, kellele tundub olevat määratud veetma elu täis viletsuses ja kuritegusid. · Härra Bumble ahne ametnik, kes juhib vaestemaja, kus Oliver üles kasvas. · Proua Corney vaestemaja perenaine, kes saab teada Oliveri päritolu saladuse · Härra Sowerberry surnumatja, kes võtab Oliveri õpipoisiks · Noah Claypole surnumatja abiline, kes muudab Oliveri elu põrguks · Fagin röövlite ja murdvaraste jõugu juht · Osavnäpp (mõnes trükis Vigurvänt) ja Charley Bates Fagini jõugu vargapoisid · Bill Sikes varas ja mõrvar, Fagini partner · Nancy tüdruk Fagini jõugust, kes püüab Oliveri aidata · Härra Brownlow lahke vanahärra, kes saab Oliveriga sõbraks kja püüab välja selgitada tema päritolu · Proua Bedwin härra Brownlowi ustav majapidajanna · Härra Grimwig härra Brownlowi sõber, kes kahtleb Oliveri ustavuses
Twist ja David Copperfield. Dickens suri aastal 1870, elades 58 aastaseks. Tegelased Põhitegelased: Oliver Twist Heasüdamlik poisike, kes on sunnitud vaesuse pärast sooritama kuritegusid. Ta kannatas oma elu ajal palju. Fagin Röövlite ja murdvaraste jõugu juht. Andis küll Oliverile süüa ja peavarju, kuid sellegipoolest ei olnud ta hea inimene. Bill Sikes Varas ja mõrvar, Fagini partner. Nancy Heasüdamlik naine, kes oli sunnitud abielluma Sikes'iga. Ta püüdis aidata Oliveri. Kõrvaltegelased: Osavnäpp Oliveri vanune poisike, kes töötas Fagini heaks. Härra Bumble Ahne ametnik, kes juhtis vaestemaja, kus Oliver üles kasvas. Proua Corney Vaestemaja pernaine, kes sai teada Oliveri päritolu saladuse. Charley Bates Fagini jõugu vargapoiss Noah surnumatja juures elav poiss. Talle ei meeldinud Oliver ja sattus temaga kaklemagi
Charles Dickens ,,Oliver Twist" 1. Tegevuspaik: 18. sajandi Inglismaa 2. Tegelased: Oliver õnnetu lapsepõlvega poiss, kes vaatamata sellele on siiski heasüdamlik ning ustav ning soovib üle kõige, et teda armastataks Fagin võimukas vargakamba juht, keda huvitas vaid suur varandus Sikes vargakamba liige, väga hoolimatu ning kergesti vihastuv Nancy tüdruk, kes armastab Sikes'i, soovib Oliverile head ning kelleta Oliver võib-olla polekski pääsenud mister Brownlow mees, kes Oliverist väga hoolib ning lõpuks ka lapsendab Edward Leeford / Monks ahne Oliveri poolvend, kes ei soovi ema pärandust oma poolvenna, Oliveriga jagada, seega hävitab tõendeid Oliveri mineviku ning ema kohta 3. Sisukokkuvõte: Oliveri ema sureb sünnitusel ning isast ei teata, mistõttu ta kasvab üles kogukonna lastekodus. Kaheksa aasta pärast viib pedell mister Bumble ta vaestemajja. Vaestemajas
Oliver Twist Charles Dikens Ta sündis vaestemajas. Tema ema oli väga haige ja peale Oliveri sündi ta suri. Oliveri eest hoolitses Mrs. Mann ja korravalvur Ms. Bumble. Ta läks tööle Mr. Sowerberry juurde õpipoisiks. Teine õpipoiss, Noah Claypole, mõnitas Oliveri surnud ema ning väike ja habras Oliver ründas teda. Oliveri karistati väga tihti ja ta põgenes ära Londonisse. Tema korjas üles Jack Dawkins, keda hüüti ka Artful Dodgeriks. Doger oli Jew Fagini poistekamba üks liige. Fagin treenis poisid taskuvarasteks. Doger viis Oliveri oma agulisse `'urgu'' ja Oliver, süütu poiss nagu ta oli, sai üheks kamba liikmeks, aimamata midagi kurja. Kui aga ta saadeti, koos ühe teise poisiga, vargusretkele oli ta vapustatud kui ta taipas, mis toimub.
Autor: Andre Kägra "Oliver Twist" Oliveri ema sureb sünnitusel ja Oliveri isast ei teata midagi ,seetõttu kasvab Oliver üles kogukonna lastekodus. Mõne aasta pärast viib mister Bumble ta vaestemajja. Seal teevad lapsed päevad läbi tööd, kuid söögist jääb kõigil väheks. Oliver küsis majaisanda käest süüa juurde selle peale visati ta kartsa.Järgmisel päeval pandi välja kuulutus ,kes Oliveri vabastab saab viis naela. Seetõttu satub Oliver mister Sowerberry juurde ,kus ta abiks on hiljem saab
,,Oliver Twist" Arvustus käib inglise realismi suurimaks esindajaks Charles Dickens´i teose ,,Oliver Twist" kohta. Teose tegelasteks on loomulikult Oliver, Sikes, Fagin, Kaval Vigurivänt, Nancy, Rose Maylet ja vanaisa. Oliver on 11 aastane orb. Ta kasvab üles vaestemajas vaesuses ja viletsuses. Ta ema suri ja siis pandi ta sinna. Sel ajal kui lapsed nälgivad, naudivad lastekodu ülevaatajad rikkalikke lõunaid. Ühel päeval, sai Oliveri sõbral söök otsa ja Oliver läks juurde küsima. Kõik vaatasid ümberringi, et mis nüüd edasi saab. Seda ei tohtinud teha. Oliver sai pahandada. Ja tema koos tolle sõbraga visati kartsu
"Oliver Twisti seiklused" Charles Dickens Raamatu peategelaseks oli Oliver Twist. Ta kasvas üles praktiliselt üksinda, ilma ema ja isata. Ema suri Oliveril haiglas, siis kui Oliver sündis. Keegi ei teadnud Oliveri isa ega ema nime, seega mõeldi talle nimi välja tähestikulises järjekorras. Ta elas orbudekodus, kus oli tal väga raske ning karm. Kui ta sai üheksa aastaseks, oli tal aeg orbudekodust lahkuda ning asuda uude kohta. Talle tuli järele mister Bumble. Mr. Buble oli väga tõsine ning karm mees. Oliverir oli algselt hea meel, et sai selle jubeda naise, missis Manni, juurest minema. Missis Mann mängis, et
endale kunagi sama suure kodu. Ligi kolmkümmend viis aastat hiljem ostiski Charles selle mõisa ära. John Dickens nägi oma poega kui väga talendikat väikest poissi ja uskus, et talle on ette määratud saada kuulsaks ühel päeval. Charles ise unistas aga saada vaid tõeliseks dzentelmeniks. Ema õpetas tulevasele kirjanikule lugemist ja kodus pani isa väikese Charles´i tihti kõrgele toolile istuma ja lasi tal ballaade ette laulda. Mõnikord võttis ta poisi ka kontorisse kaasa ja Charles jutustas siis isa töökaaslastele erinevaid jutustusi ja anekdoote. Oma jutustustele ja hiljem oma teostele sai ta suurelt inspiratsiooni isa raamatute kogumikust, mida hoiti pööningul. Teiste kirjandusteoste hulgas lebasid seal ka ,,Roderick Randomi seiklused", ,,Peregrine Pickle seiklused", ,,Robinson Crusoe seklused" ja ,,Wakefieldi kirikuõpetaja". Charles veetis oma lapsepõlve kõige õnnelikumad aastad just Chathamis. Seal ta saadeti
Seda saadab kohene menu. Aasta enne surma abiellub ta A.B. Nicholsoniga peale kolme tagasilükatud ettepanekut. Charlotte Bronté sureb salapärasesse haigusesse seoses rasedusega. 10)Charles Dickens 7.veebruar 1812 9.juuni 1870. Inglane. Elas 58 aastaseks. Tuntuim teos on Oliver Twist. Oliver on orb ja elab lastekodus. 9-aastaselt viiakse ta aga vaestemajja, kus on hästi halb elu. Ta põgeneb Londonisse, olgugi et tal pole üldse raha. Sealt leidis Oliveri 1 vargapoiss kes tutvustas teda oma kamba ninamehele. Oliveri sunnitakse varastama , ja ühe röövretke ajal jäävad nad majaomanikele vahele. Oliver aga saab majaomanikuga sõbraks ja siis saab teada oma päritolust. Teine tuntud teos on David Copperfield. Charles on seitsmest lapsest vanim. Kui ta oli kolmeaastane kolis ta pere Londonisse. Ta isa aga pandi võlavanglasse. 24-aastaselt abiellus ta Catherine Thomson Hogarthiga ja nad said 10 last. Aasta peale abiellumist kolis
Onegin peab leppima sellega, et jääb kunagi tehtud vea tõttu (olla vaba = olla rõõmus) Tatjanast ilma. Sellega lõpebki kurva armastuse lugu Tatjanast ja Jevgeni Oneginist. Tatjana ei saanud õnnelikuks abielludes, sest ta süda kuulus Oneginile, kuid ta ka ei jätnud oma meest Onegini pärast, mis viitab väga ausale ja eetilisele käitumisele. 8) Charles Dickens ,,Oliver Twist'' Nancy + Bill Sikes = elasid koos ja olid Fagini kambast Nancy aitas Oliveri ja tema pärandiprobleemi lahendada Raamat sellest, kuidas tavalisest orvust ja tänavalapsest saab õnne korral korralik ilmakodanik, ta leiab endale pere, saab päranduse jne 9) Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree'' Dorian Gray oli ilus ja kogenematu noormees, kes oli kergesti mõjutatav. Temast maalis pildi ta sõber Basil, kes hoiatas teda lord Henry halva mõju eest. Maal oli
läks ta arvatavasti selle peale närvi,» meenutas Muskat. Eeluurimisel taastati vaid loetud minutid kestnud traagiliste sündmuste käik detailselt. Nagu selgus, tormas Valdek õue hetkel, kui tänaval pilti teinud poisid olid juba peole tagasi läinud. Seepeale läks naabrimees otsejoones Priit Muskati koduaia taha. Ta karjus kõige lähemal seisnud Jannole, kes ei teadnud pildistamisest midagi, et too aia juurde tuleks. Valdek haaras Jannol kõri juurest riietest kinni ja tiris poisi poole kehaga üle aia tänavale. Just sel hetkel välkus esimest korda nuga. Hoides Jannol ühe käega kõrist, üritas Valdek teises käes olnud noaga poisi kaela ja õlga tabada. Janno pääses vaid tänu sellele, et sõber Rainer kiskus teda selja tagant noaga vehkinud naabrimehest eemale, aeda tagasi. Hetkel, kui Janno end Valdeku käest lahti rabeles, jõudsid maja ette Oliver ja Karmo. Oliver küsis Valdekult, mis tal viga on, mispeale karjus Valdek: «Mida te siin
Nendeks olid viisteist eküüd, kullerkupuvärvi hobune ja kiri härra de Treville'ile. Meung'I linnakeses tekkis tal tüli endast vanema mehega, kes oli d'Artagnani hobust pilganud. Viimane sai võitluses kannatada ning kaotas natukeseks ajaks teadvuse. Enne kui noormeest polnud veel minestanud nägi ta mileedit, kes vestles tundmatuga. Meelemärkusele tulles ei leidnud ta enam kirja., keegi oli selle ära varastanud. Ning ta teadis seda väga hästi, varas oli kõrtsi omanikuga jutu puhunud. Kuna soovituskirja enam polnud pidi poiss härra de Treville juurde minema ilma selleta. Härra de Treville majja jõudes, leidis end musketäride seltskonnast, kes harjutasid mõõga käsitust trepil ning eeskojas võis kuulda lugusi naistest ja õukonnasündmustest. Kõige elavama rühma keskel seisi kõrgi ilmega musketär, kes hooples oma kullast mõõgarihmaga. Ta nimi oli Porthos. Aramis, kes oli Porthosele täielik vastand
tema ongi nende surnud sugulase vennatütar. Seega selgub, et Jane on korraga rikas ja Riversite sugulane. Ta on äraütlemata õnnelik, kuna esimest korda elus on tal perekond. Ta jagab oma vara nende vahel ära, Diana ja Mary tulevad taas koju. St John sai võimalus misjonäriks minna, kuid kutsub endaga kaasa ka Jane'i, tehes talle abieluettepaneku. Jane aga ei suuda abielluda St. Johniga, kui teab ,et kumbki üksteist nagu naine ja mees ei armasta. Ta teab, et St John armastab Rosamund Oliveri, ning naine ka teda, kuid on sellest ära pöördunud, kuna tunneb et tema kutsumus on teenida Jumalat. Jane ütleb, et võib St Johniga kaasa minna kui sugulane, kuid viimane ütleb, et nii pole see võimalik. Diana ja Mary tahavad neid takistada, kuna teavad et kaugel olevate maade elutingimuste tõttu surevad nad seal kiiresti. Ka Jane pole mineku üle õnnelik, kuid ta hakkab juba nõusse jääma. Ühel ööl aga tundub talle, nagu kuuleks mr Rochesteri tema nime hüüdmas
sekkusid. Hiljem öösel hakkasid poisid kahe uue õppejõu kulul nalja tegema ja laulsid toas ja tegid lärmi. Kui aga õpetaja tuppa jõudsid, siis oli seal vaikus ja keegi ei teadnud midagi. Siis vahetasid õpetajate viinapudeli veepudeli vastu, mis ajas õpetajad omavahel sõimama, kui ka see rahunes, siis koputasid poisid poole ööni õpetaja ukse peale, kuni ühel õpetajal üle viskas ja läks tõmbas poisse voodist põrandale, kuid ta tõmbas ka ühe sellise poisi põrandale, kes tõesti ka magas ega saanud asjale pihta. See aga hakkas vastu võitlema õpetajaga, mille tulemusel lõhkusid kapi otsas seisvad Goethe ja Shilleri kipskujud ja lae all rippuva luige. Selle peale tuli korrapidajaks määratud Tigapuu ja koristas puru ja killud kokku. Õpetajad läksid oma tuppa tagasi ja läksid magama. Õpilastele ei andnud ikka veel rahu ja nad hakkasid alguses mööda seina kõrgust hüppama, hiljem aga mööda õpetaja ust
omade poolt sel päeval ootas. Jaak oli armukade. Riks kooli tagasi aga ei ilmunud. Peale tunde tahtis Jaak Virvele helistada, kuid arvas, et siis tundub ta liialt armukade. Õnneks helistas aga Virve ise. Ta soovis teada, miks neile vastuseid ei viidud. Jaak ütles imestades, et Riks pidi seda tegema. Kumbki ei mõistnud, mis juhtunud oli, sest Riks oli tavaliselt väga kohusetundlik. Jaak otsustas poisi juurde koju minna ja vaadata, kas kõik on ikka korras. Jaagule tuli ust avama Riksi väike õde Ella, kes ütles, et Riks ja ema on haiglas. Midagi rohkemat ta öelda ei osanud. Kuna Jaak ei teadnud, millises haiglas, helistas ta oma kooliarstile ning see rääkis, mis oli juhtunud. Nimelt oli Riks teel Bürgeri poole trammi alla jäänud ning nüüd oli tal koljupõhimiku murd. Päeval polnud ta veel teadvusele tulnud ja jäi ainult loota, et tuleb.
Sellel esmaspäeval langes liisk Riksi kasuks ta pidi paberi viima Virvele, kes Bürgeri omade poolt sel päeval ootas. Jaak oli armukade. Riks kooli tagasi aga ei ilmunud. Peale tunde tahtis Jaak Virvele helistada, kuid arvas, et siis tundub ta liialt armukade. Õnneks helistas aga Virve ise. Ta soovis teada, miks neile vastuseid ei viidud. Jaak ütles imestades, et Riks pidi seda tegema. Kumbki ei mõistnud, mis juhtunud oli, sest Riks oli tavaliselt väga kohusetundlik. Jaak otsustas poisi juurde koju minna ja vaadata, kas kõik on ikka korras. Jaagule tuli ust avama Riksi väike õde Ella, kes ütles, et Riks ja ema on haiglas. Midagi rohkemat ta öelda ei osanud. Kuna Jaak ei teadnud, millises haiglas, helistas ta oma kooliarstile ning see rääkis, mis oli juhtunud. Nimelt oli Riks teel Bürgeri poole trammi alla jäänud ning nüüd oli tal koljupõhimiku murd. Päeval polnud ta veel teadvusele tulnud ja jäi ainult loota, et tuleb.
Sellel esmaspäeval langes liisk Riksi kasuks ta pidi paberi viima Virvele, kes Bürgeri omade poolt sel päeval ootas. Jaak oli armukade. Riks kooli tagasi aga ei ilmunud. Peale tunde tahtis Jaak Virvele helistada, kuid arvas, et siis tundub ta liialt armukade. Õnneks helistas aga Virve ise. Ta soovis teada, miks neile vastuseid ei viidud. Jaak ütles imestades, et Riks pidi seda tegema. Kumbki ei mõistnud, mis juhtunud oli, sest Riks oli tavaliselt väga kohusetundlik. Jaak otsustas poisi juurde koju minna ja vaadata, kas kõik on ikka korras. Jaagule tuli ust avama Riksi väike õde Ella, kes ütles, et Riks ja ema on haiglas. Midagi rohkemat ta öelda ei osanud. Kuna Jaak ei teadnud, millises haiglas, helistas ta oma kooliarstile ning see rääkis, mis oli juhtunud. Nimelt oli Riks teel Bürgeri poole trammi alla jäänud ning nüüd oli tal koljupõhimiku murd. Päeval polnud ta veel teadvusele tulnud ja jäi ainult loota, et tuleb.
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest
Kolm musketäri Põhilised tegelased: d`Artagnan - peategelane Athos - healoomuline, arukas, rahumeelne, d`Artagnani parim sõber Porthos - hiiglaslik musketär, natuke rumal, d`Artagnani sõber Aramis - Athose ja Porthose vahepealne de Treville - musketäride kapten Louis XIII - Prantsusmaa kuningas Tema Eminents - kardinal(kaardiväelaste kapten) mees Mueng`ist - raamatu vältel suhteliselt tundmatu isik; de Rochefort; kardinali teener härra Bonacieux - mees kelle vaenlane oli samuti mees Mueng`ist; d`Artagnani korteriomanik Contance Bonacieux - proua Bonacieuxi; d`Artagnani armastatu; suri tänu mileedi mürgile Ketty - mileedi toatüdruk; armastas d`Artagnani Charlotte Backson - mileedi, kes flirtis kõikide meestega, kellel oli mingisugune võim teiste suhtes; isekas; tark; ilus; pahatahtlik; tahtis d`Artagnani tappa; tappis mitu inimest Planchet - d`Artagnani teener Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose teener Bazin - Aramise teener 1.
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" Mees istus vanaaasta õhtul üksi kodus ja meenutas kuidas ta lapsepõlves jõule veetis, et jalad küll külmetasid ja õuest tuppa toodud heinad olid külmad, kuid jõululaupäeva soojus oli nii suur, et ei tundnudki seda külma. Meest oli kutsutud küll teiste tuttavate juurde uut aastat vastu võtma, aga ta oli ennast välja vabandanud, et mitte minna. Siis otsustas mees välja minna, ta jalutas mööda tänavat, ta kuulis tänavatel inimeste naeru ja ülemeelikust. See mees oli tegelikult siin maal pagulane ja talle oli suur väljakutse minna välja kodust. Kui ta tänaval kõndis siis ta lootis et keegi inimestest naerataks talle otsa, et ta saaks ka ennast tunda osana sellest ülemeelikust seltskonnast kes tänaval liikus. Tal aga hakkas nüüd hirm, kuid koju joosta ta seekord polnud suuteline. Ta tundis, et hirm ümbritseb teda igalt poolt. Ta pööras tänavalt kõrvale, esimesse vaiksesse risttänavasse. Talle tundus nagu oleks ta mõnel keel
Lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. A
Gustave Flaubert ,,Tundekasvatus" Tegelased: Frederic Moreau Marie Arnoux Jacques Arnoux Deslauriers Rosanette Louise Hr Dambreuse Pr Dambreuse Pr Moreau Hr Roque Hommikul kella kuue paiku oli aurik valmis otsi lahti päästma. 18-aastane äsja bakalauruseks saanud härra Frederic Moreau heitis viimse pilgu Pariisile. Ta naasis koju Nogent'i, kus tal seisis ees kaks igavat kuud, enne kui ta pidi asuma õigusteaduse õpinguile. Laeval ringi vaadates nägi ta isandat, kes rääkis mingile maanaisele meelitusi. Fredericu juuresolek ei härinud teda, peagi nad hakkasid rääkima. Isand oli Jacques Arnoux, Kunstiesemete Kaupluse omanik. Peagi ta kadus, kuna tütar vajas teda. Äkki nägi Frederic otsekui ilmutist: üks mustade siledate juustega tõmmu daam istus üksi pingil. Frederic polnud kunagi näinud nii veetlevat naist. See oli proua Arnoux, härra Arnouxi naine. Proua sall oli vette kukumas ja Frederic kahmas s
,,KOLM MUSKETÄRI" D'Artagnan oli noor poiss, kes läk kodust minema. Isa andis talle kaasa Trevillele antava soovituskirja poisi kohta, mis temalt aga poole tee pealt varastati. De Treville'le D'Artagnan sümpatiseeris, kuid ta ei teadnud, kas ta on tema või teise mehe poolt. Athos sai lahingus raskelt haavata. D'Artagnan läks kuninga jutule, kes soovitas teda kolmele musketärile. D.A tegi juhuslikult, kõigile kolmele musketärile midagi, mille tõttu nad leppisid võitlemis aja. Kell 12,1 ja 2. Esimesele lahinugle tulid teised aga jalameesteks. Kuid kolm musketäri ja D.A
Ükski teener, ükski reisija ei oleks selle paberi omandamisega midagi võitnud. «Te ütlete, et kahtlustate seda häbematut aadlikku,» jätkas d'Artagnan. «Olen selles täiesti kindel,» vastas peremees, «kui ma talle ütlesin, et isand on härra de Treville'i kaitsealune, et teil on isegi kiri kaasas selle suursuguse aadliku jaoks, näis ta väga rahutuks muutuvat ja küsis, kus on kiri; pärast seda läks ta kohe kööki, kus teadis olevat teie vammuse.» «Siis on varas leitud,» ütles d'Artagnan. «Ma kaeban härra de Treville'ile ja härra de Treville esitab kaebuse kuningale.» Siis tõmbas ta majesteetlikult taskust kaks eküüd, andis need peremehele, kes teda kübarat käes hoides ukseni saatis, ronis oma kollase hobuse selga ja jõudis ilma uute vahejuhtumiteta Pariisi Saint-Antoine'i väravani. Seal müüs peremees oma kronu kolme eküü eest maha, mis oli küllaltki hea hind, sest d'Artagnan oli teda viimasel etapil tublisti kurnanud
ainult siis, kui igaüks hakkab talle mingisugust ainet õpetama ja paar korda nädalas tema juures käima. Jaak Sirkel arvas, et asi ei hakka nii toimima(kellegil pole kohustust, võidakse alt ära hüpata). Jõuti üksmeelele, et õpetajaks hakkab Laasik ja kogu klass maksab talle selle eest paarkümmend krooni kuus. Jaak pidi Laasikule auku pähe rääkima minema. · Hr. Wikman oli Laasiku õppemaksust vabastanud, sest poisi isa suri ära ning neil oli rahaga väga kitsas. Laasik käis turul harju müümas.(W ilkman ei luband turul gümnaasiumi mütsi kanda, sest see pidi koolile häbi tegema) · Jaak rääkis Laasikuga ja too oli nõus 30kr eest kuus Pukspuud aitama. · Laasik ja Sirkel lähevad koos Pukspuu(Juhani) juurde. Sirkel oli olukorra selgitamiseks kaasas. · Pukspuu ema kahtles, et poeg hakkama saab, kuna ta ei viitsinud õppida. · Pukspuu juurde saabusid ka Aino(Pukspuu vanem õde) ja Penn
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Delph
küll oli vastu, kuid lõpuks ei jõudnud sõbraga enam jageleda ja andis alla - Tigapuu saatis Indreku ennast ootama ja Napoleoni kooki ja teed sööma-jooma, kuni ta tagasi tuleb VI - Indrek kõhkles Tigapuu tagasitulekus, lõpuks ei oodanud teda enam ja lahkus koolimajja - Maurus ootas teda enda kabinetti, uuris kus on ta kaaslane ja kontrollis ka poiss on joonud alkoholi, lasi õhata, pani Indreku jälle kõike ära rääkima, siis lasi poisi magama - hommikul püüdis Tigapuu Indreku koha kinni ja uuris talt, miks ta teda eile ei oodanud, Indrek ütles, et ootas, aga tema ei tulnud, tunnistas, et rääkis Maurusele kõik ära, see ajad Tigapuud vihale, pigistas Indreku käsivart, mis peale Indrek talle käega vastu nägu lõi - selle peale sai Indrek ise vastu lõuahaagi, mis peale Indrek omakorda Tigapuule lauaklapiga serviti pähe lõi, Tigapuu langes maha, Indrek arvas, et oli ta tapnud, oli šokis, juhtus kokki
Honoré de Balzac - ''Isa Goriot'' Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed olid pahased, ei teadnud, et isa oli rikas, ajasid minema, preili Michonneau hoolitses tema eest, sai selle eest raha. Härra Poiret- kandis vanu riideid, ei tundunud prantslasena, kohutas inimesi. Victorine Taillefer- nooruke, kelle isa kodust välja ajas, ei tunnistanud teda oma tütreks, Vauquer ja Couture hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli vaga, rahulik, kandis vanu riideid, ei tahtnud isa kohta midagi halba öelda, ema oli suremas, vend külm. Isa Goriot- läks pansionaati 69 aastaselt, uhked riided, palju raha, kullatud asju kaasas, elas suures toas, kutsuti Härra Goriot'ks. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale
Madame Bovary Gustave Flaubert (Tegevuspaik: Tostes' linn, Dippe' linnaosa) Raamat algab teemal, kas saata Charles kooli või mitte. Proua Bovary soovib seda teha kuid härra Bovary ei soovi seda siiski. Lõpuks Charles'i ema suure mangumise peale saadeti poeg 12 aastasena kooli, kus poisi hooldusõpetajaks sai härra Roger. Charles ei sulandu oma klassi, teda mõnitatakse. Üks norimise põhjuseks on see, et tema on ainukene, kes ei oska kaabut klassiuksest sisse astudes vastu põrandat lennutada (see oli klassi komme). Charles Bovary kirjeldus: lühikesed juuksed, tukk oli sirgelt laubale kammitud nagu külaköstril, näol püsis vagur ja väga häbelik ilme. Ehkki ta polnud laiade õlgadega, näis mustade
ENNOSAARE AIN Elisabeth Aspe Pärnu linnast 2 versta õhtupoole seisab Sauga jõe ääres Sauga mõis ja tema ümber laialine Sauga vald. Mõis oli lihtne kiviehitis, seisab ilusal kohal kõrgel jõekaldal, kesk väikest puiestikku ja viljapuuaedu. paar versta jõge üles minnes seisid esimesed valla talud teine teisel pool jõe kallast. Ühe nimi, mis mõisa poolt tulles paremalt kätt jäi oli Ennosaare ja teisel pool oli pajusaare talu. Lisad Enno ja Paju o saadud esiisade kaudu. Talud mõlemad olid pealtnäha kehvavõitu nagu enamasti sel ajal kõik hoonedki õlgkatusega, suitsunud, ilma korstnata ja paar väikest akent. Paremal pool jõe kallast Ennosaare talus oli peremeheks Ain Enno, Peedi poeg ta oli suurt kasvu ja tugevate laiade õlgadega mees ning alles noorepärane 35-40 aasta vanune. Oma peremehe seisuse kõrval pidas ta peremeheseisuse kõrval ka mõisa kupja ametit. Aga kümne aasta eest ta nai
Kõik kümnenda klassi poisid valmistusid prantsuse keele eksamiks (kes rohkem, kes vähem). Peale eksamit külastas Jaak Puukspuid, et uurida kuidas Juhani õppimine edenenud on. Virve harjutas just lakitud laega verandal flöödimängu. Jaak kartis Riksi uhket riietust nähes, et nüüd saab poiss Virvega paremini läbi ning tema suhe neiuga on ohus. Peagi sai ta aga kinnitust, et see pole nii. Jaak laenas Riksilt Kampmanni neljandat köidet. Riksilt raamatut laenates avastas ta poisi raamatukogust laenatud raamatute hulgast ka muusikainstrumentide raamatu, mida ta oli hiljuti raamatukogus lugenud. See oli lahti lehelt, kus oli flööst kirjutatud (sama lehekülge oli ka Jaak raamatukogus hoolega uurinud ja lugenud). Riksi flöödimängu huvist polnud ta kunagi midagi kuulnud ning kahtlustas teda nüüd Virve ülelöömise plaanis. Neljateistkümnes peatükk Toimus filosoofiaeksam. Poisid arutasid suveplaane. Virve kutsus Jaaku Kanaari saartele kaasa,
,,ELU JA ARMASTUS" ANTON HANSEN TAMMSAARE Romaan Teos algab Irma Vainu (peategelane) keskkooli lõpetamisega. Ta oli saamas19 aastaseks, oli kevadel lõpetanud oma kodukandis valge kleidiga leeri ning kavatses sama kleidiga ka keskkooli lõpu ära veeta. Kahju oli vaid ühest- kleidilt puudusid punased roosinupud, mida alevikus kusagilt saada polnud. Kalmu Eedi ( Irmasse lootusetult armunud) lubas Irma jaoks linna minna, et ühes Kase preiliga (Irma koolikaaslane- kaupmehe tütar) oleks ka Irmal olnud roos rinnas. Irma keeldus, kuna ta oleks pidanud lubama iseenda rooside eest. Sel tähtsalt päeval- lõpetamisel oli aga lisaks kaupmehe tütrele roos rinnas ka Kalmu peretütrel Valvel (Eedi õde). Irma ühes teiste lõpetajatega, valmistudes koolist lahkuma seisis tema ees ratta seljas Eedi punaste roosidekimbuga. Irma ei tahtnud sugugi neid vastu võtta, kuid lahkudes viskas Eedi roosid Irma nina alla maha
annaabi.ee 
