korrastatud ja dedermineeritud maailmas. 2 Irratsionalistide põhiprobleem on: Kuidas on vabadus võimalik mõtetutes situatsioonides. Mida tähendab vabadust, keset kaost? Kas inimene suudab veel võidelda mõtte andmise eest mõtetule või muutub ise mõtetuse ohvriks Kaasaegse eksistentsialismi ühised jooned (võrreldes Kierkegaardiga): 1. Eksistents on alati inimese eksistents. See on inimesele omane olemisviis. Selletõttu on kogu eksistentsialism "humanistlik". Inimene seisab siin keskmes. 2. Eksistents on alati individuaalne eksistents. See on üksikule inimesele omane olemisviis. Seetõttu on eksistentsialism alati "subjektiivne". Individuaalne eksistents ei ole millestki muust tuletatav. Üksiku olemasolu ei ole näiteks nii nagu Bergsonil, indiviidi ülese "eluvoolu" osa. Just selles seisneb kõige suurem erinevus elufilosoofiast. 3. Eksistentsialism ei kasuta inimese kirjeldamisel asju mudelina
Eksistentsialism Koostaja: ...;) Eksistentsialism... Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool Tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialism rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Eksistents on alati inimese eksistents. See on inimesele omane olemisviis. Selletõttu onkogu eksistentsialism "humanistlik". Eksistentsialism on dünaamiline. Eksistents pole mingi muutumatu olemine, vaid omaolemuselt aja ja ajalikkusega seotud. Põhieeldused l Iseloomulik inimese käsitlus. l Inimene on eriline olev, kelle puhul ei eelne tema eksistentsile ehk olemasolule mingit l Asjade, eriti artefaktie puhul eelneb nendele etteantud olemust ega ideed, vaid inimene alles
Raamtu esimeses osas käsitleb Hvostov Eesti muistset vabadusvõitlust. Hvostov toetub oma analüüsis Henriku Liivimaa kroonikale. Sealt leiab pikki kirjeldusi 13. sajandil valitsenud kaootilisest korrast Balti regioonis. Toimusid pidevad konfliktid ja rüüsteretked, kus eestlased olid kord ühel, kord teiel pool. “Kõikide sõjas kõikide vastu” toiumus justkui muuseas toimus ka kohalike rahvaste ristiusutamine,. Tsiteerides Hvostovi: “Rüüstamine kui elamis- ja olemisviis oli midagi igipõlist ning Väinal maabunud ristisõdijatest sõltumatu” (lk66) Ühalt nõuab autor kriitlist meelt ja allikakäistlust, kuid teisalt jääb tema kirjututisest mulje nagu oleks Läti Hendrik täiesti usaldusväärne. Ainus põhjus, miks Henrikut mitte uskuda näib tema meelest olevat uusaja rahvuste vajadus iseennast ajaloo kaudu määratleda. Tsiteerides: “Siit kerkiv probleem on järgmine – hakates uskuma seda, mis keskaegsetes kroonikates meie
õigluse jne sisud; teisel pool meie toimimise valdkond, meie konkreetne, meeleliselt kogetav elumaailm, kus ideaalsed sisud võivad reaalseks saada üksnes piiratud, ebatäiuslikul viisil. 15) Mida kujutab allegooriliselt päikese võrdpilt? Platoni jaoks pole hüve mitte ainult kõigi eetika küsimuste sihtpunkt, vaid tunnetuse vundament üleüldse, sest kõik tunnetatavad tõed rajanevad hüve idees. (Selle taga on Platoni kontseptsioon, et ideede eriomane olemisviis, mille kaudu nad on tunnetatavad, on ise hüvelise olemise viis -- millel siinkohal pole võimalust pikemalt peatuda.) 16) Mida kujutab allegooriliselt joonte võrdpilt? Joonte-võrdpildis näitlikustati üldteesi, et mõistusele on kitsendusteta tunnetatavad üksnes puht intellektuaalse, meeltest vabastatud tunnetuse objektid, s.t üksnes ideed; samas kui kõikidest teistest nii selgelt ja ühetähenduslikult mõelda ja arvata pole võimalik.
olemas eimiskit? · H arvates on olemine aeg, eksistents on kehastunud või objektiveerunud aeg, inimesed on lihaks saanud aeg · H arvates saame me endast teadlikuks vaid siis, kui olemasolu meie teadvusega kokku põrkub, st me peame oma eksistentsi kasvõi mingilgi määral suhtuma, et sellest teadlikud olla · H arvates on inimeksistents algusest peale sotsiaalne meie probleem on kuidas indiviidiks saada, kuidas leida isiklik olemisviis · Inimestena langetame me otsuseid, milles ei saa me kindlad olla · Meile langeb osaks süü ja hirm, eriti hirm surma palge ees, me igatseme, et elul oleks mingi metafüüsiline alus; kui seda ei eksisteeri, tundub kõik absurdne (siit lähevad edasi Sartre ja Camus) · H väitis, et oma valikud teeme me ilma mingisuguse kindluseta tagajärgede suhtes, ainus milles võime kindlad olla on see, et elu on täis süüd ning hirmu · Norra kunstniku Edvard Munchi "Karje"
Muidugi on poliitikafilosoofiat määratletud ka teisiti . Näiteks 20. sajandi poliitikafilosoofia keskseid suurkujusid Hannah Arendt (1906-75) on kirjutanud: ,,Poliitika raison d` etre (olemasolu õigustus ÜK) on vabadus ja selle kogemusväljaks on tegutsemine". Poliitikafilosoofia filosoofia ühe distsipliinina ei ole mingi sidus ja vastuoludeta valdkond nagu on teadusdistsipliinid tavapäraselt; poliitikafilosoofia loomupärane olemisviis ongi pluralistlik, paljude eriilmeliste filosoofiliste poliitika-õpetuste kooselu. Eespool selgitasime, et põhjendamine on kirjeldav ehk deskriptiivne ning õigustamine on väärtustav ehk normatiivne protseduur. Seesugune vastandav eristus on tunnuslik ka uurimisviisidele. Deskriptiivsed käsitlused püüavad kindlaks teha, kuidas asjade seis tegelikkuses on olnud või parajasti on. Normatiivsete uuringute siht on välja selgitada, kuidas
5. teostest on kadunud kujutav e. Figuratiivne aspekt, seda asendab ruumi väljendamine 6. maale viimistletakse pärast nende üle juurdlemist, märkmete tegemist ja joonistamist KUNSTNIKUD Jean Bazaine (19042001) sai inspiratsiooni looduslikest elementidest, mille nimed ta pani maalide pealkirjaks. Maalikunsti kõrval tegeles vitraazidega ja mosaiikidega. 1948 avaldatud Märkmeid tänapäeva maalikunstist kirjutas: ` Maalimine on olemisviis, kiusatus hingata maailmas, kus ei ole võimalik hingata.' 2. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISMainult USA kunst TAUST Esimene põlvkond kujunes 19421957 TUNNUSJOONED 1. eelistatakse suurt formaati 2. kaks suunda: 1 kujutatakse poliitilist olukorda ja ühiskonnas valitsevaid suundumusi, 2 loobutakse täielikult ühiskonnakriitikast 3. hüljati kompositsioon, lõuend kaeti ühtlase värviga (allover painting) 4. maalitakse suure kiirusega 5. maal koosneb ühest v
Ühesõnaga, kes tahaks pühendada oma elu viljatutele mõtisklustele, kui kõik juhinduksid ainult inimese kohustustest ja looduse vajadustest, nii et kogu nende aeg kuluks isamaale, õnnetutele ja sõpradele? Teadusuuringutes on nii palju ohte, nii palju valeradu! Kui palju tuleb tõeni jõudmiseks eksida; kusjuures eksituste ohtlikkus ületab tuhandekordselt kasu, mis tõest saadakse! Kahju on ilmne, sest vale võib esineda lõputute kombinatsioonidena, aga tõel on ainult üks olemisviis. Ja mis veel kõige raskem, kui me tõe lõppude lõpuks õnnekombel leiamegi, kes meist oskab teda siis õigesti kasutada? Kui meie teadused on võimetud saavutama eesmärki, mille nad endale seavad, siis tagajärgede poolest, mis nad endaga kaasa toovad, on nad koguni kahjulikud. Korvamatu ajakaotus on esimene kahju, mis nad ühiskonnale paratamatult tekitavad. Vastake mulle ometi, kuulsad filosoofid, teie, tänu kellele me teame, miks kehad
endale tunnistaksid ja ei häbeneks anda teise inimese läheduses oma tunnetele täielikku vabadust, unustada selle, mis nad enda meelest peavad olema, mida nad tahaksid olla, vaid oleksid lihtsalt need, kes nad on. Sven Vabar Jaan Kaplinskist Kohin, ümin ja sumin Jaan Kaplinski luules Pidev soov millestki vabaneda, kuhugi ära tahtmine on osa Kaplinski olemisviisist, võibolla tema põhiline olemisviis. Ta aina tahab ära Eestist, linnast, praegusest ajast, kirjandusest, iseendast. Ja siis, kui tal ongi õnnestunud vabaneda, tuleb ta tihtipeale vaikselt 16 tagasi. Aga rahule muidugi ikka ei jää. Kaplinski on "opositsioonis valitsusega ja opositsioonis opositsiooniga" Ei tea, kui palju on selles paradoksaalses olekus zenilikku või taoistlikku või mis tahes muud rahu. Pigem on Kaplinski alati rahutu hing olnud. Lootusetult
· Teistes teadusharudes kasutatavad teooriad ja meetodid · Teoloogia õpetus Jumalast , usuteadus uuritava eksistentsiaalne tähendus uurijale. *Teoloog käsitleb oma ainest kire , hirmuja armastusega (Paul Tillich) Religion · Uskumused ja tavad · Filosoofia ja praktika nt. Mis on elu eesmärk · Maaimanägemisviis · Eluviis mida süüa, kuidas rõivastuda, kellega suhelda jne · Olemisviis · Kultuur · Poliitilised eelistused · Moraal ja eetika · Identiteet(individuaalne / kollektiivne)- kes me oleme , kust me tuleme ja kuhu läheme, mis on meie(põhi)väärtused Euroopa ja =eligioon 21.saj · Religion ja kollektiivne identiteet? * post-traditsionaalne maailm, · multikultuursus, identiteet ja =eligioon religioon ja poliitika · islam religioon avalikus ruumis? · religioon ja globaliseerumine ÜKS LOENG PUUDU!
leitaksegi teose olevat "oma ajast ees". Huumorit oli tollal vähe, kuid Cervantes kirjutas seda koguni kaks raamatut, tähendab rüütliromaan paistab teistest 17 sajandi teostest enam silma, sest see oli erinev, midagi muud. "Don Quijote" ei ole lihtsalt üks uusaja silmapaistvate romaanide pikas reas, vaid raamat, mille tähendus küünib kaugele välja kirjandusloo raamidest. "Don Quijote" on müüt, on kultuur, on terve olemisviis. Samal kombel, nagu Cervantes üleminekul "Don Quijote" esimesest osast teise laseb oma kangelastel astuda romaanist välja lugejate sekka, on Kurva Kuju Rüütel Don Quijote ja tema truu kannupoiss ja sõber Sancho astunud oma ajast ja ruumist suurde inimkonna aega, kandes sugupõlvest sugupõlve usku, hingeüllust, sõprust, usaldust, tarkusepüüdu ja vabadusiha, armastust elu vastu - neid õilsaimaid aateid, mille
looma seniolematut teost, vaid oli lasknud tal ka prohvetlikult ette aimata selle saatust järelpõlvedes. "Don Quijote" ei ole lihtsalt üks uusaja silmapaistvate romaanide pikas reas, vaid raamat, mille tähendus küünib kaugele välja kirjandusloo raamidest. 2 10. klassi kirjanduse materjal. Kordamine renessansist. 23 "Don Quijote" on müüt, on kultuur, on terve olemisviis. Samal kombel, nagu Cervantes üleminekul "Don Quijote" esimesest osast teise laseb oma kangelastel astuda romaanist välja lugejate sekka, on Kurva Kuju Rüütel Don Quijote ja tema truu kannupoiss ja sõber Sancho astunud oma ajast ja ruumist suurde inimkonna aega, kandes sugupõlvest sugupõlve usku, hingeüllust, sõprust, usaldust, tarkusepüüdu ja vabadusiha, armastust elu vastu - neid õilsaimaid aateid, mille võimet kurjuse
ja tingimusi siin maailmas. Islamistlikus traditsioonis leitakse, et religioon koosneb praktikast, usust ja meelsusest ning need on tugevalt omavahel seotud. Nt millegis osalemise ja millegi tegemisel tekib usk. Religioon on seega: Uskumused ja tavad Filosoofia ja praktika, nt ,,mis on elu eesmärk?" Maailmanägemise viis Eluviis mida süüa, kuidas rõivastuda, kellega suhelda jne Olemisviis Kultuur Poliitilised eelistused Moraal ja eetika Identiteet (individuaalne/kollektiivne) kes me oleme, kust tuleme ja kuhu läheme, mis on meie põhiväärtused? Religiooni puhul on oluline, et see vastaks inimeste küsimustele. MÄÄRATLUS Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja
sakraalsus 2) rahvuslikkus 3) vabaolek. Ajakontekstist sõltuvalt osutub üks või teine tunnus domineerivaks. Laulupidu on midagi erilist, erinevat igapäevaselt elatavast elust. See on argielust kõrgemale tõusmine. Laulupidu on alternatiiv eestlase individualistlikule, üksteisest lahku vedavale, omaette olemist väärtustavale loomusele. Laulupidu ütleb meile, et me oleme ikka veel üks rahvas, üks tõug, üks püha ja vaba olemisviis. Meie tänapäevane ja väga kaasaegne kultuur on mitmetahuline, selles on globaalset ja kohalikku koloriiti, midagi, mis sobitub maailmakodaniku maitsega ja midagi, mis on vaid meile omane ja südamelähedane. 12.Eesti kultuuri tähendus: Kui läheneda kultuuri mõistele semiootilisest vaatenurgast on kultuuri defineeritud kui teksti. Iga teksti, aga siis ka kultuuri unikaalsus seisneb selles, et ta on üheaegselt avatud ja suletud,
See on õnneliku elu üks olulisi aspekte. Halb inimene ei saa objektiivses mõttes õnnelikku elu elada, antiikfilosoofias. Hea elu ei ole võimalik väljaspool moraalset elu. Vaid õiglane inimene saab olla õnnelik. ·Antiikfilosoofid (Platon, Aristoteles) ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. ·Hea elu temaatika sisaldas automaatselt ka hea tegutsemise temaatika. Aristotelese jaoks on õnne küsimus parima eluviisi küsimus .Elamis, olemisviis, mille suhtes ise saab midagi ette võtta. Eudaimonistlik eetika. Mingid tingimused peavad olema täidetud selleks, et saaks õnnelikult elada. Aristotelese järgi on õnn : ·Hinge toimimisvõime vastavalt loomutäiusele (arete). Hinge voorus. ·Õnn on seotud vaimutööga. Kuna just praktilisel mõistusel rajanev elu teeb inimeseks, teeb see ka kõige õnnelikumaks. Sest mis on igaühele omane, on igaühes ka loomu poolest kõige tähtsam, nauditavam.
Seetõttu õnnestub mõnel ettevõttel saada atraktiivseks töökohaks ning eristuda konkurentidest. Orgkultuuri on kirjeldatud kui org psühholoogilist vara, see on midagi, mis on kirja panemata ja tunnetuslik. Kultuur ise on küll üldjuhul märkamata, kuid kõik org liikmed osalevad kultuuris oma arusaamade ja väärtushinnangutega. Kui orgis kõik toimib, ei mõelda orgkultuuri peale, aga kui puututakse kokku hoopis teistsuguse mõtteviisiga, mida kajastab ka meeskonna toimine ja olemisviis, saadakse aru, et siin on midagi, mis tõmbab ligi ja inspireerib või siis vastupidi. Orgkultuur luuakse nii orgis tervikuna kui ka igas allüksuses eraldi, selliselt saab orgkultuur toimida sotsiaalse liimina, mis liidab omavahel kokku EV või mis tahes muu orgi liikmed. Kui töötajad ei oma ühist visiooni ja ühiseid mõttemalle, mille abil ümbritsevale tegelikkusele hinnangut anda, võib töötajatele suuremate õiguste andmine
Need asjad, mis näivad olevat (silmaga nähtavad asjad) on muutlikud ja mittepüsivad, mitteolevad. Tegelikud asjad samas (mõeldavad asjad) on igavesed ja muutumatud. Tõnu Viik toob näitena, et kui ma täna mõtlen, et 1+1 on 2, siis kümnete või isegi sadade aastate pärast mõtleksin ma samamoodi. See näide toetab Platoni teooriat. Samamoodi ei muutu ajas eetilised printsiibid. Mõeldava valda iseloomustab teistmoodi olemisviis ning ontoloogiline staatus kui nähtava valda, mis muutub meie nähes. Ideed on näivate asjade arhetüübid. Ideed on mudelid, originaalid tavasilmale nähtava jaoks. Nähtavad asjad kas osalevad oma arhetüüpe või imiteerivad neid. Asjade arhetüüpe on näha mõtlemise vahendusel (kas meenutamise või taasmäletamise teel). 102. Mis on essentsialism? Essentsialism- küsimus asjade olemusest. Essentsialismi puhul lähtutakse, et asjadel on olemus.
ideaalkeel või keelemudel. [17]Samuel Pufendorf (1632-1694) M. Luts lk. 103-106 [18]Tähelepanu pöörata P-i õpetuse sellele aspektile, mis eristab seda loomuõiguskäsitlustest: inimese käitumine on allutatud inimese moraalsele loomusele, moraalsele maailmale, mis vaatamata sellele, et eksisteerib lahutamatult koos inimese füüsilise olemuse või maailmaga, on siiski oleva selgelt eristatav olemisviis (sama ilmnes juba Pascali mõtetes). [19]Christian Wolff (1679-1754) Mõistusõiguse viimane suur esindaja ja õiguspraktika mõjutaja oli Christian Wolff. W. oli Leibnizi peamine järgija ja tõlgendaja. Tema loengukarjäär algas 1703.a. Leipzigis. 1706-1723 oli Halles matemaatikaprofessor, pidas loenguid ka füüsikast ja sõjaehituskunstist. Kuid tema peale kaevati Preisi kuningale
1649-1660 Inglise Vabariik Riik kui kunstlik olend Suveräänsusidee pooldaja Inglismaal: Hobbes Riik ei ole: Thomas Hobbes (1588-1679) Inimeste loomupärane olemisviis – mesitaru või sipelgapesa analoog Rojalistlike vaadetega, Inglismaa konflikti algul emigreerus Pariisi (Aristoteles) 1646 “De cive” (Kodanikust) Jumala looming – valitseja tegutseb Jumala mandaadiga Jumala eesmärkide
Tõde on verifitseerimatu, kuid tunnetatav tervikuna ja muudab tunnetajat. Mõistmise protsessi algstruktuuri kuuluvad nii eelarvamus kui ka autoriteet ja traditsioon. Neid koondades kasutab Gadamer mõistet mõjutusajalugu. Minevik määratleb pidevalt olevikku. Pole võimalik eristada mingit ajaloolist vaatepunkti, sest ajaloolised horisondid kattuvad. Gadamer ise nimetab oma õpetust filosoofiliseks hermeneutikaks. Gadamer lähtub sellest, et mõistmine on olemasolemise enda olemisviis. Gadameri filosoofilise hermeneutika teemaks on inimolemise ontoloogia. POLIITILISEST FILOSOOFIAST Poliitiline filosoofia tegeleb ühiskonna probleemide filosoofilise analüüsiga, on seotud eetikaga ning piirneb politoloogiaga. Poliitilisest filosoofiast pärinevaid ideid kasutatakse ideoloogiate koostamiseks. (Ideoloogia on praktiliseks poliitiliseks tegevuseks korrastatud ideede süsteem, mis sisaldab unistusi parema ühiskonna kohta ning tegevusjuhised sinna jõudmiseks.)
2.3 semiootilises aspektis -- puudub kas tähistaja (nullmorfeem nt väljendis ta käis /0/, ellips) või tähistatav (hääldamatud tähed ortograafias, interfiksid jmt) 3. funktsionaalne -- ilmutab end võimaluses väljendada kõnes ühte ja sama sisu erinevate vormide abil või kasutada ühte ja sama keeleühikut erineva sisu väljendamiseks. Benveniste Semioloogilist süsteemi iseloomustavad: (Igaüks neist tunnusjoontest sisaldab teatud arvu liike.) OPERATIIVNE MODUS (olemisviis) on viis, kuidas süsteem toimib, nimelt meeltele (nägemine, kuulmine jne.), millele ta suunatud on. KEHTIVUSVALDKOND on see, kus süsteem end maksma paneb ning teda peab ära tundma või talle alluma. MÄRKIDE OLEMUS JA ARV on ülalmainitud tingimuste funktsioon. FUNKTSIONEERIMISTÜÜP on seos, mis ühendab märke ja annab neile iseloomuliku funktsiooni. Süsteemidevahelise MITTELIIASUSE printsiip
Kriitika strukturalismile 1. Struktuuri staatilisusest ja korrastatusest jääb välja ajalugu ja igasugune dünaamika 2. Struktuuri binaarsetest opositsioonidest jäävad väljapoole tekstid , mis seda dihhotoomilist ülesehituse printsiipi püüavad ületada või mis üldse ei käi sellise liigenduse alla. --> poststrukturalism: rõhk struktuuride protsessuaalsusel, kontekstuaalsusel, perspektiivil. (Derrida, Foucault, Deluze, Lyotard). Olulisemaks muutuvad ajalugu (aeg on iseloomulik olemisviis), subjekt (eriti diskursuse mõistega seoses, diskursus kui subjekti ja keele ühine alguspunkt), objektidevahelised suhted (erinevad erinevused, mitte objektid ise), eetika ja religiooni olulisus Funktsionalism - funktsiooni analüüs: otsitakse nähtuse funktsioon # võib olla ilmne või latentne (varjatud) armee: riigikaitse või kultuuriline ühtlustamine; kooliskäimise kontrolli kaudu kontrollitakse inimeste jõudmist tööturule
Vaid neid tunnetades saab mõõta ütluse tõde. Mõistmise juures on oluline, millisele küsimusele ütlus vastuseks on, kuidas selleni jõutud? Kohtumisel võõraga on just see oluline. Mõistmist (kõnelust) ei valitse ükski osapool. Olnu erinevad aspektid tulevad siin mängus nähtavale. Mõistmine võimalik vaid keeles. Keel on viis, milles maailm inimesele kohal on. Keel on universaalne võimeline kõike väljendama. Iga üksikväljendus on aga piiratud. Keele olemisviis ongi Gadameri arvates tema asjad varjatusest varjamatusse. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära Tool, Andrus 1994 Maailm kui kõnelus. Akadeemia 4/ 1198 1222 Gadamer, HansGeorg 1994. Võimetus kõneluseks Akadeemia 4 / 11881197 Heidegger, Martin 1989 Küsimus tehnika järele Akadeemia 6 /1195 1222 Heidegger, Martin 1992 Spiegelkõnelus M
eemale Suhtumine, hääletoon: Kriitiline Armastav Külm Vaba Kurblik Allasuruv Lohutav Rahulik Energiline Järeleandlik Üleolev Sümpatiseeriv Arutlev Rõõmus Kaeblev Võimukas Haletsev Väljapeetud Pehme Kohmetu Olemisviis: Domineeriv Juhtiv Aktiivne Impulsiivne Andekspaluv 128 KUULAMISE KUNST KUULAMINE... Kui ma palun, et sa kuulaksid mind ära, aga sina hakkad hoopis nõu andma, pole sa teinud, mida ma palusin. Kui ma palun, et sa kuulaksid mind ära ja sina ütled, et ma ei tohiks end üldse niimoodi tunda, trambid sa mu tunnetel. Kui ma palun, et sa kuulaksid mind, aga sinul on tunne, et sa peaksid minu probleemi
annaabi.ee 
