Tuumajaamades kasutatakse kütusena enamasti uraani. See on maakoores võrdlemisi tavaline element, mida leidub praktiliselt kõigi kivimite koostises. Kaevandamisväärses kontsentratsioonis leidub seda elementi aga vähestes kohtades. Tuumade lagunemise käigus vabaneb energia, mida on vaja tuumajaama käigus hoidmiseks. Tuumajaamas reguleeritakse lagunemisprotsessi nii, et ühe tuuma lagunemine tooks kaasa vaid ühe teise tuuma lagunemise. Seda nimetatakse kriitiliseks olekuks. Kui ühe tuuma lagunemine tooks kaasa vähem kui ühe tuuma lagunemise, sumbuks reaktsioon aja jooksul ning energiat ei saaks toota. Vastupidine olukord viiks aga ülekuumenemise ning halvemal juhul tuumaplahvatuseni. Uraan on radioaktiivne ehk aatomituumad kipuvad aja jooksul iseenesest lõhustuma. Tuumaenergeetika kasutamise eelised on näiteks see, et tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku.Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja
moodustavad tuuma ümber teatava kuju ja tihedusega elektronpilve. 4. Sõnasta Bohri postulaadid ● elektronid on aatomis teatava kindla energiaga olekutes ehk kindlatel energiavoodel ● Elektroni üleminekult ühelt energiavoolt teisele aatom kiirgab või neelab elektronmagnetkiirgust, sealhulgas ka valgust 5. Mida nimetatakse elektroni põhiolekuks? Kõige madalama engergiaga olekut 6. mida nimetatakse elektroni ergastatud olekuks? olek kus elektronil on rohkem energiat kui põhiolekus 7. Millal aatom kiirgab valgust? Siis kui aatom läheb kõrgema energiaga nivoolt üle madalamale 8. millal aatom neelab valgus? Siis kui aatom läheb madalama energiaga niivolt üle kõrgema energiaga nivoole. 9. Mis on laenguarv? Prootonite arv tuumas 10. Millest koosneb aatomi tuum? prootonitest ja neutronitest 11. Mis on tuuma massiarv? Tuumaosakeste koguarv 12
8. Kes täiendas planetaarset aatomimudelit ja mis aastal? 9.Bohri postulaadid. · Aatom võib olla kindlates statsionaalsetes olekutes, millest igaühele vastab energia. Statsionaalses olekus aatom ei kiirga. · Aatomi üleminekul ühest statsionaalsest olekust teise kiiratakse v neelatakse energiakvant, mis võrdub nende olekute energiate vahega. 10.Mida nimetatakse aatomi põhiolekuks? Väikseima võimaliku energiaga olek 11.Mida nimetatakse aatomi ergastatud olekuks? Energia on suurem, kui aatomi põhiolekus 12. Mida nimetatakse energiatasemeteks? Aatomi statsionaalsele olekuöe vastav energia 13. Kuidas kujutatakse kokkuleppeliselt energiatasemeid? 14. Bohri aatomimudeli puudused. Elektronid ei võngu. 15. De Broglie hüpotees, mille ta püstitas 1924.a. Kõigil osakestel peaksid olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi. 16. Valem, mis seob mistahes osakeste korpuskulaarsed ja laineomadused. =h/m 17
kont. Ja temp p=nkT Ühesuguste rõhkudel ja temperatuuridel on kõikide gaaside molekulide kontsentratsioonid võrdsed. Ühesuguste rõhkudel ja temp on võrdsed gaasides ühesugune arv molekule. Kirjelda soojuslikutasakaalu oleku (Mis on saabumiseks vaja?) Soojuslikutasakaalu saaabumiseks on vaja teatud ajavahemik, kuna kokkupuutesee viidud kahe keha temp ei muutu kohe (n. Keha ja temomeeter) Soojusliku ehk termodünaamile tasakaalu olekuks nim sellist olekut, milles kõik termodünaamilised parameetrit püsivad kui tahes muutumatuna. See tähendab, et süsteemis ei muutu ruumala, ega rõhk, ei toimu soojusvahetust, gaaside, vedeliku ja tahkete kehad ei lähe üle ühest agregaatolekust teise jne.Süsteemi temperatuur jääb kons.
täiturid – releed, elektromagnetid, mootorid, ajamid jt; kasutajaliides – juhtseadme ja protsessi jälgimiseks, juhtimiseks ja programmeerimiseks. Programmjuhtimine koosneb järgmistest etappidest: 1. Protsessor pärib kõigi sisendite ning väljundite olekuid ning salvestab need vahemällu (juhtimisprotsessi kuju). 2. Protsessor töötleb saadud infot kasutajaprogrammi järgi. 3. Protsessor kirjutab uued olekud väljundkaardile. Väljundklemmid muutuvad uueks olekuks. Täitur (ingl., actuator) on automaatjuhtimissüsteemi osa, mis võimendab ja muudab juhttoime juhitavale protsessile vastuvõetavaks. Kontrolleri väljundplokist väljastatakse informatsioon väljunditele, milleks on täiturid. Nende abil toimub protsessi juhtimine. Tehniliselt koosneb täitur mitmetest seadmetest, nt. ajamitest ning nendele rakendatavatest elementidest. Ajam (ingl. , drive) on töömasina või -mehhanismi käivitav seade, mis koosneb
Molekulide vahel mõjuvad jõud - Tõukejõudude järsu kasvuga saab seletada vedelike ja gaaside raskesti kokkusurutamist. Tõmbejõududega elastsust. Temperatuuri saab käsitleda 2-te moodi: 1) Molekulide soojusliikumine 2) Temperatuur kui kehade soojusvahetust iseloomustav suurus. Kehade süsteemin, mis vahetuvad soojust nim. Termodünaamiliseks süsteemiks. Soojusvahetus - protsess, kus üks keha saab soojust äram teine saab juurde. Soojusliku e. termodünaamilise tasakaalu olekuks nim. Sellist olekut, kus kõik parameetrid püsivad kuitahes kaua muutumatuna. Soojusvahetus termodünaamikas - toimub konvensiooni soojusjuhtuvuse või kiirguse teel. Kõik kehad annavad nii soojust ära kui ka saavad soojust juurde. Ideaalse gaasi olekuvõrrand - seob omavahel gaasiolekut määravaid suurusi eht rõhk,ruumala ja temp. Saab tuletada makrokäsitlusest läbi katsete. Katseliselt uuriti 3 isoprotsessi : 1. Temp. p=C1*1/v Boyle Mariote seadus : 2. V=const
plastmass, kumm, puit. POOLJUHID teatud tingimustel tekivad vabad laengud ja juhivad, tavaolukorras mitte, nt. Si. Soojendamisel takistus väheneb, tekivad vabad laengud. Aukjuhtivus aukude suunatud liikumine. Elektronjuhtivus elektronide suunatud liikumine. Pooljuht, kus võimutsevad elektronid on m-pooljuht. Pooljuht, kus võimutsevad augud on p-pooljuht. ÜLIJUHID koosnevad vaid vabadest laengutest, takistus puudub, juhivad ülihästi, plasma olekus (plasma e. ioniseeritud gaas, olekuks on vaja kõrget temp.). Iga aine plasmaolekus ioniseeritud gaas (+), vabad laengud, on miljonite temp. kraadide juures. Metalli temp. kahandamine vabadeks laenguteks jahutatud metallis on Cooperi paar (vaba laengukandja ülijuhis). *Metallid koosn. + ioonidest, mille vahel on vabad elektronid ja elektrivool on elektronide suunatud liikumine. Kui vool puudub, toimub Brauni liikumine suvalistes suundades ülikiiresti ja kõrgel temp. Kui kõik lähevad ühes suunas, kiirus väheneb.
9.Bohri postulaadid. · Aatom võib olla kindlates statsionaalsetes olekutes, millest igaühele vastab energia. Statsionaalses olekus aatom ei kiirga. · Aatomi üleminekul ühest statsionaalsest olekust teise kiiratakse v neelatakse energiakvant, mis võrdub nende olekute energiate vahega. 10.Mida nimetatakse aatomi põhiolekuks? Aatomi põhiolekuks nimetatakse väikseima võimaliku energiaga olekut. 11.Mida nimetatakse aatomi ergastatud olekuks? Aatom on ergastatud olekus kui energia on suurem, kui aatomi põhiolekus 12. Mida nimetatakse energiatasemeteks? Energiatasemeks nimetatakse aatomi statsionaalsele olekule vastavat energiat. 14. Bohri aatomimudeli puudused. Borhi aatomimudeli puudus oli see, et elektronid ei võngu. 15. De Broglie hüpotees, mille ta püstitas 1924.a. Kõigil osakestel peaksid olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi. 16
Oleku muutus sõltub aine temperatuurist. Tuntumad põhiolekud on vedel, tahke ja gaasiline olek. Tahke olek jaotatakse omakorda · tahkisteks aineteks (kindel sulamistemperatuur) · amorfseteks aineteks (kindel sulamistemperatuur puudub, aine omab vedelikele sarnaseid omadusi) Lisaolekuteks on kaamforteersis ja plasma Näiteks veel(H 2O) on 3 olekut: tahke (jää), vedel (vesi) ja gaasiline (veeaur). Tahke Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus. Tahkiste tunnuseks on võime avaldada erinevaltgaasidest ja vedelikest vastupanu nihkedeformatsioonide: tahkiseid iseloomustavad suured nihkemooduli väärtused. Tahke oleku korral mõjuvad molekulide vahel tugevad seosejõud, nii et nad saavad üksteise suhtes ainult võnkuda. Enamiku ainete puhul on tahkise tihedus suurem kui vedeliku ja gaasi oma. Tuntud erandiks on jää, mis on vedelast veest väiksema tihedusega. Vedel
Aatom neelab kvandi, kui elektron liigub madalamalt orbiidilt kõrgemale. (5) Elektronide orbiite on võimalik kokku lugeda (1,2,3 ..), vastav number n on aatomi oleku peakvantarvuks, mis määrab ära elektroni ja aatomi energia ning orbiidi raadiuse. Peakvantarvule vastab n=1, aatomi tuumale lähim orbiit ja aatomi tuuma põhiolek, kus aatomi energia on minimaalne. Aatomi kõiki teisi olekuid elektroni ''kõrgemate'' orbiitidega nimetatakse ergastunud olekuks peakvant arvu väärtusega n{2, 3, 4, 5, 6 ..}. Aatom neelab kvandi, kui elektron liigub madalamalt orbiidilt kõrgemale. (6) lagunemine, aatomituumast eraldub heeliumi tuum, keemilise elemendi aatommass väheneb 4-võrra ja tuuma laeng 2-võrra. lagunemine, üks neutron muutub prootoniks ja aatomituumast eraldub elektron, aatomimass ei muutu, tuuma laeng suureneb 1-võrra. lagunemine, aatomituumas paigutuvad ümber prootonid ja neutronid mille tulemusena eraldub väga suure
mõjutab alust või riputusvahendit. Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb. Kui keha langeb vabalt, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks ehk kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega. · SEEGA: Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks. Raskusjõu erinevus erinevatel planeetidel Keha mass on võrdne nii Maal kui Kuul. Erinev on aga keha kaal, sest raskusjõud Kuul on 6 korda väiksem, kui Maal. Keha kaal
Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb (P=m(g+a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus ülespoole liikumisel). Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb (P=m(g-a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus allapoole liikumisel). Kui keha langeb vabalt st a=g, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks e kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega. Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kontaktil, kui keha liigub mööda mingit pinda. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse valemiga Fh=N, kus Fh on hõõrdejõud, on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud. Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Hõõrdetegur
Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb (P=m(g+a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus ülespoole liikumisel). Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb (P=m(g-a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus allapoole liikumisel). Kui keha langeb vabalt st a=g, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks e kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega. Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kontaktil, kui keha liigub mööda mingit pinda. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse valemiga Fh=µN, kus Fh on hõõrdejõud, µ on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud. Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus)
On vaid määratavad erinevad energiatasemed, millel elektron võib olla. • Elektroni jaoks on vaid määratav tema tõenäolisim asukoht. • Seetõttu räägime elektronpilvest. • Elektronpilve kuju sõltub energiatasemest. 13. Kvantarvud iseloomustavad: • Energiataseme numbrit loetuna alates tuumast nimetatakse oleku peakvantarvuks. • Peakvantarvule n=1 vastab aatomi põhiolek, tema energia on minimaalne. • Kõiki teisi olekuid(n>1) nimetatakse ergastatud olekuks. • Püsiv on aatom vaid põhiolekus. Ergastatud olek on ajutine. 14. Perioodilisuse kujunemine: • Peakvantarv • Orbitaalkvantarv • Magnetkvantarv • Spinn 15. Väline fotoefekt seisneb sellest,et valgus lööb metalli pinnalt elektrone välja, neid nimetatakse fotoelektronideks. !3
13. Kuidas muutub kehade vaheline külgetõmme, kui a) vähendada kehade vahekaugust kaks korda, b) asendada üks kehadest kolm korda suurema massiga kehaga? 2p a) külgetõmm suureneb 4 korda b) külgetõmme suureneb 3 korda 14. Võrdle raskusjõudu ja keha kaalu. 3p Raskusjõud on kahe keha vaheline jõud, kaal on aga asi mis rõhub alusele või riputusvahendile. Raskusjõud mõjub kehale endale, kaal mõjutab teisi esemeid 15. Mida nimetatakse kaaluta olekuks? 2p kaaluta olek on see hetk, kui keha ei mõjuta alust ega riputusvahendit (näiteks hüppad õhku) 16. Kui suur on kuu kaal? Kuu mass on 7,3 x 10 kg. 1p p=mg 22 17. Too näiteid seisu- ja liugehõõrdejõu kohta. 2p liuge - uisutamine, laua liigutamine , seisu - kõndimine, rulluisutamine. 18. Too kaks näidet, millal hõõrdejõud on kasulik ja kaks näidet, millal hõõrdejõud on kahjulik. 4p
Erineval rõhul. Kolmikpunkt- punkt kus tahke vedelik ja gaas on tasakaalus. Nende kõik parameetrid on selles punktis võrdsed. Kriitiline punkt- kõrgeim rõhu ja temp. kombinatsioon, mille korral gaasifaas ja vedelikufaas on tasakaalus. Kriitiline temp. on temp millest kõrgemal ei saa aintud aine eksisteerida vedelas olekus (374°C j) Kriitiline rõhk- on vedeliku maksimaalseks võimalikuks aururõhuks. Kriitilisest temp. kõrgemal eksisteerivat olekut nim. superkriitiliseks olekuks. Kahekomponendilised süsteemid- sageli on kasutussel diagrammid kahemõõtmelises teljestikus. Praktikas on rõhk muutumatu olles = välisrõhuga. Eksisteerivad alad kus on tasakaalus kaks faasi. Diagrammilt saab lugeda temp. antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures tekkiv auru ja vedeliku faasi koostis. Lahjendatud lahuse omadused:i) vedelik keeb temp. , mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.. ii)vedeliku külmumine algab temp
Niisiis pidi Krõõt rügama Andreseunistuslikus majapidamises varasest hommikutunnist hilise ööni, tõusma jalule niipea kui pea iga-aastane kandam südame alt vabanes ning tal polnud ilmaski aega, et enda eest hoolitseda. Tõsi küll, algul suutis Andres teda veenda, et suur koormus on alguse asi ja pärast läheb talutöödega lihtsamaks, kuid seda ei juhtunud. Pealegi pidasid nad (või õigemini Andres pidas) armastust äärmiselt ebapraktiliseks olekuks ja tegevuseks, teadmata, et just sealt, voodist ja kuuvalgetest öödest tulebki jõud minna edasi, jõuda taluda ja jõuda olla õnnelik. Jussi roll teoses oli tuua sinna psüholoogiline varjund ja kujutada veel ilmekamalt Andrese despootlikku olekut. Jussil oli naine Mari, kes oli väga emalik ja tubli, samas aga lihtsameelne ja otsustusvõimetu. Mari ei suutnud valida, kumba ta rohkem armastab, Jussi või Andrest, ja
Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb (P=m(g+a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus ülespoole liikumisel). Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb (P=m(g-a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus allapoole liikumisel). Kui keha langeb vabalt st a=g, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks e kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega. Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kontaktil, kui keha liigub mööda mingit pinda. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse valemiga Fh=N, kus Fh on hõõrdejõud, on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud. Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Hõõrdetegur
28.Võrdle keha kaalu ja raskusjõud. Mis on kaaluta olek ja ülekoormus? Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb. Kui keha langeb vabalt, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks ehk kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega. Ülekoormuseks nimetatakse kiirendusest põhjustatud kaalu suurenemist. Ülekoormust tuleb taluda näiteks kosmonautidel raketi stardi ajal. Samuti on ülekoormuse all lendurid vigurlennu ajal ning autojuhid kiirendusega liikudes. 29.Hõõrdejõu liigid. Hõõrdetegur Seisuhõõrdejõud Kui keha on kaldpinnal, hoiab teda sellises asendis paigal hõõrdejõud, sest kui hõõrdejõudu ei oleks, libiseks
üks ja sama külg. Maalt ei näe Titanit palja silmaga, küll aga võimsamate binoklitega või siis väikeste teleskoopidega. Titaani uurisid esimest korda aastatel 1980 ja 1981 Voyager 1 ja 2. Tulevikus saab Titan arvatavasti paljudele elusorganismidele elamiskõlblikuks. 6 miljardi aasta pärast, kui Päikesest saab Punane Hiid, võib Titani pinnatemperatuur tõusta kuni -70°C, mis on piisavalt kõrge vedelikesegude olekuks pinnal.[14] Maad, Titanit ja Kuud võrdlev pilt[14] 12 Titania ja Oberon Titania ja ka Oberoni kuu avastas William Herschel aastal 11. jaanuaril 1787. Titania ja Oberon said mõlemad oma nime William Shakespeare'i näidendist ,,Suveöö unenägu". Titania on Uraani suurim kuu ja suuruselt kaheksas kuu Päikesesüsteemis. Titania koosneb
Energia levik sidemetest C-H sidemele C-C nõuab aega. Energia molekulisisese leviku seaduspärasused olenevad molekuli suurusest ja keerukusest. Aktiivset molekuli A* võib vaadelda ebapüsiva vaheproduktina ja rakendada tema korral statsionaarsuse põhimõtet(Olek, milles vaheproduktide tekkimise ja lagunemise kiirused on peaaegu võrdsed ning vaheprodukti kontsentratsioon jääb reaktsiooni ajal püsivaks, nimetatakse statsionaarseks olekuks): dc = k1 c 2 - k 2 c - k 3 c c = 0 dt Statsionaarsuse tingimuses tähistavad c* ja c vastavalt osakese A* ja A kontsentratsioone ning k1, k2 ja k3 protsessi üksikstaadiumide kiiruskonstante. Avaldame aktiivsete osakeste kontsentratsiooni k1 c 2 c = k 2 + k3c ja selle kaudu lagunemisreaktsiooni kiiruse
vähendab liigese- ja seljavalusid ning tugevdab luustikku. Lihasetreening mõjub ainult treenitavale piirkonnale. Harjutusi tuleks teha järgmistele lihasegruppidele: kaela- ja seljalihased, kõhulihased, rinnalihased, õlavöötmelihased, reie- ja tuharalihased. Õige hingamine on tähtis igasuguse treenimise ja nii ka jõuharjutuste juures. Koos pingutusega toimub väljahingamine. Venitustreening on vajalik kudede paremaks verevarustuseks ja lihaste lõõgastunud olekuks. Venitused vähendavad valu, parandavad liigeste liikuvust, ning lihaste tasakaalu ja elastsust. Lihaste ja teiste kudede (nt kõõluste, sidemete) elastsuse säilitamiseks ja arendamiseks sobivad venitus- ja sirutusharjutused ning jooga. Venitusi tuleb teha sageli, soovitatavalt iga päev. Venitada tuleb kindlasti pärast iga pikemat liikumisharrastust või füüsilist tööd (näiteks ka pärast lehtede riisumist, puudelõhkumist või 5 akende pesu)
muutu. Jääb kas 1 või 0 Kui S=1, siis A lüli sisendites on 0 ning B lüli sisendites on 1. Säilib ka siis, kui S muutub nulliks. Triger on asetatud 1. R=1 siis Q=0 A lüli sisenditeks on ühed, Q=0. B lüli sisendites on nullid ning Q(kriips)=1. Säilib ka siis, kui R muuta nulliks. Triger on nullitud. Mõlemad väljundid lähevad nulli. Ei ole püsiv sest pärast sisendsignaalide mahavõtmist pole teada, mis jääb väljundite olekuks. Selline kombinatsioon on RS trigeri sisenditel keelatud. Leidub ka inversioonisisenditega RS trigereid. Vastupidiselt eelmisele on aktiivne sisendnivoo 0 ja passiivne nivoo on 1. Siis on olekutabel vastupidine. Inversioooniga 11. Sünkroonsed trigerid (olekutabelid, skeemi tingmärgid). Sünkroone RS triger. On nagu asünkroonne RS triger, kuid sisendite ette on lülitatud täiendavad NING või NING-EI elemendid
Indiferentse elektrolüüdi lisamisel võib esineda kaks juhust: 1) Lisataval elektrolüüdil üks ioonidest on sama kui olemasolev vastasioon. Antud juhul (näiteks NO3-) elektrolüüdi lisamisel õheneb elektrilise kaksikkihi paksus kuni adsorptsioonikihi paksuseni difusioonikihi kokkusurumise tõttu. -potentsiaal võib väheneda kuni nullini. Sellist -potentsiaali 0-olekut nimetatakse süsteemi isoelektriliseks olekuks. 2) Lisataval elektrolüüdil ei ole olemasolevate ioonidega samasuguseid ioone. Antud juhul võib toimuda kolloidosakese vastasioonide väljavahetamine äsjalisatud elektrolüüdi ioonidega. Kui ühe- või kahevalentsed ioonid vahetuvad välja näiteks kolmevalentsetega, võib seejuures -potentsiaali märk muutuda isegi vastupidiseks. Mitteindiferentsed elektrolüüdid sisaldavad kolloidosakeses sisalduvaid ioone.
Sellele vihjavad empaatiaavaldused, muretsemine üksteise tunnete pärast, ühised läbielamused ja raskused). Vastates küsimustele 22. 4.; 22. 5. ja 22. 6., on palju abi läheduse diagrammist (joon. 14-1). Omaetteolek ja vastastikune kokkukuuluvus. 22. 7. Kuidas tegeleb perekond probleemidega, mis puudutavad eraldiolekut ja vastastikust kokkukuuluvust? Kuidas aitab perekond oma liikmeid soovi puhul olla üheskoos ja saavutada vastastikune kokkukuuluvustunne? Kas eksisteerib võimalusi omaette olekuks ning kui jah, kas need võimalused vastavad kõigi pereliikmete vanusele ja vajadustele ? 23. Sotsialiseerumise funktsioon. 23. 1. Hinnata perekonna lastekasvatamise tavasid järgmistes valdkondades : Käitumise kontroll, mille alla kuuluvad distsipliin, tasustamine ja karistamine. Sõltumatus ja sõltuvus. Armastuse saamine ja jagamine Eakohase käitumise harjutamine (sotsiaalne, füüsiline, emotsionaalne, kõneline või keeleline ja intellektuaalne areng. 23. 2
14-1). 8 9 Omaetteolek ja vastastikune kokkukuuluvus. 22. 7. Kuidas tegeleb perekond probleemidega, mis puudutavad eraldiolekut ja vastastikust kokkukuuluvust? Kuidas aitab perekond oma liikmeid soovi puhul olla üheskoos ja saavutada vastastikune kokkukuuluvustunne? Kas eksisteerib võimalusi omaette olekuks ning kui jah, kas need võimalused vastavad kõigi pereliikmete vanusele ja vajadustele ? 23. Sotsialiseerumise funktsioon. 23. 1. Hinnata perekonna lastekasvatamise tavasid järgmistes valdkondades : Käitumise kontroll, mille alla kuuluvad distsipliin, tasustamine ja karistamine. Sõltumatus ja sõltuvus. Armastuse saamine ja jagamine Eakohase käitumise harjutamine (sotsiaalne, füüsiline, emotsionaalne, kõneline või keeleline ja intellektuaalne areng. 23. 2
väärtustega. Järjestikskeem: digitaalskeem, milles väljundi väärtus sõltub eelmistest, eelnevatel diskreetse aja hetkedel I/O-s olnud väärtustest skeemil on mäluolek. Positiivne vs negatiivne loogika. Täielikult vs mittetäielikult määratud Boole'i funktsioonid {LAB1} Enamkasutatavaid järjestikskeeme 4. Trigerid: Triger on mäluelement mis säilitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1 Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront.
Selleks, et elimineerida Pindaktiivne aine on keemiline aine, millel on võime vähendada elektrolüüdi lisamisel suureneb, siis elektriline kaksikkiht surutakse (aeroemulsioonid) - v/g 10-7 - 10-5 m. Peenestatud(disperseks) kontsentratsiooni mõju ainete pindaktiivsuse iseloomustamisel, vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi kokku ja alaneb. 0-olekut nimetatakse iseoeletriliseks olekuks, faasiks on vedelik. TOLM (aerosuspensioon) - t/g 10-5 - 10-4 m. võetakse piirväärtus pindpinevuse tuletisest kontsentratsiooni järele. nende märgumist: nt seebid, detergendid, dispergendid. kus elektrilise kaksikkihi paksus alaneb kuni A-kihi paksuseni Peenestatud(disperseks) faasiks on tahke aine, tolm on tekkinud Seda tähistatakse tähega G. G=. Kui d/dc < 0, siis >0 ja
voolukandjaid, kollektor kogub, baas reguleerib. Planetaartehnoloogia K(n), selle sees B(p) kanal, juhtmelõik. Seda tehakse programmaatori abil. mille sees E(n) kanal. baasi paksus 1um. Võimendus võimsuse järgi, mitte voolu. PNP trans 5. suur impedants. Teada, et dig.elektroonika seadmel võib olla kaks olekut 1 ja 0. Kolmandaks pingestamata nagu 2 dioodi: baasi kohal pot 0, dün tasakaal: p-n siirdeid läbivad Jdif=Jtr. =IEp/IE- olekuks on HiZ (ehk float state). HiZ tähendab, et antud injektsiooni tegur 0,995. El-de rekomb tulevad baasiahelast ja moodustavad baasivoolu. element ei anna välja täpselt ei 0 ega 1! Float state "ujuv potentsiaal". Kasutatakse seal, kus on Välispingete eesmärk tagada transiitne rakendatud siinisüsteem. Kui mõlemad puhvrid korraga hakkavad saatma andmeid andmesiinile, laengukandjate voog
kolloidosakestega enam kaasa ei liigu, nimetatakse nihkepinnaks ehk libisemispinnaks ja sellele pinnale vastavat potentsiaali väärtust nimetatakse potentsiaaliks- Lisandite mõju: on kolloidosakese püsivuse mõõdupuuks. Indeferentsed elektrolüüdid ei muuda olulikselt kolloidosakeste potentsiaalihüpet . Kuna aga vastasioonide kontsentratsioon elektrolüüdi lisamisel suureneb, siis elektriline kaksikkiht surutakse kokku ja alaneb. 0-olekut nimetatakse iseoeletriliseks olekuks, kus elektrilise kaksikkihi paksus alaneb kuni A-kihi paksuseni difusioonikihi kokkusurumise tõttu. ; lisataval elektrolüüdil ei ole samasuguseid ioone: võib toimida vastasioonide väljavahetamine nt kolmevalentsete vastu, võib potentsiaali märk muutuda lausa vastupidiseks. Kolloidsüsteemi omadust säilitada muutumatuna oma olekut, nimetatakse kolloidsüsteemi püsivuseks, võrreldes molekulaarsete süsteemidega vähepüsivad
Kasutatakse kõige rohkem polümeerseid lakke, aga ka nitrotsellulooslakke (nitrolakke) ja õlilakke. Viimastes on kilemoodustajaks mingi taimne õli, näiteks linaseemneõli ehk värnits. Linaseemneõli polümeriseerub aeglaselt õhuhapniku toimel katkevate kaksiksidemete tõttu. 3.2.5 Anorgaanilised klaasid Anorgaanilised klaasid on struktuurilt amorfsete ja kristalsete ainete vahepealsed, nende struktuuri nimetataksegi klaasitaoliseks olekuks. Keemiliselt koostiselt on nad mitmesuguste oksiidide keerulised segud. Peale nn klaasimoodustava oksiidi (SiO 2, B2O3 või P2O5) kuuluvad klaaside koosseisu Na2O või K2O, CaO või BaO, Al2O3 ja vahel ka raskmetallide Zn, Pb, Ti oksiidid. Klaase, mille põhikomponendiks on SiO2, nimetatakse silikaatklaasideks. Klaasi omadused sõltuvad tema keemilisest koostisest. Kõige paremad isolatsiooniomadused on puhtal kvartsklaasil SiO2. Saadakse puhtast kvartsliivast. Eriti puhas SiO2 sünteesitakse
Mida suurem on molekulmass,seda kõrgem on mõlema temp. Allpool klaasistumistemp on polümeerid veidi elastsed, ülelpool sulamistemp aga viskoossed. Sulamis- ja klaasistusmistemp vahel on nad omapärase olekus, mis on elastse ja viskoosse oleku vahepealne ja nim viskoelastseks olekuks. Viskoelastses materjalis toimub pinge rakendamisel algul elastne deformatsioon, seejärel hakkab toimuma viskoelastne deformatsioon ja voolamine. Pinge kadumisel kaob kohe elastne deformatsioon ja aeglaselt viskoelastne deformatsioon. Voolamise tulemusena tekkinud plastne deformatsioon säilib. 15.Polümeeride vormimine ja kasutamine Termolastide korral on enamkasutatavateks
Trigerid Triger on mäluelement mis säilitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront.
väärtustega. Järjestikskeem: digitaalskeem, milles väljundi väärtus sõltub eelmistest, eelnevatel diskreetse aja hetkedel I/O-s olnud väärtustest skeemil on mäluolek. Positiivne vs negatiivne loogika. Täielikult vs mittetäielikult määratud Boole'i funktsioonid {LAB1} Enamkasutatavaid järjestikskeeme 4. Trigerid: Triger on mäluelement mis säilitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1 Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront.
Kiirendusvektor on suunatud vertikaalselt alla. 1) a < g , P < mg 2) a = g , P = 0 (kaaluta olek) 3) a>g , Valemist (*) nähtub, et kui a < g, siis on keha kaal P kiirenevalt liikuvas liftis raskusjõust väiksem. Kui a > g, siis muutub keha kaalu märk. See tähendab, et keha ei suruta mitte vastu liftikabiini põrandat, vaid vastu liftikabiini lage. Lõpuks, kui a = g, siis P = 0. Keha langeb vabalt koos kabiiniga Maa poole. Sellist seisundit nimetatakse kaaluta olekuks. Selline olukord tekib näiteks kosmoselaevade kabiinides, kui laevad liiguvad mööda orbiiti väljalülitatud reaktiivmootoritega. 10.Jõudude liitmine. Keha liikumine kaldpinnal. Jõudude projektsioonid telgedel. Tähelepanu! Jooniste osas vaata varem jaotatud lehte (sisaldab jooniseid jõudude liitmisest, liikumist kaldpinnal, muuhulgas lumelaual laskuja näide). Vaata ka 5. teooriapunkt. Newtoni 2. seaduse all seal on juttu resultantjõu leidmisest. 11. Jõu õlg
osakeste binaarsed (kahe osakese vahelised) põrked. Kui gaasi ionisatsiooniaste on piisavalt kõrge, hakkavad selle käitumist olulisel määral mõjutama elektrodünaamilised ja magnethüdrodünaamilised efektid. Teatud piirist loetakse sellist aine olekut plasmaks. Plasmal leidub tahkiste, vedelike ja gaasidega võrreldes võrdlemisi erinevaid omadusi, mistõttu loetakse teda eraldiseisvaks agregaatolekuks (aine neljandaks olekuks). Erinevalt gaasilisest olekust võib plasma magnetvälja olemasolul moodustada struktuure, nagu näiteks filamendid, joad ja kaksikkihid. Plasma on universumis tavaaine kõige levinumaks agregaatolekuks, millest enamik eksisteerib hõreda galaktikatevahelise plasmana ja tähtedes. 3.3.1 Elektrilised potentsiaalid Äike on näide Maa pinnal esinevast plasmast. Tüüpiliselt tekib äikese 100 miljoni voldise pinge juures 30 000 amprine vool ning samaaegselt kiiratakse valgust,
1. Trigerid. Trigerid kuuluvad järestikskeemide hulka, sest neil on mälu omadus. Väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuste ka väljundi väärtusest eelnevatel hetkedel. Triger on mäluelement, mis säilitab ühe bitist informatsiooni. Trigeril on kaks stabiilset olekut. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajahetkel. Tavaliselt on trigeril kaks väljundit: otseväljund ja tema eitus. Trigeri tüübid: 1) SR-triger (Set Reset) Asünkroonse trigeri puhul pole sünkrosisendit millega ümberlülitumise aega juhtida, seega väljundi väärtus muutub sisendi väärtuste muutuste järgi. S R Qt 0 0 Qt-1 01 0 10 1 11 - Kui S = R = 1, siis on otseväljud ja inversioonväljund ühesuguse
21. Mikro- ja makrokäsitlus. Ainehulk. Mool. Avogadro arv. Molekulmass. Molaarmass. Aineosakeste kont. Makroskoopiline ehk makrokäsitlus on viis iseloomustada gaasi kogust tervikuna. Seda tehakse kasutades füüsikalisi suurusi, mida nim makroparameetriteks(samuti olekuparameetrid), milleks on mass(m), rõhk(p), ruumala(V) ja temp (T-kelvinites). Selleks, et määrata gaasikoguse olekut on vaja makroparameetritest p, V ja T. PVT konkreetsete väärtuste kogum ongi gaasikoguse olekuks. Massi(m) tavaliselt ei kasutata, sest gaasi olek ei sõltu sellest, kas gaasi on 1kg või 100 kg. Ühe olekuparameetri muutumisel muutub ka teine ja tänu sellele muutub ka olek. Kui suurendatakse rõhku(ehk surutakse gaas kokku), muutub gaasi ruumala ning muutub temp. Makroparameetreid on lõpmatult, näiteks tihedus ja jõud, mis rakendatakse gaasi poolt seintele. Mikroskoopiline ehk mikrokäsitlus on viis iseloomustada ainet molekulaarsena ehk lähtutakse molekulaarsest
Slamistemp ja klaasitemo määratakse nagu klaasidelgi ruumala muutuse alusel sõltuvana temp. Mida väiksem on ahelate painduvus ja mida rohkem on ristsidemeid, seda kõrgem on klaasitemp. Mida suurem on molekulmass, seda kõrgem on mõlema temp. Allpool klaasistumistemp on polümeerid veidi elastsed, ülelpool sulamistemp aga viskoossed. Sulamis- ja klaasistusmistemp vahel on nad omapärase olekus, mis on elastse ja viskoosse oleku vahepealne ja nim viskoelastseks olekuks. Viskoelastses materjalis toimub pinge rakendamisel algul elastne deformatsioon, seejärel hakkab toimuma viskoelastne deformatsioon ja voolamine. Pinge kadumisel kaob kohe elastne deformatsioon ja aeglaselt viskoelastne deformatsioon. Voolamise tulemusena tekkinud plastne deformatsioon säilib. 18. Polümeeride vormimine ja kasutamine. Termolastide korral on enamkasutatavateks meetoditeks ekstrusioon ja survevalu.
Erineval rõhul. Kolmikpunkt- punkt kus tahke vedelik ja gaas on tasakaalus. Nende kõik parameetrid on selles punktis võrdsed. Kriitiline punkt- kõrgeim rõhu ja temp. kombinatsioon, mille korral gaasifaas ja vedelikufaas on tasakaalus. Kriitiline temp. on temp millest kõrgemal ei saa aintud aine eksisteerida vedelas olekus (374°C ja 218 atm) Kriitiline rõhk- on vedeliku maksimaalseks võimalikuks aururõhuks. Kriitilisest temp. kõrgemal eksisteerivat olekut nim. superkriitiliseks olekuks. Kahekomponendilised süsteemid- sageli on kasutussel diagrammid kahemõõtmelises teljestikus. Praktikas on rõhk muutumatu olles = välisrõhuga. Eksisteerivad alad kus on tasakaalus kaks faasi. Diagrammilt saab lugeda temp. antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures tekkiv auru ja vedeliku faasi koostis. Tasakaal vedela ja aurufaasi vahel- küllastatud aur on temaga oleva vedeliku suhtes rikkam jlenduvama komponendi poolest. Maksimum ja min. keemistemp
Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada diskreet-funktsiooni diferentsi abil: x [k] = x[k+1]. Olekuvõrrandi lahen-damine: 1. Homogeenne võrrand. Vektorvõrrandi (d/dt)X(t)=A(t)X(t)+B(t)U(t) lahendamine olekuvektori X(t) suhtes. 1) U(t)=0; (d/dt)X(t)=A(t)X(t) (2.1); X(t)=(t,to)X(to) (2.2), mis võimaldab arvutada mistahes X(t) väärtusi tingimusel t>to. Maatriks-funktsioon (t,to) teisendab oleku X(t0) olekuks X(t), seega ta sõltub kahest ajamuutujast t ja to. 2) (d/dt)X(t)=(d/dt)(t,t0)X(t0); (d/dt)(t,to)X(t0)=A(t)(t,to)X(to); (d/dt)(t,to)=A(t)(t,to). Olekusiirdemaatriks peab rahuldama süsteemi homogeenset olekuvõrrandit (2.1).3) Teisi olekusiirdefunktsiooni olulisi omadusi: (to,to)=E(uhikmaatriks); (t2,t0)=(t2,t1)*(t1,t0); -1(t2,t1)=(t1,t2) Igale süsteemile süsteemimaatriksiga A(t) vastab üheselt määratud olekusiirde-maatriksite hulk, määratuna kõikvõimalike
Adenosiintrifosfaat (adenosine triphosphate) ehk ATP. organismi entroopia ja Gibbsi vabaenergia praktiliselt Kreatiinfosfaat (creatine phosphate) ehk Pcr. konstantsed; seda olekut nimetatakse statsionaarseks Fosfoenoolpüroviinamarihape (phosphoenolpyruvic olekuks. acid) ehk PEP. Olulisim makroergilistest ühenditest on ATP, mis toimub Organismis toimub palju protsesse, mille G>0 , rakus asetseva energiaakumulaatorina. -¿
Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada diskreet-funktsiooni diferentsi abil: Δ x [k] = x[k+1]. Algolek- Olekuvõrrandi lahendamine- 1. Homogeenne võrrand. Vektorvõrrandi (d/dt)X(t)=A(t)X(t) +B(t)U(t) lahendamine olekuvektori X(t) suhtes. 1) U(t)=0; (d/dt)X(t)=A(t)X(t) (2.1); X(t)=Ф(t,to)X(to) (2.2), mis võimaldab arvutada mistahes X(t) väärtusi tingimusel t>to. Maatriks-funktsioon Ф(t,to) teisendab oleku X(t0) olekuks X(t), seega ta sõltub kahest ajamuutujast t ja to. 2) (d/dt)X(t)=(d/dt)Ф(t,t0)X(t0); (d/dt)Ф(t,to)X(t0)=A(t)Ф(t,to)X(to); (d/dt)Ф(t,to)=A(t)Ф(t,to). Olekusiirdemaatriks peab rahuldama süsteemi homogeenset olekuvõrrandit (2.1). 3) Teisi olekusiirdefunktsiooni olulisi omadusi: Ф(to,to)=E(uhikmaatriks); Ф(t2,t0)=Ф(t2,t1)*Ф(t1,t0); Ф-1(t2,t1)=Ф(t1,t2) Igale
S = CV ln (54) µ T1 (4) Adiabaatilises protsessis dQ = 0 ning S =0, (55) mis tähendab, et adiabaatiline protsess on isoentroopiline protsess - selle käigus jääb süsteemi entroopia konstantseks. Konstrueerides reaalse gaasi isoterme järjest kõrgemate tem-peratuuride jaoks kõdub lõik 2 3 lõpuks nn. kriitiliseks punktiks C, kus aine olekut nimetatakse kriitiliseks olekuks. Vastavat temperatuuri kutsutakse kriitiliseks temperatuu- riks. Siin puudub eralduspind gaasilise ja vedela faasi vahel, mis tähendab, et vedeliku ja gaasi omadused ühtivad. Ühendades erinevatele isotermidele vastavad punktid 2 ja 3 pideva kõveraga, saame olekupiirkonnad, kus esineb gaas, gaas + vedelik, vedelik. Kriitilisel olekul on väga suur tähtsus gaaside veeldamise seisukohast: veeldada saab ainult seda gaasi, mille tempe-ratuur on madalam kriitilisest.
P -T = ma ehk mg - T = ma . millest niidi tõmme avaldub kujul T = m( g - a ) . Arvutamine annab tulemuseks T = ( 5 (9,8 - 2)) N = 39 N. Vastus: niidi tõmbejõud on 39 N. 16 NB! Siin toodud arutluskäik kehtib kiirenduste jaoks, mis rahuldavad tingimust a g. Erijuhul a = g on niidi tõmme võrdne nulliga ja keha langeb vabalt raskuskiirendusega g (sellist olekut nimetatakse kaaluta olekuks). Keha kaal Iga keha iseloomustab tema mass. Lisaks sellele räägitakse veel keha kaalust. Keha kaal on definitsiooni kohaselt jõud, mis on võrdne selle keha poolt alusele või toele mõjuva jõuga. Sellest definitsioonist lähtudes on selge, et keha kaal pole kindel fikseeritud suurus, vaid sõltub tema liikumisolekust. Kaal võib omada väga erinevaid väärtusi ja olla isegi võrdne nulliga. Sel juhul räägitakse kaaluta olekust.
Tavaliselt Tg 2/3 Tm, kus T on Kelvinites. Mida väiksem on ahelate painduvus ja mida rohkem on ristsidemeid, seda kõrgem on Tg. Mida suurem on molekulmass, seda kõrgemad on mõlemad temperatuurid. Allpool klaasistumistemperatuuri on polümeerid veidi elastsed, ülalpool sulamistemperatuuri aga viskoossed (vedelad). Sulamis- ja klaasistumistemperatuuride vahel on nad aga omapärases olekus, mis on elastse ja viskoosse oleku vahepealne ning mida nimetatakse viskoelastseks (kummivoolavaks) olekuks. Deformatsiooni sõltuvus ajast nendes kolmes olekus on esitatud joonisel 8-14. Joonise a osas on pinge sõltuvus ajast, b, c ja d osas aga deformatsiooni sõltuvus ajast vastavalt elastses, viskoelastses ja viskoosses materjalis. Viskoelastses materjalis toimub pinge rakendamisel algul elastne deformatsioon, seejärel hakkab toimuma viskoelastne deformatsioon ja voolamine. Pinge kadumisel kaob kohe elastne deformatsioon ja aeglaselt viskoelastne deformatsioon
Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada diskreetfunktsiooni diferentsi abil: ∆x(k) = x(k+1). Olekuvõrrandi lahendamine: Homogeenne võrrand. Vektorvõrrandi (d/dt)X(t)=A(t)X(t)+B(t)U(t) lahendamine olekuvektori X(t) suhtes. 1)U(t)=0; (d/dt)X(t)=A(t)X(t) X(t)=F(t,t0)X(t0), mis võimaldab arvutada mistahes X(t) väärtusi tingimusel t > t0. Maatriks- funktsioon F(t,t0) teisendab oleku X(t0) olekuks X(t), seega ta sõltub kahest ajamuutujast t ja t0. 2) (d/dt)X(t)=(d/dt)F(t,t0)X(t0) (d/dt)F(t,t0)X(t0)=A(t)F(t,t0)X(t0) (d/dt)Ф(t,to)=A(t)Ф(t,to). Olekusiirdemaatriks peab rahuldama süsteemi homogeenset olekuvõrrandit. 3) Teisi olekusiirdefunktsiooni olulisi omadusi: F(t0,t0)=E (ühikmaatriks) F(t2,t0)=F(t2,t1)*F(t1,t0) F-1(t2,t1)=F(t1,t2) Igale süsteemile süsteemimaatriksiga A(t) vastab üheselt määratud olekusiirde-maatriksite hulk,
Tavaliselt Tg 2/3 Tm, kus T on Kelvinites. Mida väiksem on ahelate painduvus ja mida rohkem on ristsidemeid, seda kõrgem on Tg. Mida suurem on molekulmass, seda kõrgemad on mõlemad temperatuurid. Allpool klaasistumistemperatuuri on polümeerid veidi elastsed, ülalpool sulamistemperatuuri aga viskoossed (vedelad). Sulamis- ja klaasistumistemperatuuride vahel on nad aga omapärases olekus, mis on elastse ja viskoosse oleku vahepealne ning mida nimetatakse viskoelastseks (kummivoolavaks) olekuks. Deformatsiooni sõltuvus ajast nendes kolmes olekus on esitatud joonisel 8-14. Joonise a osas on pinge sõltuvus ajast, b, c ja d osas aga deformatsiooni sõltuvus ajast vastavalt elastses, viskoelastses ja viskoosses materjalis. Viskoelastses materjalis toimub pinge rakendamisel algul elastne deformatsioon, seejärel hakkab toimuma viskoelastne deformatsioon ja voolamine. Pinge kadumisel kaob kohe elastne deformatsioon ja aeglaselt viskoelastne deformatsioon
pinnaühikult lahkunud molekulide arv on võrdne ajaühikus pinnaühikule langenud molekulide arvuga. KRIITILINE OLEK JA GASSIDE VEELDAMINE: madalatel temperatuuridel liiguvad gaasi molekulid nii aeglaselt, et põrke tagajärjel võivadki kokku jääda - toimub gaasi veeldumine. Gaase saab veeldada, kasutades ka nendevahelisi tõmbejõude. Üleminekuolekut, mille puhul kolm reaalarvulist juurt langevad kokku, nimetatakse gaasi kriitiliseks olekuks. 17 13. KÜLLASTUNUD AURU SÕLTUVUS TEMPERATUURIST. KEEMINE JA ÕHUNIISKUS. Küllastunud auru rõhk suureneb temperatuuri tõustes. Küllastunud auru rõhk on üheselt määratud auru temperatuuriga – temperatuuri tõustes rõhk suureneb, langedes aga väheneb, sest temperatuuri suurenedes suureneb gaasimolekulide liikuvus (kineetiline energia)
avaldub kõikjal, tema toimel kaotatakse miljoneid tonne metalle. Ainuüksi USA-s tekitab korrosioon kulutusi mis on 3% rahvuslikust koguproduktist. Oluliseimad majandusharud, kus on suurimad korrosioonikaod, on merendus, põllumajandus, ehitus, nafta- ja keemiatööstus, transport. 278 Korrosioon Enamik metalle on termodünaamiliselt ebapüsivas olekus ja nende loomulikuks olekuks looduse on esinemine mitmesuguste ühenditena. Metallide reageerimisel keskkonna komponentidega süsteemi vabaenergia väheneb, mis tingib korrosiooniprotsesside iseenesliku kulgemise. Vastassuunaline protsess metallide saamine ühenditest ei saa seetõttu olla iseeneslik ja metallide tootmine maakidest ongi seotud energiakuluga ning sageli ka elektrolüüsiga. 279 Korrosiooni liike · keemiline korrosioon
annaabi.ee 
