KORROSIOON Korrosioon on metallide hävinemine ümbritseva keskkonna mõjul. Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks. See on energeetiliselt soodne protsess. Korrosiooni liigid: Keemiline korrosioon toimub kuivas gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. Toimub metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. 3Fe + 2O2=Fe3O4 või 2Fe+3Cl2=2FeCl3 Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdi lahuses ( niiske pinnas, niiske õhk, sooli sisaldavad veekogud) ja kahe erineva kontaktse
SO2 terava lõhnaga värvusetu gaas saadakse laboris sulfitite reageerimisel tugeva happega tööstused väävli põletamisel või sulfiidsete maakide põletamisel SO3 kergesti lenduv vedelik väga tugev oksüdeerija reageerib tormiliselt veega, eraldades palju soojust saadakse divesiniksulfiidi oksüdeerumisel õhuhapniku toimel pikkamööda looduses organismide elutegevuseks vajalik element valgusüntees, organismide kõdunemisel toimub valkude lagunemine H2S, mis oksüdeerub S-ks Kivisöe, põlevkivi jt põletamisel, tööstusprotsessides paiskub õhku vääveldioksiidi, mis oksüdeerub väävelhappeks N-lämmastik keemiliselt väheaktiivne kõrgel temp aktiivsem maitseta, lõhnata, värvuseta gaas vees üsna vähe lahustuv õhust veidi kergem saadakse laboris eelkõige ammooniumnitriti(NH4NO2) kuumutamisel Ammoniaak NH3 lahustudes vees hüdraatub, tekib ammooniumhüdraat NH3*H2O lämmastikuoksiidid: NO värvuseta mürgine gaas, vees praktiliselt lahustumatu, NH3
Elektrolüüs sulatatud soolades: Sulatatud elektrolüüdi korral - katoodil redutseeruvad metalliioonid + anoodil oksüdeeruvad anioonid tekivad vastavad lihtained Sulatatud naatriumkloriidi elektrolüüs Elektrolüüdi vesilahuses Katoodil (–) väheaktiivsed metallid redutseeruvad;aktiivsemad metallid ei redutseeru, redutseerub vesi: Anoodil (+) lihtanioonid oksüdeeruvad;püsivate hapnikhapete anioonid ei oksüdeeru, oksüdeerub vesi: Galvanosteegia – metalli elektrolüütiline katmine teise metalli õhukese kihiga (korrosioonikaitse, ilu pärast) Galvanoplastika – metallesemetest jäljendite tegemine Korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjul.Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad.Korrosioon on iseenselik protsess. Keemiline korrosioon seisneb metallide otses reageerimises ümbritsevas keskkonnas oleva ainega (näiteks O2-ga)
se jm Aniliini struktuurvalem Aniliini omakorda toodetakse klorobenseenist või nitrobense enist. Aniliini saamisviisi nitrobenseenist redutseerimisel töötas 1842. aastal välja Vene keemik Nikolai Zinin, seepärast kutsutakse seda aniliini saamisreaktsiooni ka Zinini reaktsiooniks. Aniliin on vees raskesti lahustuv, värvusetu õlikas vedelik. Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. Oksüdeerub õhus kergesti, muutudes seejuures tumedaks. Väga kergesti oksüdeerub ka tugevate oksüdeerijate näiteks kloorlubja või kaaliu mdikromaadi lahuse toimel. Reageerimisel kloorlubjaga tekkib lilla värvusega värvaine.Seda tundliku reaktsiooni rakendatakse aniliini kindlakstegemiseks. Aniliin on väga mürgine. Tema mõjul muutub vere hemoglobiin methemglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku.
Oksüdatsioon on keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. Oksüdeerumine toimub redoksreaktsioonis ning aine, mille korral toimub oksüdeerumine, on redutseerija. Oksüdeerumise vastandprotsess on redutseerumine ehk reduktsioon. Tüüpiline oksüdatsiooniprotsess on põlemine, mille käigus põlev aine oksüdeerub. Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur. Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. Reduktsioon ehk redutseerumine on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone Redutseerija on keemias element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone.
seedimisel, immuunsuse tekitamisele. 12. Ülesannete lahendamine. 13. Orgaaniliste ühendite üldised füüsikalised omadused. · ei juhi elektrit ehk neid nim mitteelektrolüütideks. · lõhnavad või haisevad. · Süttivad · Võivad olla tahked, vedelad ja gaasilised. 14. Fenool valem, omadused, kasutamine. C6H5OH aromaatne alkohol benseenituumaga. · Omapärane lõhn · Värvusetu · Mürgine · Kristalne aine · Õhu käes oksüdeerub kiiresti · Lahustub hästi etanoolis · Nõrgad happelised omadused a) Plastmassi tootmine b) Nailon ja kapron c) Mürkkemikaalid d) Paratsetamool ja aspiriin e) Värvained f) Fenoolilahusega immutatakse aiaposte mädanemise eest. 15. Valkude omadused ja tõestamine. Valkude tähtsamaks omaduseks on hüdrolüüs (reageerimine vee, vesinikku või hüdroksü-rühmaga, mille tulemusena tekivad peptiidid ja selle protsessi kordamisel
o.-a. Muutub. O.-a. On arvutuslik suurus, mis on arvuliselt võrdne iooni laenguga eeldusel, et kõik ained koosnevad ioonidest. 2. Mis on oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija lähtudes: a) oksüdatsiooniastme muutumisest, b) elektronide üleminekust? Oksüdeerumine on o.-a. suurenemine ta loovutab elektrone. Redutseerumine on o.-a vähenemine ta liidab elektrone. Oksüdeerija redutseerub, o.-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa 4. Kui suur on oksüdatsiooniastmete summa keemilises ühendis? Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. 5. Mis on: elektrolüüs, anood, katood, anioon, katioon, keemiline vooluallikas? Elektrolüüs on
o.-a. Muutub. O.-a. On arvutuslik suurus, mis on arvuliselt võrdne iooni laenguga eeldusel, et kõik ained koosnevad ioonidest. 2. Mis on oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija lähtudes: a) oksüdatsiooniastme muutumisest, b) elektronide üleminekust? Oksüdeerumine on o.-a. suurenemine ta loovutab elektrone. Redutseerumine on o.-a vähenemine ta liidab elektrone. Oksüdeerija redutseerub, o.-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa 4. Kui suur on oksüdatsiooniastmete summa keemilises ühendis? Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. 5. Mis on: elektrolüüs, anood, katood, anioon, katioon, keemiline vooluallikas? Elektrolüüs on
metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Metalli korrosiooni kiirus sõltub metalli iseloomust, temperatuurist, lahuse koostisest, õhuhapniku juurdevoolust, metallis esinevatest lisanditest jt. Metall mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid metalle, korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Lisandeid sisaldava metalli korrosioonil jaotuvad oksüdeerumis- ja redutseerumis reaktsioonid erinevate pinnaosade vahel: metall oksüdeerub, vabanenud, elektronide arvel toimub vähem aktiivsel lisandil vesinikioonide ja hapniku redutseerumine. Selline protsesside jaotumine kiirendab korrosiooni. Raud kuulub keskmise aktiivsusega metallide hulka. Väga puhas raud on vee ning õhuhapniku suhtes küllaltki vastupidav. Tavaline, nn tehniline raud ning ka lihtsamad terased ei ole nii hea vastupidavusega. Niiskes õhus(või vees) tekib peagi nende pinnale kohev roostekiht
Redoksreaktsioonid Suure osa keemiliste reaktsioonide käigus siirduvad elektronid ühelt elemendilt teisele. Selle tulemusena muutuvad ainete koostisse kuuluvate elementide oksüdatsiooniastmed. Kui üks element loovutab elektrone, siis teine liidab need ning lõppkokkuvõttes võrdub äraantud elektronide arv omastatud elektronide arvuga. Elektrone loovutavat elementi nimetatakse redutseerijaks. Elektronide äraandmisega redutseerija oksüdeerub ning elemendi laeng muutub positiivses suunas. Kõrvaloleval pildil on näha, kuidas oksüdeerub liitiumi aatom. Elektrone omastavat elementi nimetatakse oksüdeerijaks. Elektronide liitmisega oksüdeerija redutseerub ning elemendi laeng muutub negatiivses suunas. Keemilist reaktsiooni, mille käigus muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed, nimetatakse redoksreaktsiooniks. Vasakpoolsel joonisel on esitatud liitiumi
· Kõrge sulamistemperatuuriga (~ 7540º C) · Mehhaaniliselt hästi töödeldav · Suhteliselt kõva · Magnetiliste omadustega Raua oksüdatsiooniaste II tekib, kui raua aatomid loovutavad oma väliskihi elektronid. Fe 2e- Fe2+ Fe2+: +26 | 2)8)14) Raua oksüdatsiooniaste III tekib, kui aatomid loovutavad ka eelviimaselt kihilt ühe eletroni Fe 3e- Fe3+ Fe3+: +26 | 2)8)13) Roostetamisel raud oksüdeerub, moodustub põhisaadusena raud(III)oksiid Fe2O3 4Fe + 3O2 2Fe2O3 Õhtus kuumutamisel tekib raua pinnale tihe rauatagi kiht, mis kaitseb rauda edasise oksüdeerumise eest üsna hästi. Rauatagi koosneb pealmiselt segaoksiidist Fe3O4. Rauatagi tekib ka hõõgumiseni (üle 600º C) kuumutatud raua reageerimisel veeauruga. 3Fe + 4H2O Fe3O4 + 4H2 Hapete lahustega reageerib raud märgatavalt aeglasemalt kui aluminium. Seejuures tekivad raud(II)soolad ning eraldub vesinik:
Pronks- vasesulam, põhilisandiks tina. Messing-vasesulam, põhiaineks tsink. Melhior-vasesulam nikliga. Duralumiinium- alumiiniumi sulam, sisaldab vaske ja mangaani. Keemiline korrosioon Toimub kuivas gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. Toimub metalli otsene reag ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. 3Fe +2O2 = Fe2O3 või 2Fe+ 3Cl2 = 2FeCl2 elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdi lahuses ja kahe erineva kontaktse metalli olemasolus. Aktiivsem metall oksüdeerub. Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerimine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud O2, happelises H+ Sula elektrolüüt. NaCl Na+Cl Katood: Na-1e Na Anood: Cl-1e Cl=>2Cl+2e->Cl2 Elektrolüüt lahuses. Katood: Kui on tegemist väheaktiivse metalliga, siis need redutseeruvad ja tekib vastav metal. Kui on tegemist aktiivse metalliga, siis nemad ei redutseeru, vaid redutseerub vesi. 2H2O+2e2OH+H2
Et vähendada dioksiinide sattumist loodusesse ei tohiks kodumajapidamises põletada kloorisisaldavaid materjale, ahjudes ja lõketel ei tohiks põletada tundmatust materjalist jalatseid, kotte pudeleid, karpe. Heterotsüklilised ühendid Hetero teistsugune. Sisaldavad lämmastikku, hapnikku, väävlit, fosforit, süsinikku. Püridiin värvuseta, mürgine, ebameeldiva lõhnaga vedelik. Leidub kivisöetõrvas. Pürrool tumeneb õhu käes kiiresti, oksüdeerub kergesti, haisev vedelik. DNA ja RNA nukleotiidides olevad lämmastikalused on heterotsüklilised. Alkaloidid Kofeiin leidub kohviubades ja tees, ergutava toimega. Nikotiin sõltuvusaine, kahjustab südameveresoonkonda ja hambaid, leidub tubakas. Morfiin sisaldub oopiumis, valuvaigisti, tekitab sõltuvust. Hemoglobiin - on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Fenool hüdroksübenseen.
elemente. 2.Füüsikalised omadused. Raud on läikiv hallikasvalge metall,tihedusega 7,86*10 3 kg/m3 ja sulamistemperatuuriga 1540 C.Raud on plastiline,mis võimaldab teda valtsida ja sepistada.Raud tõmbub mgneti külge. 3.Keemilised omadused.Keemiliselt puhtas raud on püsiv vee ja õhu suhtes.Tavaline raud(malm,teras) ,mis sisaldab mitmesuguseid lisandeid,korrodeerub niiskes õhus,kattudes keeruka koostisega rauaroostega. Kõrgel temperatuuril oksüdeerub raud õhus või hapnikus triraudtetraoksiidiks(Fe3O4):3Fe+2O2=Fe3O4 Veest aga tõrjub välja vesiniku (700 C) : 3Fe+4H2O=Fe3O4+4H2 Raua asukoht pingereas järeldub et ta on keskmise aktiivsusega metall ning tõrjub hapetest välja vesinikku:................... Kontsentreritud väävelhape ja lämmastikhape oksüdeerivad rauda,seejuures moodustub raua pinnale oksiidikiht,mis väldib metalli kokkupuudet happega.Seepärast kasutatakse
reaktsioonid, mille käigus elemendi o.-a. Muutub. O.-a. On arvutuslik suurus, mis on arvuliselt võrdne iooni laenguga eeldusel, et kõik ained koosnevad ioonidest. 2. Mis on oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija lähtudes: a) oksüdatsiooniastme muutumisest, b) elektronide üleminekust? Oksüdeerumine on o.-a. suurenemine ta loovutab elektrone. Redutseerumine on o.-a vähenemine ta liidab elektrone. Oksüdeerija redutseerub, o.-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa. 4. Kui suur on oksüdatsiooniastmete summa keemilises ühendis? Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. 10. Metallide keemilisi omadusi (reageerimine lihtainetega, veega, hapetega (ka konts. H2SO4 ja HNO3-ga), sooladega
juuresolekul temperatuuril 600ºC Ksüleen Ksüleen või dimetüülbenseen, endise nimetusega ksülool . Selge, värvitu iseloomuliku lõhnaga vedelik. Lihtsalt lahustuv eetris, etanoolis, fenoolis Nitrobenseen Mõrumandli lõhna ja magusa maitsega mürgine kollakas vedelik Kasutatakse peamiselt lahustina. Kasutatakse ka aniliini tootmiseks. Kokkupuude võib tõsiselt kahjustada närvisüsteemi. Aniliin Vees raskesti lahustuv, värvusetu, vedel, oksüdeerub kergesti õhus Väga mürgine, muudab vere hemoglobiini methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku Kasutatakse keemiatööstuses, värvina riide ja naha värvimiseks, ravimites, lõhke ja lõhnaainetes, fotoilmutina, plastmassides Tolueen Algne nimi toluool Vedel, vees lahustumatu, veest kergem, oksüdeerub kergesti õhus, spetsiifiline lõhn Võib põhjustada iiveldust, väsimust, nõrkust, mälukaotust, isutust, surma Kasutatakse liimides, lakkides, lahustites ja
GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Kasutatavad ained 3 viinamarja mahl, tööreaktiiv: Glükoosi oksüdaas(GOD), peroksüdaas(POD), K4[Fe(CN)6] 0,1 % vesilahus, 0,1 M Fosfaatpuhvrit ph 6. Kemism Glükoosi lahusele lisati tööreaktiivi, kus sisalduv GOD katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GODis sisalduv flaviinadeniindinukleotiid abil oksüdeerub glükoos glükoonhappeks ja vesinikperoksiidiks. Edasi katalüüsib POD kromogeense substraadi kollase veresoola oksüdeerumist. PODi toimel oksüdeerub kollases vere soolas sisalduv Fe+2 Fe+3ks., millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerumine veeks. Tekkiv punane veresool annab lahusele hele kollaka värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Töökäik Kolmest etteantud viinamarjast uhmerdati välja 1ml klaari mahla. Saadud mahl lahjendati destileeritud veega 250 mlni.
b) sepistatavus d) hallikas värvus f) haprus 2.Hapnikuga reageerimisel metallid a) liidavad elektrone c) loovutavad elektrone e) moodustavad oksiidi b) redutseeruvad d) oksüdeeruvad f) moodustavad hüdroksiidi 3.Metalli reageerimisel happega a) metall redutseerub c) eraldub hapnik e) tekib hape b) metall oksüdeerub d) eraldub vesinik f) tekib sool 4.Metalli reageerimisel veega a) tekib hüdroksiid c) metall oksüdeerub e) tekib hape b) tekib oksiid d) eraldub vesinik f) eraldub hapnik 5.Metalli reageerimisel soola lahustega a) metall tõrjub sooladest välja aktiivse metalli b) metall tõrjub sooladest välja mittemetalli
Iseloomuliku lõhnaga ja mürgine. Vees lahustub halvasti. Orgaanilistes lahustites aga lahustub. Aniliini saadakse nitrobenseeni redutseerimisel. Vesinik saadakse kas Zn või Fe reageerimisel vesinikkloriidhappega. Aniliin võib sattuda organismi läbi naha. Verre sattumisel muutub hemoglobiin methemoglobiiniks, mis ei seo enam hapnikku. Aniliin põleb tahmava leegiga. Tugevate oksüdeerijatega (nt. kaaliumdikromaat) oksüdeerub fenüülamiin aniliinmustaks, mida kasutatakse riide- ja nahavärvina. Aniliini tehakse kindlaks kloorlubjaga, tekib lilla värvusega ühend. Fenüülamiin on lähteaineks aniliinvärvainete (riidevärvid), ravimite (streptotsiid), lõhkeainete, fotoilmutite, plastmasside, raketikütuste ja lakkide valmistamisel. Lõhnalt meenutab aniliin roiskunud kala. Aniliin on oluline keemiatööstuses. Tänapäeval toodetakse maailmas üle miljoni tonni aniliini aastas..
Sulamistemperatuur: 3045 °C. Keemistemperatuur: 5027 °C. Tihedus: 22,59 g/cm³ Kõvadus Mohsi järgi: 7,0. Osmium on hõbevalge värvuse ja sinaka helgiga läikiv metall. Os on väga rasksulav (3045 °C, rasksulavuselt on Os metallide hulgas 3. kohal, pärast volframi ja reeniumi), kõva ja kõige suurema tihedusega metall (Os ja Ir tihedus on praktiliselt ühesugune). Keemiliselt on osmium passiivne metall, kompaktse tükina oksüdeerub alles temperatuuril 400 °C, peenpulbrilisena oksüdeerub aeglaselt madalamal temperatuuril ja süttib kuumutamisel põlema. Oksüdatsiooni saadusena tekib osmiumtetraoksiid. Ühendid. Ühendeis on Os oksüdatsiooniaste II kuni VIII. Oksiidid: osmiumtetraoksiid, osmiumdioksiid (osmiumtrioksiid ja osmiumoksiid) Tähtsaim oksiid on osmium(VIII)oksiid, mis tekib vastavatest lihtainetest. See on
Tema agregaatolek toatemperatuuril on tahke ning kõvadus Mohsi järgi 7. Osmiumil on kõige suurem valentsus ja ta reageerib juba toatemperatuuril ja eriti kuumutamisel õhuhapnikuga, moodustades osmiumtetraoksiidi. Os-i eelisomadusteks on kulumiskindlus, seepärast kuulub ta kulumiskindlate sulamite koostisse. Plaatinametallidest on osmium kõige aktiivsem hüdrogeenimiskatalüsaator. Keemiliselt on osmium passiivne metall, kompaktse tükina oksüdeerub alles temperatuuril 400 °C, peenpulbrilisena oksüdeerub aeglaselt madalamal temperatuuril ja süttib kuumutamisel põlema. Tähtsaimad ühendid ja sulamid Oksüdatsiooniaste ühendeis harilikult IV, VI ja VIII. Oksiidid: osmiumtetraoksiid, osmiumdioksiid (osmiumtrioksiid ja osmiumoksiid). Tähtsaim oksiid on osmium(VIII)oksiid, mis tekib vastavatest lihtainetest . See on helekollase värvusega, terava ebameeldiva lõhnaga tahkis, tugev oksüdeerija . Reageerimisel orgaaniliste
d) alumiiniumi (aluminotermia),kui on metalli vaja toota rasksulavast maagist Cr2O3+2Al=2Cr+Al2O3 Aktiivseid metalle saadakse sulandite elektrolüüsil: Sulatatud keedusoolast elektrivoolu läbijuhtimisel saadakse Na: 2NaCl=2Na+Cl2 Sulatatud boksiidist saadakse elektrivoolu abil alumiiniumi: 2Al2O3=4Al+3O2 Korrosioon Korrosioon on metallide iseeneslik hävinemine ümbritseva keskkonna mõjul. Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks. See on energeetiliselt soodne protsess. Korrosiooni liigid: Keemiline korrosioon toimub kuivas gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. Toimub metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. 3Fe + 2O2=Fe3O4 või 2Fe+3Cl2=2FeCl3 Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdi lahuses ( niiske pinnas, niiske õhk, sooli sisaldavad veekogud) ja kahe
ka teiste suhkrute juuresolekul. GOD katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. See ensüüm sisaldab flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mille abil glükoosi molekulilt kantakse kaks vesiniku aatomit hapnikule. Tulemusena toimub glükoosi oksüdeerumine glükoonhappeks ja tekib vesinikperoksiid. Järgmises etappis osaleb POD. See katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist. Teine substraat H2O2 redutseerub, andes vett. Kasutades substraati, mis oksüdeerub andes värvilist produkti, saab reaktsiooni jälgida spektrofotomeetriliselt. Lahuse värvuse intensiivsus on võrdelises sõltuvuses glükoosisisaldusest uuritavas proovis. Värvilise substraadina kasutatakse kaaliumheksatsüaanoferraati(II), nn kollane veresool. Reaktsiooni käigus Fe2+ oksüdeerub Fe3+-ks, sellega kaasneb H2O2 redutseerumine. Tekib punane veresool, mis annab lahusele kollast värvi, mis on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsiooni teostatakse happelises keskkonnas.
kummivulkanisaatoreid, fotoilmuteid, plastmasse jm. Aniliini omakorda toodetakse klorobenseenist või nitrobenseenist. Aniliini saamisviisi nitrobenseenist redutseerimisel töötas 1842. aastal välja Vene keemik Nikolai Zinin, seepärast kutsutakse seda aniliini saamisreaktsiooni ka Zinini reaktsiooniks. Aniliin on vees raskesti lahustuv, värvusetu õlikas vedelik. Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. Oksüdeerub õhus kergesti, muutudes seejuures tumedaks. Väga kergesti 3 oksüdeerub ka tugevate oksüdeerijate näiteks kloorlubja või kaaliumdikromaadi lahuse toimel. Reageerimisel kloorlubjaga tekkib lilla värvusega värvaine. Seda tundliku reaktsiooni rakendatakse aniliini kindlakstegemiseks. Aniliin on väga mürgine. Tema mõjul muutub vere hemoglobiin methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku
valmistamiseks,defintseerimiseks Propaantriool( HOCH2CH(OH)CH2OH ) e. glütserool · saadakse: kõrvalsaadusena rasvade lagundamisel · siirupitaoline, värvitu,magusa maitsega,ei ole mürgine, seguneb veega · kasutatakse:kreemide valmistamisel ja polümeeride lähteainena Karboksüülhapped (üldvalemiga RCOOH) Karboksüülhapped-ühendid, mis sisaldavad karboksüülrohma (- COOH) · saadakse: alkoholide oksüdeerumisel ( nt. etanool oksüdeerub etaanhappeks) · tüüpilised kuid nõrgad happed Metaanhape( HCOOH) e.sipelghape · leidub:sipelga- ja mesilasmürgis · väga terava hapu lõhnaga, sõõvitav,mõnevõrra mürgine,seguneb veega · kasutatakse: keemiatööstuses redutseerijana ( oksüdeerub kergesti süsihappeks) Etaanhape(CH3COOH) e. äädikhape · tekib: etanooli oksüdeerumisel bakterite toimel,leidub ka elusorganismides · hapu lõhnaga,söövitav vedelik, tahkub toatemp. lähedal ( 17C), seguneb veega, ei
Sissejuhatus Atseetaldehüüd ehk etanaal on orgaaniline vedelik, mis hakkab keema toatemperatuuril. Etanaal tekib etanooli oksüdeerumisel. Etanaal oksüdeerub küll edasi etaanhappeks, kuid see protsess on aeglasem kui etanaali moodustumine. Atseetaldehüüdi esineb kohvis, leivas ja küpsetes viljadest, mis on osa taimede normaalses ainevahetuses. Etanaal on mürgine, ta on alkoholimürgistuse ja joobele järgnevate ebameeldivate aistingute peamine põhjustaja. Atseetaldehüüd on kantserogeene ning suured annused võivad põhjustada surma. (inchem, 1994) Füüsikalis-keemilised omadused: CAS number: 75-07-0 (epa, 1994)
Propüleenglükool kasutus Propüleenglükool ehk propaan-1,2-diool on mittetoksiline antifriis. Teda kasutatakse antifriisina sellistel juhtudel, kui etüleenglükooli kasutamine on sobimatu. Seda esineb toiduainetetööstuses või kodumajapidamise veetorustikes, kus on võimalik aine juhuslik organismi sattumine. Üheks kasutusvaldkonnaks lennunduses on lennuki kere kaitsmine jäätumise eest. Propüleenglükool oksüdeerub õhu ja soojuse juuresolekul piimhappeks. [11: 12]Tekkiv vedelik võib olla söövitav, seega lisatakse propüleenglükoolile pH-d puhverdavaid aineid, mis hoiavad ära metallosade korrosiooni. Kasutatud allikad : http://et.wikipedia.org/wiki/Antifriis http://et.wikipedia.org/wiki/Prop%C3%BCleengl%C3%BCkool
10) C10H20 - dekeen Eteen · Füüsikalised omadused: värvusetu, iseloomuliku lõhna ja narkootilise toimega gaas, mis vees ei lahustu ja on plahvatusohtlik. · Keemilised omadused: 1) halogeenide, vesinikhalogeniidide ja veega moodustab liitumisreaktsioone C2H4 + H2O = C2H5OH 2) põleb C2H4 + 3O2 = 2CO2 + 2H2O 3) redutseerub s.t. reageerib vesinikuga C2H4 + H2 = C2H6 4) oksüdeerub 5) polümeerub · Saamine 1) nafta krakkimisel 2) kivisöe gaasistamisel 3) põlevkivi kuumutamisel · Kasutamine: eteeni kasutatakse piirituse sünteetilise kautsuki, mootorikütuse, plastmasside, lahustite, mürkkemikaalide ja külmakindlate vedelike tootmisel. Alküünid · Alküünid on küllastumata · Homoloogiline rida süsivesinikud, mille 1) - molekulis esineb süsiniku 2) C2H2 - etüün
omadustele ka happelised omadused (st amfoteersed metallid) reageerivad leelistega, tõrjudes välja vesiniku). I ja II rühma metallid reageerivad veega: moodustub vastava happe leelis ning tõrjutakse välja vesinik. P-ii metallid ei reageeri veega. Kuigi kõrgel temperatuuril võivad Fe, Al ja Cu reageerida veeauruga) 9. Redoksreaktsioonid. Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus üks aine redutseerub ja teine oksüdeerub, kusjuures esimese aine oksüdatsiooniaste suureneb ja teise oksüdatsiooniaste väheneb. Redutseerija on aine, mis loovutab laengukandjaid ning ise seejuures oksüdeerub. Oksüdeeruja on aine, mis seob laengukandjaid ning ise seejuures redutseerub. 10. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites. See on elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. 11. Mis on standardpotentsiaal
5. Kompleksühendi teke. Kompleksühendid on keemilised ühendid, mille kristallvõres või lahuses esinevad liitosakesed- kompleksioonid, mis koosnevad tsentraalaatomist ja sellega seotud ligasnditest. Need on üldjuhul lahustes väga püsivad. Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele. Redutseerija on aine või ioon, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, aine ise seejuures oksüdeerub. Oksüdeerija on aine või ioon, mis seob elektrone, aine ise seejuures redutseerub. Redoksreaktsioonid toimuvad ainult siis, kui reaktsioonis on nii oksüdeerija kui ka redutseerija. Oksüdatsiooniastme kindlakstegemisel lähtutakse järgmistest üldreeglitest: 1. Aine valemis olevate elementide aatomite oksüdatsiooniastmete algebraline summa on null. 2. Lihtaine o-a loetakse nulliks (O2, H2, Fe) 3
oksüdeerumine on elektronide loovutamine. oksüdeeruda võivad ained, mille aatomid hoiavad oma väliskihi elektrone nõrgalt kinni. oksüdeeruja redutseerib e liidab elektrone. nt. Cl (Z= 17) +17/ 2) 8) 7), liidab 1 elektroni, (liidab nii palju elektrone, et viimasel el-kihil oleks 8 el.) S (Z= 16) +16/ 2) 8) 6), liidab 2 elektroni. redutseerija oksüdeerub e loovutab elektrone. nt. Na (Z= 11) +11/ 2) 8) 1), loovutab 1 elektroni, (loovutab nii palju elektrone, kui on tal viimasel el-kihil.) Ca (Z= 20) +20/ 2) 8) 8) 2), loovutab 2 elektroni.
orgaanilistes lahustites. Etanaal kahjustab siseelundeid, eriti maksa. Kasutamine ja esinemine: Moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena. Etanaal on peamiseid alkoholimürgituse ja joobele järgnevate ebameeldivate aistingute põhjustaja. Kasutatakse keemiatööstuses etaanhappe tootmisel. Samuti toodetakse etanaalist etanooli ravimeid, värv- ja põletusaineid. Etanaal moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena: CH3CH2OH => CH3CHO +H2 Etanaal oksüdeerub küll edasi etaanhappeks, kuid see protsess on aeglasem kui etanaali moodustumine: 2CH3CHO + O2 => 2CH3COOH
VÄÄVLISHAPE KOOSTIS • Vääveldioksiid ja vesi • Kaks molekuli (vee ja vääveldioksiidi molekulid) • Tasakaaluline segu TÄHIS JA NIMETUS • H₂SO₃ • Väävlishape SAAMINE • Vääveldioksiidi SO₂ lahustamisel vees • SO₂ molekulid seostuvad vee molekulidega H₂O • Väävlishape oksüdeerub õhus väävelhappeks • Kuumutamisel laguneb vääveldioksiidiks ja veeks SO₂ + H₂O → H₂SO₃ FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED • Hapu maitse • Terav lõhn • Värvusetu • Keskmise tugevusega • Reageerimine alustega (sool ja vesinik) • Reageerimine aluseliste oksiididega (sool ja vesinik) • Reageerimine metallidega (sool ja vesinik) LEIDUMINE LOODUSES JA KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS • Happelised sademed
ELEKTROLÜÜS Elektrolüüsi mõiste ja rakendus: Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mille käigus elektrienergia muundub keemiliseks energiaks. Elektrolüüsi tähtsus on suur: seda rakendatakse aktiivsete metallide ja mitmete keemiatööstuse toorainete tootmisel, selle protsessiga kaetakse detaile õhukeste metallkihtidega (galvanosteegia), tehakse jäljendeid (galvanoplastika), puhastatakse toormetalle jne. Soolalahuste elektrolüüsil toimuvad reaktsioonid: Soolalahuste elektrolüüsil kehtivad järgmised seaduspärasused: katoodil (negatiivse laenguga elektrood) toimub redutseerumine: väheaktiivsete metallide katioonid redutseeruvad: Cu2+ + 2e Cu0 aktiivsete metallide katioonid katoodil ei redutseeru, nende asemel redutseerub vesi: 2 H2O + 2 e 2 OH + H2 anoodil (positiivse laenguga elektrood) toimub oksüdeerumine: lihtanioonid oksüdeeruvad: 2 Cl 2e Cl2 hapnikhapete anioonide korral oksüdeerub vesi: 2 H2O 4 e ...
Aniliini jaoks on iseloomulik reageerimine nii amiinirühma järgi kui ka benseeni ringi järgi. Selliste reaktsioonide omapäraks on aatomite vastastikune mõjumine. Ühelt poolt benseeni ring nõrgendab amiinorühma peamisi omadusi. Teiselt poolt, amiinorühma mõju all muutub benseeni ring palju aktiivsemaks vahetus reaktsioonides kui benseen. Näiteks aniliin reageerib palju aktiivsemalt, kui benseen, broomiveega, tekkib 2,4,6-tribromoaniliin (valge sade) (joon.1.3) Joonis 1.3 Oksüdeerub õhus kergesti, muutudes seejuures tumedaks. Väga kergesti oksüdeerub ka tugevate oksüdeerijate näiteks kloorlubja või kaaliumdikromaadi lahuse toimel. Reageerimisel kloorlubjaga tekkib lilla värvusega värvaine. Seda tundliku reaktsiooni rakendatakse aniliini kindlakstegemiseks. Aniliinil on lämmastiku vaba elektronipaar delokaliseeritud koos aromaatse ringi elektronidega ja seetõttu ei saa ta prootonit nii hästi siduda, kui seda teevad alküülamiinid.(joon.1.4)
Raua kuumutamisel kuivas õhus tekib tema pinnale musta värvi rauatagi. Raud kui keskmiselt aktiivne metall reageerib hästi lahjendatud hapetega. Raua oksiidid veega praktiliselt ei reageeri. Seetõttu tema hüdroksiide saadakse kaudsetel meetoditel, näiteks vastava soola reageerimisel leelisega. Reaktsioonid Raua oksüdatsiooniaste III tekib, kui aatomid loovutavad ka eelviimaselt kihilt ühe eletroni Fe – 3e- → Fe3+ Fe3+: +26 | 2)8)13) Roostetamisel raud oksüdeerub, moodustub põhisaadusena raud(III)oksiid Fe2O3 4Fe + 3O2 → 2Fe2O3 Õhtus kuumutamisel tekib raua pinnale tihe rauatagi kiht, mis kaitseb rauda edasise oksüdeerumise eest üsna hästi. Rauatagi koosneb pealmiselt segaoksiidist Fe3O4. Rauatagi tekib ka hõõgumiseni (üle 600º C) kuumutatud raua reageerimisel veeauruga. 3Fe + 4H2O → Fe3O4 + 4H2 ↑ Hapete lahustega reageerib raud märgatavalt aeglasemalt kui aluminium. Seejuures tekivad raud(II)soolad ning eraldub vesinik:
ei reageeri veega värvitu kerglenduv vedelik Sulab –1960C hemoglobiini kahjustab hemoglobiini Redoks- N madalaim ühend, seega ei saa N2 + O2 = 2 NO Oksüdeerub kergelt. omadused olla oksüdeerija Kulgeb äikese ajal Õhus jahtumisel ; (redutsee Põleb Hiljem oksüdeerub võimalik 2NO + O2 = 2 NO2 Võimalik Ei saa olla redutseerija rija) 4NH3 + 3O2 = 2N2 + 6H2O NO2 -eks Ostwaldi protsess (Pt katalüsaator) lämmastihappe tootmise osa
värvide lakkide jms, peaasi et õhku ja vett ligi ei lase. Metalli korrosiooni kiirus sõltub metalli iseloomust, temperatuurist, lahuse koostisest, õhuhapniku juurdevoolust,metallis esinevatest lisanditest jt. Metall mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid metalle, korrodeerub kiiremini kui puhas metall.Lisandeid sisaldava metalli korrosioonil jaotuvad oksüdeerumis- ja redutseerumis reaktsioonid erinevate pinnaosade vahel:metall oksüdeerub, vabanenud, elektronide arvel toimub vähem aktiivsel lisandil vesinikioonide ja hapniku redutseerumine.Selline protsesside jaotumine kiirendab korrosiooni. Korrosiooni peamised liigid on: 1) Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon toimub kuivas gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. Intensiivistub kõrgemal temperatuuril.
Klaasitööstuses kasutatakse glükoosi peeglite valmistamisel. Glükoosi sisaldavat tärklisesiirupit tarvitatakse toiduainete ja kondiitritööstuses marmelaadi, karamelli ja küpsiste tootmisel. (2) Glükoos on väärtuslik toitaine, sest organism omastab teda täielikult. Ta on organismile tähtis energiaallikas ja ka stimulaator. Glükoos on vere koostisosa. Verega kantakse glükoos organismi laiali kõigi kudede ja rakkudeni, kus järk-järgult oksüdeerub, muutudes veeks ja süsinikdioksiidiks ning vabastades seejuures energiat. Hea omastatavuse tõttu manustatakse glükoos raskelt haigetele. Pealegi parandab glükoos stimulaatorina närvisüsteemi talitlust. Meditsiinis rakendatakse glükoos kõrval ka tema derivaate, näiteks kaltsiumglükonaati. Kondiitritööstuses asendatakse sahharoos sageli glükoosiga, mis on vähem magus ega kristallu nii kergesti. Tööstuses toodetakse glükoosi tärklisest selle hüdrolüüsil lahjendatud hapetega
Korrake katset, asendada raud tzingiga. Kirjuta reaktsiooni võrrandid. Arvutused: 1. CuSO4 + Fe = FeSO4+ Cu Fe0 -2e = Fe2 Cu +2e = Cu0 2. CuSO4 + Zn = ZnSO4+ Cu Zn0 -2e = Zn2 Cu2 +2e = Cu0 Raud ja tsink on mõlemad üksteisi järel reaktiivsuse tabelis peale vesiniku, tsink on reageerivam kui raud. B. Tiiglisse pipeteeriti 10 tilka 0,5M pliietanaadilahust ja asetati sellesse tükike tsinki. Järeldus: Tsink muutus kiiresti musta värvi seega oksüdeerub, seega tsink tõrjub plii lahusest välja, kuna tsink on pingereas paremal. C. TAP pessa pipeteeriti 4-5 tilka 0,1M hõbenitraadi lahust ja asetati sellesse hästi puhastatud vasktraaditükike. Järeldus: Vask muutus pinnalt musta värvi ja seega oksüdeerub, seega vask tõrjub lahusest hõbeda välja kuna vask on pingereas paremal. D. Kahte portselantiiglisse pipeteeriti 5 tilka 6M HCL lahust ja asetati ühte tükike tsinki ja teise tükike vaske.
Korrake katset, asendada raud tzingiga. Kirjuta reaktsiooni võrrandid. Arvutused: 1. CuSO4 + Fe = FeSO4+ Cu Fe0 -2e = Fe2 Cu +2e = Cu0 2. CuSO4 + Zn = ZnSO4+ Cu Zn0 -2e = Zn2 Cu2 +2e = Cu0 Raud ja tsink on mõlemad üksteisi järel reaktiivsuse tabelis peale vesiniku, tsink on reageerivam kui raud. B. Tiiglisse pipeteeriti 10 tilka 0,5M pliietanaadilahust ja asetati sellesse tükike tsinki. Järeldus: Tsink muutus kiiresti musta värvi seega oksüdeerub, seega tsink tõrjub plii lahusest välja, kuna tsink on pingereas paremal. C. TAP pessa pipeteeriti 4-5 tilka 0,1M hõbenitraadi lahust ja asetati sellesse hästi puhastatud vasktraaditükike. Järeldus: Vask muutus pinnalt musta värvi ja seega oksüdeerub, seega vask tõrjub lahusest hõbeda välja kuna vask on pingereas paremal. D. Kahte portselantiiglisse pipeteeriti 5 tilka 6M HCL lahust ja asetati ühte tükike tsinki ja teise tükike vaske.
( tekib oa-s V ühend) Õhus kuumutamisel punane fosfor süttib tekib valge fosfori(V)oksiidi pilv LÄMMASTIKU JA FOSFORI ÜHENDID NEGATIIVSES OKSÜDATSIOONIASTMES Lämmastiku püsivamad ühendid negatiivses oksüdatsiooniastes on ammoniaak (NH3) ja ammooniumühendid. o Ammoniaak Terava lõhnaga kerge gaas. Lahustub vees. Nõrk redutseerija. Põleb vaid puhtas hapnikus. Põlemisel oksüdeerub vabaks lämmastikuks. Katalüsaatori toimel võib ammoniaak oksüdeeruda lämmastikoksiidiks. o Ammooniumsoolad Vees hästilahustuvad. Lahused nõrgalt happelised. Kuumutamisel lagunevad kergesti. Kui anioonil pole oküdeerivaid omadusi tekib lagunemisel ammoniaak. o Fosfiidid Tugev redutseerija. Fosfaan mürgine, terava küüslaugulõhnaga gaas, mis on ammoniaagiga võrredes palju ebapüsivam ja väga nõrkade aluseliste omadustega.
ühend) Õhus kuumutamisel punane fosfor süttib – tekib valge fosfori(V)oksiidi pilv LÄMMASTIKU JA FOSFORI ÜHENDID NEGATIIVSES OKSÜDATSIOONIASTMES Lämmastiku püsivamad ühendid negatiivses oksüdatsiooniastes on ammoniaak (NH3) ja ammooniumühendid. o Ammoniaak Terava lõhnaga kerge gaas. Lahustub vees. Nõrk redutseerija. Põleb vaid puhtas hapnikus. Põlemisel oksüdeerub vabaks lämmastikuks. Katalüsaatori toimel võib ammoniaak oksüdeeruda lämmastikoksiidiks. o Ammooniumsoolad Vees hästilahustuvad. Lahused nõrgalt happelised. Kuumutamisel lagunevad kergesti. Kui anioonil pole oküdeerivaid omadusi tekib lagunemisel ammoniaak. o Fosfiidid Tugev redutseerija. Fosfaan – mürgine, terava küüslaugulõhnaga gaas, mis on ammoniaagiga võrredes palju ebapüsivam ja
Tihedus 5,745 g / cm 3 Sulamispunkt 1377 ° C (2511 ° F; 1650 K)[ 1 ] Keemispunkt 3414 ° C (6177 ° F; 3687 K) Vees Mittelahustuv Lahustuvus lahustumatu leelise , alkohol lahustub happes Murdumisnäitaja (n D) 2.23 Keemilised ohud: Aine võib süttida kokkupuutel kuumutamisel üle 200°C õhuga. Aine oksüdeerub kergesti õhu toimel ja absorbeerib süsinikdioksiidi. Esinemine looduses: Raud (II) oksiidi moodustab umbes 9% Maa vahevööst. See võib olla elektri juht, mis võib selgitada miks Maa pöörlemine on häritud. Kuid selles ei ole arvestatud aktsepteeritud mudelite vahevöö omadusi. Seotud ühendid: Raud (III) oksiid Hoiustamine: Hoida kuivas ja niiskes kohas. Vältida kõrget temperatuuri. Kasutamine: Raud (II) oksiidi kasutatakse pigmendina. Samuti kasutatakse kosmeetikatoodetes ning
Redoksreaktsioo On reaktsioon mille käigus muutub elementide o-a Oksüdeerija Liidab elektrone, o-a väheneb ja tema redutseerub Redutseerija Annab elektrone ära, o-a suureneb ja tema oksudeerub Elektrolüüs On elektrolüüdide laugunemine alalisvoolu toimel. Kaks elektrolüüdi on panud elektrolüüdide lahusesse ja ühendatud vooluallikaga klemmidega Katiood Negatiivne elektrood, redutseerub Anioon Positiivne elektood, oksüdeerub Elektrolüüdide kasutamine 1.Toodetakse aktiivseid metalle(Na, K, Ca, Mg) 2.Toodetakse kloori, vesinikku ja hapnikku 3.Metalli pinde kaetakse teise metalli kihiga 4.Rafineerimine aine puhastamine ebasoodsatest lisanditest. Keemiline Vooluallikas On seade milles keemilisel reaktsioonil on saadud energia muudetakse elektrienergiaks. Koosneb kahest elektroodist mis on pandud elektrolüüdide lahusesse.
§ Propaantriool (CH2(OH)CH(OH)CH2OH) glütserool Alkoholi lagunemine 1 § Osa alkoholist eraldub uriini ja väljahingatava õhu kaudu muutumatult, ülejäänud lammutatakse organismis. § Keskmise inimese organism lagundab umbes 13 ml alkoholi tunnis. Alkoholi lagunemine 2 · Imendumine toimub maos ja peensooles. · Alkohol laguneb maksas ensüümide toimel. Ensüümide toimel oksüdeerub alkohol organismis mitmesugusteks ühenditeks ning lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. · etanool fi etanaal fi etaanhapefi ....fi fiCO2 ja H2O Ensüümid § alkoholi dehüdrogenaas (ADH) § tsütokroom P450 (CYP2E1) § katalaas Etanaal Etanaal + aminohapped fi alkaloidid Alkaloidid sarnanevad struktuurilt tugevate narkootiliste ainetega (hasisi ja morfiumiga). Alkoholi mõjud § Pole ühtegi organit, mida alkohol ei kahjusta! - Aju - Maks -
Väävlishape H₂SO₃ Koostis Väävlishape koosneb vääveldioksiidist ja veest. Väävlishape eksisteerib tasakaalulise seguna kahest molekulist. Keemiline nimetus H₂SO₃ keemiline nimetus on väävlishape. Saamine Väävlishapet võib saada vääveldioksiidi SO₂ lahustamisel vees. Vesilahuses SO₂ molekulid seostuvad vee molekulidega H₂O, moodustades väävlishappe H₂SO₃. Õhus seismisel oksüdeerub väävlishape õhuhapniku toimel pikkamööda väävelhappeks. Kuumutamisel laguneb kergesti uuesti vääveldioksiidiks ja veeks. SO₂ + H₂O → H₂SO₃ Keemilised ja füüsikalised omadused Väävlishappe füüsikalised omadused on hapu maitse, terav lõhn ja ta on värvusetu. Keemilised omadused on reageerimine alustega (tekib sool ja eraldub vesinik), aluseliste oksiididega (tekib sool ja eraldub vesinik) ja metallidega (tekib sool ja eraldub vesinik).
Euroopium Alex lepik Lühitutvustus Lantanoid Väga haruldane muldmetall Pehme ja hõbehall värvus Teistest lantanoididest kõige reaktsioonivõimelisem Oksüdeerub õhuga väga kiiresti Reageerimine veega on sarnane kaltsiumiga Leiualad ja tootmine Puhtalt looduses ei leidu Kaevandatakse maakidena koos teiste lantanoididega Leidub bastnäsiidis ja monatsiidis, samuti ka lopariidis ja ksenotiimis. Varusi kõige rohkem Hiinas, Venemaal ja USA-s Toodavad Hiina ja Venemaa Bayan Obo kaevanduses suured bastnäsiidi ja monatsiidi varud Koola poolsaarel Venemaal leidub lopariiti Eraldamine
Co tootmine on keerukas, kus rakendatakse mitmesuguseid püro-, hüdro- ja elektrometallurgiameetodeid. Elementide levikut maakoores on Co 34.kohal. Omadused Co on tumehalli värvusega plastne metall, mille pind on kergesti poleeritav. Co kuulub nagu raudki ferromagneetikute hulka, kuid on rauaga võrreldes keemiliselt vähem aktiivne. Õhus on ta püsiv ega oksüdeeru, kuigi peendispersse pulbrina pürofoorne. Kuumutamisel kuni 300C-ni kattub Co pind CoO kihiga. CoO oksüdeerub õhus kõrgel temperatuuril (kuni 700C) moodustades Co304, veelgi kõrgemal temperatuuril (üle 900C) tekib taas Co. Hallogeenidega reageerib Co juba toatemperatuuril(CoBr2, CoCl2, CoI2, kuid Co3N), teiste mittemetallidega kuumutamisel( CoN, Co2N, Co3N, CoB, Co2B, Co3B, Co2P, CoP, CoP3, CoS, CoS2, CoH2, Co3C). Co reageerimisel lahjendatud H2So4, HNO3 ja HCl happega tekivad vastavad koobalt(III) soolad, mida on lahusest võimalik eraldada punase värvusega kristallhüdraatidena
Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Puhtas õhus on hõbe püsiv. Ka ei tõrju ta hapetest välja vesinikku. Hõbe reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega: 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O ja kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape redutseeruvad vastavateks oksiidideks. Hõbeesemed, eriti hõbelusikad, muutuvad aja jooksul tumedaks, kattudes õhus sisalduva vesiniksulfiidi mõjul hõbe sulfiidiga Ag2S : 4Ag + 2H2S + O2 = 2Ag2S + H2O Argielus täheldame, et hõbelusikad tumenevad eriti kiiresti värske sibula, tomatimahla või munade mõjul, tingituna neis toiduainetes esinevates väävliühenditest, mille mõjul tekib hõbesulfiid.
annaabi.ee 
