Valgusallikad (1)

Valgusallikate ajalugu
ja valguse omadused
Valgustite ajalugu
Kõige esimesteks
valguse allikateks olid
tuli, leek ja tõrvik, mis
tekkisid u. 400 000 aastat
e.Kr.
Tõrvikut tehti näiteks
väga peentest okstest.
Tõrvik oli ühtlasi esimene
kaasaskantav lamp.
Küünal tekkis umbes 150
aastat e.Kr.
Petrooleumlambid
Algelistele lampidele
järgnesid
petrooleumlambid.
Petrooleumi arendas Dr.
Abraham Gresner.
Petrooleumlambi
leiutajaks oli Francois
Pierre Argand, see leiutati
Prantsusmaal 1783ndal
aastal.
Kütusena kasutati
igasuguseid erinevaid
õlisid.
Gaasipõleti
Vaba leegiga gaasipõleti
leiutati Sotimaal 1782.
aastal ja gaasilamp
patenteeriti 1799ndal
aastal. Gaasi puhtuse
puudumine ja vähene
valguse hulk lükkasid
gaasivalgustuse
populaarsuse edasi, kuni
Carl Auer von Welsbachi
leiutis tõstis valguse
hulka 510 korda.
Hõõglambid
Esimene katse teha hõõglampi
tehti Warren de la Rue poolt
1820. aastal.
1880ndal aastal sai Edison
patendi uuele kõrge
vastupidavusega, süsinik
hõõgniidiga vaakumlambile.
Kõik hõõglambid töötavad ühel
põhimõttel. Elekter juhitakse läbi
hõõgniidi, mis tekitab takistuse ja
see põhjustab hõõgniidi
soojenemist väga kõrgele
temperatuurile.
Uus ja vana hõõglamp
Halogeenlamp
Halogeeni elemendid on fluor, kloor, broom,
jood ja astaat.
Halogeenlampide puhul on pirnis natuke
gaasi. Nende probleem on see, et nende
kasutegur on väike.
Volframhalogeenlambid ei tuhmu, s.t. täiuslik
valgus kestab terve tema eluea.
Halogeenlampide kasutamisel elamutes ja
korterites tuleb olla ettevaatlik. Need tekitavad
kahjulikku ultraviolettkiirgust, seetõttu tuleks
valida valgusti, mille pirn on kaitstud
kaitseklaasiga. Kuna halogeenlambid
kuumenevad 300600 kraadini, tuleks need
asetada valgustatavast pinnast võimalikult
kaugele.
Naatriumlamp
Naatriumlampe arendati peamiselt Hollandis ja
Saksamaal. Neid lampe oli kergem toota.
GECI, Philipsi ja Osrami koostöö tulemusena tehti
madalarõhuline naatriumlamp 1932sel aastal. See oli
keskmise tõhususega, kuid saavutas märgatava
kasutusvõimsuse 1960ndaks aastaks.
Valgusnähtused
Levimine
Peegeldumine
Hajus peegeldumine
Täielik peegeldumine
Neeldumine
Murdumine
Valguse levimine
Valguse levimiseks nimetatakse valguse
energia kandumist ruumi.
Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus
sirgjooneliselt.
Valguse peegeldumine
Valguse peegeldumiseks nimetatakse
valgusenergia tagasipöördumist mingilt
pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda.
Valguse neeldumine
Mida tumedam on keha Mitu %
pind, seda rohkem Keha valgust
peegeldab
valgust kehas neeldub
Kriitpaber 85
ja vähem peegeldub.
Valguse neeldumisel Kirjutuspaber 6080
kehtib energia jäävuse Värske lumi 85
seadus: energia ei teki
Inimese nahk 35
ega kao, vaid muundub
ühest liigist teise. Must samet 0,5
Valguse murdumine
Valguse murdumiseks nimetatakse laine
levimissuuna muutust kahe keskkonna
lahutuspiiril.
Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad
on erineva optilise tihedusega ja valgus saab
minna esimesest keskkonnast teise.
Kasutatud kirjandus
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/valgustid
.htm
http://www.sloleht.ee/index.aspx?
id=190119&d=20060120&a=1
http://et.wikipedia.org/wiki/Valguse_murdumine
http://www.koolielu.ee/files/fyysika
Füüsika õpik VIII klassile