1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid
1.Millega tegelevad ökoloogia ja keskkonnaõpetus? - Ökoloogia vaatlusaluseks on mitmesugused seosed looduses nii üleplaneedilises mõttes kui ka kitsamalt, näiteks koduaias või metsas. Ökoloogia on keskkonnakaitse tugiseaduseks. Ökoloogia on õpetus vastasikustest mõjudest. Ökoloogiat on mõjutanud: loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin. Ökoloogia tegeleb 5 organisatsiooni tasemel: organism, populatsioon, elukooslus, ökosüsteem, ökosfäär. - Keskkonnaõpetus tegeleb vee, õhu, maaga ning nedne vaheliste seostega, kuid ka elusorganismide vaheliste seostega. Keskkonnakaitse Meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. 2.Biootilised ja abiootilised keskkonnategurid, näited. Abiootilised tegurid Oleluskeskkond (õhk, vesi muld), kliima (soojus- ja valguskiirgus, sademed). Biootiliste tegurid Avalduva teiste organismide mõjus.
5. Liigid kohastuvad elukeskkonnaga ja muutuvad, sõltudes samal ajal üksteisest. Ühe liigiga toimuvad muutused mõjutavad ka teisi liike. Nt paljude taimede ja neid tolmeldavate putukate evolutsioon on toimunud tihedas vastastikuses seoses. Sellist nähtust nimetatakse koevolutsiooniks. Milles seisneb koevolutsiooni ohud? See võib viia äärmiselt spetsialiseerunud suhteni, et teine liik ei suudagi ilma teiseta paljuneda. Ökosüsteem 6. Mis on ökosüsteem? Isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist Mis on kõige suuremaks ökosüsteemiks? Biosfäär. 7. Too näiteid ökosüsteemide kohta. Milliste näitajatega iseloomustatakse ökosüsteemi? (liigiline koosseis, liigirikkus – selgita). Tootjad on bakterid, taimed ja vetikad. Tarbijad on teistest organismidest toituvad organismid, kelle hulka kuuluvad herbivoorid, kiskjad ja parasiidid.
(Päikesele). Ökosüsteemi iseloomustavad liigiline koosseis, liigirikkus, dominant (sageli üks olulisim tegur toiduahelas), biomass ning produktsioon (kogu orgaanilise aine juurdekasv aastas). Jaguneb elukoosluseks (taimed, loomad, seened, mikroorganismid) ja ökotoobiks (eluta osa; vee-, muld- ja õhkkeskond). Ökosüsteem püsib tasakaalus siis, kui toitumissuhted tema liikmete vahel on tasakaalus, kui ei toimu ühe liigi paljunemist teise arvel. Kui ökosüsteem on tasakaalust väljas toimub teatud aja jooksul ühe koosluse asendumine teisega, mida nimetatakse suktsessiooniks. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toitumisahela (näitab kes keda sööb). Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Toiduahel võib olla kiskahel, nugiahel (parasiitide puhul) või laguahel. Toiduahelas on kaks kuni viis lüli. Iga
metoodika alusel. · Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 3. Bioindikatsioon Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena.
Kordamisküsimused: Ökoloogia 1. Millised on peamised bioloogilise mitmekesisuse tasemed? 1. liikide mitmekesisus ehk liigirikkus 2. geneetiline mitmekesisus ehk liigisisene sama liigi isendid erinevad üksteisest, see suurendab liigi kohanemis- ja ellujäämisvõimet, tagab uute liikide tekke. 2. Selgita, kuidas ja miks muutub liikide arv, kui liikuda: a) rannajoonelt avamerele- Mida kaugemale avamerele, seda suurem on liikide arv, sest meres on palju erinevaid kalaliike, taimeliike, mikroobe, planktonid jt mereelukaid.
Toiduahelate osad: Rohelised taimed: tootjad Taimetoidulised loomad: tarbijad Loomtoidulised loomad: tarbijad Seened, bakterid: lagundajad Koosluste organismid moodustavad enamasti paljusid toiduahelaid. Seejuures võivad samad organismid kuuluda üheaegselt erinevatesse toiduahelatesse. Moodustub toiduahelate võrgustik ehk toiduvõrk. keerukas toiduahelate võrgustik ökosüsteemis. Omavahel põimunud toiduahelate kogum. Toiduvõrgustiku kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeruva terviku. Toiduahelas võib eristada nn. troofilisi tasemeid (troofiline toitumine toitumistasemed). Iga järgnev toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust. Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arv piiramatult kasvada. Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel. Selle tulemusena püsib populatsioonide arvukus kindlates piirides ja kujuneb välja ökoloogiline tasakaal
territooriumil Ökosüsteem abiootilise (eluta) ja biootilise (elus) keskkonna ühendus Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht Gaia hüpotees poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism Kõikide elusorganismide ühised tunnused 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed Aatom - molekul(vesi) - makromolekul(valk) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond * Päikesevalgus * Temperatuur * Sademed * Tuul * Happesus (pH) * Toitainete sisaldus
(tabel meetod) 6) Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. 7) Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. 8) Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 14. LIIK Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. INDIVIID- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi liigiline koosseis on ökosüsteemi kuuluvate liikide nimistu. Liigirikkuse all mõistetakse taime-, seene- või loomakooslusse kuuluvate liikide arvu. Dominandiks nimetatakse liiki, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Taimede biomassiks nimetatakse nende kuivkaalu pinnaühiku kohta. Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. 7. Toitumissuhted ökosüsteemis, toiduvõrk, troofilised tasemed, populatsioonilained. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad (rohelised taimed, autotroofsed bakterid, mõned protistid), tarbijad (kasutavad toiduks teisi elusorganisme) ja lagundajad (mikroorganismid, seened ning mitmed selgrootud loomad). Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega).
järgnevaid olekuid. Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest. Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid. Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid.Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide – bioindikaatorite – ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev
isendid) c. stabiilne kasv(isendite arv kõigub, aga teatud kitsas vahemikus) 2. Sugude suhe tavaliselt jääb vahemikku 1:1, kuid on erandeid a. Partenogeneetiliselt paljunevad liigid b. Polügaamsed liigid c. Uue põlvkonna suguküpsuse saabumine 3. Vanuseline struktuur a. Suguküpsuseelsed isendid b. Suguküpsed isendid c. Teatud juhtudel ka vananenud isendid, nt. Taime kooslus =puistu, kus domineerivad eakad isendid 4. Evolutsioneerumine populatsioon ongi kõige väiksem elementaarüksus, milles toimuvad evolutsiooniprotsessid 5. Pidevus bioloogiliselt järjepidev, see tähendab püsib väga paljude põlvkondade vältel, ükski populatsioon ei eksisteeri igavesti ja populatsiooni eksistents lõpeb väljasuremisega 6. Sisestruktuur populatsiooni sees saame eristada veel väiksemaid isendite rühmitisi, nt
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon.
Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest.Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid. Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid. · Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. · Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne · Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
3. Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri. Ökosüsteem koosneb biotsönoosist, kuhu kuuluvad taimekoolsused, seenekooslused, loomakooslused ja mikroorganismid ning ökotoobist, kuhu kuuluvad õhkkeskkond, vesikeskkond ja muldkeskkond. 4. Kuidas on ökotroop seotud biotsönoosiga? Ökotoobi all mõistetakse nii territooriumi, millel biotsönoos paikneb kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad. 5. Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel, mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast. Fütoplankton zooplankton konn - haug 6. Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Seetõttu ei saa ühegi taseme organismide arv piiramatult kasvada. Nt. Zooplankton piirab fütoplanktoni arvukust ja kui suur osa taimestikust hävib, tekib ka neil toidupuudus ja ka nende arvukus hakkab vähenema. See võimaldab fütoplanktonil taas senisest edukamalt areneda. 7
orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6. Biogeotsönoos on teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi. 7. Biootiline kooslus on suurim bioloogiline süsteem, kõigi Maa elusorganismidega, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. (Organismidest ja nende suhteist olenev kooslus) 8. Bioloogilise liigi moodustavad need, mille vahel kas toimub või võiks toimuda geenisiire, ehk mille isendid on vähemalt potentsiaalselt võimelised looduslikes oludes omavahel ristuma. 9. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 10
põhjustavad lühikese aja jooksul (max 24-48 h jooksul) muutusi organismi elutegevuses. · Autotroofne organism organism, kes suudab eluks vajalikud orgaanilised ained sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energia (valgusenergia) kaasabil. · Biogeotsönoos - looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. · Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. · Bioloogiline liik - on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. · Biosfäär suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga.
· Loendus on loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika aluse. Võib olla absoluutne ja suhtelin loendus. · Modelleerimine on tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. · Bioindikatsioon on keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide ja nende tunnuste(vitaalsuse, ohtruse, loomade puhul käitumise) põhjal. (otsene ja akudne) · Bioindikaator isend kooslus või populatsioon vms. · Indiviid on isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. · Liik on bioloogilise spstemaatika tähtsaim üksis, on niisugune väikseim organismirühm ,mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · tsönoos (biotsönoos) on eluskooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate
· Analüüs seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. 1)kvalitatiivne koosluse liigilise kooseisu tuvastamine; 2)kvantitatiivne liikide ohtruse, asustustiheduse v. biomassi tuvastamine · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide (bioindikaator) ja nende tunnuste põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Jaguneb: 1)otsene bioindikatsioon; 2)kaudne bioindikatsioon 14. Mõisted Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus(takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne). Keskkonnamahutavus - ehk keskkonna kandevõime ehk keskkonna taluvusvõime (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Kiskja - ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele. Kisklus - on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kliimaks - haripunkt Koaktsiad - organismide vastastikused suhted Kohanemine - on isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames. See toimub enamasti vastusena keskkonnatingimuste toimele, ning on potentsiaalselt pöörduv, s.t. sellega ei kaasne geneetilisi muutusi.
kombineerumisest sugulisel paljunemisel geenivool - migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel geneetiline triiv ehk geenitriiv - geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades mutatsioon - päranduv geneetilise info muutus mutageen - mutatsioone põhjustav füüsikaline v keemiline tegur ökoloogia - teadus organismide omavahelistest suhetest ning organismide seostest eluta keskkonnaga kooslus - ühesuguste keskkonnatingumustega alal elavate organismide kogum, kõik mingit piirkonda asustavad elusolendid ökosüsteem - elusorganismidest ja nendega seotud eluta keskkonna teguritest moodustuv ühtne isereguleeruv tervik abiootilised tegurid - organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta eluta looduse tegurid biootilised tegurid - organisme mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad Isikud: Georges Cuvier (1769-1832) - prantsuse loodusteadlane ja zooloog. Teda peetakse võrdleva
ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia (community ecology) enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja
ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia (community ecology) enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja
Ökosüsteem e biogeotsönoos-on vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi. Mikroökosüsteemid(mädanev puutüvi) Bioproduktsioon-aja jooksul kogunenud Mesoökosüsteemid(mets,järv) orgaanilise aine hulk Makroökosüsteemid(kontinent,ookean) Ökoamplituud-teatud keskkonnatingimuse Globaalne ökosüsteem väärtuste vahemik, milles organism suudab Herbivoorid-taimetoidulised loomad elada. Karnivoorid-lihatoidulised loomad Ökoniss-populatsiooni püsimiseks tarvilike Omnivoorid-kõigetoidulised loomad tegurite olemasolu Autoökoloogiline amplituud-hõlmab Fundamentaalne e põhiniss-eluks vajalike parameetri piirkonna, milles organismi tegurite olemasolu
eluruumi, kasvuruumi, valgustingimuste pärast). Näited: noores kuusikus konkureerivad puud omavahel toidu ja valguse pärast; 14.6. Sümbioos (kahe elusorganismi „kooselu“, mis on mõlemale energeetiliselt kasulik) – erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Näited: bakterid – sõralised (bakterid lagundavad sõraliste maos tselluloosi). 15. Bioproduktsioon on aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk. 16. Brutoproduktsioon on ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia. 17. Demutatsioon ehk taastumine toimub juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse (sageli inimtegevuse tagajärel tekkinud) tõttu. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. 18. Dominant on mingis koosluses organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik.
a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond · bioom sarnased ökosüsteemid üle maailma 3
Toiduvõrgustik omavahel põimunud toiduahelate kogum, mille kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeriva terviku Ökosüsteemi iseregulatsioon iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust Troofiline tase iga järgmine toiduahela lüli Toiduahel ristikhein-rohutirts-rott-rästik-merikotkas Ökosüsteemides toimuvad muutused Ökoloogilise tasakaalu tingimustes võib ökosüsteem pikemat aega muutumatult eksisteerida. Sellises ökosüsteemis on iga populatsiooni arvukus püsiv. Populatsiooni, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nim stabiilseks populatsiooniks. Kuidas muutub ökoloogiline tasakaal? Ökoloogilist tasakaali võivad rikkuda nii biootilised kui ka abiootilised tegurid. Nende mõjul hakkab õhe või mitme populatsiooni arvukus kiiresti tõusma või langema. Kasvav populatsioon milles arvukus ajas suureneb, sündimus ületab suremuse
kõrgusel. 47. Toiduahel- jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. 48. Toiduvõrk- toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid. 49. Troofiline tase- üleminek erinevatelt toitumistasemetelt vastavalt tarbitavast energiast. 50. Troposfäär- atmosfääri alumine osa kuni osooni kihini (ca 20 km) 2. (pikemalt) 1. Millest koosneb ökosüsteem? Õkosüsteem koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allikad ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainelist infrapunakiirgust, aga läbi laskma lühilainelist kiirgust
c) kõikide populatsioonide jaotumised lubab leida liikide grupeeringuid *Koosseisuline struktuur *Funktsionaalne struktuur 44. Koosluste levik ruumis erinevad paradigmad *Formatsiooniline paradigma: kooslusi vaadeldi suuremahuliste formatsioonidena *Organitsistlik paradigma: ökoloogilist kooslust käsitleti kui superorganismi. Kooslusi peeti hästi piiritletud üksusteks, mida sai kaardistada *Kontinuaalne e pidevust rõhutav paradigma: kooslus on oma olemuselt lõdvalt seotud süsteem, tema komponendid (so liigid) reageerivad keskkonnale üksteisest sõltumatult *Tänapäevane paradigma sünteetiline paradigma koosluste ruumimuster on valdavalt pideva iseloomuga ehkki seal esineb mittepidevaid lõike: ökotone 45. Ökoton ja selle liigitus Ökoton on kahe järsult erineva ökosüsteemi või koosluse vaheline piiriala (siirdeala).Ökotone isel. suhteliselt kõrge liigirikkus
4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalselt võimelised looduslikes oludes omavahel ristuma. 9. Biosfäär - Maa sfäär, mis sisaldab elusloodust 10. Bioota - ehk elustik on mingi ala organismide kogum. 11. Biotroof – e parasiit 12. Detriitahel – e laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine - on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede
Toiteelemendid · Organismid kasutavad 40 elementi · Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S Happelisus ehk pH · Neutraalse lahuse pH=7 · Happelise lahuse pH on alla 7 · Aluselise lahuse pH on üle 7 · Mulla pH 3 9 Ökosüsteem e biogeotsönoos on abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus · mikroökosüsteemid (mädanev puutüvi) · mesoökosüsteemid (mets, järv) · makroökosüsteemid e bioomid (kontinent, ookean) · globaalne ökosüsteem e suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem biosfäär Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum · Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise · Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi · Herbivoorid taimetoidulised loomad
*Ökosüsteemi iseloomustavad Liigiline koosseis, liigirikkus, dominant (sageli üks olulisim tegur toiduahelas), biomass ning produktsioon (kogu orgaanilise aine juurdekasv aastas). Jaguneb elukoosluseks (taimed, loomad, seened, mikroorganismid) ja ökotoobiks (eluta osa; vee-, muld- ja õhkkeskond). *Ökosüsteem püsib tasakaalus siis, kui toitumissuhted tema liikmete vahel on tasakaalus, kui ei toimu ühe liigi paljunemist teise arvel. Kui ökosüsteem on tasakaalust väljas toimub teatud aja jooksul ühe koosluse asendumine teisega, mida nimetatakse suktsessiooniks. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toitumisahela (näitab kes keda sööb). Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. *Toiduahel võib olla kiskahel, nugiahel (parasiitide puhul) või laguahel. Toiduahelas on kaks kuni viis lüli.
Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
