4. Kõrbestumine ja näljahädad.............................................................................................9 5. põhjavee reostumine...................................................................................................... 11 6. Fossiilkütus ja mineraalressurssid..................................................................................13 7. Üldine veepuudus ja Globaalne soojenemine................................................................ 14 8. happevihmad.................................................................................................................. 15 kokkuvõte..........................................................................................................................17 Kasutatud kirjanduse (KIRJETE) LOETELU.................................................................. 18 SISSEJUHATUS Ühelt poolt on inimene see, kes tekitab probleeme keskkonnas, teiselt just tema ongi see,
osatähtsuse suurenemises. Tingitud sellest, et rahvastiku arvu tohutu kiire suurenemine on toonud kaasa tugeva surve ümbritsevale keskkonnale. Globaalprobleem - ulatuslik nüüdisühiskonna arenguraskus, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris. Ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Rahvastiku kasv Loodusressursside kiire vähenemine Keskkonna reostus Elurikkuse vähenemine (liikide väljasuremine jms.) Kliimamuutused Hapestumine, osoonikihi lagunemine, kasvuhoonegaasid. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Ohud keskkonnas: Kultuurilise mitmekesisuse vähenemine Liikide levmine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist leivilat Haiguste levimine on kontrollimatu, epideemia puhkemisel oleks see väga laiaulatuslik.
lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni. Destruendid ehk lagundajad · Bakterid ja seened · Lagundavad organisme ja nende ekskrementide, eritiste orgaanilised aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks · Need on taas kättesaadavad produtsentidele · Kui lagundamine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaanilised aine ülejääk ja kumuleerimine o sood hapnikuvaene, happeline keskkond, lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub süsinik, mida turba kütmisel vabaneb keskkonda o okaspuumets poollagunenud orgaanilised aine kõdu o eutrofeerumine veekogude mudastumine, kinnikasvamine Ökoloogiline püramiid (Eltoni püramiid) ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energiasisaldus troofilistel tasemetel väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni.
Roheline ideoloogia on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks, ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Aasta 2001 aprillis võtsid Austraalias Canberras 800 roheliste erakondade esindajat 70 eri riigist vastu üleilmse roheliste harta. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist iseloomustatakse linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Järgnevalt analüüsime nii arengumaade kui ka kõrge majandustasemega industriaalriikide, viimaste hulka loeme ka ELi liikmesriigid, urbaniseerimise taset. Reeglina võime väita, et vaeste arengumaade linnastumise aste on madal, rõhuv enamus elab maal
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 61 METSAMAJANDUS ................................................................................................................................................ 63 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); .................................................................................................................................................. 63 62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust; .......................................................................................................................................................................... 64
2008. aasta alguses elas Eestis 1,34 miljonit inimest, neist 617 410 meest ja 723 525 naist. 2007. aastal oli iive -1634 inimest, eestlastel -177. 1. jaanuari seisuga 2009. aastal elas Eestis 1,340415 miljonit inimest. 2008. aastal oli loomulik iive -647 inimest, eestlaste loomulik iive 595. Arvatakse, et 2010. aastaks elab Maal 8 miljardit inimest, 2030 a-ks 10 miljardit inimest. Arvatakse, et rahvaarv stabiliseerub käesoleva sajandi keskpaigaks ja inimesi elab siis Maal 1215 miljardit. Linnastumine Maailmas suureneb inimeste koondumine linnadesse, 1950. a. elas linnades 30% inimestest, 1960. a. 33%, 1970. a. 46% ja 2000. a. 47%. Tänapäeval elab linnades üle terve maa 2,84 miljardit inimest, arenenud maades 74% rahvastikust. Eestis elab linnades 69% inimestest. Maailmas suureneb üha linnade arv, kus inimesi elab üle miljoni. 10 miljonilisi linnasid oli Maal 1950.a-l üks New York, kuid juba
jaoks just suurt rõõmu ei valmista. Laiast maailmast on tuua mitmeid näiteid, kus majandustegevus on kahjustanud väga ulatuslikult või lausa pöördumatult eriinevaid loodusvarasid või ökosüsteeme. Nt Maailma kalavarude drastiline vähenemine, troopiliste metsade pindala vähenemine, korall-riffidr väljasuremine, märgalade vähenemine, joogivee kahjustamine (Aafrikas mõjutab see märkimisväärselt laste suremust), happevihmad jmt. Õppeaine eesmärk on panna üliõpilasi mõtlema loodusvarade majandamisega seotud otsustest ja keskkonnamõjudest. Selgitada tegevuste taustal olevaid mõtteviise ja tegureid ning tutvustada valdkonna uurimistegevuses kasutatavaid teaduslikke meetodeid. Anda ülevaade olulisematest mõistetest, et tulevasel spetsialistil oleks võimalik erialastes diskussioonides aktiivselt kaasa lüüa ja oma seisukohti avaldada.
2. keskmine looduskaitseväärtus 3. väike looduskaitseväärtus 0. looduskaitseväärtuseta 5. Keskkonnaprobleemid maailmas kliimamuutused, atmosfääri saaste üleilmne elurikkuse hävimine maailmamere seisundi halvenemine, veereostus muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine rahvaarvu kiire kasv suur energiatarve, fossiilkütuste arvel happevihmad uued tehnoloogiad GMO elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
