liigivaesed(külmakõrb/kõrb, raba) 3) Dominandid esinevad vaestes ökosüsteemides(Nõmmemännik - mänd) 4) Produktsioon seotud biomassi juurdekasvuga 5. Ökosüsteemis toimuvat iseregulatsiooni Troofiline tase toiduahela lüli kontrollib eelneva taseme arvukust 6. Ökoloogilise tasakaalu teket ökosüsteemis, seda mõjutavaid tegureid Abiootilised ja biootilised. Nende mõjul hakkab ühe või mitme populatsioon kiiresti tõusma või langema 7. Populatsioonilainete teket Populatsiooni arvukuse perioodiline muutumine. 8. Ühe ökosüsteemi asendumist teisega (suktsessiooni) Pöörduv Kuusik raiesmik lehtpuuvõsa segamets kuusik (80 aastat) Pöördumatu laidudest saavad saared 9. Ökoloogilise püramiidi moodustumise põhimõtteid Iga järgmise troofilise taseme biomass on ca 10% eelmise taseme biomassist 10.Aine ja energia ülekandumist toiduahelates
4 Organismide kooseksisteerimine (ÖKOLOOGIA) 1. Ökoloogilised tegurid. Organismide elutegevust mõjutavaid tegureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest, eristatakse abiootilisi ja biootilisi ökoloogilisi tegureid. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna (õhk, muld, vesi) ja kliimaga (temperatuur, niiskus, tuul, päikesekiirgus jt) seotud tegurid. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Abiootilised ja biootilised tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. 2. Valguskiirguse ja temperatuuri mõjust organismidele.
1. Ökoloogilise teguri mõiste. Abiootilised, biootilised ja antropogeensed tegurid. Fotoperiodism. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele. Tolerantsuskõver. VASTUS: Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Fotoperiodism- organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele Temperatuuri mõju organismile- enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased, seega sõltub nende keha temp. otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel on meie piirkonna taimedel
o Toiduahela organisme, kes kasutavad toiduks teisi elusorganisme, nimetatakse tarbijateks. o Nad jagunevad esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijateks. o Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele ehk destruentidele. (seened, mikroorganismid) o Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. o Dominandid liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. o Taimede biomass kuivkaal pinnaühiku kohta. o Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. o Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega. o Toiduvõrguks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit. Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? o Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise
Bioloogia kordamine kontrolltööks 18.10.11 ÖKOLOOGILISED TEGURID (LIIGITUS + NÄITED) KESKKONNATEGURID: 1) abiootilised - Kliima (temperatuur, niiskus, valgus, O2 sisaldus) - Elukeskkond (õhk, muld, vesi) 2) Bioloogilised- nt liigikaaslased, teised liigid - Antropogeensed (kuidas inimesed mõjutavad organismide elu) VALGUSE JA TEMPERATUURI MÕJU ORGANISMIDELE Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Infravalgus- pikalainelisem infrapunakiirgus ( 760 nm...1mm) Ultravalgus- lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm) Infra- ja ultravalguse toime: Infravalgus ehk soojuskiirus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes
Ökoloogia ja keskkonnakaitse I 1.1 Ökoloogilised tegurid 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida
Ökoloogilised tegurid on keskkonna üksikud komponendid, mis võivad mõjutada organismi kas positiivselt või negatiivselt Ökoloogilised tegurid jagunevad kahte rühma: 1. Biootilised organismide vastastikmõju. (teised organismid: liigikaaslased, kirbud, bakterid...) 2. Abiootilised ökotoop: a) kliima b) elukeskkond: 1) õhk 2) vesi 3) muld Abiootilised tegurid: Valguskiirguse mõju organismidele: 1. Taimerakkude fotosüntees (orgaanilise aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul. Fotosünteesivõime on otseses seoses valguskiirgusega. Valgustingimuste halvenedes pidurdub FS ja koos sellega ka glükoosi moodustumine ning hapniku eraldumine. 2. Loomadel on valgus vajalik nägemiseks. Silmadesse jõudvad valguskiired äriitavad nägemisretseptoreid
Toiduvõrgustik omavahel põimunud toiduahelate kogum, mille kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeriva terviku Ökosüsteemi iseregulatsioon iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust Troofiline tase iga järgmine toiduahela lüli Toiduahel ristikhein-rohutirts-rott-rästik-merikotkas Ökosüsteemides toimuvad muutused Ökoloogilise tasakaalu tingimustes võib ökosüsteem pikemat aega muutumatult eksisteerida. Sellises ökosüsteemis on iga populatsiooni arvukus püsiv. Populatsiooni, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nim stabiilseks populatsiooniks. Kuidas muutub ökoloogiline tasakaal? Ökoloogilist tasakaali võivad rikkuda nii biootilised kui ka abiootilised tegurid. Nende mõjul hakkab õhe või mitme populatsiooni arvukus kiiresti tõusma või langema. Kasvav populatsioon milles arvukus ajas suureneb, sündimus ületab suremuse
hävitab. Parasiite on mitmesuguseid. POPULATSIOONI MÕISTE, STRUKTUUR JA NÄITAJAD/ MUUTUSED POPULATSIOONI LAINED Populatsioon ühisel territoorjumil samalajal elavad, üheliigi isendid. Populatsiooni saab iseloomustada järgmiste näitajatega: Arvukus st. selle populatsiooni isendite arvui; tihedus näitab isendite arvu pinna ühiku kohta; vanuseline koosseis; sooline koosseis. Arvukuse muutused populatsioonis on tingitud: kliima teguritest, toitumis tingimustest, haigustest, vaenlastest. Eristatakse kasvavaid, kahanevaid ja stabiilseid populatsioone. Kui sündimus ja suremus on tasakaalus on populatsioon stabiilne. nt. Põhjamaade elanikkond. Kui sündimus ületab suremuse on kasvav populatsioon. nt. Hiinlased. Kui suremus ületab sündimuse on kahanev populatsioon. Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega ühesugusena siis nimetatakse sellist ökosüsteemi tasakaalustatuks. Aastad ei ole vennad. Esinevad populatsiooni lained.
1.Millega tegelevad ökoloogia ja keskkonnaõpetus? - Ökoloogia vaatlusaluseks on mitmesugused seosed looduses nii üleplaneedilises mõttes kui ka kitsamalt, näiteks koduaias või metsas. Ökoloogia on keskkonnakaitse tugiseaduseks. Ökoloogia on õpetus vastasikustest mõjudest. Ökoloogiat on mõjutanud: loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin. Ökoloogia tegeleb 5 organisatsiooni tasemel: organism, populatsioon, elukooslus, ökosüsteem, ökosfäär. - Keskkonnaõpetus tegeleb vee, õhu, maaga ning nedne vaheliste seostega, kuid ka elusorganismide vaheliste seostega. Keskkonnakaitse Meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. 2.Biootilised ja abiootilised keskkonnategurid, näited. Abiootilised tegurid Oleluskeskkond (õhk, vesi muld), kliima (soojus- ja valguskiirgus, sademed). Biootiliste tegurid Avalduva teiste organismide mõjus.
ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka. Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia teadusharud: Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru Demökoloogia ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat Sünökoloogia Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid Geoökoloogia- uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. Käitumisökoloogia Globaalökoloogia ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi
· Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology) populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat
Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Populatsioonilaine Populatsiooni arvukuse perioodiline ajaline muutus. Ökoloogiline tasakaal - Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Biosfäär Maa pinnakohtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Kõige suurem ökosüsteem. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. 4. Ökosüsteemides toimuvad muutused Stabiilne populatsioon - Populatsioon, milles sündimus ja suremud on ajalises tasakaalus. Kuidas muutub ökoloogiline tasakaal? Kasvavas populatsioonid ületab sündimuse suremuse. Kahanevas on vastupidi. Seda võivad põhjustada nt: paduvihm, põud, maavärin, temperatuuri muutused. Mis tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutustel? Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega.
1. Termini ökoloogia võttis kasutusele saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 – 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest “oikos”, mis tähendab maja või majapidamist ja “logos”, mis tähendab õpetust.Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide, ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda
8. Kirjeldage ökoloogilise teguri toime graafikut. Kõige soodsam temperatuur taimede kasvuks on 20 C. Temperatuuridel, mis on väiksemad, kui 5 C või suuremad, kui 40 C, on hukkumisohus (muidugi on erandeid nt. pingviinid, jääkarud ja kaktused) Õpik lk. 16 1. Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest? Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele, mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteem ja funktsioon(tuumakatastroof, lageraie, reostus). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (nt. liblikõielised taimed + mügarbakterid; põdrasamblik = vetika- ja seenerakkude kooselu). 3. Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist?
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon.
Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology) populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat
metoodika alusel. · Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 3. Bioindikatsioon Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena.
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid
5. Elundkond ühise talitlusega organid moodustavad organisüsteeme (taimedel puudub) 6. Organism teadusharu, mis uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni nim füsioloogiaks. Organismi ehitust uurib anatoomia. Homöostaas sisekeskkonna stabiilsus Neuraalne regulatsioon elundkondade talitlust kooskõlastab närvisüsteem Humoraalne regulatsioon regulatsioon toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel 7. Populatsioon ühel asutusalal elunevad sama liiki organismid. Loomade käitumist uuriv teadusharu on etoloogia 8. Liik liiki piiritletakse paljude tunnuste abil nt. iseloomulik sise- ja välisehitus, talitluste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum, kindlad nõuded elukeskkonnale 9. Ökosüsteem ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta loodusega. Ökosüsteeme uurib ökoloogia 10
Inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. 6. Roheline revolutsioon 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, pestitsiidid, niisutus) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. 7. Keskkond tingimuste kompleks milles biosfäär asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond (vesi, muld jt), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm) kogum. 8. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne. 9
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell
orgaanilist ainet, lagundavad selle mineraalaineks. Toitumissuhted koos destruentidega moodustavad ökosüsteemis tsükli e aineringe. Ökosüsteemi troofilised tasemed moodustavad ökoloogilise püramiidi. Biomass ühel troofilisel tasemel olevate organismide kogumass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kõrgemate troofiliste tasemete suunas. Produktiivsus e biomassi juurdekasv väheneb samuti kõrgematel tasemetel. Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. Toiduahelate erivormid: · Kiskahel kiskjad ise osutuvad saakloomadeks. Viimane lüli on tippkiskja. · Nugiahel parasiittoiduahel iga järgmine lüli parasiteerib eelneval lülil. N: õunapuuleht lehetäi entomofiilsed seened mükoviirused. · Laguahel algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb destruendiga. N: kõdunenud lehed
revolutsiooniga käib kaasas tehnokraatia-tehnika ja tehnikateadlaste võim. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. 5) Toiduprobleemid maakreal on seotud põllumajanduspoliitikaga ja põllumajanduse arenguga. Arenenud riikides on ületootmine ja piiratakse tootmist. Arengumaades on toidupuudus. Arenenud maades istutatakse viljakale maale metsa, energiavõsu. Arengumaades võetakse maha vihmametsasid, mille tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon- viljakas muld uhutakse ära. 1960a aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule ja intensiivsele põllumajandusele arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Seda nimetati Roheliseks revolutsiooniks. 6) Keskkond- tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond, teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite kogum. Keskkonnakaitse- meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja
Tehnilise progressi kahjulikud kaasnähud ja nende mõju loodusele. Algas 8000 aastat tagasi kui hakati loomakasvatuse tarbeks karjamaid rajama ja seetõttu hävitati metsa. Metsade hävitamine sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutusele, kasulike taimede ja loomade hukule. Nafta, gaasi ja vedelkütuse kasutamise mõjul hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ei suutnud enam ise toime tulla sellise koguse mürgiste ainetega, seetõttu reostusid vesi, muld ja õhk. Samuti olid mõjutatud loomad, linnud, taimed ja ka inimesed. 9. KESKKOND- Tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Üheltpoolt on see aineline oleluskeskkond (nt. Vesi, muld) , teisalt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised, jms.) kogum. KESKKONNAKAITSE- Meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. 10
Autogeenne suktsessioon - mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. Autotroof - on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Selleks vajaminev energia saadakse päikesevalgusest või anorgaaniliste ühenditeoksüdeerimisest. Autökoloogia - on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega. Bioakumulatsioon - on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse. Biogaas - käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad Biogeograafia - on teadusharu, mis seletab ja kirjeldab bioloogilist mitmekesisust ajas
Bioindikaatorid reageerivad keskkonnamuutustele kiiresti ja alati ühtemoodi. Neil on keskkonnatingimustest selgesti äratuntav positiivne või negatiivne sõltuvus. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioloogiline aineringe b. aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. Bioloogiline (biokeemiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-,
erinevaid populatsioone. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni iseloomustavad isendite arvukus, asutustihedus ning konkurents. Kasvava populatsiooni puhul on sündimus suurem kui suremus (rotid) Kahaneva populatsiooni puhul on suremus suurem kui sündimus (euroopa naarits) Stabiilse populatsiooni puhul on sündimus ja suremus tasakaalus (ahvenad). Populatsioon on isereguleeruv süsteem. *Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse muutused periooditi (ajas). Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses (saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus). *Ökosüsteem on pidevalt muutuv isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seotud organismid ning eluta keskkond. Ökosüsteemil on kindlad ruumilised
Bioloogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen PH. klass 2011/12 Sisukord Sissejuhatus ökoloogiasse..........................................................................................................4 Populatsioon...........................................................................................................................4 Organismidevahelised suhted................................................................................................ 5 Ökosüsteem.............................................................................................................................5 Ökoloogiline niss....................................................................................
A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Agroökoloogia (põllumajandusökoloogia) ökoloogia haru, mis uurib põllumajanduslikes kultuurkooslustes avalduvaid ökoloogilisi seoseid. A. pöörab suurt tähelepanu agroökosüsteemides ilmnevale inimtegevuse mõjule ning neis toimivaile regulatsiooni- ja kompensatsioonimehhanismidele. A. rakenduslik eesmärk on kultuurtaimekoosluste biotsönootiliste seaduspärasuste kasutamine nende produktiivsuse ja iseregulatsioonivõime suurendamiseks ning mulla viljakuse säilitamiseks, ka biotõrje rakendamine. A.
Arengumaades on toidupuudus- seal võetakse maha vihmametsasid (selle tagajärg erosioon, ka suurendab kasvuhoomeefekti) Metsade raie pudulojuste ja põllumaa tarbeks halb: erosioon, veereziimi muutus, paljude loomade-taimede hukk. 8. Tehnilise progressi kahjulikud kaasnähud ja nende mõju loodusele. Tööstushoonete ehitamiseks metsade raie(erosioon, veereziimi muutus, loomade-taimede hukk) Nafta, gaas, vedelkütus jt hakkasid biosfääri kogunema ja vesi, õhk, muld reostusid. See aga õjub hukutavalt kõigele elavale (sh inimene). Tekkis vajadus looduse kaitseks. 9. Keskkond- tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt aineline oleluskeskkond (vesi, muld, teise organismi sisemus), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm tegurid) kogum. Keskkonnakaitse- meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. 10
· Soojuskiirgus- tagab toimetulekuks vajalikud kohastumused madalatele/kõrgetele temperatuuridele. Näiteks kaitse madalate temperatuuride eest: taimedel roomam eluviis, elutähtsate organite peitmine maa alla, biovedelike suhkrustumine, antifriistüüpi valgud. Kaitse kõrgete temperatuuride eest: karvane lehe pind (peegeldab kiirgust, takistab vee aurumist). Kuumasoki vastaste valkude süntees. POPULATSIOONIÖKOLOOGIA Populatsioon on reaalselt eksisteeriv organismi rühm, keda iseloomustab: · Isendite kuuluvus ühte liiki · Teatud areaali ehk levila olemasolu · Isendite vahel toimub vaba ristumine · Eri populatsioonid on üksteisest eraldatud Juhul kui vaja tuua näide taime või looma populatsioonist, siis peab täitma 2 nõuet: tuleb anda kindlapiiriline liiginimetus ja tuleb piiritleda elukoht. ÖKOLOOGILISED PARAMEETRID 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
