viirusekandja Gripi tunnused: palavik , lihasvalu, külmavärinad Põhiline levik: Aafrika riikides Ebola Tungib endoteeli rakkudesse Kahjustab veresooni Veri ei hüübi enam Esialgu tekib hemorraagiline lööve Sisemised verejooksud Ebola Ravi Puudub standartne ravi ravi sümptomaatiline elektrolüütide tasakaalustamine asendatakse kaotatud hüübimisfaktorid vereülekanded hingamisaparaadid "Lihasööja bakter" A grupi streptokokk Anaeroobne bakter Kujult kerajas Kokkide perekond Toodab toksiine anaeroobses keskkonnas "Lihasööja bakter" Põhjustab mäda Koed hävivad Põletik levib luuni Võib haarata suuremaid piirkondi Naha sisselõiked ja antibiootikumravi Ravile allub halvasti Aitäh kuulamast Allikad http://emedicine.medscape.com/article/216288-overview www.nlm.nih.gov/.../ ency/fullsize/17160.jpg pubpages.unh.edu/ ~mpu24/IMAGES/ebola3.gif
DINOSAURUSED JA KOSMOS KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Milline eelajalooline olend nägi välja nagu suur ja karvane elevant? 2. 15 meetri pikkune gigantosaurus oli suurim lihasööja dinosaurus. Õige või vale? 3. Kõik dinosaurused olid rohelised. Õige või vale? 4. Kas osad dinosaurused olid suuremad kui elevandid? 5. Kuidas nimetatakse Maa kaaslast? 6. Kas Päike on täht, komeet või planeet? 7. Kuidas nimetatakse meie kodugalaktikat? 8. Kas komeedid on päikesesüsteemi osad? 9. Mis gaas on õhuballoonides, mida astronaudid kasutavad kosmoses hingamiseks? 10. Mitu tundi on ühes ööpäevas?
Saakloomade kohastumused: värvus (kaitse-või varjevärvus, segavärvus näiteks zebral), ehituslikud iseärasused (kiired jalad, kilp, hais, elekter, okkad, tint, sarved), elupaik (org), koloniaalne eluviis. Kiskluse näited: toakärbes ja ristämblik, nirk ja uruhiir. 6. Taimtoidulisus ehk herbiooria taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumissuhe. Loom saab kasu ning taim kahju. Herbivoor taimtoiduline loom, nt: putukad; karnivoor lihasööja, nt: rebane, hunt; omnivoor nii taim- kui lihasööja loom, nt: siga, karu. Herbivoorid jagunevad: Söövad kindlat liiki taimi (koaala, panda, kartulimardikas) Söövad eri liiki taimi (jänes, põder) Söövad kindlat taime osa (käbilind, lehetäi) Ühe liigi isendid teatud territooriumil, kus on võimalik nende ristumine, moodustavad populatsiooni. Näiteks ahvenad tiigis.
Rästik on mürgine nastik mitte. Madudele meeldib päikse kääs lesida kuna see soojendab neid. Päikselisel päeval on ohtlikum minna seenele, sest siis on ussid väljas. Räägin veel haist. Haid on kalad . Nad kas poegivad või munevad. Mõned hailiigid on väga agressiivsed, näiteks tohutu suur mõrtsukhai. Seevastu vaalhai, samuti tõeline hiiglane, on inimesele ohutu. Mõrtsukhai on umbes 6 m pikk ja kaalub kõige rohkem 3,2 tonni. Ta on lihasööja ja on inimestele väga ohtlik. Vaalhai on kõige suurem kala. Kõige suurem mõõdetud kala on 12,5m ja võib kaaluda üle 21 tonni. Tema lõugade läbimõõt võib olla üle ühe meetri aga tema hambad on väga väiksed.
küttima. Homo erectus u. 2 miljonit aastat tagasi Pikk, sihvakas, sale, karvane, (sirge inimene) elasid Aafrikas, aga ka pigmendirikkas nahk, ajumaht Euroopas ja Aasias. suurem, häälitsused (pikemad laused võimatud), pihukirves, korilane ja küttija, lihasööja, elatakse koobastes, aga ka onnides, õppis tuld kasutama, rahva arv kasvab. Neandertallane u. 250000 aastat tagasi Jässakas kehaehitus, suur kolju ja elasid Atlandi ookeanist Kesk- ajumaht (nüüdisajainimesega Aasiani võrdne), oskasid kõneleda,
Lihasööjabakter Nimed Streptococcus pyogenes lihasööjabakter lihasööja streptokokk mädatekitajabakter Ohtlikkus Muutus ohtlikkuks 80ndatel geenide muteerumise tagajärel Lähim puhang oli 2013 Rootsis Olemas 30% inimestel, aga on soodsate tingimuste puudumisel ohutu Tunnused Turse Nahapunetus Valu Palavik Kehapiirkond krudiseb Toime Keha hakkab nahka ja nahaalust kudet lagundama Haigus ründab kudesid ja naha sügavamaid kihte, võib olla äkiline Peiteaeg 1-3 päeva Võib tappa kuni 48h tunni jooksul Tekkivad haigused
kahjustusi. Arvatakse, et haigusetekitajad levivad inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu, kuid umbes 95% inimestest on haigusele immuunsed. Leepra peiteaeg on kolm kuni 5 aastat, kuid on juhtunud ka 30 aastaseid. Haigusele on loomulikud järgmised sümptomid: kõhnumine, seedehäired, närvivalud, reumaatilised valud, punetav laiguline nahalööve; võivad ilmneda muhud, mis ei ole valulikud. LIHASÖÖJA BAKTER Lihasööja bakter võib inimese tappa mõne tunniga. See bakter pesitseb nahal umbes 30 protsendil inimestel ning on muidu täiesti ohutu, kui aga millegi tõttu organismi vastupanuvõime väheneb, võib see muutuda hävitavaks. Ning kuna bakter on omandanud vastupanuvõime antibiootikumidele, siis saab ravi olla vaid kirurgiline. Lihasööjabakter on levinud haiglates ja selle või saada pärast haiglasse sattumist. Bakter satub kiiresti vereringesse
lehtede kaudu ära aurava vee kadu koos lehtedega oleks külmal perioodil liiga suur energiakulu Kõrbetaimed Lehed: kas puuduvad, on väga väikesed või on nende aseme okkad või karvad paksud, või on jämedad varred kaetud vahaga Juurestik lai või ulatub sügavale Osad taimed on voldilised vihmametsade taimed Lehed: kaetud vahaga lõhedega paksud ja tugevad Õied: suured heledad või värvikirevad Puudel tihti tugijuured lihasööja taimed Enamus püüniste tüüpe on arenenud karvastest lehtedest Enamus kasvavad madala toitainete sisaldusega paikades (sood, kõrbed), kus on puudus lämmastikust ja fosforist Eestis 9 liiki, maailmas umbes 630, lisaks üle 300 liigi poolputuktoidulisi (püüavad ja tapavad putukaid, aga ei oska neid seedida või toitaineid kasutada) https://www.youtube.com/watch?v=MnY_cCRELvs Veetaimed Taimed, mis kasvavad vee all: õrnad ja õhukesed lehed
· Röövloomade kohastumused o Teravad hambad o Nokk o Küünised o Karjakesi püüdmine · Taimtoidulisus ehk herbivooria · Taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumissuhe · Kasu- loomadel · Kahju- taimedele · Herbivoor- taimetoiduline loom, nt putukad o Söövad kindlatliiki taimi (koaala, panda, kartulimardikas) o Söövad eri liiki taimi (jänes, põder) o Söövad kindlat taime osa (käbilind, lehetäi) · Karnivoor- lihasööja loom, nt rebane, hunt, karu · Omnivoor- nii taim- kui lihasööja loom, nt siga · Taimede kohastumused o Ogad ja okkad o Mürgised taimed Alkaloide sisaldavad taimed. Kahjustavad kesknärvisüsteemi, nt kohvipuu Glükosiidid. Lagundavad punaseid vererakke, nt ussilakk, maikelluke Kisklus Nirk ja uruhiir. Toakärbes ja ristämblik.
akustiline, olfaktoorne ja taktiilne Hundikutsikad Sündides on nad pimedad ja kilega kaetud kõrvaavadega Sündides on nad mustjaspruuni karva ja nende pea on kerest tunduvalt tumedam Kaaluvad umbes 300-500 grammi Kutsika areng · 6-8 kutsikat · Imetamine kestab kuni 1,5 kuud · 3-4 nädalane sööb ka pool- seeditud toitu · 3 kuuselt vahetuvad piimahambad jäävhammastega. · 8 kuuselt on ta täisealise hundi suurune Toitumine · Lihasööja · Tema saakloomadeks on metssiga, metskits ja põder · Koduloomadest sööb peamiselt lambaid · Tühja kõhuga toitub ka hiirtest ja putukatest · Taimtoit on vitamiini ja ravi eesmärgil · Nende ainsateks vaenlasteks on tiigrid, karud ja inimesed Toitumine Võib korraga ära süüa 10 kg liha Talvel toitub sõralistest, jänestest ja pisematest kiskjatest Ta kütib haigeid ja vigastatud loomi Piirab näriliste ja sõraliste arvukust Üldine iseloomustus
käsi pesema ja ka puu, ja juurvilju. Mullas ja vees elavad ümarussid on tähtsaks loomade ja taimede jäänuseid lagundavaks lüliks looduses toimuvas aineringis. Paelussi vaheperemees on veis, pärisperemees aga inimene. Veis sööb paelussi koos munadega, vastne liigub lihastesse, lihastes areneb põistang, inimene sööb seda. Nookpaelussi vaheperemees on siga. Ta elab ka inimese sooles. Laiussi vaheperemees on kala. Maksa-kakssuulase peremees on lihasööja loom. Vette sattunud munast areneb vastne, mis tungib veeteo maksa. Teost väljunud vastne ujub taime juurde ja kinnitub sellele, loom sööb taime ja vastne liigub ta maksa, munad satuvad koos väljaheitega rohule. Kiduussid elavad taime juures- hävitavad juuri (saaki pole suur) Solkmed tekitavad allergiad, kahjustab närvisüsteemi. Inimene võib ilma jääda töövõimest. Naaskelsaba- tekitab isu kaotust, päraku ümbruses kihelust.
seltsinguline eluviis (sh ühine järglaste eest hoolitsemine ja taimtoidulistel ühisrinne röövloomade vastu). Evolutsioonilised trendid Keha suurus Oli trend kehamassi suurenemisele. Esines ka trend kehamassi vähenemisele, kuid see oli juhuslikum (nt lindude evolutsioon). Liikumine Dinosauruste eellane oli kahel jalal liikuja, koos kehamassi suurenemisega arenes välja ka neljal jalal liikuvaid dinosaurusi. Toiduallikas Eellane oli lihasööja, kuid arenesid ka dinosauruseid, kes olid taimtoidulised, herbivooridest enam uuesti karnivoore ei arenenud. Kehamassi muutused Kehakate Tänaseks päevavalgele tulnud fossiilid vihjavad, et suled võisid olla dinosauruste seas levinud varem arvatust laiemalt. Evolutsiooni käigus, kehamõõtmete kasvamisel, polnud suled enam alati tarvilikud. Suurema ruumalaga kehad kaotavad soojust aeglasemalt, seetõttu paljud suuremad dinosaurused
taimi väga vähe, kattetaimed peamiselt samblad, puhmad, samblikud, rohttaimed, kidurad Islandi käokõrv puud taimekasvu takistavad tegurid: igikelts, lühike õitsemisperiood Islandi käokõrva kohastumused - madal, lehtjas, õitseb ja paljuneb lühikese aja jooksul, kidur Loomastik palju vaala-ja hülgeliike maismaal vähe loomi, peamiselt linnud, närilised polaarrebane: paks karvkate, talvel valge, suvel hallikas karvkate elutseb pimeduses, õõnsustes lihasööja, võib ka tormide tõttu mereelukaid süüa, sööb peamiselt närilisi polaarrebane väiksed kõrvalestad hoiavad ära soojuskao kevadel Inimtegevus Solheimi liustiku sulamine Islandil - liustike sulamine (kliimasoojenemine) - puud hävitatud - paljud liigid väljasurnud, nt liigse kalastamise tulemusena - liigne fossiilkütuste kasutus
Näiteks: jänes sööb talvel puukoort. Konkurents – sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Võitlus kasulikumate keskkonnatingimuste pärast s.t. osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast Näiteks: metsvindi pesad on teineteisest 100 – 2000m kaugusel. Vältides toidule konkurentsi. 5. Ökosüsteemi koostis ja toitumissuhted ökosüsteemis 1.tase on taimed 2. taimtoidulised loomad 3. kõigesööja 4. lihasööja 5. ülikiskja 6. Toiduahelad Ristik kerahein – lehetäi – jooksiklane – juttselghiir – raudkull Ristik kerahein – lehetäi – jooksiklane – juttselghiir – rebane 7.Milles seisneb ökosüsteemis toimuv iseregulatsioon? Ökosüsteemi iseregulatsiooni tulemusena püsib populatsioonide arvukus kindlates piirides 7.1 Kuidas tekib ökoloogiline tasakaal? Ökoloogilise tasakaalu olukorras on ka liikidevaheline konkurents madal. Ökoloogiline
sünnivad märtsist maini Tiinuse kestus: 90100 päeva Poegade arv: 15 Poegade iseseisvus: 5 kuuselt Eluviis: Erakuna, va. Innaaeg Toitumine: Linnud ja ahvid Eluiga: 17 aastat Punailves Ladina k. nimi: Felis rufus Pikkus: 0,50,8 Saba pikkus: 0,2 m Kõrgus: 0,50,6 m Kaal: 616 kg Suguküpsus: 12 a. Innaaeg: Veebruarist märtsini Tiinuse kestus: 6065 päeva Poegade arv: 14 Eluviis: Erak, ööloom Toitumine: Lihasööja Eluiga: 30 aastat Puuma Ladina k. nimi: Felis concolor Turja kõrgus: 0,650,75 m Keha pikkus: 1,11,6 m Saba pikkus: 0,650,8 m Kaal: 3590 kg Suguküpsus: 23 a. Innaaeg: Varieerub Tiinuse kestus: 9095 päeva Poegade arv: 16 Eluviis: Erak, ööloom Toitumine: Hirved ja teised imetajad Eluiga: 20 aastat Serval Ladina k. nimi: Felis serval Pikkus: 0,71 m Saba pikkus: 0,30,45 m
Asulamarutaudi korral on 90% juhtudest nakatajaks koerad ja kassid, silvaatilise marutaudi korral 70% juhtudest rebased ja kährikkoerad. Ülekanne toimub peamiselt nakatunud looma süljega, inimeselt inimesele üldjuhul ei levi. Marutõve peiteaeg on keskmiselt 70-90 päeva või koguni terve aasta. Väljaande "Infektsioonihaigused" andmetel on lühim kindlaks tehtud marutõve nakkuse peiteaeg 4 päeva, pikim aga 19 aastat. Marutaudi eest pole kaitstud ükski lihasööja kodu-ja metsloom, kes omakorda annavad tõveviiruse hammustuste kaudu edasi inimestele. Haigustunnused Esimesi haigustunnusi võib märgata tavaliselt hammustuse kohas see hakkab sügelema ja valutama. Haigus jaotatakse kolme staadiumi: - Inkubatsiooni periood ehk melanhoolne periood. See kestab umbes 1-2 päeva. Hammustuskoht hakkab valutama. Tekib ka hirmu- ja kurbusetunne. Ette võib tulla ka paanikahoogusid ning haigel on unehäired. - Erutusstaadium e prodroom
Õhtusöök · makaronisalat · leib · keefir [7] 7 Kokkuvõte Eelnevas referaadis on kirjutatud mis on taimetoitlus üldiselt ning mida see endast kujutab. Välja on toodud vegetarismi liigid, mille juurde on kirjutatud, milliseid toiduaineid ei sööda antud tüübi juures. Uuritud on vegetaarluse kahjulikkust ja kasulikkust, et milliste toitainete kogus jääb inimese organismile väheseks ja milliseid saab paremini kätte, kui lihasööja. Täpsemalt on välja toodud raua suuremat vajadust taimetoitlase organismile. Lõpetuseks on koostatud ühe päeva menüü vegetaarlasele. 8 Kasutatud kirjandus 1. ,,Taimetoitlus" http://et.wikipedia.org/wiki/Taimetoitlus 2. ,,Taimetoitlus" http://www.online.ee/~uhuu/Taimetoitlus.html 3. ,,Taimetoitlus" http://www.online.ee/~uhuu/Taimetoitlus.html 4. ,,Terminoloogia ja taimetoitluse liigid" http://et
abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism,k õhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus,läkaköha, leginelloos, listerioos, meningiit, katk (muhk-, kopsu-, nahakatk jt.) või biorelvahaigustest tuntud siberi katk. Leegionäride haigus - tapjabakter (A grupi streptokokk ehk GAS) - Lihasööja bakter Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Antibiootikume on suur hulk. Erinevad antibiootikumid on suunatud põhiliselt bakteri rakus toimuvate valgusünteesi komponentide pärssimisele, aga on ka teistsuguse toimemehhanismiga antibiootikume, mõned neist blokeerivad bakterite genoomi replikatsiooni jm.
jääga. Aasta ringi negatiivsed temperatuurid jäävööndis ei võimalda kasvada suurematel maismaataimedel. See-eest leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavaid ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakoloonite asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja soolast. Orgaanilist ainet lagundavad vaid vähesed bakterid ja seened. Vetikad Lisad: Lihasööja taim Kõrbe taimestik Kokkuvõte Väga palju taimi on veel olemas maailmas, mida mina oma referaadis ei jõudnud käsitleda. Ning paljud liigid ootavad veel avastamist, eriti troopikas. Looduslike kasvukohtade hävimise tõttu on umbes 25 000 taimeliiki väljasuremisohus. Et need taimed, mis veel alles on püsiksid, siis peaksime meie neid hoidma ja kaitsema. Sest taimed on ühed väga tähtsad liikmed ökosüsteemis
3) Homo habilis (osavinimene) TOTEMISM- usk, kus inimese eelkäijaks peetakse mõnda looma Toitus surnud loomadest, hiljem hakkas küttima 4) Homo erectus (sirginimene) 2-3 milj. aastat tagasi 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varajased tsivilisatsioonid? Tume ja sile nahk, pikem ja sihvakam, esiletungiv nina. Kasutas Alates 3000 eKr. Kujunesid suurte jõgede ääres: pihukirvest, oli lihasööja, elas koopas/onnis, oli uudishimulik. 1) Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise ääres, 5) Neandertallane (Neandertali org Saksamaal) 250 000 a tagasi 2) Egiptus Niiluse ääres. Avastati viljakad pinnased ja sai hakata Meesterahvad 64kg, 170cm pikad. Naisterahvad 50kg, 160 cm. seal põldu harima. Matavad surnuid. 3) India Induse ja Gangese jõgede ääres (2000 eKr)
õlu läheb käima ja teda saab palju. Mõnes kihelkonnas oli aga enne toomapäeva ja toomapäeval õlletegu keelatud sest see ei lähe käima või rikub Toomas selle. Seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja õlu. 4.Setude toidukultuur - toidud on seotud kirikupühadega (lihavõtted). Sõir, kruubipuder, kapsasupp. Ungari toidukultuu- maitseainerikkad, serveeritakse suurte portsudena. Prantsuse, slaavi, türgi, austria mõjutustega. Lihasööja rahvas. Guljass, pirukad, liha. Poola toidukultuur- hõrk maitsestamine. Supid paksud, palju maitserohelist, hapud. Kastmeid maistsestatakse veini ja rosinatega. Bors, ravioolid, rosol. 5.Eestis on rootsi mõjutustega küla.( Noarootsi). Gustav II Adolf ( Tartu Ülikool) 6.Väärtustatakse otsekohesust ja ühemõttelist juttu. Head planeerijad. Orienteeritud ühe ülesande lahendamisele. Eelistatakse teha ainult ühte asja päevakavas ettenähtud ajal. Sakslased, sveitslased,
Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism, kõhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, leginelloos, listerioos, meningiit, katk (muhk-, kopsu-, naha- katkud jt.) või biorelvahaigustest tuntud ja siberi katk. Leegionäride haigus - tapjabakter (A grupi streptokokk ehk GAS) - Lihasööja bakter Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Bakteriaalsete nakkuste vastu on põhimõtteliselt võimalik kasutada antibiootikume. Neid on suur hulk ja erinevad antibiootikumid on suunatud põhiliselt bakteri rakus toimuvate valgusünteesi komponentide pärssimisele, aga on ka teistsuguse toimemehhanismiga antibiootikume, mõned neist blokeerivad bakterite genoomi replikatsiooni jm.
Päevane toidu 75% toiduenergiast Produtseeritud tarbimine soojus (hingamine) 47% toiduenergiast Seedimatu toit Metabolismi jääkproduktid 25% toiduenergiast 10% toiduenergiast Karnivoor Karnivoor e. lihasööja e. kiskja on organism, kes toitub rohusööjatest. On sekundaarne tarbija. Et saada energiarikkaid molekule, söövad karnivoorid herbivoore. Osa karnivoore toituvad teistest karnivooridest. Neid nimetatakse tippkarnivoorideks e. tippkiskjateks. Carnivores animals that feed on other animals (herbivores). . Karnivoori energia sisend-väljund Herbivooride koed Karnivoor e.
Oravat puude otsas jälitades püüab ta selle viimaks enamasti kinni. Tihtipeale käib nugis ka oravapesi rüüstamas. Mandri-Euroopas on ta tavaline, kuid Briti saarelt on ta Põhja-Ameerikast sisse toodud hallorava (Sciurus carolinenis) poolt peaaegu välja tõrjutud. 3.2 Karu Karu on meie metsade suurim kiskja. Täiskasvanud loom kaalub 100-200 kg. Karu tagakäpa jälg meenutab inimese palja jalatalla jälge. Kuigi karu loetakse meie metsade suurimaks kiskjaks, pole ta siiski ainult lihasööja. Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja. Valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad (suvel põhitoidusena sipelgad) ning ta võib isegi tappa teisi karusid. Palukesi läheb mahukasse kõhtu hulganisti. Suve esimesel poolel on tema peamiseks toiduks noored lopsakad rohttaimed, suve 5 teisel poolel ja sügisel metsamarjad, tammetõrud ja pähklid
Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene heidelbergi inimese otsene järglane. Jaguneb omakorda kaheks: - Neandertallane levikuala euroopast lähis-idani. Pole meie esivanem, vaid eraldiseisev haru. Ajumaht oli suurem, kui tänapäeva inimesel. Esimesed, kes oma surnuid matsid. Kadusid umbes 30 000 40 000 aastat tagasi.
kõndida kahel jalal. Ta asustas Aafrikat umbes 6-5 milj. a. eKr. Australopiteekused kuuluvad inimeste, hominiidide sugukonda. Homo habilis ehk osavinimene kujunes Ida-Aafrikas umbes 3 milj. aastat tagasi. Tema tegi ka esimesed kivist tööriistad. Ta toitus korilusest ja surnud loomadest. Homo erectus ehk sirginimene kujunes u. 2 milj. aastat tagasi. Ta asustas Aafrikat, Euroopat ja Aasiat. Ta oli lihasööja. Ta elas koopas või onnis. Ta oli uudishimulik, sestap ta rändas kaugemale Aafrikast. Suured kliima muutused nõudsid Homo erectuselt suuri kohanemisvõimeid. Homo sapiens ehk pärisinimene jaguneb kaheks: Homo sapiens neanderthalensis ehk neandertallane ja Homo sapiens sapiens. Homo sapiens neanderthalensis kujunes u 250 000 a. tagasi. Tema levikuala ulatus Euroopast Lähis-Idani. Neandertallased liikusid karmi kliimaga aladel. Nad pidid
Tootjad e. autotroofid organismid, kes toodavad vajaliku orgaanilise aine ise nt taimed Tarbijad e. heterotroofid organismid, kes saavad vajaliku orgaanilise aine väliskeskkonnast toiduga nt inimene Produtsent tootjad nt taimed Konsument tarbijad nt inimesed Destruent lagundajad nt bakterid, seened Herbivoor rohusööja (I astme tarbija) Omnivoor kõigesööja (II astme tarbija) Karnivoor lihasööja (III astme tarbija) 20. Laguahel ja nugiahel. Laguahel algab eluta orgaanilisest ainest, koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest, lõpeb alati destruendiga (lagundajatega) nt kõdunenud lehed vihmaussid lestad bakterid ja mikroseened Nugiahel e. parasiittoiduahel iga järgmine lüli parasiteerib eelneval lülil nt õunapuuleht lehetäi seened - mikroviirused 21. Koosta 5 lülist koosnev toiduahel, koosta toiduvõrgustik.
suundub toitu hankima. Tema karvastik on pehme ja karusnahakaupmeeste poolt kõrgelt hinnatud. (Parish 2005:31-32) Nokiskuskus on tilluke ööloom, kes toitub eranditult nektarist 7 lk ja õietolmust. Ta on hiiresuurune, teravatipulise pika koonu ning pintslitaolise keelega kuskuslane. 1.2.5. Sugukond: Kukkurkärplased Kukkurkurat on oma perekonna ainuesindaja. Ta on suurim elusolev lihasööja kukruline. Kukkurkurat on oma nimetuse saanud tänu mustale värvusele ning arvamusele, et ta on äärmiselt agressiivne. Tegelikult on ta üsna pelglik ning toitub põhiliselt korjustest. See tasmaania metsades elutsev jässakas kukruline viib oma musta ja tiheda karvastiku ning tugevate käppade ja lühikese saba tõttu mõtted väikesele karul. Tänasel päeval elutseb kukkurkurat vaid tasmaanias, kus on tal looduslikud vaenlased puuduvad. Kukkurkuradi ainus vaenlane on inimene
kaudselt ja otseselt tõkestavad fagotsütoosi. Faktorid on kaasatud adhesiooni, ergutavad tsütokiinide vabanemist (tsütokiinid, mis soodustavad süsteemset põletikku). Antifagotsüteerivad komponendid: * kapsli polüsahhariidid ja M-proteiinid (seovad immunoglobuliine) Eksoensüümid: *proteaasid, hüaluronidaas, fibrinogeen, laminiin Eksotoksiinid: * streptolüsiin A, O, S. S. pyogenes kuulub kõige agressiivsemate patogeenide hulka nn „lihasööja bakter“. Pürogeenne eksotoksiin A osaleb streptokoki toksilise šoki sündroomi patogeneesis, tekib hüpotensiivne šokk, isheemial põhinev nekroos. * leukotsidaalne toksiin beetahemolüütilised streptokokid on patogeensemad kui alfa. 4. Str. Equi iseloomustus Nõlg on väga nakkav ülemiste hingamisteede infektsioon, mida põhjustab S. equi var. equi. Nakatuda võivad igas vanuses hobused, kuid nooremad on tundlikumad. Beetahemolüüs, väga kõrgelt nakkav infektsioon (ka saastunud
vetikad) Esimene troofiline tase koosneb produtsentidest/autotroofidest ehk orgaaniliste ainete tootjatest, kes päikesekiirguse abil fotosünteesivad endale orgaanilisi aineid. Teise troofilise taseme moodustavad konsumendid ehk tarbijad, nemad kasutavad oma eluks orgaanilist ainet. Konsumentid jaotatakse vastavalt toiduobjektile kas I astme tarbija (rohusööja), II astme tarbija (kõigesööja) või III astme tarbija (lihasööja). Kolmandasse troofilisse tasemesse kuuluvad destruendid ehk lagundajad, kes toituvad eelnevate tasemete surnud orgaanilisest ainest, muutes need taas lihtsamateks ühenditeks. 29. Mis on biomaasipüramiid ja kuidas see on seotud ökosüsteemide liigirikkusega? Biomassi püramiid näitab, kui suur hulk elusmaterjali (biomassi) on igal troofilisel tasemel antud ökosüsteemis. 30. Mis on ökosüsteem – selle komponendid?
* Inimahvalsed (hominiidid) – 5-2 miljonit aastat tagasi assid elama lagedale maale ja kõndisid kahel jalal. * Lõunaahvalne (australopitekus) – väike aju, suur nägu, väike kasv (1.5m), suured käed, raipesööjad. *Osavinimene (homo habilis) – raipesööja, kasutas algelisi tööriistu, hakkasid loomi küttima. *Sirginimene (homo erectus) – pikk ja sihvakas, sile nahk, suur nina, oskas tuld teha, lihasööja, eluasemeks koopad või onnid, uudishimulikud. * Homo sapiens (tänapäeva inimene): 1) neandertallane- umbes 250 000a. tagasi, nagu jälle karvane, umbes 1.6m pikk, matsid surnuid 2) homo sapiens sapiends (tark inimene) – umbes 200 000 a. tagasi, kütid, korilased, kalastajad, peamine jahiloom oli põhjapõder 16. Tsivilisatsioonide üldiseloomujooned ja tekkimise kohad. * Mesopotaamia – Tekkis Eufrati ja Tigrise jõgede ääres. Loodusvarade
12 Kokkuvõte Tänu sellele tööle sain ma aru, kui palju on maailm nende miljardite aastatega muutnud ning kui poleks juhtunud erinevaid katastroofe, siis et milliseid olendeid siin maailmas veel elaks. Ma valisingi selle teema sellepärast, et mind huvitab selline teema. Tahaks kunagi oma silmaga näha suuri dinosauruseid ja erinevaid taimi, nagu näiteks suuri lihasööja taimi. Palju uut õppisin ma ka erinevate teadlaste kohta, lugesin nende elu kohta ning sain teada nende avastuste kohta. 13 Kasutatud kirjandus Burnie, D. (1999). Evolutsioon linnulennul. East Sussex: Ivy Press Kallak, H. (1970). Elusa looduse evolutsioonist. Tallinn: Valgus Kolakowski, L. (2008). Mida küsivad meilt suured filosoofid. http://kodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/inimese_evolutsioon
Lev Tolstoi Mark Twain Orlando Bloom Pamela Anderson Lee Sir Isaac Newton Stella McCartney Vincent Van Gogh (Taimetoidu eelised ja puudused, 2016) Joonis 2. Hitler (2016) Kokkuvõte Eelnevas referaadis kirjutasin, mis on taimetoitlus üldiselt ning mida see endast kujutab. Uuritud on vegetaarluse kahjulikkust ja kasulikkust, et milliste toitainete kogus jääb inimese 13 organismile väheseks ja milliseid saab paremini kätte, kui lihasööja. Lõpetuseks on taimetoitlus minu jaoks üpris mõttetu. Kes tahab, see tegelegu! ''Sa oled see vege, kes ütleb, et jooga on lege'' Elleco Buda Kasutatud allikad Taimetoidu eelised ja puudused. (2016) 14 http://www.eeva.ee/taimetoidu-eelised-ja-puudused (01.12.2016) Enesepiiratud toitumine. (2016) http://toitumine.ee/enesepiiratud-toitumine/taimetoitlus/veganluse-eelised-ja-puudused (1.12.2016) Taimetoitlus. (2016) https://annaabi
Ida poole suunduvad jõed on enamjaolt lühikesed ja kiired ning rohkete koskedega. Madagaskari järvede seas on Alaotra järv mis on kõige suurem(pilt),Ihotry järv(pilt) ja Tsimanampetsotsa järv(pilt). Taimed (pilt) Taimestik madagaskaril kaart (pilt) Lõuna-Madagaskaril Ifty-s (pilt) kasvavad keerdus astel ,,kaheksajala" puude metsad ja läänes (pilt) pudelikujulised ahvileivapuud, eriti veel Morondava läheduses. Taimestik madagaskaril kaart (pilt) Ette tuleb vaadata ka lihasööja kann taime eest(pilt), keda on üle 60 erineva sordi. Saarel on palju haruldasi ja endeemseid (päriskodune, mingil maa-alal kodunenud) taimeliike. 80% taimedest on endeemsed. Mõned taimeliigid leiduvad nii Lõuna- Ameerikas kui ka Madagaskaril, kuid mitte Aafrika mandril. Kunagi kogu saart katnud metsadest (pilt)on tänapäevaks 96% maha põletatud ja maa üles haritud. Iga päev hävib umbes hektar vihmametsa. Vihmametsi on säilinud peamiselt järskudel mäekülgedel. Loomad (pilt)
niiskusvajaduse. Sellepärast on troopilises vihmametsas nahkjate lehtedega taimed. Taimede kohastumused on, et neil on läikiv vahakiht mis soodustab veel maha voolata, aga lehtede peale jääv väike kogus vett aurustub kiiresti ja vahakiht takistab ülemäärast aurumist. Kuna on palju sademeid, orgaaniline aine laguneb kiiresti, seega on muld vihmametsas toitainetevaene ja selleasemel aga palju alumiiniumi ja rauarikas. Paljud taimed on hakanud lihasööja taimedeks just sellepärast, et nad ei saa kõiki vajalikke toitaineid mullast kätte. e)Hapniku hulk Vihmametsades on palju taimi seega on hapniku hulk seal ka kõrge. Taimede fotosünteesimisel saadud gaas on hapnik, vihmametsades on palju taimi, mis ulatuvad isegi kõrgemale kui 50 meetrit, seega on vihmametsades palju hapniku Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku
Vahel jääb paar ka pärast paaritumist kokku. Sel juhul elavad nad ühisel territooriumil ja peavad koos jahti ajani, mil emasloom toob ilmale pojad, seejärel isane lahkub, jättes emaslooma üksi poegade eest hoolt kandma. 60-80 päeva vältava tiinuse järel sünnitab emasloom ühe või kaks poega,. Mõne kuu möödudes hakkab ema poegi jahikäikudele kaasa võtma ning õpetama neile ellujäämiseks hädavajalikke oskusi. Marakaya kass on lihasööja loom. Ta peab jahti lindudele, pisikestele ja keskmise suurusega imetajatele, sisalikele ning konnadele, keda ta kõrgetelt puuokstelt leiab. Marakaya kassil on üliteravad hambad ja ta on üks neist vähestest kaslastest, kes on võimelised ohvri ühe hammustusega surmama. Marakaya kass asustab Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopikametsi.Marakaya kassi võib kohata 8 alates Panamast, Colombia põhjaosast ja Peruust kuni Paraguai põhja- ja idaosani, Uruguai põhjaosa ning Argentiinani.
Keha kerajas. Subunkin- sini-valge keha, mustad tähnid, uimed pärlmutrised või läiketud. 8.9. Riimveekalad, on kalad kes on kohanenud taluma oma elupaiga soolsuse ning ka paigutuse muutusi ööpäevaringselt. Riimveekalad kuuluvad Gobiidae sugukonda Paljud neist vajavadki seda keskkonna muutumist eluks, ühetaolistes tingimustes võivad nad surra. Mudahüpik (Periophthalmus spp.) Levik: Aafrikast Kagu-Asia ja Austraaliani Pikkus: 15 cm Toitumine: lihasööja Vee omadused: temp. 25-30°C, pH 8,0-8,5 Ujumistasand: alumine Paljunemine: koeb Märkused: Võivad muutuda väga taltsaks. Erinevalt tavalistest akvaariumikaladest on neil korralik hambakomplekt. Akvaariumis on vaja nii rannaala, kivikesi ja puid ning veeosa. 3
10 5.MEDITATSIOON JA TAIMETOITLUS Keegi ei ütle et taimetoitlus on täiesti vajalik, aga mediteerijale oleks sada korda parem, kui ta hakkaks taimetoitlaseks. See oleks kindlasti parem, aga keegi ei ütle, et mittetaimetoitlased ei peaks mediteerima. Mittetaimetoitlasedki peaksid mediteerima ja võib-olla saadakse hoopis mediteerimise kaudu taimetoitlaseks. Ei välistata võimalust, et lihasööja võiks mediteerida, aga kui inimesel on valikuvõimalus, peaks ta hakkama taimetoitlaseks sellest oleks meditatsiooni jaoks palju abi(7.). Taimetoitlust peetakse paremaks kuna uuestisünnitsükli käigus käib hing läbi erinevate kehade ning kogemata võidakse mõni oma lähedane sugulane ära süüa. Sellistel ideedel on Indias juba mitu aastatuhat ususektid kes ei söö liha ega vigasta mõnel muul moel loomi ega putukaid.
Inimese bakterihaigused: 1. närvisüsteem: borrelioos, bakteriaalne meningiit, teetanus, botulism 2. nahk: leepra, akne, "roos" ehk erüsiipel (pindmine streptokokknakkus), Siberikatk ehk muhkkatk 3. hingamisteed: läkaköha, difteeria, bakteriaalne kopsupõletik 4. seedekulgla: kaaries ehk hammaste kahjustused, salmonelloos, düsenteeria, koolera 5. suguelundid: klamüüdia, süüfilis, 6. lihased: teetanud e kangestuskramtõbi, lihasööja bakter 7. meeleelundid: bakteriaalne keskkõrvapõletik, bakteriaalne silmasarvkestapõletik, 8. veri: sepsis ehk "veremürgitus" Loomulikud kaitseviisid bakterihaigustel: sama, mis viirushaigustel ning lisaks inimese loomulikud bakterikooslused. Suguelundid < nahk < seedekulglas Bakterid kaitsevad meid: 1. konkurentsi põhimõttel elukoha hõivamine (see bakter, mis kinnituda ei saa, ei põhjusta
Draper, D. (2002) Our environment: a Canadian perspective (2nd edition). Scarborough: Nelson Thomson Learning 15. Awdas, R. (2012) The Environmental Impact of Fast Fashion [WWW-materjal] http://www.ethicalinstyle.com/ethical-in-style-resources/ethical-labels-explained/the- environmental-impact-of-fast-fashion/ (vaadatud: 09.03.2012) 16. Burton, I., Kates, R.W, White, G. F. (1993) The environment as hazard. London: Guilford 17. Valner, H. (2011) Heiki Valner: loomakaitsja võib vabalt olla ka lihasööja! [WWW- materjal] http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/heiki-valner-loomakaitsja- voib-vabalt-olla-ka-lihasooja.d?id=58814810 (vaadatud: 25.03.2012) 18. Petrone, E. (2007) Roheliseks kasvamine. Tartu: Petrone Print 19. H&M Concious Actions Sustainability Report (2010) [WWW-materjal] http://about.hm.com/content/dam/hm/about/documents/masterlanguage/CSR/reports/Conscio us%20Actions%20Sustainability%20Report%202010.pdf (vaadatud: 20.03.2012) 20. Aus, R
välismaal. Tema meeste käes langes võõras kuusik raginal. Kuna tal olid head masinad, läks töö kiirelt. Puukoormad veeti Tallinnasse sadamasse. Denver hakkas kummardama Raha. Ta nägi unes, et suur ilus laev libises üle vee ja sõitis merest kaldale. Maa oli jääs, aga laev liikus edasi. Selle teele oli puistatud lilli. Juubeldavad inimesed tervitasid teda Varsti hakkas teda närima tundmatu haigus, mis tegi tema kallal kolme päevaga puhta töö. Arstid pidasid seda lihasööja bakteriks. Surmapõhjus: lihasööja bakter 4.150. Vilge Alt Sünnikoht: Harala Amet: seatalitaja Olemus: enda tahte allasuruja; tütre tuhvlialune; ta ei pannud oma arvamust maksma, vaid leppis olukorraga ja rabas tütre pärast enese hulluks; suure emaarmastusega; Lugu: Mees suri, kui tütar oli kolmene. Vilge oli noor, ta võinuks uuesti abielluda, aga Elisabeth ei lubanud kedagi majja võtta. Ta hakkas jalgu trampima, kui mõni meesterahvas ema juurde tuli
Kassipoeg vajab vähemalt 3-4 kerget söögikorda päevas. Vähehaaval söögikordade arvu vähendatakse ja toidukogust suurendatakse. Poole aasta vanusest alates saab kass hakkama kahe söögikorraga.(Hoolitse oma kassi eest 20.08.2004) 2.12.3.Mitmekülgne toit Kassi peab pojast alates harjutama sööma mitmekülgset toitu. Ühekülgselt toituv kass võib haigestuda erinevatesse, isegi rasketesse ainevahetushaigustesse. Pea meeles ka seda, et ülekaal on ohtlik ka kassi tervisele. Kass on lihasööja. Kartulist ja pudrust ei saa ta endale vajalikke toitaineid. 12 Kass vajab eelkõige rasvast liha ja siseelundeid.(Hoolitse oma kassi eest 20.08.2004)(Loe veel lisa 2 lk 38) 2.13.4.Purgitoidud Enamus kasse armastab purgitoite, kuid ainult nendega toitmine on eelsoodumuseks hambakivi tekkele ja sellele järgnevatele igemepõletikele. Seega peab kass saama ka midagi kõva närida.
ühe peremehega. (Herilane muneb iga rööviku sisse muna, rööviku nukkudes, ei arene mitte peremeesorganismi vastne, vaid herilane. Sööb oma esimest peremeest esimestel elupäevadel ja teise poole elust veedavad üldjuhul näkitsejatena.) II tarbimise klassifikatsioon: 1. Omnivoor (kõigesööja) inimene, karu 2. Herbivoor (taime- või rohusööja) 3. Karnivoor (lihasööja) 4. Mikroobivoor (mikroobide sööja) 5. Fungivoorid (seentesööja) sipelgad, termiidid 6. Jne III tarbimise klassifikatsioon: 1. Mikrofaag toituvad mikroskoopilistest taimeosakestest (amööbid, heterotroofsed bakterid) · Suspensisööjad kõik filtreerijad, käsnad, kiusvaalad · Settesööjad merikurk 2. Makrofaag · Tervelt neelajad maod · Mälujad rohusööjad
S. pyogenese poolt. Teine pool on viiruslikud. Kui on tegu bakteriaalsega, tuleb kohe teha AB ravi, muidu võib haigus üle minna reumaks ja glomerulonefriidiks. Sarlakid (põhjustaja S. pyogenes). Algavad ägeda farüngiidi pildiga. Keelele ilmub vaarikapunane katt ja 7. haiguspäeval ilmub nahale lööve, mis on tingitud S. pyogenese erütrogeensest toksiinist, mida kodeeritakse faagi genoomis. Nekrotiseeriv fastsiit. S. pyogenes on tuntud ka nn lihasööja bakterina, kuna tema rakkude pinnavalgud ja eksotoksiinid toimivad superantigeenidena. Nende vastu moodustuvad antikehad ja see indutseerib nahaaluse koe kahjustuse (inimene hakkab ise oma nahaalust kudet lagundama). Esmalt ilmub kerge punetus ja turse. Siis nahatemperatuur tõuseb, nahk muutub lillaks, siniseks, tekivad kollase sisuga villid. Edasi tekib 4-5 päeva jooksul nahaaluse koe nekroos. Haigust iseloomustab ka väga tugev valu väikese haava korral. Glomerulonefriit
· Siirutajad: borrelioos, erlihhioos · Kontakt: deetanus · Biovedelikud: · Emalt ->lootele: plantsenta Närvisüsteemi kahjustuvad haigused: deetanud, korrelioos,potulism Nahka kahjustavad: akne, siberikatku nahavorm, roos(erüsiipel), sarlakid, muhk katk. Hingamisteed kahjustavad: läkaköha, tuberkuloos, difteeria, legionelloos Seedekulgu kahjustavad: salonelloos, düsenteeria, jersinjoos Suguelundid: klamüüdia, konerraa Lihased: lihasööja bakter Meelelundid: keskkõrva põletik, odraiva Organismi tervikuna: veremürgitus-seksis Kaitse bakterhaiguste eest: 1. Loomulik · Terved biobarjäärid · Agresiinve keskkond, happeline nahk, aluseline sapp · Antikehad, fagotsüüdid · Loomulikud mikroobikooslused. Kõige rohkem on: seedekulglas, suguelundis(naiste), nahas, limaskestas. Kaitse tagatakse: konkurentsi
Pesad meenutvad nööpnõelapäid. § b-hemolüüs veriagaril kasvades § Katalaas-negatiivsed, aitab eristada stafülokokkidest. Haigused, mis seotud A-grupi -hemolüütilise streptokoki (S. pyogenes) invasiooniga § Erysipelas sisenemiskohaks nahk, iseloomulik naha turse ja punetus, valu, selge eraldusjoon haige ja terve piirkonna vahel. § Tselluliit äge, kiiresti leviv naha ja nahaalause koe põletik. § Nekrotiseeriv fastsiit streptokokiline gangreen, "lihasööja" streptokokk. Kiiresti kulgev pehmete kudede põletik, tihti letaalne. § Puerperaalne palavik peale sünnitust naistel, sepsis. § Sepsis traumaatilise või kirurgilisest haavast lähtuv. Haigused, mis seotud A-grupi -hemolüütilise streptokoki (S. pyogenes) lokaalse põletikuga § Streptokokiline farüngiit (angiin) kõige sagedasem S. pyogenes'e poolt põhjustatud haigus. § Stretokokiline püodermia naha pindmiste kihtide irdumine.
Nn joogijogurt on naturaalsem, paksendajateta. 20 Piimhappebakterid Piimhapebakterite hulgas (perekonnas Streptococcus) on ka haigusetekitajaid. Näiteks Streptococcus pneumoniae on üks kopsupõletiku tekitajatest. Hambaauke tekitab suuõõnes hammaste pinnal elav Streptococcus mutans. Streptococcus pyogenes võib põhjustada neelumandlipõletikku, roosi, haavainfektsioone - ,,lihasööja bakter", veremürgistust, mädavilllöövet ja sarlakeid. Enterokokid (Enterococcus) elavad igaühe soolestikus, kuid teatud tingimustes on nõrgestunud organismile ohtlikud tõvestajad: kuseteede nakkused, südamelihasepõletik, meningiit, mädased põletikud. On antibiootikumidele vastupidavad ja resistentsus areneb kergelt. Reovee puhastamine Aktiivmuda helbed koosnevad bakterirakkudest ning anorgaanilistest ja orgaanilistest osakestest.
2. Saastunud toidu ja joogiga (salmonelloos) 3. Siirutajad - puukborrelioos. 4. Otsene kontakt haigega (leepra e. pidalitõbi) Kahjustuvad organsüsteemid : 1. Nahk - leepra, akne, siberi katk, "roos". 2. Hingamisteed - tuberkuloos, läkaköha, difteeria, kopsupõletik, angiin, kopsukatk. 3. Seedekulgla - Salmonelloos, düsenteeria, koolera, tüüfus. 4. Närvisüsteem - borrelioos, teetanus, botulism, bakteriaalne meningiit. 5. Suguelundid - süüfilis, gonorröa. 6. Lihased - "lihasööja bakter" Kaitse bakterhaiguste vastu : 1. terviklikud biobarjäärid. 2. ebasobiv keskkond(happeline mao sisu ja happeline nahk) 3. Normaalne mikrofloora. 4. Antikehad. 5. Õgirakud e. fagotsüüdid. Bakterite kasutamine inimese poolt : a) toiduainete tööstus - Jogurt, juust, hapukoor, äädikas, hapendatud toiduained. b) Meditsiin - Antibiootikumid(aktinomütseedid), hormoonide ja vitamiinide tootmine. c) Põllumajandus - biotõrje, bakterväetised(liblikõieliste[hernes] kasvatamine),
Suurem subühik- oma spetsiifiline rRNA. 23S rRNA- suurem kui 16S rRNA. Bakterite nimetused Soolekepike (Escherichia coli) Heinapisik (Bacillus subtilis) Kochi kepike (tuberkulooskitekitaja; Mycobacterium tuberculosis) Hellusebakter (Lactobacillus fermentum ME3) Kooleratekitaja (kooleravibrioon, Vibrio cholerae) Botulismitekitaja (Clostridium botulinum) Düsenteeriatekitaja (Shigella dysentheriae) Gonokokk (gonorröatekitaja; Neisseria gonorrhoeae) Lihasööja bakter (Streptococcus pyogenes) Nimetus tekitatakse avastaja järgi/bakteri omaduste põhjal. (Pasteurella- Pasteur, Planctomyces- plankton (hõljum) + seen (pungus)) Thiothrix- niite moodustab bakter, rakkudesse ladestuvad väävliterad. Thiomargarita- väävel+pärlikujuline. Suurimate mõõtmetega bakter. Ectothiorhodospira halophila phila- meeldib halo- sool ecto- välis- thio- väävel rhodo- punane spira- spiraalne Bakterite suurus- mõni mikromeeter
Inimene ja bakterid Bakterhaigused Nakkusviisid samad, mis viirushaigustel. 1.) Nahk akne, pidalitõbi (leepra), siberi katk (nahavorm) 2.) Närvisüsteem botulism, teetanus, bakteriaalne meningiit 3.) Hingamisteed tuberkuloos, difteeria, bakteriaalne kopsupõletik 4.) Seedekulgla kaaries, bakteriaalne düsenteeria, koolera, tüüfus 5.) Suguelundid klamüüdia, gonorröa, süüfilis 6.) Lihased lihasööja bakter, teetanus, 7.) Veri sepsis ehk veremürgitus (2/3 sepsisehaigetest sureb ka haiglas) Loomulik kaitse bakterhaiguste vastu Samad kaitsevõimalused, mis viirushaiguste vastu, lisandub normaalsete mikroobikoosluste mõju Immuunsüsteemi stimuleerimine Elupaikade hõivamine Tõvestavate bakterite otsene hävitamine keemiliste ühenditega: Piimhape Vesinikperoksiid Tsükliline glutamiinhape
annaabi.ee 
