tähelepanu kkkahjustuste ennetamisele 2. Gen. Kkkahjustuste väktimine ja vastavate ettevaatusabinõude rakendamine, kk kõigi komponentide ja tegurite kaitse, senise haldusõigusliku regulatsiooni täiendamine, maj. Stiimulid ja antistiimulid 3. Gen kk teabe kättesaadavus üldsusele ja osalemine keskkonnaasjade otsustamises (Ahrusi konventsioon)Isiklik dimensioon. Turumehhanismid (leiblid) Ühenduse keskkonnaprogrammid Poliitilise iseloomuga dokumendid, kus liikmesriigiddemonstreerivad oma valmisolekut teatud kkmeetmete rakendamiseks (arengusuunad, juhtnöörid, Ühenduse keskkonnaprogrammid I kkprogramm 1973-1976 II kkprogramm 1977-1981 III kkprogramm 1983-1986 IV kkprogramm 1987-1992 V kkprogramm 1992-2000 VI kkprogramm 2001-2008 I keskkonnaprogramm EÜ keskkonnapoliitika eesmärgid saastuse ja muude keskkonnahäiringute vältimine ja vähendamine loodusliku tasakaalu
koostööpartnereid seda suurem on maailma mõjutus, teatud aja tagant on konverentsid: ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsid: Stockholmis (1972) Rio de Janeiros (1992) Johannesburg (2002) Rio de Janeiro, Rio +20 (2012) PK. IV keskkonnaõigus on tihe seos EL seadustega- majandus, sotsiaal ja keskkond peavad olema omavahel tihedalt seotud. Seadused peavad olema ranged, et ei tekiks illegaalset äri jne. Riikide oamvahelised keskkonnaprogrammid- „Natura 2000“- kliimamuutustega seaotud probleemid. Või siis pikem visioon „ Hea elu maakeral aastal 2050“. Keskkonnaprogrammide eesmärgid : Looduskapital (BMK ja ökosüsteemiteenused) 2. Ressursitõhus, jätkusuutlik ning konkurentsivõimeline majandus (CO2) 3. Inimese tervis ja heaolu 4. Õigusaktid ja kasu 5. Teadus kui keskkonnapoliitika tõendusbaas 6. Jätkusuutlikud investeeringud ja õiglased hinnad 7. Integreerimine – keskkonna lõimimine ja poliitika sidusus 8
riikide keskkonnale EÜ raames rakendatav keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve ning sellega vältima kahjulikke tagajärgi nende riikidele Selge ei perspektiivne kontseptsioon ning kaasa aitama rahvusvaheliste keskkonnakaitsemeetmete elluviimisele Tuleb tõsta keskkonnalast teadlikust Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liige omapära Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema kordineeritud Parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada 11. Defineeri mõisted 1. GMO- geneetiliselt muundatud organism. GMO-taimedele on sisendatud geen, mida nad looduslikult omastada ei saaks. 2. Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise,
säästvat arengut üksinda. Alates 1970-ndatest on vastu võetud direktiive ja regulatsioone. Peamised regul. Vajavad valdkonnad on loomastiku- ja taimestiku kaitse ja mürareostus ja jäätmekorraldus. Keskkonnapoliitika põhiprintsiibid on: 1) ennetav, 2) saaastaja maksab, 3)keskkonna reostus lahendada selle tekkekohas 4) probleemi lahendab see omavalitsus kelle piirkonda probleem jääb 5) ettevaatuspõhimõte kui ei olda piisavalt kindlad ohutuses ja lükata see edasi tulevikku. EL- i keskkonnaprogrammid võetakse vastu resolutsioonina. EL-i keskkonnaprogramm ei ole siduv dokument, vaid poliitiline raamkokkulepe, mis määrab ära keskk. Poliitika üldsuunad järgnevaks perioodiks. EL-i 11 keskkonnapoliitika põhimõtet: 1. ennetamisprintsiip,2. ettevaatusprintsiip, 3.vältimisprintsiip,4.teadustöö keskkonna hüvanguks, 5. saastaja maksab põhimõte, 6. piiriületava kahju vältimise põhimõte, 7. vältida kahjulike ainete transportimist arengumaadesse, 8.koostöö
7. Liikmesriikide keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve 8. EL ja tema liikmesmaad peavad vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu edendama rahvusvahelist ja ülemaailmset keskkonnakaitset 9. Keskkonnakaitse on iga inimese hool ja seepärast on vajalik rahva haritus 10. Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades reostuse liiki, vajalikke abinõusid ja kaitsvat geograafilist piirkonda 11. Riikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud, EL- siseselt mitte isolatsioonis tehtud pikaajaliste kontseptsioonide ja strateegia alusel. Euroopa Liidu looduspoliitika on põhiliselt ülesehitatud kahele direktiivile: 1. Linnuderektiiv loodulik linnustiku kaitse. Võeti vastu 1979 ja selle eesmärgiks on kõikide looduslike liikide kaitse EL liikmesriikides 2. Loomadirektiiv looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
mitteverbaalne suhtlemine, sh efektiivne kuulamine ja kehakeel 3) probleemide lahendamise ja konfliktideta toimetuleku oskused 4) kiire orienteerumine situatsioonides ja rollitaju 5) läbirääkimis- ning esitlustehnikate ja -võtete valdamine, kirjalik ja suuline väljendus- ja esitlemisoskused 6) insenerivaldkonna / eriala terminoloogia tundmine. Loodusteaduste ja keskkonnakaitse alused 1) Eesti keskkonnastrateegia, -juhtimissüsteem ja keskkonnaprogrammid ning rakenduskorraldus transpordi majandussektori (veondusliikide) arengutöödes 2) keskkonnastandardid keskkonnakorralduse ning kvaliteedi- ja jäätmestandardid Kvaliteedijuhtimise alused 1) organisatsiooni, ettevõtte kvalifikatsioonisüsteem 2) kvaliteedikorralduse (töökindluse) standardite väljatöötamine ja rakendamine. Säästva transpordi ja jätkusuutlik arendustöö korraldus
õiguse aluseid ja eesmärke, võtta keskkonnaalaseid otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega) Pärast Amsterdami lepingut (EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse: Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset, Tasakaalustatud ja säästev areng, Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine, Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine Ühenduse keskkonnaprogrammid: Poliitilise iseloomuga dokumendid, kus liikmesriigiddemonstreerivad oma valmisolekut teatud kkmeetmete rakendamiseks (arengusuunad, juhtnöörid jms) I ja VI keskkonnaprogramm: I KKP kolm peamist tegevussuunda: tegevused keskkonna saastamise ja muude keskkonnahäiringute vältimiseks ja vähendamiseks, tegevused keskkonnakvaliteedi tõstmiseks, tegevused, mis on vajalikud koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega.
tsiviilotstarbeliseks muutumine. Kõik komiteed, kellel ülesandeid antud valdkondades, toetavad oma töö ettevalmistamisel ja jätkamisel liikmesriikide vahel saavutatud konsensuse osas rahvusvahelises ametkonnas ja rahvusvahelise sõjaväestaabi asjakohaste osakondade poolt tehtud tööle. NATO on ka oma liikmesriikide ja partnerriikide vahelise tiheda koostöö foorumis sellistes asjades nagu tegevuse planeerimine tsiviilõnnetuste puhul, katastroofiabi ning teaduse- ja keskkonnaprogrammid. NATO juhib ka mitut tähtsat rahvusvahelist vahetusprogrammi, mis puuduutavad NATO ja tema partnerriikide huvitavaid teadus- ja keskkonnaprobleeme. Nende programmide kaudu teatatakse kõrgetasemelist teaduslikku uurimistööd, soodustatakse riikide teadus- ja tehnoloogiaresursside arendamist ning muudetakse rahvusvahelise koostöö tegemise kaudu võimalikuks kulutuste vähendamine. 2 1 Lord Robertson, Arusaamine uuest NATOst: tutvustamine partneritele. 2002, lk 3.
Ohtlike ainetele + mootorsõidukitele hakati tähelepanu pöörama · 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) Esimene keskkonnprogramm võeti vastu palju direktiive · Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993) Sätestati keskkonnapoliitika eesmärgid ja prinsiibid · Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika aluseid ja eesmärke · Pärast Amsterdami lepingut. Täpsustavate sätete lülitamine lepingusse Ühenduse keskkonnaprogrammid. I kkprogramm 1973-1976 II kkprogramm 1977-1981 III kkprogramm 1983-1986 IV kkprogramm 1987-1992 V kkprogramm 1992-2000 VI kkprogramm 2001-2008 I keskkonnaprogramm.(1973-76) EÜ keskkonnapoliitika eesmärgid saastuse ja muude keskkonnahäiringute vältimine ja vähendamine loodusliku tasakaalu kahjustava looduskautuse vältimine keskkonnakaalutluste lülitamine planeeringutesse ühendusvälise KKP edendamine 3 peamist tegevussuunda:
• EÜ raames rakendatav keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve ning sellega vältima kahjulikke tagajärgi nende riikidele • EÜ keskkonnapoliitika peab põhinema selgel ja perspektiive silmaspidaval kontseptsioonil ning kaasa aitama rahvusvaheliste keskkonnakaitsemeetmete elluviimisele • Tuleb tõsta keskkonnaalast teadlikust • Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liigi omapära • Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud Keskkonnapoliitika Eestis. Eesti KK-strateegia: Igaüks on kohustatud säästma keskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Keskkonnastrateegia põhiprintsiibid: Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus otsuste tegemisel, keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse; looduskeskkonna kui ühtse tervikliku
o EL ja tema liikmesmaad peavad vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu edendama rahvusvahelist ja ülemaailmset keskkonnakaitset. o Keskkonnakaitse on iga inimese hool ja seepärast on vajalik rahva haritus. o Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades reostuse liiki, vajalikke abinõusid ja kaitstavat geograafilist piirkonda. o Riikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud, EL-siseselt, mitte isolatsioonis tehtud pikaajaliste kontseptsioonide ja strateegia alusel · Looduskaitse Euroopa Liidus. o Euroopa Liidu looduskaitse poliitika on üles ehitatud peamiselt kahele direktiivile: direktiiv 79/409/EEC loodusliku linnustiku kaitseste. linnudirektiiv (ingl. k. BirdsDirective) direktiiv 92/43/EEC looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja
7. Liikmesriikide keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve 8. EL ja tema liikmesmaad peavad vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu edendama rahvusvahelist ja ülemaailmset keskkonnakaitset 9. Keskkonnakaitse on iga inimese hool ja seepärast on vajalik rahva haritus 10. Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades reostuse liiki, vajalikke abinõusid ja kaitsvat geograafilist piirkonda 11. Riikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud, EL- siseselt mitte isolatsioonis tehtud pikaajaliste kontseptsioonide ja strateegia alusel. Euroopa Liidu looduspoliitika on põhiliselt ülesehitatud kahele direktiivile: 1. Linnuderektiiv – loodulik linnustiku kaitse. Võeti vastu 1979 ja selle eesmärgiks on kõikide looduslike liikide kaitse EL liikmesriikides 2. Loomadirektiiv – looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse.
25 5. Saastaja maksab printsiip. 6. Ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale. 9. Tuleb tõsta keskkonnaalast teadlikust. 10. Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liigi omapära. 11. Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud. Keskkonnaõiguse taotlused: Keskkonnaõiguse kehetala peab hõlmama kõiki keskkonnaelemente. Paljud keskkonnaprobleemid on ulatusliku mõjuga (regionaalne, globaalne) ja eeldavad paljude riikide ühisaktsioone. Euroopa Ühenduse VII keskkonnaprogramm „ Hea elu maakera võimaluste piires”. Esmatähtsad eesmärgid 2020. aastaks: kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali;
Vältida looduskasutust, mis võib kahjustada looduslikku tasakaalu EÜ raames, teaduse ja tehnoloogia taseme tõstmine „Saastaja maksab“ printsiibi rakendamine Üks riik ei tohi oma tegevusega saastata teist riiki EÜ peab arvesse võtma arengumaasid EÜ keskkonnaprintsiibid peavad olema selged ja aitama rahvusvahelist keskkonnakaitset Rahva keskkonnaalase teadmiste tõstmine Keskkonnaabinõusid kasutada vastavalt saastuse liigi omapärast Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud 2. Teine keskkonnaprogramm (1977-1981) Taaskinnitati esimeses programmis määratletud põhimõtted ja tegevused. Põhitähelepanu tegevustel, mille eesmärgiks oli saastuse ennetamine. 3. Kolmas keskonnaprogramm (1982-1986) Kolmas progaramm tugines esimeses kkprogrammis defineeritud põhimõtetele. Lisades neile uusi elemente , mis kajastavad kkpoliitika vahepealset arengut. Rõhutati, vajadust tagada kkmeetmete efektiivsus, hinnata tulusid, kulusid, arvestada
aluseid ja eesmärke, võtta keskkonnaalaseid otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega) Pärast Amsterdami lepingut (EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse: Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset, Tasakaalustatud ja säästev areng, Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine, Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine Ühenduse keskkonnaprogrammid: Poliitilise iseloomuga dokumendid, kus liikmesriigiddemonstreerivad oma valmisolekut teatud kkmeetmete rakendamiseks (arengusuunad, juhtnöörid jms) I ja VI keskkonnaprogramm: I KKP kolm peamist tegevussuunda: tegevused keskkonna saastamise ja muude keskkonnahäiringute vältimiseks ja vähendamiseks, tegevused keskkonnakvaliteedi tõstmiseks, tegevused, mis on vajalikud koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega.
aluseid ja eesmärke, võtta keskkonnaalaseid otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega) Pärast Amsterdami lepingut (EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse: Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset, Tasakaalustatud ja säästev areng, Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine, Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine Ühenduse keskkonnaprogrammid: Poliitilise iseloomuga dokumendid, kus liikmesriigiddemonstreerivad oma valmisolekut teatud kkmeetmete rakendamiseks (arengusuunad, juhtnöörid jms) I ja VI keskkonnaprogramm: I KKP kolm peamist tegevussuunda: tegevused keskkonna saastamise ja muude keskkonnahäiringute vältimiseks ja vähendamiseks, tegevused keskkonnakvaliteedi tõstmiseks, tegevused, mis on vajalikud koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega.
7. Liikmesriikide keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve. 8. EL ja tema liikmesmaad peavad vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu edendama rahvusvahelist ja ülemaailmset keskkonnakaitset. 9. Keskkonnakaitse on iga inimese hool ja seepärast on vajalik rahva haritus. 10. Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades reostuse liiki, vajalikke abinõusid ja kaitstavat geograafilist piirkonda. 11. Riikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud, EL-siseselt, mitte isolatsioonis tehtud pikaajaliste kontseptsioonide ja strateegia alusel. Euroopa Liit ja keskkond Linnudirektiiv Linnudirektiiv 79/409 : eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ning neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. EL kandidaatriigil on õigus esitada omalt poolt ettepanekuid nimekirjade täiendamiseks
kes peavad määratud ajaks vastavad muudatused olemasolevatesse seadustesse sisse viima. • Otsused on siduvad üksikisikutele, ettevõtetele, ühenduse institutsioonidele või liikmesriikidele sõltuvalt sellest, kellele need on suunatud. • Soovitus kajastab liidu nägemust meetmetest, mis on vajalikud mingi eesmärgi saavutamiseks. • Arvamus esitab liidu vaateid mingile küsimusele, kuid ei pruugi soovitada mingeid tegevusi. Ühenduse keskkonnaprogrammid • Poliitilise iseloomuga dokumendid, kus liikmesriigid demonstreerivad oma valmisolekut teatud keskkonnameetmete rakendamiseks (arengusuunad, juhtnöörid), kuid ei seo ennast otseste sellealaste õiguslike kohustustega • Sõnastus üldine – määratletud on üldised arengusuunad I keskkonnaprogramm (1973-1976) • EÜ keskkonnapoliitika eesmärgid • saastuse ja muude keskkonnahäiringute vältimine ja vähendamine • loodusliku tasakaalu kahjustava looduskasutuse vältimine
7. Liikmesriikide keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve. 8. EL ja tema liikmesmaad peavad vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu edendama rahvusvahelist ja ülemaailmset keskkonnakaitset. 9. Keskkonnakaitse on iga inimese hool ja seepärast on vajalik rahva haritus. 10. Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades reostuse liiki, vajalikke abinõusid ja kaitstavat geograafilist piirkonda. 11. Riikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud, EL-siseselt, mitte isolatsioonis tehtud pikaajaliste kontseptsioonide ja strateegia alusel. LOODUSKAITSE EUROOPA LIIDUS Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika on üles ehitatud peamiselt kahele direktiivile: 1. Linnudirektiiv loodusliku linnustiku kaitsest. 2. Loodusdirektiiv looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku. Need kaks direktiivi moodustavad seadusandliku raamistiku EL looduslike liikide ja elupaikade säilitamiseks ning kaitseks.
o EÜ keskkonnapoliitika peab põhinema selgel ja perspektiive silmaspidaval kontseptsioonil ning kaasa aitama rahvusvaheliste keskkonnakaitsemeetmete elluviimisele o tuleb tõsta keskkonnaalast teadlikkus o keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liigi omapära o liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud Euroopa Liidu seadusandluse kategooriad: o määrus o direktiiv o otsus o soovitused KESKKONNAPOLIITIKA EESTIS keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava, omavaheline seos: o Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 rakendusplaan o juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21 põhimõtetest o arvestab mitmete teiste arengukavadega (nt
keskkonnakaitse. „Näiteks Eestil on eraldi kahepoolsed piiriülest keskkonnamõju hindamist käsitlevad kokkulepped Läti ja Soomega,“ lisas Tammemäe. Näiteks on Eesti osalenud Soome uue tuumaelektrijaama ja teiste naaberriikide tuumaenergiaalaste projektide piiriülese keskkonnamõju hindamises. 100. Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng. Ühenduse keskkonnaprogrammid. I ja VI keskkonnaprogramm Kokku oli 5 arenguperioodi: Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani (Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust, Tähelepanu all eelkõige liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine, Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine) 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) (EÜ esimene
7. Liikmesriikide keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve. 8. EL ja tema liikmesmaad peavad vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu edendama rahvusvahelist ja ülemaailmset keskkonnakaitset. 9. Keskkonnakaitse on iga inimese hool ja seepärast on vajalik rahva haritus. 10. Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades reostuse liiki, vajalikke abinõusid ja kaitstavat geograafilist piirkonda. 11. Riikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud, EL-siseselt, mitte isolatsioonis tehtud pikaajaliste kontseptsioonide ja strateegia alusel. Euroopa Liit ja keskkond Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika on üles ehitatud peamiselt kahele direktiivile: 1. direktiiv 79/409/EEC loodusliku linnustiku kaitsest e. linnudirektiiv (ingl. k. Birds Directive) ja 2. direktiiv 92/43/EEC looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsest e. loodusdirektiiv (ingl. k
annaabi.ee 
