Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õigusõpetus infotehnoloogidele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maakohus, ringkonnakohus, maakohtu, maakohtud, halduskohtud, halduskohus, millisesse, lahendavad, kige, madalamasse, prnu, millisest, kohtuastmest, kohtumenetlus, esimesest, kinnistusosakond, arutab1. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse (kõige madalamasse astmesse)? Eesti kohtusüsteemi I astmesse kuuluvad Maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) ja Halduskohtud (Tallinna, Tartu). 2. Millised kohtud kuuluvad kohtusüsteemi II astmesse? Kohtusüsteemi II astmesse kuuluvad Ringkonnakohtud (Tallinna ja Tartu). 3. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Kohtumenetlus algab I astme kohtutest. 4. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? I asteme kohtu peale on võimalik kaebus esitada Ringkonnakohtusse. 5. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? II astme kohtu otsuse peale on võimalik kaebus esitada Riigikohtusse. 6. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Kinnistusosakond asub Maakohtute juures. 7. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud?
Kodutöö 1 Kohtute seadus 1. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse (kõige madalamasse astmesse)? Vastus: I astmesse Eesti kohtusüsteemi kuuluvad maa- ja linnakohtud ning halduskohtud. 2. Millised kohtud kuuluvad kohtusüsteemi II astmesse? Vastus: Eesti kohtusüsteemi II astmesse kuuluvad ringkonnakohtud. 3. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Vastus: Kohtumenetlus algab I astme kohtutest. 4. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Vastus: Esitada kaebuse I astme kohtu peale saab teha ringkonnakohtusse. 5. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Vastus: Esitada kaebuse II astme kohtu otsuse peale saab teha riigikohtusse. 6. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Vastus: Kinnistusosakond asub maa- ja linnakohtudes. 7. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud?
Kohtute seadus, vastused 1. Eesti kohtussüsteemi esimesse astmesse kuuluvad maakohtud(Harju, Viru, Tartu, Pärnu) ja halduskohtud(Tartu, Tallinn). 2. Eesti kohtussüsteemi teise astmesse kuuluvad Ringkonnakohtud(Tallinn, Tartu). 3. Kohtumenetlus algab esimesest kohtuastmest. 4. Esimese astme kohtu peale on võimalik kaebus esitada Ringkonnakohtusse. 5. Teise astme kohtu otsuse peale on võimalik esitada kaebus Riigikohtusse. 6. Kinnistusosakond asub Tartu Maakohtu juures. 7. Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil, kriminaal ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 8. Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse.
Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu. Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Maakohtud Harju, Pärnu,Tartu ja Viru maakohus. Halduskohtud Tallinna ja Tartu halduskohtud, millel 4 kohtumaja(Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi) Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? II astesse ringkonnakohtud Tallinnas ja Tartus. III astmesse Riigikohus Tartus. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu lahendi peale? Ringkonnakohtusse Tallinnas ja Tartus. Millisesse kohtusse esitatakse kassatsioonikaebus? Riigikohtusse
TTO3160 Õigusõpetus 1.10.2012 Iseseisev töö 1. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. 2. Millised kohtud kuuluvad II astmesse? Ringkonnakohtud on teise astme kohtud. 3. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus esimese astme kohtu lahendi peale? Ringkonnakohtud vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 4. Millisesse kohtusse esitatakse kassatsioonikaebusi? Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. 5. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maa- ja linnakohtud 6. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohtus arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik,
karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus Rahaline karistus Vangistus 37. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Arest Rahatrahv Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 38. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse (kõige madalamasse astmesse? Maakohtud (Harju, Pärnu, Tartu, Viru) ja halduskohtud (Tallinn, Tartu/ kohtumajad on aga Tartus, Tallinnas, Jõhvis ja Pärnus) 39. Millised kohtud kuuluvad kohtusüsteemi II astmesse? Ringkonnakohtud (Tallinn, Tartu) 40. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Kohtumenetlus algab I kohtuastmest 41. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Ringkonnakohtusse 42. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Riigikohtusse 43
Õigusõpetus 1.Eesti maakohtud: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus. 2. Harju maakohtu kohtupiirkond on Harju maakond. 3. Kinnistusosakond asub maakohtus. Kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. 4. Registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. 5. Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 6.Halduskohtud Eestis on: Tallinna Halduskohus jaTartu Halduskohus. 7. Eesti kohtusüsteemi I astme kohtud on halduskohus, maakohus. 8. Eesti kohtusüsteemi II astme kohus on ringkonnakohus. 9. Eesti kohtusüsteemi III astme kohus on riigikohus. 10. Rahvakohtuniku funktsioon kohtumõistmises: (1) Rahvakohtunik osaleb
kolmeaastast last. Kui lõpeb majanduslikel põhjustel, siis maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Hüvitist ei maksta, kui tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu. 26. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Eesti kohtusüsteemi I astmesse kuuluvad Maa- ja Halduskohtud. Need on Harju Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus, Tallinna Halduskohus ning Tartu Halduskohus. 27. Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? Kohtusüsteemi II astmesse kuuluvad Ringkonnakohtud. Nendeks on Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Rinngkonnakohus ja III astmesse kuulub Riigikohus. 28. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohtud arutavad/lahendavad lahendavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. 29. Milliseid kohtuasju arutavad halduskohtud?
Ka tänapäeval rõhutatakse, et kohtuvõim peab olema iseseisev, mis on demokraatia tunnus. Demokraatlikus riigis kasutatakse tavaliselt mitmeastmelist süsteemil, st kohtuasja võib edasikaevata kui lahend ei rahulda. Aastal 2006 ühendati Eestis kohtuid, kuid lubati, et senised kohtud jätkavad tegutsemist uute kohtuasutuste kohtumajadena, st ühtki kohtumaja ei suleta ning teenuse kättesaadavus ei vähene. 1. jaanuaril 2006 ühendati 16 maa- ja linnakohut neljaks maakohtuks (Harju maakohus 66 kohtunikku, Viru maakohus 30 kohtunikku, Pärnu maakohus 22 kohtunikku, Tartu maakohus 35 kohtunikku). Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakondades peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit
nimetatavas ametis. 16.03.2010 halduskorraldus 4 Põhiseaduse § 148 · Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; 2) ringkonnakohtutest; 3) Riigikohtust. · Erikohtute loomise mõnda liiki kohtuasjade jaoks sätestab seadus. · Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud. 16.03.2010 halduskorraldus 5 Põhiseaduse § 149 · Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. · Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. · Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. 16.03.2010 halduskorraldus 6 2 16.03.2010
Milline on etteteatamistähtaeg ja töösuhte lõpetamise hüvitis? Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Peab ette teatama ja hüvitist maksma. 28. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohus ja Halduskohus. 29. Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? Ringkonnakohus ja Riigikohus. 30. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 31. Milliseid kohtuasju arutavad halduskohtud? Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Teeb ka muid
Milline on etteteatamistähtaeg ja töösuhte lõpetamise hüvitis? Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Peab ette teatama ja hüvitist maksma. 28. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohus ja Halduskohus. 29. Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? Ringkonnakohus ja Riigikohus. 30. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 31. Milliseid kohtuasju arutavad halduskohtud? Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Teeb ka muid
isikud)) füüsiline isik - eraisik juriidiline isik - varaliselt iseseisev, maksukohustusi ise kandev asutus, organisatsioon Kohtusüsteemi funktsioonid õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustamine kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: III aste: Riigikohus II aste: Ringkonnakohus I aste: Maakohtud ning halduskohtud Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohtus on 66 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Viru Maakohtus on 30 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Pärnu Maakohtus on 22 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt:
seonduva. Kohtumenetlust, s.t korda, mille alusel toimub kohtus õigusemõistmine, reguleerivad vastavad menetlusseadustikud: kriminaalmenetluse seadustik tsiviilkohtumenetluse seadustik halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus PS § 148 kohaselt on Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviilja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; 2) I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 3) II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna;
vastavalt põhiseadusele peab moodustama ühtse kohtusüsteemi. Vabariigi kohtute ülesehitust, kohtute juhtimist, kohtute arvu, kohtunike sotsiaalseid tagatisi jms kohtute tegevusega seonduvaid küsimusi reguleerib kohtute seadus. Kohtumenetlus ning asjaajamine toimub kohtus eesti keeles ning kohtumenetluse seadustes sätestatud juhtudel ka muus keeles (Kiris 2009). Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: I. Maa- ja linnkohtud ning halduskohtud II. Ringkonnakohtud III. Riigikohus Eesti Vabariigis on 4 maakohut: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, kes kõik arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ning 2 halduskohut: Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, kes arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Eestis on 2 ringkonnakohut milleks on Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, kes arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna. Riigikohus on kui kõrgeim
3. Monopoolsus - ainult kohtutel on õigus mõista õigust 4. Obligatoorsus - kohtutel on kohustus mõista õigust, millest ei tohi subjektiivsetel kaalutlustel loobuda. 5. Sõltumatus - kohus peab olema vabastatud igasugustest välismõjudest. Sellest tulenevad kohtuniku ametikohaga seotud garantiid (ametikoha eluaegsus, ameti ühitamatus teise ametikohaga jne). Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni (jõustumata kohtuotsuste peale edasikaebamine) korras. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Kohtuniku sõltumatuse põhitagatised Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Kohtuniku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsuse alusel.
Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes uotsusega. Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis. Kohtukohtnike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. 1 Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra sätestab seadus. Esinduse, kaitse, riikliku süüdistuse ja seaduslikkuse järelevalve korralduse kohtumenetluses sätestab seadus
Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes uotsusega. Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis. Kohtukohtnike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. 1 Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra sätestab seadus. Esinduse, kaitse, riikliku süüdistuse ja seaduslikkuse järelevalve korralduse kohtumenetluses sätestab seadus
Eesti kohtusüsteem ja kohtute tegevus Eestis mõistab õigust ainult kohus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Kohtumõistmist korraldavad kohtunikud, kelle nimetab ametisse Vabariigi President. Kohtunikuks saavad kandideerida juriidilise kõrgharidusega inimesed. Kohtunikuamet on eluaegne. Esimese astme moodustavad maakohtud ning halduskohtud. Maakohtud arutavad tsiviilhagisid ja kriminaalasju. Halduskohtutes arutatakse seevastu riigi ja kodaniku vahelisi konflikte. Maakohtuid on neli: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu maakohus. Halduskohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu halduskohus. Teiseks astmeks on ringkonnakohtus. Ringkonnakohtud vaatavad läbi esimese astme kohtuotsustele esitatud edasikaebusi. Ringkonnakohtus uusi kohtuasju ei algatata. Ringkonnakohtud asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Kui kaebaja (apellant) pole
Eesti Vabariigi kohtusüsteem Kodanikuõpetus 9. klass Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: I. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud II. Ringkonnakohtud III. Riigikohus Maa- ja linnakohtud Esimese astme kohtud Eestis on 3 linna- ja 15 maakohut Kokku 151 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul Maa- ja linnakohtud · Kohtla-Järve · Põlva Maakohus Linnakohus · Pärnu Maakohus · Narva Linnakohus · Pärnu Maakohus · Tallinna Linnakohus · Rapla Maakohus · Harju Maakohus · Hiiu Maakohus · Saare Maakohus · Ida-Viru Maakohus · Tartu Maakohus · Jõgeva Maakohus · Valga Maakohus · Järva Maakohus · Viljandi Maakohus · Lääne-Viru Maakohus · Võru Maakohus Halduskohtud
kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. NT: Tegevuse ümberkorraldamine; Tegevuse lõpetamine Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud. Hädakaitseseisund;Hädaseisund; Kohustuste kollisioon; Eksimus teo toimepanemisel; Muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu 26) Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Maakohtud – Harju, Pärnu,Tartu ja Viru maakohus. Halduskohtud – Tallinna ja Tartu halduskohtud, millel 4 kohtumaja(Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi) 27) Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? II astesse ringkonnakohtud Tallinnas ja Tartus. III astmesse Riigikohus Tartus. 28) Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud ? Maakohtus arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse
võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Kasutatakse majandus- ja kutsetegevuses Garantii on põhilepingust sõltumatu kohustus Lõpeb: Kokkulepitud rahasumma maksmisel, Tähtaja möödumisel, Võlausaldaja loobumisel 18. Mida peetakse kinnistusosakonnas ja millise kohtu juures see asub Peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit, asub maakohtus. 19 Milliseid kohtuasja liike arutavad maakohtud : tsiviil- ja kriminaalasju 20 Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse-maakohtud: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus Halduskohtud: Tartu ja Tallinna Halduskohus 21 Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi II astmesse- ringkonnakohtud: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus (apellatsioonikohtuna arutavad tsiviil, kriminaal ja haldus asju ) 22 Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi III astmesse: riigikohus: Tartu Riigikohus 23
võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise aja ; 8). Kedagi ei tohi teist korda süüdi mõista, kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. 4. Kohtusüsteemi üldiseloomustus. Kohtu astmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal). Kohtualluvus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus: 1). Riigikohus (põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus); 2). Ringkonnakohus (arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna); 3). Maakohtud (mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas.), halduskohtud (mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju). Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale.
Eesti on näiteks Germaani õigusperekonnast Rootsi aga hoopis Kontinentaal-Euroopa õigusperekonnast. Sarnane süsteem on seega Eestil Austria, sveitsi ja Saksamaaga. Rootsi õigussüsteem sarnaneb Soome ja Prantsusmaa õigussüsteemiga. Lähemalt uuringi Rootsi ja Eesti kohtusüsteemide erisusi ja sarnasusi. Rootsi konstitutsioon on ette näinud kahe kohtu moodustamise. Nendeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen), mis on kõrgeima üldjurisdiktsiooniga kohus ja Kõrgeim Halduskohus (Regeringsratten), mis tegeleb 4 apellatsiooniastme kohtu haldusasjade lõppastmes läbivaatamisega ja asub Stockholmis. Kõigi ülejäänud kohtute moodustamise sätestavad konstitutsioonist madalamal seisvad seadused. Eestis on põhiseaduses §148-s sätestatud, et Eesti kohtusüsteem koosneb maa-ja linnakohtutest, ringkonnakohtutest ja Riigikohtust. Kohtute konkreetse moodustamise sätestab Kohutute seadus, mis võeti vastu 19.06.2002 ja mille viimane redaktsioon jõustus 01.04.2011.
EESTI KOHTUKORRALDUS 1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja korraldus: Eesti kohtusüsteemi moodustavad: · Maakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas Harju, Viru, Pärnu, Tartu Maakohus. · Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna halduasju Tartu, Tallinna Halduskohus. · Ringkonnakohtud arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikkohtuna Tallinna, Tartu ringkonnakohus. · Riigikohus kõige kõrgem kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbiviiv kohus. 2. Keda võib nimetada ja kelle poolt (rahva)kohtunikuks: Kohtunikuks võib nimetada isikut, kes on: · EV kodanik, · Omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või samaväärne kõrgharidustunnistus saadud välismaal, · Oskab eesti keelt, · Kõlbeliste omadustega,
Miks on vaja kohtuid? - Inimeste vaheliste vaidluste lahendamine - Seaduserikkujatele karistuse määramine Demokraatliku riigikohtusüsteem on mitmeastmeline - kui langetatud kohtuotsus üht või mõlemat osapoolt ei rahulda siis võib ta otsuse edasi kaevata kõrge astme kohtusse - Vähendab kohtu eksimise võimalust III astme Riigikohus (Tartus, toomemäel) II astme Ringkonna kohtud (Tallinna Ringkonna, Tartu Ringkonna) I astme Maakohtud (Harju, Pärnu, Tartu, Viru), Halduskohtud (Tallinna, Tartu) Maakohus · Arutab kriminaalasju ja tsiviilasju · Kriminaalasi kohtumõistmine arvatava kurjategija üle · Tsiviilasi eraosaliste vaheline kohtuvaidlus · Advokaat kriminaal menetluses -> Kaitseb süüdistatavat; tsiviil/haldus menetluse -> Esindada klienti · Prokurör kriminaalasjas riiklik süüdistaja Halduskohus · Arutab haldusasju kodaniku ja riigi(KOV) vaheline vaidlus
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos riigiga. Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohutstusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahe kujuneb poliitilise süsteemi ehk organisatsiooni kaudu. Demokraatlikus ühiskonnas kuuluvad poliitilisse süsteemi mitmed elanikkinna organisatsioonid, mis tegelevad ühiskonna juhtimisega. (erakonnad, ametiühingud, noorsoo-organisatsioonid, usuühingud) Need org-d vahendavad oma tahet riigi seadusandlikku organisse – parlamenti. Parlemendis summeruvad need tahted riigi tahteks, mis vormistatakse seadusena. Mida demokraatlikum on riik, seda rohkem vastab seaduses sätestatud riigi tahe kogu elanikkonna huve väljendavale üldisele tahtele. Riigi tahe vastab ka enamuse arusaamadele moraalist, vabadusest ja võrdsusest. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavu
muudeti põhikirja, valiti uus juhatus ja selle esimees. Kas hagi on lubatav? PS § 15 õigus kohtusse pöörduda. Seadustes pannakse paika kord, mida järgides selle õiguse kasutamine on võimalik. Erakond on sisuliselt MTÜ, teda eritab teistest tema eesmärk ja konkreetsem reguleeritus. MTÜS § 24 lg 1 (3 kuu jooksul). hagi alusel. Jah, hagi on lubatav. Kas see on hagi- või hagita menetlus? TsMS § 475 lg 1 ei ole nimetatud st on küll. 3. Maakohus avas kohtuistungi ja teatas, et arutusele tuleb H hagi K vastu. Seejärel kontrollis kohus, kes menetlusosalistest on istungile ilmunud. Kohal oli hageja. Kohus selgitas H-le tema õigusi menetluses. Samal hetkel sisenes advokaat Noor. Kohus kontrollis advokaat Noore volitusi, kes esitas kostja K antud volituse, mille kohaselt advokaat Noorel olid kõik protsessiõigused. Kohus küsis, kas võib menetlusega jätkata. Advokaat Noor palus selgitada
politsei- ja migratsiooni ametis, *taodelda ajutist elamisluba. Tööluba EL-i riikides vaja ei ole, kui oled EL-i kodanik. Sisenemisel EL-i, kui sa pole EL-i kodanik, siis sa vajad schengeni viisat (nt.venelased). Elamislubadel on kehtestatud iga-aastane piirarv, muidu tuleks suur immigrantide sissevool, mis võtaks ära lihttööd. Kohtuasutuste ül on seaduste tõlgendamine ja rakendamine ning erapooletu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. EESTI KOHTUSÜSTEEM I aste Maa- ja halduskohus: maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud (Tallinn, Tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, ka haldusõigusrikkumisi. II aste Ringkonnakohus: esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse(Tal, Tart), seejärel esimese astme kohtu otsus tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste Riigikohus: teise astme kohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtusse (Tartu)
sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil (PS § 21 lg 2) • Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras (PS §43) • Maakohtu kinnistusosakonas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit (KS § 15) • Maakohtu registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut (KS § 16) • Pärnu Maakohtus on maksekäsuosakond, kus menetletakse maksekäsu kiirmenetluse avaldusi (KS § 161 ) Õigusemõistmise põhiseaduslikud printsiibid • Kohtusse pöördumise õigus
1. Eesti Vabariigi Kohtusüsteem. Maakohtud: Harju,Pärnu,Tartu ja Viru Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Halduskohtud: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Ringkonnakohtud: Tallinnas ja Tartus Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonikaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Riigikohus: Riigikohtusse võib kassatsioonikaebuse esitada iga menetluseosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega. 2. Mis on hagi? Hagile esitatavad nõuded? Miks need nii kindlalt on nõutavad
A etteheidetega ei nõustu ja leiab, et probleemid on tekkinud B enda soovitud projektimuudatustest ja lisatöödest ning nõuab A-lt arve maksmist ja täiendavat tasu lisatööde eest. Poolte väitel on neil teineteise vastu miljonitesse küündivad nõuded, mida kohtuväliselt lahendada ei õnnestu. A on huvitatud vaidluse võimalikust kiirest lahendamisest. A arvates on maakohtusse pöördumine vaid aja ja raha raiskamine, kuna vaidlusalused summad on suured, riigilõivud kõrged, maakohtu kohtunikud olevat kuuldavasti ebapädevad ja pealegi on suur tõenäosus, et üks pooltest kaebab maakohtu otsuse nagunii edasi. Seetõttu otsustab A pöörduda hagiga B vastu hoopis asukohajärgsesse Tallinna Ringkonnakohtusse. HALDUSKOHTUSSE Kus tuleb vaidlus lahendada ja mida teeb ringkonnakohus? Tulenevalt TsKms § 9 lõikest 3 siis ei vaata ringkonnakohus asja enne läbi kui selle on läbi vaadanud maakohus (madalama astme kohus) Hagita menetlus §475? Maksekäsu kiirmenetlus §481? §321
Õigusnormide kogum on õigus.Õiglus on selle täiustamine mõtetega,mis meile parim ja kasulikum võiks olla. Õiguskaitsesüsteem Kohus kohtutäitur,Advokatuur notariaat,Prokuratuur-politsei, Õiguskantsler-riigikontroll. Põhiseaduse §147 *kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena *kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega *kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitsevas ega nimetavas ametis. Kohtusüsteem 1)maa- ja linnakohus ning halduskohus ( I astme kohtud) 2)ringkonnakohtud (II astme kohtud ning vaatavad apellatsiooni korras läbi esimeseastme kohtu lahendeid 3)Riigikohus (riigi kõrgeim kohus,kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras.Riigikogus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Maakohus *arutab esimese astme kohtuna tsiviil-,kriminaal- ja väärteoasju *Harju Maakohus,Viru Maakohus,Pärnu Maakohus,Tartu Maakohus *Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas
annaabi.ee 
