Hingega on seotud hauatagune elu. Arvati, et surnute hinged lähevad Manalasse (Toonelasse), kust nad pimedal ajal tulevad välja koduseid külastama. Selleks puhuks pani pererahvas lauale parima toidu, küttis sauna ja jättis hingedele vihad. Hingede ajal (tänapäeval tähistatakse hingede päeva 2. novembril) ei tohtinud lärmi teha, see võis hingesid pahandada. Maausundis oli oluline vaimude ja haldjatega heades suhetes olemine. Selle tagamiseks viidi läbi ohverdamisi. Andide toomiseks olid kindlad paigad hiied. Hiis võis olla nii kivi, puu, allikas või mingi muu loodusobjekt. Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad. Hiies ei tohtinud puid raiuda, heina niita, metsaande korjata ega loomi karjatada. Mõnel pool arvati hiies elavat hiie noormeest või neitsit. Ohverdamine toimus tava kohaselt pühadel või hingede ajal, tavaliselt ,,pühal päeval" neljapäeval. Hiite läheduses asus tavaliselt ohvrikivi ehk
Kreeka jumalate sarnastena, aga nimed muudeti roomapärasteks. Näiteks Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sõjajumal Aresest aga Mars. Kuna Roomas tegeleti pidevalt vallutustega ja oma piiride laiendamisega, siis oli Marisl ka tähtsam koht jumalate seas, kui rahulikulikumas Kreekas. Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhtluse vahendajaks preester, nad viisid läbi usupidustusi, ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Roomas oli preestritel ka riigi tasandil tähtis roll, nad olid nimelt ka riigiametnikud, Kreekas jäi preestrite roll aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks. Nii Kreekas kui ka Roomas sõltus laste kasvatus ja harimini perekonna rikkusest ja positsioonist. Kui Roomas pöörati alguses hariduses tähelepanu pigem praktilisusele ja sellel oli ka sõjaline suunitlus, siis Kreekas tegeleti väga palju filosofeerimisega. Kreeka kultuuri
keisrite ajal veelgi tähtsamaks (Marcus Aureliuse ratsamonument). Hoonetest on säilinud vaid väike vabariigiaegne Fortuna Virilise tempel ning Panteon, üks täiuslikemaid kuppelehitisi maailmas. Circus Maximuses korraldati kaarikute võiduajamisi. Ka müürid on säilinud. 8. Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Hiljem said kivisse tahutud riigile teeneid osutanud inimesed. Keisrite porteede ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Võrreldes Kreekaga on need isikupärased ja hingelised. Kopeeriti kreeka kunsti. Maalikunst on vähe säilinud. Allikas on Vesuuvi tuha alla mattunud linnad. Iseloomulikud olid silmapetted ja loodus. Temaatika oli mitmekesine. Roomas levis ka tahvlimaalikunst.
keisrite ajal veelgi tähtsamaks (Marcus Aureliuse ratsamonument). Hoonetest on säilinud vaid väike vabariigiaegne Fortuna Virilise tempel ning Panteon, üks täiuslikemaid kuppelehitisi maailmas. Circus Maximuses korraldati kaarikute võiduajamisi. Ka müürid on säilinud. 8. Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Hiljem said kivisse tahutud riigile teeneid osutanud inimesed. Keisrite porteede ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Võrreldes Kreekaga on need isikupärased ja hingelised. Kopeeriti kreeka kunsti. Maalikunst on vähe säilinud. Allikas on Vesuuvi tuha alla mattunud linnad. Iseloomulikud olid silmapetted ja loodus. Temaatika oli mitmekesine. Roomas levis ka tahvlimaalikunst.
, Zeus-peajumal, taeva ja välgu jumal Hera- zeusi naine, abielunaiste kaitsja Poseidon- vete ja mere jumal Hades- allilma jumal Demeter- maa ja viljakus jumalanna Ares- sõjajumal Hephaistos-seppatööjumal Athena-sõjajumalanna Apollon-kunstide ja muusade kaitsja Artemis-jahijumalanna Hermes-jumalate käskjalg Aphrodite armastus jumalanna Dionysos vaini jumal Tempel ja selle ülesanded-viidi jumalate jaoks ohverdamisi läbi, igal jumalal/nnal oli oma tempel ohverdamine,- ohverdades sai tasuks soosingut paluda Delfi oraakel- ennustaja ja ennustus Surmajärgsus- uskusid et see on ebameeldiv ning on sünge ja et satuvad headese allilma 5. Kiri, haridus, kirjandus ja teater: Kreeka alfabeet-tähestik kirja levik- algselt tehti savi peale lühi jutte, hiljem ka seadusi ja luuletusi, kirja õppisid kõik haridus-poisid alustasid 7 aastaselt, rikastel oli kodus ka
kihelk.) 8 maakonda Eestlaste koduks oli REHIALAMU. Kogukonnast lahku löönud suuremaid talusid kutsuti MÕISATEKS. KOLMEVÄLJASÜSTEEM, mille puhul üks osa põldudest olitalivilja, teine suvivilja ja kolmas kesa all. Relvadeks olid VISKE- JA TORKEODAD. USUND oli inimeste vaimses elus tähtsal kohal, usund muutus, tegevusalad võetikasutusele, kombed ja elukohad. VÄGI- arvati et kõikidel elusolenditel on peale füüsilise keha jõud ja vägi. Targad e. nõiad viisid läbi ohverdamisi, tule ümber tantsiti, ravida osaksid. Arvati, et hing lahkub kehast, ning võib minnakellegiteise sisse. Hingedeaega tähistati. ANIMISM- Kogu elusaja eluta looduse hingestamine. EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕISTLUS oli Balti ristisõda, mis toimusid 1180- 1290 a., üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208- 1227 · BALTI RISTISÕDA sõda eestlaste, lätlaste ja leedulaste kristianiseerimiseks ja nende alade vallutamiseks 13sajn
Nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, muudeti ainult nimer roomapärasemaks. Tuues näiteid, siis Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sõjajumal Aresest aga Mars. Roomas oli tihe nähtus vallutamine ja oma piiride laiendamine, sellest tuleneb ka Jumal Marsi tähtis koht. Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhete ja suhtlemise vahendajaks preester. Viimasena mainitud viisid läbi usupidustusi, ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Lisaks sellele oli roomlaste preestril riigi tasandil tähtis osa, milleks oli riigiametniku roll. Kreekas jäi preestrite amet aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva, kuid kahjuks/õnneks sellist populaarsust Kreekas need ei leidnud. Selles valdkonnas olid tunda tugevaid Kreeka mõjutusi, näiteks rahvapärastesse naljamängudesse lisati Kreeka eeskujusid. Näitlejate ameteid said vastu
Kõige tähtsam oli portreeskulptuur 3. saj. e.Kr. tehti imago´id võeti surimaske [enamasti vanadelt meestelt, need polnud väga ilusad ja neid imagosid säilitati perekondades] [Oldi naturalistlikud Caracalla portreeskulptuur [õ.lk.86]] Arvati, et sarnane portree kindlustab esivanema hinge kohaloleku. Keisrite portreedest valmistati palju koopiaid ja toimetati üle riigi laiali. Enamasti olid keisrite portreed väga loomutruud ja nende ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Keisririigi ajal hakati inimesi idealiseerima Tiberius [õ.lk.86] Portreed on enamasti büstina [õlavööst pealaeni] Väga palju portreesid on tehtud Lucius Julius Brutus'est. Täisfiguurid togatus'ed o Vähe o Tehti ainult eriti tähtsatest isikutest Kõige tuntum togatus Keiser Augustuse marmorkuju Augustus kehtestas keisrikultuse keisritele hakati templeid püstitama ja tehti massiliselt keisrikujusid [enamus on kristlaste poolt purustatud]
paigutamisega linna väljakutele. Monumendikunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks. · Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. · Riigile teeneid osutanud inimesi austat mitte ainult monumentide püstitamisega vaid ka neist portreede valmistamisega. Portreedest valmistati palju koopiaid ja neid toimetati laiali üle riigi. · Keisirite portreede ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Neist keeldumine võrdus riigireetmisega. Kehalist ebatäiuslikkust ei varjatud. · Võrreldes kreeka portreedega olid rooma omad palju tõelisemad ja individuaalsemad. Väljendati nii, kehalis, hingelist kui ka vaimset omapära. Eriti oluline oli kreeka ja hellenistliku kunsti mõju. · Kreeka kunsti mõjul levis Rooma skulptuuris lisaks realismile ka idealiseerivam laad. · Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri.
Olümpiamängudel ei toimunud üksnes spordivõistlused. Seal esinesid ka kirjanikud, luuletajad ja kõnemehed, seal peeti läbirääkimisi, sõlmiti riiklikke ja kaubanduslikke lepinguid ning vahetati uudiseid. Kreeka polised püüdsid üksteist üle trumbata, et Olümpiat võimalikult kaunilt välja ehitada. Kuna mängudele saabujaid peeti peajumal Zeusi külalisteks ja tema kaitse all olevateks, siis korraldati mängude eel ja ajal Zeusile pühendatud pidulikke jumalateenistusi ning ohverdamisi. Olümpia keskuses (Zeusi hiies) paiknes Zeusi altar. Kõige suurem ehitis Olümpias oli Zeusi tempel (69 m pikk, 28 m lai ja 21 m kõrge), mis oli igast küljest übritsetud dooria stiilis sammastega ja arvukate skulptuuridega kaunistatud. Templis asus üks antiikaja seitsmest maailmaimest skulptor Pheidiase loodud 12 m kõrgune kuju, mis kujutas troonil istuvat ja õlipuuokstest pärjaga kroonitud Zeusi. Skulptuur
kohaloleku. Arvatavsti kasutati sarnasuse saavutamiseks mõnikord vahast surimakse. Realistlik portreekunst jätkus ka hiljem, kui esivanemate kultus oli taandunud . Riigile teeneid osutanud inimesi austati portree malmistamisega ja monumentide püstitamisega. Keisrite ajal muutus valitsejate portree oluliseks riigiliku võimu kindlsutamise vahendiks. Portreedest valmistati koopiaid ja neid toimetati üle riigi. Kesiri portreede ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Neist keeldumine võrdus riigireetmisega. Enamasti olid ka keisrite portreed väga loomutruud. Kehalist ebatäiuslikust ei püütud varjata. Võrreldes kreeka portreedega on rooma portreed hoopis isikupärasemad. Ilmekalt on väljendatud mitte ainult kehaline, vaid ka hingeline ja vaimne omapära. Oluline oli ka kreeka ja hellenistliku kunsti mõju. Roomlased tõid vallutatud maadest kunstiteoseid sõjasaagina kaasa, õppisid neid imetlema ja hindama. On öeldud, et kui
5 Olme Staadionitel, kus mängud olid, toimusid ka suured tunglemised ja kära. Magati võõrastetubades, mida alati ei jätkunud. Ööbiti ka telkides, lehtonnides ja ka ajutise varikatuste all. Rikkamad külastajad said aga magada aedade ja restoranidega ümbritsetud majades. Võistluskohtade ümber olid ka saunad, rändkaupmehed, kõrtsid, einelauad ja turg. Toimus ka ohverdamisi. Zeusile ohverdati umbes 100 härga. Kui juhtus alati nii,et Zeus sai ainult härgade kintsud. Ülejäänud liha jaotati pidulistele. Kuid veega olid väga kehvad lood. Joogivett ammutati allikatest, jõgedest ja kaevudest, kuid nendest ei saanud alati just palju vett. Seega joodi seinud vett või kannatati janu all. Hilisperiood Kui Kreeka sai osaks Rooma impeeriumist, muutusid olümpiamängud rikaste roomlastele meelis-turismiobjektiks
Näiteks osad kivid (ohvrikivid); puud (hiiepuud); järved ja allikad (pühad järved ja ohvriallikad). · Väge leidus ka sõnades ( NB! vägisõnad), millega eriti osavad olid ümber käima- TARGAD / MANATARGAD / NÕIAD- omandatud teadmisi andsid nad edasi põlvest põlve suguvõsa sees. Vene kroonikates juttu sellest et tsuudid olnud väga osavad nõiad. · Targad: - viisid läbi ohverdamisi ja liisuheitmisi; kuulutasid tulevikku; ravisid inimesi. - arvatavasti andsid lastele nimesid. - hoolitsesid pühapaikade eest. - olid vahemeesteks jumalate ja inimeste vahel; vabastasid kurjast nõidusest. · HING: oli inimese isikupära kandja ja oluline keha elus hoidmiseks. Peep Reimer 7
tunda kreeklaste mju, nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, aga nimed muudeti roomap rasteks. Niteks Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sjajumal Aresest aga Mars. Kuna Roomas tegeleti pidevalt vallutustega ja oma piiride laiendamisega, siis oli Marisl ka thtsam koht jumalate seas, kui rahulikulikumas Kreekas . Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhtluse vahendajaks preester, nad viisid lbi usupidustusi, ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Roomas oli preestritel ka riigi tasandil thtis roll, nad olid nimelt ka riigiametnikud, Kreekas ji preestrite roll aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks. 11) lrika- mis see on? on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lrilise enesevljenduse, prdumise vi kirjelduse vormis, enamasti seotud knes. 12) teater Rooma ja Kreeka vdlus. Komdia ja tragdia- mis on. Kmdiad- e. lbusa sisuga nitemngud ammutasid ainest igapevasest
proportsioonid. Seest olid templid valgustamata - valgus tuli ainult läbi ukse, aknaid ei olnud. Hiljem hakati suuremate templite katustesse valguse läbipääsuks ka avasid rajama. Kreeka templi pearuumiks oli cella, kus asus selle jumala kuju, kellele tempel pühendatud oli. Kreeklaste uskumuse kohaselt elas jumal templis ja teda ei võinud seal segada. Altar asus aga templi ees ning pühasid riitusi ja ohverdamisi toimetati väljas. Joonisel on kujutatud enamik kreeka templite põhitüüpe. (Näitlikku pildimaterjali kreeka templitest vaata mõistete dooria, joonia, korintose order all) 1 Rooma tempel. Rooma templiehituse arengut hilise vabariigi ajajärgul mõjutasid ühelt poolt etruski tempel, mis oli terrakotaplaatidega kaetud puitehitis ja teiselt kreeka
puhtuse, valgustuse taotlemine, nirvana. Lunastus keskendub pigem moraalsetele- eetilistele kategooriatele. 4. pühad paigad ja esemed templum eraldatud koht 1077 Canossa sakraalne profaanne. Sakraalne eraldatud, võib olla püha, võib olla ka neetu. Profaanne kõik, mis on igapäevane, normaalolukord. Euhemerism 5. pühad toimingud ehk riitused iga religiooni juurde kuulub tegevuslik osa. Rituaal või riitus.või sisaldada lausungeid, kummardusi, põlvitamisi, ohverdamisi jne. kogu religiooni arhailine ajalugu on läbi teinud ohverdamiste astmed. Ohver jaguneb: väärtuslikukspeetava olendi, taime, aine, eseme annetamine kõrgemal seisvale olemisele- jumalale nt. Jaguneb astmeteks : 1) inimohver. Kallimad ohvrid. Idee väärtuslikust inimohvrist 2) asendusohver. Loomad, taimed, vääriskivid,metallid jne 3) sümboolne. Sümbolohver lõhnaained, lilled, toiduained 4) sümboli sümbol ohvriraha. Raha on ise sümbol, väärisesemete, kaupade,olendite sümbol
Vestaneitsitel oli palju privileege, kuid siiski olid nende kohustused vastavuses nendega. Vestaalide elupaigaks oli pühamu, kus meestel polnud õigust ööbida, küll aga oli seal lubatud päeva ajal käia. Vesta neitsid elasid seal kolmkümmend aastat ilma et oleksid tohtinud abielluda ehk pidid jääma vallaliseks. Peale seda aega ei keelanud seadus neil abielluda ega peret luua. Nad võisid oma ameti maha panna ning suunduda tavaellu. Pühamus elamise ajal sooritasid nad riitusi ja ohverdamisi, mis seadus neile ette oli näinud. Esimene kolmandik vestaali ajast pidi nad õppima kombeid ja riitusi, teine kolmandik nägi ette nende sooritamis igapäevaselt ning viimased kümme aastat olid and kohustatud andma oma teadmisi edasi ning õpetama uusi vestaale. Vestaalidel polnud vaja ametlikku eeskostjat, vaid nad olid iseseisvad. Neil oli eesõigus luua oma testament juba varakult. Vesta neitsid eraldati oma peredest
Kui siga tapeti, viidi pea hiide. Hiies elanud Vanajuudas. Kirikuõpetaja käinud kohta õnnistamas, et Vanajuudast ära ajada. Kui vana usk kaduma hakkas, siis osad inimesed käisid ikka hiide, teised enam ei uskunud. Üks mees käis puu alt ande ära korjamas. Teine mees läks seapead hiide viima. Esimene visanud pea toojale järele ja hüüdnud põõsast: ,,Kurat sa nii väikse tõid!" Tooja ehmatas väga ära - arvas, et Vanajuudas hüüab. Jutustaja lapsepõlves enam ohverdamisi pole olnud. Jutud on kuuldud veskilistelt, kes oma järjekorda ootasid. Jutustaja isa oli Osula vesiveski mölder.[15.] 17 Kokkuvõte Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida hiiekohti, mis paiknevad Urvaste kihelkonnas. Selles kihelkonnas ei ole neid eriti palju, aga mõned siiski on. Päris vaesed me selles osas ei ole. Uurimistöö oli väga huvitav, sain palju informatsiooni hiite kohta ja kõigest sellega seonduvast
Surnuaias „tallusi“ matusel inimesed surnute vaimude peal. Peielaud oli enne matust et surnu saaks pidulistega koos olla. Kuked ja kanad näevad surnut. KODUKÄIMINE - Rituaalne – tuleb soosida; Põhjuslik – tuleb lõpetada (ei täideta surnu soove, räägitakse taga, võlad, õnnetud surmad, nime mainimine). Uskumused veekogudest OHVERDAMINE: Ohverdamine on omamoodi kauplemine. Usuti et lambavill toob õnne ja see anti surnule kaasa. Enamus ohverdamisi tehti eesmärgiga sidet nõrgendada, katkestada.. Olid erinevad ajad kuna ohverdada. Tapmine üles – valge loom, pannakse peale valge nahk. Tapmine alla poole – must loom, viiakse läbi keldris. Ohvrikohad: silmapaistvad kohad nt. mäetipud, mille oluline element oli vesi. Polnud kunagi universaalseid kohti. Ohvrikohast ei tohi midagi kaasa võtta, muidu võtad endale haiguse kaasa. Ohvrikoha piirideks on puude varjude kaugus
6. hellenistlik ja Rooma ajastu: Makkabite sõjad, lühike iseseisvus (128 63 ekr), Rooma liitlasriik Herodes Suure ajal (37 4 ekr), juutide ülestõus Rooma vastu ja Jeruusalemma templi hävitamine 70 pkr. 7. Suur diasporaa (kr. k. 'laialipillutamine') ehk massiemigratsioon kuni Iisraeli riigi rajamiseni 1948. Kultuslugu Kuni roomlaste vallutuseni oli Jeruusalemma tempel kultuskeskuseks, kus preestrid toimetasid keerulisi riitusi ja ohverdamisi. Juutide vaimne juht ja kohtumõistja oli Jeruusalemma templi ülempreester. Pärast 70 a pkr kadus templikultus ning rõhk asetus isiklikule vagadusele ja jamalateenistusele sünagoogis (kr 'koosolekumaja'). Preestreid ei ole, rabi on eespalvetaja ja õpetaja. Mõiste ,,juut" tekkis pärast 583 a ekr, olles seotud nii usu kui ka päritoluga. Juudiks peetakse juuditari sünnitatud last ja judaismi pöördunud isikut. Pühakiri
Eneoliitikum ehk vasekiviaeg - üleminekuaeg kiviajalt pronksiajale Lähis-Idas – 6. – 4. at eKr Eneoliitikumi kultuure eristatakse veel Balkanil jm Lõuna-Euroopas (5. - 3. at e Kr) Cucuteni-Tripilja kultuur – Rumeenia, Moldaavia ja Ukraina Nebelivka tempel ja selle jäänused. Umbes 3000 eKr rajatud. Pikkus 60m, laius 20m. Rajatud puidust ja savist kahekorruselisena. Suur ja võimas. Rekonstruktsiooni põhjal on palju altareid, kus on toimunud ohverdamisi, leitud looma luid ja savist kujusid. Tegemist on inimkujukestega, millel on pea ja selgemalt välja töötatud silma kohad ja nina. Cucuteni kultuuri kunst ja ornamentika annavad inspiratsiooni kaasaja moeloojatele. Ötzi - vasekiviaegne mees Alpidest ca 3200 eKr. Leiti Alpidest jää seest. Jäi omal ajal Alpidesse lebama/magama. Avastati 1991. aastal. Oli soe suvi, Alpides sulas jääd rohkem ära. 19. septembril, kui oli jääga kaetud ala kõige väiksem, siis
Nende keeleks: ladino (põhineb hispaania keelel); Edot ha-mizrach idas elanud juudid, nt Iraagis. Neid kõiki seob usk. OLULISEMAD SÜMBOLID Menora seitsmeharuline juudi küünlajalg. Taavet täht, Taaveti kilp sümboliseerib erinevaid asju, nt üks tõlgendus et meest ja naist. Judaismis ei tohi kujutada Jumalat, sest Jumal on kehatu. KULTUSLUGU Kuni roomlaste vallutuseni oli Jeruusalemma tempel kultuskeskuseks, kus preestrid toimetasid keerulisi riitusi ja ohverdamisi. Juutide vaimne juht ja kohtumõistja oli Jeruusalemma templi ülempreester. (Kõigepealt oli Israeli usund, olulisem kultuskeskus oli Jeruusalemma Tempel, mis hävitati roomaste poolt. Sel ajal valitsesid preestrid, kuid pärast Templi hävitamist kaotasid oma tähenduse. Rahvas pidas ennast juudamaalasteks. Juudamaal oli ränk vahetegemine juudalaste ja mittejuudalaste vahel, vahetegemise märk oli ümberlõikamine, sabati pidamine (juudi hingamispäev, mis kestab reede õhtust
Kuigi neil oli loitsimispäevaks hoopis toomapäev ja kriisiriituse asemel tegemist tavakohase piksekahju ennetamise riitusega. Hoopis tavalisem ohvriloom on olnud lammas: lambatapp ja -liha söömine kuulub väga kindlate pühade juurde: annepäev 26. 07, olevipäev 29. 07, lauritsapäev 10. 08, pärtlipäev 24. 08 ja mihklipäev 29. 09. Veel on lambaohver kuulunud hingedeaega, samuti sellise olulise lõpetamisriituse nagu lõikuspüha juurde. Kuigi avalikke ohverdamisi ja ohvririitusi ei ole eestlased viimastel sajanditel toimetanud, on iga talu viisipäraselt omaette lamba ohverdanud. Niisiis kuulus lambaohver kokku oluliste suviste majandustähistega nagu lõikuspüha ja suveperioodi lõpetamine. Ka kuulus see lammaste edenemisega seotud annepäeva ja piksega seotud tähtpäevade lauritsapäeva, pärtlipäeva ja olevipäeva juurde. Kukeohver Kana ja kukk ohvriloomana (mõnikord on olnud oluline just kuke tapmine, enamasti aga siiski piirangud puudusid
hoopis Gaius Anfidius Orestesele. Talle anti kolmekümne tuhande mehe suurune armee. Kevade tulekul asusid mõlemad väed üksteise vastu liikuma ja toimus tühine taplus, mille järel pidi Spartacus taanduma Formiaesse. Spartacus lahkus kaheksa leegioniga uuesti vaenlase vast, kui see ei võtnud väljakutset vastu. Seejärel piiras gladiaatorite juht Orestese laagri täiesti ümber ja asetas ta paratamatuse ette kas lahingusse astuda või nälga surra. Pärast mitmeid ohverdamisi otsustas roomalste juht saata Spartacuse juurde viis desertööri. Traaklane sai aga aru, et need on hoopis salakuulajad. Spartacus sai Orestese plaanile pihta ning otsustas tegutseda. Lahing toimusgi nii, nagu Spartacus oli ette näinud Orester ründas Crixuse salka, tappes palju gladiaatoreid. Siis, kui Orestes arvas, et on Spartacuse ülekavaldanud, tormas traaklane oma väega roomlastele peale. Poole tunni pärast jõudsid ka lahingukohale Enomaiose väed
ette ning see mõistis ta tulesurma. Luceanus: Gallia druiidid elasid suurtes hiites ha eraldatud inimtühjades laantes. Hiitele võisid läheneda ainult preestrid. 22. Keltide ohverdamiskombed. Ükski ajaloolane pole druiide otseselt preestriteks nimetanud. Peamiselt puudutas nende tegevus ohverdamist (kirjas Poseidoniose traditsiooni ajaloolastel) Strabon kirjutab, et ohverdati inimesi: neile löödi noaga selga ning ennustus saadi selle põhjal, kuidas ta suri. Ohverdamisi ei teostatud druiidide kohaloluta. Ohvri võis nooltega maha lasta, teibasse ajada, ära põletada. Diodoros Sitsiiliast kirjutab, et nende ohverdustavad on kummalised ja uskumatud. Ohverduse kirjeldus on umbes sama mis Strabonil samuti ei ohverdata ilma filosoofi (druiidi) juuresolekuta. Caesar kirjutab, et druiid oli ohverdamise teostamise õigsuse järgija, rahva usuelu korraldaja. Gallia
Lahing oli verine ja visa. Vastased võitlesid metsikult ilma mingisuguse ülekaaluta ühel või teisel pool. Lahing toimus nii, nagu Spartacus oli ette näinud Orester ründas Crixuse salka, tappes palju gladiaatoreid. Siis, kui Orestes arvas, et on Spartacuse ülekavaldanud, tormas traaklane oma väega roomlastele peale. Poole tunni pärast jõudsid lahingukohale Enomaiose leegionid. Spartacus käskis oma leegionidel roomlasi jälitada. Pärast mitmeid ohverdamisi otsustas roomlaste juht saata Spartacuse juurde viis desertööri. Traaklane sai aga aru, et need on hoopis salakuulajad. Viimasena ilmus sinna ka Graniciuse väeosa, mille tuleks tõi gladiaatoritele võidu. Kui Spartacus oli oma sõjaväega laagris Vanusia juures ja tegeles sõdalaste õpetamisega, tuli tema juurde saadik Rooma senatilt. Ta rääkis, et on ratsanik Gaius Rufus Ralla ja tuli konsul Marcus Terentius Varro Luculluse poolt. Ta tegi ettepaneku vabastada rooma vangid lunaraha eest
2) Milites sõdurid 3) Miserrima plebs lihtrahvas Keldi võim kuulus druiididele Druides tähendab Dru - tammepuu Dru- palju Wid palju teavad Druiidid ei pea midagi pühamaks tammest, kui nad on oma kombekohaselt ette valmistanud ohvrid, siis ajavad nad kohale kaks sõnni, kelle sarved pärgavad, siis tuleb preester, kes lõikab puuvõõrikut. Puu võõriku mahla juues ravim kõikide haiguste vastu Druiidid olid preestrid, kes viisid läbi ohverdamisi, tegelesid ka ennustamise, arstimisega, olid õpetajad, kohtunikud. Suur mõju ühiskonnaelu puudutavates küsimustes, nad olid väejuhtide nõuandjad, otsustasid sõja/rahu üle, seisus oli priviligeeritud: olid vabastatud maksudest ja lihtsurelikele mõeldud kohustusest. Druiidiks saadi pärast pikaajalisi õpinguid, druiidid valisid välja noorte seas, kes saavad järgmisteks druiitideks. Druiit pidi teadma peast religioosseid teadmisi, värsse jms. Druiidid võisid olla ka naised.
Kuigi neil oli loitsimispäevaks hoopis toomapäev ja kriisiriituse asemel tegemist tavakohase piksekahju ennetamise riitusega. Hoopis tavalisem ohvriloom on olnud lammas: lambatapp ja -liha söömine kuulub väga kindlate pühade juurde: annepäev 26. 07, olevipäev 29. 07, lauritsapäev 10. 08, pärtlipäev 24. 08 ja mihklipäev 29. 09. Veel on lambaohver kuulunud hingedeaega, samuti sellise olulise lõpetamisriituse nagu lõikuspüha juurde. Kuigi avalikke ohverdamisi ja ohvririitusi ei ole eestlased viimastel sajanditel toimetanud, on iga talu viisipäraselt omaette lamba ohverdanud. Niisiis kuulus lambaohver kokku oluliste suviste majandustähistega nagu lõikuspüha ja suveperioodi lõpetamine. Ka kuulus see lammaste edenemisega seotud annepäeva ja piksega seotud tähtpäevade lauritsapäeva, pärtlipäeva ja olevipäeva juurde. Kukeohver Kana ja kukk ohvriloomana (mõnikord on olnud oluline just kuke tapmine, enamasti
annaabi.ee 
