Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus I " " : : 1 : MAHB47 :21.02.14 : : , Tööinspektsioon www.ti.ee Töötervishoid ja tööohutus Õigusaktid : Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/ Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur http://osh.sm.ee
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEV TÖÖ NR 1: SEADUSANDLUSE UURIMINE Töö nr: 01 Nimi: Seadusandluse uurimine Kuupäev: Matrikli nr: Tõmba antud tööjuhend endale arvutisse ja täida ära. Valmis töö saada PDF formaadis juhendajale e-posti teel esitamiskuupäevaks või lae üles Moodle keskkonnas. Töö on individuaalne! TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda töötervishoiu, tööohutuse ja ergonoomia alaste seadusandlike nõuetega Eesti riigis. 2. Õppida funktsionaalsemalt kasutama: · Riigiteatajat http://www.riigiteataja.ee ; · töö küsimustes mainitud seadusi; · Tööinspektsiooni kodulehte http://www.ti.ee . Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Tööinspektsiooni kodulehekülg: http://www.ti.ee Töötervishoid ja ...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 12: ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE Kuupäev: a) Arvutitöökoha ergonoomia uurimine Nimi: 06.05.2014 Joonas Hallikas b) Magnetvälja mõõtmine töökohal Kursus: Kellaaeg: c) Igapäevase töökoha ergonoomia MAHB-41 10.00 uurimine töötaja enesetunde alusel TÖÖ EESMÄRGID
Pikaajaline üksi töötamine 2 Milliste töötajate gruppide kohta kehtivad erinõuded töötervishoiu ja -ohutuse alal? Rasedad ja rinnaga toitvad naistöötajad ning alaealised ja puudega töötajad 3 Kes on töökeskkonnavolinik ja keda ta esindab? 1 TMT 0060 Riski- ja ohutusõpetus logistikas Töötajate esindaja töökeskkonnaalastes küsimustes Töökeskkonnavolinik valitakse kuni 4 aastaks 4 Töökeskkonnavolinik valitakse üks 10 töötaja kohta 5 Kes on töökeskkonnaspetsialist? Töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid.
Tallinna Tehnikaülikool TMT 0060 Riski- ja ohutusõpetus logistikas LABORATOORNE TÖÖ NR 2: " Eesti seadusandluse uurimine" Töö nr: 2 Nimi: EL ja Eesti seadusandluse analüüs, Getlin Rohtla Kuupäev: infoallikatega tutvumine, TTO 15. veebruar organisatsioonid 2016 Tööinspektsioon www.ti.ee või Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/ Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur http://osh.sm.ee
Tallinna Tehnikaülikool _ Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Pindade soojuskiirguse hindamine IP 23.04 Kellaaeg: termomeetri abil 8:00 (12:00) Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. 2. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades.
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 23.04 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 8:00 (10:00) TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2
Müra ei sõltu sellest, kas heli on: a) tekitatud sihipäraselt (nt vali muusika); b) vältimatu heli (tekib nt tööprotsessi käigus). Müra ohtlikkus ilmneb selles, et müra mõjub kesknärvisüsteemile (KNS), avaldades selle kaudu kahjustavat mõju kogu organismile. 1 Häirivaks loetakse kõik helid, mis segavad keskendumist või on ebameeldivad. 1 Riski- ja ohutusõpetus Müra hajutab tähelepanu ja hajutab reaktsioonikiirust, vähendades sellega töövõimet ja soodustades tööõnnetuste tekkimist. Pidev viibimine mürarohkes ruumis võib tekitada häireid KNS-is ja kutsuda esile kuulmise nõrgenemist kuni kurdistumiseni. ·Füüsikaliselt kujutab müra endast elastses keskkonnas esinevat võnkumist (heli), mida iseloomustavad: ohelirõhk tähis p, SI mõõteühikuks njuuton ruutmeetri kohta [1 ]. Helirõhuks
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: Töökeskkonna mikrokliima Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: 08,04,2014 Töökeskkonna mikrokliima Joonas Hallikas Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS Töö nr: 2 Nimi: Kuupäev: Töökeskkonna mikrokliima Kursus: 24.03.15 tingimuste uurimine TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda: (1) ruumi mikrokliima parameetrite otsese mõõtmise metoodikaga kasutades
2014 Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEVTÖÖ: SEADUSANDLUSE UURIMINE Nimi: Oliver Saare Grupiaeg:kolmapäev 16:00 Vastuste leidmiseks kasuta Riigiteatajat (www.riigiteataja.ee): nimetatud seadusi ning Tööinspektsiooni kodulehte (www.ti.ee). Töö laadida Moodle-sse vastavasse kohta pdf versioonis, kus pealkirjas sisaldub teie perekonnanimi ja käidava grupi aeg (näide: Tamm_kell12). Tähtaeg: 19. veebruar, 2014. Hindamine: OSA I: iga õige vastus 2 punkti (v.a
Müra ei sõltu sellest, kas heli on: a) tekitatud sihipäraselt (nt vali muusika); b) vältimatu heli (tekib nt tööprotsessi käigus). Müra ohtlikkus ilmneb selles, et müra mõjub kesknärvisüsteemile (KNS), avaldades selle kaudu kahjustavat mõju kogu organismile. 1 Häirivaks loetakse kõik helid, mis segavad keskendumist või on ebameeldivad. 1 Riski- ja ohutusõpetus Müra hajutab tähelepanu ja hajutab reaktsioonikiirust, vähendades sellega töövõimet ja soodustades tööõnnetuste tekkimist. Pidev viibimine mürarohkes ruumis võib tekitada häireid KNS-is ja kutsuda esile kuulmise nõrgenemist kuni kurdistumiseni. Füüsikaliselt kujutab müra endast elastses keskkonnas esinevat võnkumist (heli), mida iseloomustavad: o helirõhk tähis p, SI mõõteühikuks njuuton ruutmeetri kohta [1 N / m 2 ].
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 5: RUUMIDE VALGUSTATUSE HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 15.04 5a. Auditooriumi loomuliku valgustatuse Joonas Hallikas Kellaaeg: hindamine 5b. Tööruumi tehisvalgustatuse hindamine Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Uurida luksmeetri tööpõhimõtet.
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: Töökeskkonna mikrokliima Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 10: ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE Töö nr: 6 Nimi: a) Arvutitöökoha ergonoomia uurimine Kuupäev: b) Magnetvälja uurimine Kursus: 08.10.2012 Koostanud: Jana Paju TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida arvuti avaliku kasutamise ja kuvariga töötamise nõudeid. 2. Tutvuda füüsikaliste suurustega, mis mõjutavad töömugavust arvutiga töötamisel. 3
2014 Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEVTÖÖ: SEADUSANDLUSE UURIMINE Grupiaeg: 08:00 kolmapäeval Vastuste leidmiseks kasuta Riigiteatajat (www.riigiteataja.ee): nimetatud seadusi ning Tööinspektsiooni kodulehte (www.ti.ee). Töö laadida Moodle-sse vastavasse kohta pdf versioonis, kus pealkirjas sisaldub teie perekonnanimi ja käidava grupi aeg (näide: Tamm_kell12). Tähtaeg: 19. veebruar, 2014. Hindamine: OSA I: iga õige vastus 2 punkti (v.a. ohutegurite jaotus, mis on väärt 3 punkti) (kokku
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Pindade soojuskiirguse hindamine IP 06.05.2014 Kellaaeg: termomeetri abil Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kursus Kellaaeg: uurimine ja hindamine – asendustöö TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEVTÖÖ NR 1: SEADUSANDLUSE UURIMINE I Töö nr:1 Nimi:Oskar Kuupäev: Seadusandluse uurimine I Kursus:2 10.09.2012 Täiendanud: Jana Paju Autor: TTÜ Tõmba antud tööjuhend endale arvutisse ja täida ära. Valmis töö saada PDF formaadis juhendajale e-posti teel esitamiskuupäevaks. Töö on individuaalne! TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda töötervishoiu, tööohutuse ja ergonoomia põhimõtetega. 2. Õppida funktsionaalsemalt kasutama: · Riigiteatajat http://www.riigiteataja.ee ; · töö küsimustes mainitud seadusi; · Tööinspektsiooni kodulehte http://www....
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 9: MEHAANILISE VIBRATSIOONI UURIMINE: KOHT - JA ÜLDVIBRATSIOONI MÕJU TÖÖTAJA TERVISELE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Mehaaniline vibratsioon: koht ja 19.02.2014 Kellaaeg: üldvibratsiooni mõõtmine ning hindamine Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda vibratsiooni kahjulikkuse hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID Vibromeeter, vibratsiooni tekitavad seadmed.
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Pindade soojuskiirguse hindamine IP Kellaaeg: termomeetri abil Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. 2. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 4: ÕNNETUSJUHTUMI UURIMINE Töö nr: Nimi: Õnnetusjuhtumi uurimine Kuupäev: Kursus: Algne juhend: Pavelson H.“Töökaitse laboratoorsed tööd IV”1992 TTÜ TÖÖ EESMÄRGID 1. Luua analüüsitava õnnetuste näitel ettekujutus õnnetusjuhtumeid põhjustavatest
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 16: RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMINE Kuupäev: Kellaaeg: Raskuste käsitsi teisaldamine TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvu määrusega ,,Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". 2. Vähendada töötajate luu-ja lihaskonna ülekoormuse ning seljavigastuste riski. TEOREETILINE OSA Raskuste käsitsi teisaldamine on ükskõik milline järgnevalt loetletud tegevustest, mida teeb üks
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEVTÖÖ NR 1: SEADUSANDLUSE UURIMINE I Töö nr: Nimi: Seadusandluse uurimine I Kuupäev: Kursus: Täiendanud: Autor: TTÜ Tõmba antud tööjuhend endale arvutisse ja täida ära. Valmis töö saada PDF formaadis juhendajale e-posti teel esitamiskuupäevaks. Töö on individuaalne! TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda töötervishoiu, tööohutuse ja ergonoomia põhimõtetega. 2. Õppida funktsionaalsemalt kasutama: · Riigiteatajat http://www.riigiteataja.ee ; · töö küsimustes mainitud seadusi; · Tööinspektsiooni kodulehte http://www....
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 4: ÕNNETUSJUHTUMI UURIMINE Töö nr:4 Kuup Õnnetusjuhtumi uurimine Kursus: EANB11 äev: 20.09 Algse juhendi allikas: Pavelson H."Töökaitse laboratoorsed tööd IV"1992 TTÜ TÖÖ EESMÄRGID Luua analüüsitava õnnetuste näitel ettekujutus õnnetusjuhtumeid põhjustavatest sagedastest valeotsustest ja õnnetusahela ettenägematusest;
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 16: RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMISEGA SEOTUD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSNÕUETEGA TUTVUMINE NING RISKI HINDAMINE Töö nr: 16 Raskuste käsitsi Nimi: Joonas Hallikas teisaldamisega seotud töötervishoiu ja Kuupäev: Kursus: 29.04
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 13.05.2014 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Joonas Hallikas Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ nr 11: PULSI SAGEDUSE MÄÄRAMINE JA ARTERIAALSE VERERÕHU MÕÕTMINE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Pulsi sageduse määramine ja arteriaalse 05.03.2014 Kellaaeg: vererõhu mõõtmine Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda inimese pulsi sageduse määramise meetodiga.
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ nr 11: PULSI SAGEDUSE MÄÄRAMINE JA ARTERIAALSE VERERÕHU MÕÕTMINE Kuupäev: Nimi: Pulsi sageduse määramine ja arteriaalse Kellaaeg: vererõhu mõõtmine Kursus: MAHB41, kell 10 TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda inimese pulsi sageduse määramise meetodiga. 2
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEVTÖÖ NR 3: SEADUSANDLUSE UURIMINE I Töö nr: Nimi: 3 Mihkel Pedak ...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 16: RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMISEGA SEOTUD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUS-NÕUETEGA TUTVUMINE NING RISKI HINDAMINE TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida kuidas on Eesti Vabariigis reguleeritud raskuste käsitsi teisaldamine 2. Tutvuda põhimõtetega mille alusel hinnatakse terviseriske raskuste käsitsi teisaldamisel TÖÖVAHENDID Käesolev juhend
Riski- ja ohutusõpetus praktikum Mõõtmised: Luksmeetriga hoones Kopli tn. 101: II korruse suur koridor: 35 lux Trepi stend: 136 lux Fuajee: 48 lux Stend I korrusel: 30 lux Taksofoni laud: 65 lux Kelder: 11-13 lux Klassiruum 130: 350 lux Tuule kiiruse mõõtjaga väljas: 9-11 m/s Müra tugevus eelnimetatud hoones ja selle lähistel: Vaikselt olles hoones sees: 58 db Jutuajamine: 70-75 db Õues: 90 db Seisvas trammis: 85 db Vilistamine: 112 db Sissepuhumine 160 db Foon: 80-90 db Järeldus: Valgustatus: Arvestades, et normaalne valgustatus peaks olema 300-800 luksi, seda siis klassiruumides, stendidel jne. ehk kohtades, kus vaja midagi lugeda, kirjutada jne....
RISKI- JA OHUTUSÕPETUS LABOR 3 VENTILATSIOON ANDMETE ANALÜÜS JA ARVUTUSED Keskmine õhu liikumiskiirus ̅ Keskmine õhu tootlikus ̅̅̅̅̅̅̅̅ Ventilatsiooniseadme tootlikus Suhteline keskmine erinevus ̅ tulemuste vahel: ̅ | | | | KÜSIMUSTE VASTUSED 1. *Sisekliima klass määratakse standardis ette antud soovituslike algandmete järgi. Klassid jagunevad I kuni IV. I on kõige suuremate nõudmistega hoonetele ja IV kõige väiksemate nõudmistega hoonetele. Antud hoone võiks olla klassis II. *Hoone saastekoormus määratakse selle järgi kas nad kuuluvad väga madala (eriti madala emissioonitasemega materjalid ja saasteaineid eraldavad tegevused keelatud), madala (madala emissioonitasemega materjalid ja saasteaineid eraldavad tegevused keelatud või piiratud) või piiramata saastekoormusega hoonete (lubatud saasteaineid eraldavad tegevused ja pole vali...
RISKI- JA OHUTUSÕPETUS LABOR 5 Ruumide Valgustatus JÄRELDUS Laboratoorse töö põhjal saab väita, et loomulik valgustus jaguneb ruumis väga ebaühtlaselt, mistõttu on lisavalgus vajalik ka päevasel ajal. Valguse ebaühtlane jaotus häirib inimsilma ja võib nägemist kahjustada. Antud klassiruumis oli kõige nõrgema valgustusega piirkonnas keskmine valgustihedus normist madalam umbes 22 luksi võrra. Kuna mõõtmisel kasutati loomuliku valgust, sai selgeks, et vaja on kasutada ka tehisvalgust. KÜSIMUSED 1. Ruumi plaan ja graafik. Esise=f(x) Valgustus 6500 6000 5500 5000 ...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Valgustuse hindamine Juhendaja: Henn Tosso Tallinn 2009 Valgustuse hindamine 1. Töö eesmärk: Kuna tootmisruumide valgustustingimustest sõltub suurel määral töö tootlikkus ja töötajate tervis, toodete kvaliteet ning töö ohutus, siis on oluline, et valgustustingimused oleksid normikohased. Kuigi valgusele reageerib esmajoones nägemiselund, mõjutab see ka organismi. Silma töö on tihedalt seotud kesknärvisüsteemiga. Puudulik valgustus vähendab töövõimet ning tööohutust. Töö põhieesmärgiks on tutvuda klassiruumi ning teiste kooliruumide valgustustingimustega ja hinnata nende vastavust normidele. 2. Töövahendid: luksmeeter (seade TES 1332) 3. Töö käik: Esmalt mõõtsime klassi erinevate töökohtade valgustused luksmeetriga tehisvalgustuses...
Riski- ja ohutusõpetus Laboratoorne töö nr. 1 Auto müra mõõtmine 27.9.2001 EAE-71 EAK-51 EAK-51 1. Eesmärk Tutvuda müra mõõtmise mõõteriistadega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks, kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. 2. Kasutatud töövahendid TES müramõõtur Mõõdesti kahe auto müratasemeid: VW Golf 93 ja Opel Kadett 86 3. Järelduste tegemiseks vajalik teooria Müraks nimetatakse igasugust kestvat heli, mis võib teatud tingimustel ja te...
Maandustakistuse mõõtmine Riski ja ohutusõpetus TTÜ 2009 1.)Eesmärk Töö eesmärgiks on tutvuda maandustakistuse meetodite ja vastavate mõõteriistadega. 2.)Kasutatud töövahendid Maandustakistuse mõõtur 3.) Järelduste tegemiseks vajalik teooria Takistuseks elektrivoolukahjustuste eest kasutatakse kaitsemaandureid ja maandusseadmeid. Kaitsemaanduseks nimetatakse elektriseadmete normaalselt mittepingestatud, kuid pinge alla sattuda võivate metallosade ja konstruktsioonide tahtlikku ühendamist maaga. Elektriseadmed maandatakse vastavalt eeskirjadele pingest ja voolu liigist sõltuvalt järgmiselt. · Alates 380-V vahelduvvoolust ja 440-v alalisvoolust on maandamine nõutav kõigis ruumides ja välisseadmeis. · Üle 42-V vahelduv ja 110-V alalispinge korral on maandamine nõutav ohtlikes ja eriti ohtlikes ruumides ning välisseadmeis. · Igasugusel vahelduv- ja alalispingel plah...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Töökoha riskianalüüs Teostas: Ragnar Rahu Kood: 105390 EAEI52 2012 Töö kirjeldus ja foto Tegemist on internetist otsitud pildiga. Palkmaja palgi läbiviigu puurimine puurpingiga. Töö eesmärgiks on palgile korrektse augu puurimine tõmbi jaoks. Puurpingi ümber palju saepuru ja tolmu. Palk on mehaaniliselt fikseerimata. Tabel 1. Ettevõtte RISKIHINDAM Kuupäev: talv Ilm: Siseruum 18°C nimetus ja ISE ANKEET Riski hindas: Ragnar Rahu aadress Töökoht: ehitaja Nr Ohutegur Esinemiskoht Ohustatud isikud Riskita se 1. Liikuvad masinaosad Puur Tööline 3 2 Ohtliku pinnaga esemed või osad P...
Riski- ja ohutusõpetus Laboratoorne töö nr. 2 Kuvari töökoha valgustustiheduse 11.10.2001 mõõtmine EAE-71 EAK-51 EAK-51 1. Eesmärk Tutvuda valgustustiheduse mõõtmise põhimõtetega ja piirnormidega. Määrata riskitasemed mõõdetud tulemuste põhjal. 2. Kasutatud töövahendid Valgusmõõtja 3. Järelduste tegemiseks vajalik teooria Valguse otsest mõju inimese nägemismeele ja seeläbi ka tema töökeskkonnale iseloomustavad järgmised karakteristikud: - heledus, nägemismeele omadus,mille abil pind tundub kiirgavat rohkem või vähem valgust [cd/m2] - valgustustihedus, valgustatus pinnaühikule e. pinnaühikule langev valgusvoog [lx] Inimese silma ja nä...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriohutus Riski- ja ohutusõpetus Juhendaja: Henn Tosso Tallinn 2010 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on tundma õppida elektrikahjustuse ulatust mõjutavaid tegureid. Peamiselt on elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks: 1) inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, 2) voolu toime kestus, 3) ümbritseva keskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused, 4) inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL RISKI- JA OHUTUSÕPETUSINSTITUUT KODUTÖÖ AINES RISKI- JA OHUTUSÕPETUS KODUKOHA RISKIANALÜÜS ÜLIÕPILANE: MATRIKLI NR. RÜHM: PIIRKONNA ISELOOMUSTUS Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes, Pärnu maakonna halduskeskus. Vana-Pärnu sai linnaõigused 1251; Pärnu 1318. aastal. Pärnu on ka Eesti suvepealinn. Linn ja linnajaod Pärnu jõe paremal kaldal asuvad Ülejõe, Rääma ja Vana-Pärnu linnaosa ning vasakkaldal Kesklinna, Rannarajoon, Eeslinn ja Raeküla. Rahvastik Seisuga 1. jaanuar 2006 oli Pärnu elanikest: 74% eestlased, 14% venelased, 2% ukrainlased, 1% soomlased, 1% valgevenelased, 8% teised rahvused. Pärnus elas 2006. aasta 1. jaanuari seisuga 43788 inimest, kellest 55,7% olid naised ja 44,3% mehed. Loodus Linn asub Pärnu lä...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Kodukoha riskianalüüs Töö teostaja: Tallinn 2011 Piirkond: Sauga vald, Sauga alevik, Pärnumaa Kodukoha kirjeldus: Sauga vald asub Pärnumaa keskosas. Valla lõunanaabriks on Pärnu linn, läänepoolseks naabriks Audru vald, põhjaosas piirneb Halinga ja Are vallaga, idaosas Tori valla, Sindi linna ja Paikuse vallaga. Geograafiliselt jääb Sauga valla territoorium Pärnu madalikule, Pärnu ja Sauga jõgede alamjooksude vahelisele alale, haarates lääneosas suurema osa Nurme rabast ja kogu Rääma raba. Soo ja mets hõlmavad valla territooriumist ca 58 %, siit ka valla peamine maavara - turvas. Valla üldpindala on 16482,3 ha, mis on 3,9 % Pärnumaa maavaldade pindalast. Valla territooriumil paikneb 10 küla ja 1 alevik, kus kokku elab ~ 4058 elanikku (01.10.2011). Tihedamini on asustatud valla lääne- ja idaosad, teede ja jõgede ümbrused. Põhimaanteedest läbivad S...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Riski- ja ohutusõpetus Praktikum Elektriohutuse Kriteeriumid Tallinn, 2005 Teooria Peamisteks elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks on inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, voolu toime kestus, ümbritseva tootmiskeskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused ning inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Riski- ja ohutusõpetus – Praktikum Elektriohutuse Kriteeriumid Üliõpilased: Rühm: Juhendaja: Tallinn TEOORIA Peamisteks elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks on inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, voolu toime kestus, ümbritseva tootmiskeskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused ning inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu (sagedusel 50 Hz) jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised: Kestvalt mõjuva elektrivoolu korral – kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus (ärrituslävi) 1 mA; 20…30 s vältel mõjuva elektrivoolu ko...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ärikorralduse instituut Töökeskkonna- ja ohutuse õppetool Laboratoorne töö aines RISKI- JA OHUTUSÕPETUS Elektromagnetväljade mõõtmine Juhendaja: Hilja Taal Tallinn 2008 Töö eesmärk: Mõõta kuvari elektromagnetkiirguse tase kuvariga töötamiskohal ja kontrollida selle normidele vastavust. Laptopi mark on HP Pavilion dv5000 MV ruumis = 26 nT Rel. Niiskus = 41% Teoreetilised alused: Elektromagnetvälja mõju inimese tervisele o EMV mõjutab inimese harmonaaltasakaalu o Elektromagnetväljad suruvad maha melatoniini tootmise inimese organismis, selle hormooni mõjul surutakse maha stressi hormooni cortisoli mõju. Seetõttu suurendab elektromagnetväljas viibimine stressi teket. o Paljusid mõjusid ei ole suudetud teaduslikult tõestada, kuid need on siiski olemas näiteks leukeemiasse haigestumise riski...
RISKI- JA OHUTUSÕPETUS. Labor 2. Töökeskkonna mikrokliima tingimuste uurimine ANDMETE ANALÜÜS JA ARVUTUSED Teisendused: Õhurõhk H: 1 Pa = 0,007501 mm Hg; 1 mbar = 100 Pa, seega Baromeetri näit 101600 Pa= 0,007501*101600=762,1 mm Hg ja kooli termomeetri näit 1021 mbar= 100*0,007501*1021=765,85 mm Hg. Õhu absoluutne niiskus A ( ( ( ( Suhteline niiskus R KÜSIMUSED 1. Psühromeetrite täpsus: 1) Staatiline psühromeeter A=7,75 mm Hg. Suhteline niiskus arvutuslikult ja tabelist erineb 52%-39,1%=12,9% võrra. (12,9*100%)/52=24,8% 2)Aspiratsioonipsühromeeter A=3,53 mm Hg. Suhteline niiskus arvutuslikult ja tabelist erineb 28%-17,59%=10,41% võrra. (10,41*100%)/28=37,2% 2. Vastavus tööruumide sisekliima normidega EVS-EN 15251:2007. 2.1. Temperatu...
Elektroodid k k k k F k k s1 50 86 0,65 24,68 0,01 42,68 914,64 s2 27 48 0,65 13,43 0,01 23,68 265,65 Järeldus: Naha takistus sõltub väga palju inimesest. Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Elektriohutuse kriteeriumi parameetrite määramine Tudeng: Tudeng: Juhendaja: Kristi Lell 15.02.11
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Riski- ja ohutusõpetus – praktikum Trammi müra mõõtmine Üliõpilased: Rühm: Juhendaja: Tallinn TEOORIA Müra on ebameeldiv heli, füüsika seisukohalt atmosfäärirõhu kiired ostsillatsioonid. Tänapäeva inimene puutub müraga kokku ettevõttes, transpordivahendis, kodus. Müra tase ruumis on seotud eeskätt ruumisiseste müraallikate ja reverberatsiooniga, müra peegeldumisega, aga ka ruumi tuleva müraga väljastpoolt. Reverberatsioon toimib, kui müra ei absorbeeru ruumi seintel, sisustusel, seadmetel, kui nende pinnad on siledad. • Ergonoomika ei uuri enamasti probleeme, kui müra vähendamise vajadus on ilmselge, kui esineb norme ületav tugev müra, mille vähendamine on seotud eeskätt tehniliste probleemidega või antifoonide kasutuselevõtu...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Riski- ja ohutusõpetus – Praktikum Tootmiskeskkonna meteroloogiliste tingimuste uurimine Üliõpilased: Rühm: Juhendaja: TEOORIA Üheks olulisemaks keskkonnatingimuseks on mikrokliima – see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Nüüdisajal töötab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
