mõisteaparatuurita. Mõistmine ei ole kunagi vaba hinnangulisusest, mis sõltub hindaja subjektiivseist ja objektiivseist eelistusist. Dilthey järgi on teiste inimeste subjektiivseid elamusi võimalik mõista vaid läbi kultuurilooliste objektiveeringute. Ma mõistan väikest last üksnes tänu teatud sõnadele ja zestidele. Ma mõistan kunstnikku üksnes läbi ta loomingu. Ka iseennast ja oma sisemist rikkust me mõistame üksnes selle objektiveeritud väljenduste kaudu. Me õpime ennast tundma läbi töövõime, käitumise, musikaalsete võimete. Niisiis on subjektiivne elu täielikult sõltuv selle objektiivsetest väljendustest. Hermeneutika peab lugejat juhatama märgist märgini. Kirjanduslik hermeneutika on õpetus märkidest, mõistmine, märkide kaudu sõnumi mõistmine. Seega saame me kirjanduslikku hermeneutikat Diltheyle toetudes vaadelda kui semioloogiat, s.t. õpetusena, mis lugejat kirjalikult
omandatud ja pidevalt omandatav kapitalide maht, struktuur ja olemus aktualiseerub konkreetsete suhete tasandil, konstrueerib hoiakuid ja informeerib käitumist ajas ja ruumis. Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi: Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (`vaba raha', investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad) Kultuuriline kapital teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid; alaliik: poliitiline kapital); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (poliitiline kapital) Sümboliline kapital formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel)
Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad/kinnisvara jm) Kultuuriline kapital – erinevatel tegevusväljadel (perekond, haridus, töö, harrastused jm) omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (nt alaliigid: infokapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital – kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid, tuttavad jt); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (nt alaliik: poliitiline kapital) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete
(vastasmõju) suhe. • Habitus: kapitalid ja hoiakud • Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (’vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital – suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid); sageli teisi kapitali liike vahendab kapital (poliitiline kapital) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel)
aktualiseeruvad konkreetsete suhete tasandil tegutsemisväljal käitumisstrateegiatena. põhikapitalid – Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/ asjad/ kinnisvara jm) Kultuuriline kapital – erinevatel tegevusväljadel (perekond, haridus, töö, harrastused jm) omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (nt alaliigid: infokapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital – kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid, tuttavad jt); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (nt alaliik: poliitiline kapital) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis
tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel tegutsejate habitus (suutlikkus) sekkuda, osaleda, saavutada muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi: Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm). Sotsiaalne kapital – suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (perekond, sõbrad, kolleegid jne); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital. Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel). Kapitalide koostoime ja konverteerimine
habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. 7) Habituse ja välja suhe 8) Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (`vaba raha', investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm). Sotsiaalne kapital suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (perekond, sõbrad, kolleegid jne); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital. Sümboliline kapital formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel). 9) Kapitalide koostoime ja konverteerimine
*Habituse mõiste tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. *Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss ('vaba raha', investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid); sageli teisi kapitali liike vahendab kapital (poliitiline kapital) Sümboliline kapital formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel)
Mis kasvatab väärtust. Kultuuriline kapital Võib esineda kolmes seisundis: kehastatud: indiviidi ja tema elulaaadi juurde kuuluvad oskused, teadmised, vilumused; keelepruuk, tarbimismaneer jm `kutuurilised oskused, ` mida ei saa edasi anda ega kinkida (=habitus). Keelepruuk, õsnavara, keeleoskus jne. etikett 11 Objektiveeritud: Kultuuriobjektid (raamtaud, kunstiteosed jms), mis on edasiantavad. Muusikariistad, noodikirjad, kollektsioonidj (neil ka materiaalne väärtus, neid võib konverteerida ka rahaks) Institutsionaliseeritud: indiviidi kvalifikatsiooni, kompetentsi tõendavad tõendid, tunnistused, diplomid, (au)nimetused, mis tagavad ametliku tunnustuse ja loovad kunstlikult kultuurilist ja sotsiaalset erinevust inimeste vahel
Lõi generatiivse grammatilise teooria.Grammatika on lauseid genereeriv mehhanism. Süvastruktuur (kõikides keeltes ühine) ja pindstruktuur (kui süvastruk filter läbitud). Comte, Auguste prantsuse filosoof. Pani aluse positivismile, mis hindab kõrgelt teadusi. Võttis esimesena kasutusele termini sotsioloogia. Kodanliku sotsioloogia rajajaid. Durkheim, Emile prantsuse sotsioloog. Tema tööd aluseks kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Ühiskond objektiveeritud ideede süsteem. Ühiskonnad arenevad lihtsamast keerulisemaks. +Eco, Umberto itaalia semiootik, filosoof, kriitik jne. Kirjutanud arvukalt teoseid semiootikast. Kaasaegse esteetika spetsialist. Eliade, Mircea Rumeenia päritolu usundiajaloolane ja romaanikirjanik. Tuntud usundiloo uurijana. Leidis, et religioon on kultuuri tekkimise eelduseks. Foucault, Michel prantsuse filosoof; palju mõjukaid töid. Prantsuse stukturalismi peaarendaja. Frazer, James inglise etnoloog
Tihti on poolel teel kokkusaamine üksikjuhtum, kus kummagi kultuuri esindaja on kultuuri kesktendentsidest kaugel. Kehastunud kultuuriline kapital on kultuuriline kapital indiviidis niihästi päritud kui omandatud. On tugevasti seotud habituse-ga, st sellega, kuidas inimene mõtleb, mida eelistab (maitse), millised omadused tal on. Keeleline kapital kui kehastunud kultuurilise kapitali osa on teatud keelevariandi valdamine, suhe keelesse, kõnelemisviis jne. Objektiveeritud kultuuriline kapital on kultuuriobjektid, mida omatakse (teadustöö instrumendid, maalid jne). Neid saab füüsiliselt edasi anda (nt müüa) või "sümboolselt" edasi anda (vastavalt on tegu majandusliku või kultuurilise kapitali vahetusega). Samas, objektiveeritud kultuurilist kapitali võidakse omada, kuid seda saab "tarbida" (selle kultuurilist väärtust mõista) vaid "õiget" kehastunud kultuurilist kapitali omades (viimast võib, aga ei pruugi müümisel saada edasi anda).
Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad) raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad) Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm)
toimega, osa inimesi innustava ja julgustava, osa masendava ja räsiva sisuga. Et virtuaalses keskkonnas orienteeruda ja suuta sellest ammutada endale vajalikku ja usaldusväärset infot, tuleb omandada vastav mõtlemisviis ja tehnilised oskused. Mittemateriaalses ja materiaalses keskkonnas kindla orienteerumise võime osutub virtuaalses keskkonnas orienteerumise eelduseks. Kes ei valda tänapäeval infotehnoloogiat, ei saa loota edule õpingutes ega töös (Vooglaid 1999). Objektiveeritud psüühiline keskkond- kultuuris ja ühiskonnas fikseerunud stereotüüp, milles inimene enda ja teiste meelest viibib. Kõikjal, olgu tunnis, sööklas, teatris, matusel vm, püüab inimene käituda nii, et see oleks kooskõlas teiste seal viibivate inimeste kujutlusega mõistlikust ja viisakast käitumisest. Kuna inimene saab enesehinnangu suurel määral teiste inimeste kaudu, püüab ta pälvida teiste tähelepanu, heakskiitu ja usaldust.
käitumismalle või ideid (näit. võrdsed võimalused, natsionalism, usulahud). Ideoloogia sotsiaalsed funktsioonid: sotsiaalse pinge vähendamine grupihuvide väljendamine sotsiaalse tegevuse mõtestamine ja põhjendamine' 5. Kõiki inimeste ühistegevuse tulemusi hõlmav mõiste. Kultuur = antud ühiskonnas (grupis) omaks võetud kujutluste, väärtuste, materiaalse ja vaimse tegevuse mooduste ning käitumismallide kogum, mis on objektiveeritud esemeliste tegevusvahendite või märgisüsteemide kujul, ja mida edastatakse järeltulevale põlvkonnale ning teistele ühiskondadele (gruppidele). 4. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, sotsioloogilised seletused HÄLBIV TOIMIMINE - ühiskonna (grupi) kultuurile iseloomulikele tegevusmoodustele ja käitumismallidele mittevastav toimimine, millega inimene kahjustab selle ühiskonna (grupi) liikmete huve. Konformsus.
käitumismalle või ideid (näit. võrdsed võimalused, natsionalism, usulahud). Ideoloogia sotsiaalsed funktsioonid: sotsiaalse pinge vähendamine grupihuvide väljendamine sotsiaalse tegevuse mõtestamine ja põhjendamine 5. Kõiki inimeste ühistegevuse tulemusi hõlmav mõiste. Kultuur = antud ühiskonnas (grupis) omaks võetud kujutluste, väärtuste, materiaalse ja vaimse tegevuse mooduste ning käitumismallide kogum, mis on objektiveeritud esemeliste tegevusvahendite või märgisüsteemide kujul, ja mida edastatakse järeltulevale põlvkonnale ning teistele ühiskondadele (gruppidele). 6. Postmodernse kultuuri eripära 1. Pinnapealsus ja situatiivsus. Ei eristata nähtumust olemusest ega tegelikku näilisest. 2. Episoodilisus. Ajalugu kaob. Olevik ei ole mineviku jätk. 3. Simulatsioon ja virtuaalsus. Tegelikkus on üha enam märgiline. 4. Ka inimesel kaob vajadus vahetu kogemise ja nägemise järele. Kultuur on
kapital Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/ asjad/ kinnisvara jm) Kultuuriline kapital – erinevatel tegevusväljadel (perekond, haridus, töö, harrastused jm) omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (nt alaliigid: infokapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital – kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid, tuttavad jt); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (nt alaliik: poliitiline kapital) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis
aastatest: „Molloy“, „Malone sureb“, „Nimetamatu“. Vahel näiliselt lausa lobanarratiivi taga on pidev otsing mõtlemise, seega ka olemise tähenduse järele (Descartes’i filosoofia mõju), inimteadvus kui alaline tekstiloome. Nouveau roman (uus romaan) – suund prantsuse kirjanduses, algas 1950. aastate teisel poolel ja vältas umbkaudu 1980. aastateni. Iseloomulik taotlus ületada kirjandusliku subjekti (jutustaja, tegelasest indiviidi) nähtus objektiveeritud ja samas teadlikult tinglikes kirjeldustes. Keele representatiivsus pannakse proovile, kirjandusliku kujutise ja kujutatava uus vahekord jõudis piirini, mis 1970. alguseks sai nime nouveau nouveau roman (uus uus romaan). Esindajaid: Michel Butor (romaan „Modifikatsioon), Alain Robbe-Grillet, Nathalie Sarraute, Claude Simon, vähemal määral Marguerite Duras. Ladina-Ameerika 1960. aastate algul alanud proosa värskenemine kandis algul nime „nueva novela“ (uus romaan),
1923 "Pärisosa" Ma elan- tunneb end osasüüdlasena inimsoo varingus, et oma poeediülesannet täita, peab juurdlema olemasolu suurte, igaveste küsimuste üle. Ma armastan su armastust. Mis on pärisosa: inimene jääb igaveseks küsijaks ja uurijaks, kes midagi saavutanult seisab rahuldumatult uute otsingute lävel- Surelik, Kahetsus, Elu. 1927 "Hääl varjust" elutumedus, inimhinge vaevav ööpoolsus, mis ilmeb nt sünges maastikupildis- Tuisk, objektiveeritud esitlustes- Agulis, Seek, Pariisi pilte, painajalikud sisevaevad ja inmlik hingeäng (sel ajal unetus)- Kooljakuu, Kontvõõras, Ahastaja, Varjumees, Unetuma laul. Viimane Aimus, mis sillaks järgmisele kogule 1928 "Rõõm ühest ilusast päevast" vastupidine eelmisele kogule, inimese kõikehõlmav suhe loodusega, kõik on hoogsas liikumises. Hommikupalve, Esimesed päevad, Täna- vaheldusrikkad tänavamuljed, Vaguni aknal, Maantee- maastiku hetkevaated, Raismik.Mets-
2) Süstemaatiline tõlgendamine: õigusmõistete täheduse kindlakstegemine seaduse ja kogu õiguskorra kontekstist tulenevalt. Erijuhtumid: a) rahvuslikust õiguskorrast väljuv komparatiivne (võrdlev) tõlgendamine; b) põhiseadusega vastavuses olev tõlgendamine (konformne). 3) Ajaloolis-geneetiline tõlgendamine: a) geneetiline tõlgendamine: seaduse tekkeloo kindlakstegemine ja seadusandja objektiveeritud tahte väljaselgitamine b)ajalooline tõlgendamine: õigusliku mateeria ajalooline interpretatsioon. 4) Teleoloogiline tõlgendamine: seaduse eesmärgi ja mõtte kindlakstegeine jne. 5) Konsekventne tõlgendamine: kas tõlgendamise tulemus on konsekventne varem tehtud sarnaste otsustega. Selles väljendub õiguskindlus ja järjepidevus. Haldusõigusnorm Haldusõigusnorm on abstraktne ja üldkohustuslik käitumisreegel, mille esemeks on haldusõigussuhe
2) Süstemaatiline tõlgendamine: õigusmõistete täheduse kindlakstegemine seaduse ja kogu õiguskorra kontekstist tulenevalt. Erijuhtumid: a) rahvuslikust õiguskorrast väljuv komparatiivne (võrdlev) tõlgendamine; b) põhiseadusega vastavuses olev tõlgendamine (konformne). 3) Ajaloolis-geneetiline tõlgendamine: a) geneetiline tõlgendamine: seaduse tekkeloo kindlakstegemine ja seadusandja objektiveeritud tahte väljaselgitamine b)ajalooline tõlgendamine: õigusliku mateeria ajalooline interpretatsioon. 4) Teleoloogiline tõlgendamine: seaduse eesmärgi ja mõtte kindlakstegeine jne. 5) Konsekventne tõlgendamine: kas tõlgendamise tulemus on konsekventne varem tehtud sarnaste otsustega. Selles väljendub õiguskindlus ja järjepidevus. Haldusõigusnorm Haldusõigusnorm on abstraktne ja üldkohustuslik käitumisreegel, mille esemeks on haldusõigussuhe
2) Süstemaatiline tõlgendamine: õigusmõistete täheduse kindlakstegemine seaduse ja kogu õiguskorra kontekstist tulenevalt. Erijuhtumid: a) rahvuslikust õiguskorrast väljuv komparatiivne (võrdlev) tõlgendamine; b) põhiseadusega vastavuses olev tõlgendamine (konformne). 3) Ajaloolis-geneetiline tõlgendamine: a) geneetiline tõlgendamine: seaduse tekkeloo kindlakstegemine ja seadusandja objektiveeritud tahte väljaselgitamine b)ajalooline tõlgendamine: õigusliku mateeria ajalooline interpretatsioon. 4) Teleoloogiline tõlgendamine: seaduse eesmärgi ja mõtte kindlakstegeine jne. 5) Konsekventne tõlgendamine: kas tõlgendamise tulemus on konsekventne varem tehtud sarnaste otsustega. Selles väljendub õiguskindlus ja järjepidevus. Haldusõigusnorm Haldusõigusnorm on abstraktne ja üldkohustuslik käitumisreegel, mille esemeks on haldusõigussuhe
iga vastavuses. NB positiivne tõlgendamine kui vaidlustatakse norm, et see pole vastavuses PS-iga, siis tuleb tõlgendada nii, et see poleks vastuolus PS-iga, see vabastab Riigikohtu kohustusest tühistada norm. Sest iga tühistamine rikub nn võimude lahususe printsiipi. 3. Ajaloolis-geneetiline tõlgendamine: a. Geneetiline tõlgendamine seaduse tekkeloo kindlakstegemine ja seadusandja objektiveeritud tahte väljaselgitamine (nt kommentaarid) b. Ajalooline tõlgendamine õigusliku mateeria ajalooline interpretatsioon miks vastu võeti, mis olud olid 4. Teleoloogiline tõlgendamine -. Seaduse eesmärgi ja mõtte kindlakstegemine. Probleem ongi, et vähesed seadused ütlevad mingis paragrahvis oma eesmärgi 5. Konsekventne tõlgendamine kas tõlgendamise tulemus on konsekventne varem
– Õiguskeel). Õigusakti keelel pole lokaalset/erialaselt piiratud keeleühiskonda, mistõttu seadus ei tohi olla õigusteaduse oskuskeeles. Õigusteksti üldarusaadavuse tagatisena taotletakse kolme komponendi eristamist ning iga komponendi asjakohast käsitlemist: Seaduskeel = õigusteaduse oskuskeel + üldkeel + reguleeritavate alade oskuskeel Õiguse tõlgendaja saab oma tööd alustad alles siis, kui tema käes on osa objektiivsest (sh kunagi kehtinud) õigusest. Objektiveeritud tähendab vaid kirjapandud õigust. Õiguskeele keelelis-filosoofiline uurimine on õigusteaduse metodoloogias oluline. Mõistmaks objektiivset õigust kui tähemärkide süsteemi (+ kui keelelist väljendust), peab temast esmalt kui keelest selle normatiivses tähenduses aru saama. Taoline arusaamine peab eelnema õiguse realiseerimisele üksikjuhul, õiguse rakendamisele, õiguse konkretiseerimisele kaasuse suhtes.
annaabi.ee 
