kunstnikke, lühiajaliselt ka Emil Nolde. Pranstlased tahtsid väljendada ekspressionisnis eelkõige rahulikku õnnetunnet ja rõõmu nägemust. Sakslaste eneseväljendamise põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavaade ning parema ühiskonna igatsus. Sakslastele meeldis piltide juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. Ekspressionismid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvi kontraste ning pori. Inimesid on kujutatud töödes sageli sünge ja karikatuurse ilmega. Sellega tahetakse iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit , ka inimesi ümbritsev loodus on esitatud ärava ja pingestatuna. August Macke, Daam rohelise jakiga, 1913 Click to edit Master text styles Second level Third level
Kubismi rajajate Nad kasutasid põhiliseks lihtsustatud, Värvide, joonte, väljendusvahendiks üldistatud või punktide ja Kiirust, liikumist polnud mitte värv nurgelist joonistust, erinevate pindade jm väljendati nagu foovidel vaid teravaid, isegi ja vormide abil mitme asendi pinnad, jooned ja tooreid maailma ja kõik korraga heletumedusega värvikontraste või sellega kaasneva kujutamisega modelleeritud jälle meelega
emotsioonidega. Inimene kuulub kokku loodusega ning loodus omandab tihti ohtliku ja vaenuliku värvingu. Väljenduslaadilt on ta väga sarnane foovidega, olles siiski tunduvalt kirglikum. Tema pildid on üles ehitatud teravate sakiliste nurkadega vormide diagonaalsele liikumisele ja puhaste värvilaikude irriteerivale kooslusele. Väga palju vastandas oma maalides ühiskonna eliiti ja heidikuid. Alates aastast 1907 viljeles ta puugravüürist lähtuvat nurgelist ja lamendatud vormidega stiili. Berliinis olles maalis ta kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: ,,Autoportree sõdurina" (1915), ,,Naised Berliini tänaval" (!913). KARL SCHMIDT-ROTTLUFF (1884-1976) Tema oli grupi kõige jõulisem ja looduselähedasem liige, teda ei huvitanud eriti intellektuaalsed probleemid. Tema monumentaalsed maalid püüdsid edasi anda looduse vormide lihtsust ja võimsust.
Värvide ,,metsikusest" hoolimata on Matisse'i tööd tasakaalukad, harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Ta oli ka foovide rühmituse eestvedaja. ,, Avatud aken", ,,Tants", ,,Vestlus". 4. Mida tähendab ekspressionism? Millest saab alguse? Kus levib? Foovidega samal ajal algas Lääne-Euroopas kunstis uus suund, mida nimetatakse ekspressionismiks (pr.k- väljendus). Levib Saksamaal. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti. 5. Võrrelda foovide ja ekspressionistide loomingut. Foovid tahtsid väljendada eelkõige rahulikku õnnetunnet, rõõmu nägemist. Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus. Ühine joon oli- emotsionaalsuse kujutamine. 6. Kes rajasid kubismi? Millest saadi inspiratsiooni?
mille oli Ernst Ludwig Kirchner(1880-1938) ja Karl Schmidt Rottluff(1884-1976), hiljem liitus ka Emil Nolde (1867-1956),Oscar Kokoschka(1886-1980) ja Egon Schiele(1890-1918). Enese väljenduse põhisisuks oli rahutus ,ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus.Kõikke kujutati dramaatilises valguses.Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel, kasutasid lihtustatud,üldistustatud või nurgelist joonistust,teravaid,tooreid värvikontraste või ,,poriseks" ning tuhmiks muutetud koloriiti.Inimene on sageli sünge ja karikatuurse ilmega.Lisaks tegelesid ekspressionistid ka graafikaga.Nende lemmiktehnikaks oli lito ja puulõige, millele nad andsid ilmeka,üldistatud joone. 1907. aastal kerkis esile kubism. Selle suuna algatajaks võib pidada 20. sajandi üht suurimat kunstnikku- Pablo Picassot. Esimese paari aasta jooksul maalis ta elu süngetel teemadel sinakas ja hallis koloriidis (nn
puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20.sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks. Selle kunstisuuna eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi. Omal moel jätkas ekspressionism ka romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi toorseid värvikontraste või jällegi meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodusatas rühmitus ,,Die Brücke" (,,Sild"), sinna kuulusid Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt- Rottluff ja hiljem liitus lühiajaliselt ka Emil Nolde. Selle aga lõpetas jõhkralt Esimene maailmasõda. Peale sõda oli teine ekspressionistide laine väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed ,
- Aksel Gallen- Kallela- “Lemminkäise ema”- Sai inspiratsiooni “Kalevalast” ja rahvaluulekogust “Kanteletar” 10. Kes oli E. Munch? Iseloomustage tema loomingut! *oli norra kunstnik, keda peetakse moodsas maalikunstis ekspressionistliku liikumise rajajaks * ekspressionistid kujutasi dkõike dramaatilises valguses. * oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel * kasutati lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega ’poriseks’ ning tuhmiseks muudetud koloriiti. * inimene sünge ja karikatuurse ilmega – kunstnikud iseloomustavad sellega inimese hingeelu ja ühiskonan seisundit. * ka inimesi ümbritsev loodus on esitatud äreva ja pingestatuna. 11. Mis eristab ja ühendab postimpressionisme? Postimpressionism I Postimpressionism II
10. Tuntuim fovistlik kunstnik on Henri Matisse. Tema loomingu eesmärk oli polnud maalida seda, mida ta nägi, vaid seda mida ta tundis. 11. Ekspressionismi iseloomulikud jooned: · Väljendas kunstniku tundeid, mõtteid, mis olid enamasti rahutud ja ühiskonnakriitilised. · Maalidel oli dramaatiline valgus · Maalid ei pidanud olema ilusad. Nad tegid just vastupidi ja deformeerisid inimesi ja objekte oma töödes. · Kasutati üldistatud ja nurgelist joonist ning teravaid kontraste ja ,,poriseid" värve. 12. Ekspressionistlikud kunstnikud: Ernst LudwigKirchner, FrancMarc, Vassili Kandinsky, August Macke, Paul Klee, 13. Muutused Eesti kunstielus 20. saj alguses: · Arenes välja rahvuslik kunstielu. · 1919. aastal asutati Tartusse Kõrgem Kunstikool Pallas, mis oli 20.30. peamine kujundava kunsti õppeasutus. · IXX ja XX sajandivahetus tõi Eestisse postmodernismi ja rahvusromantika. · 1920
tundeid. Ta oli sünge nii seest kui väljast. Mööda rõõmsat Münchenit käies jäi ta kõigile silma just oma tumeda kostüümiga. Kostüümil oli suur kapuuts, mis varjas praktiliselt kogu tema nägu. Kirjanik kirjeldab munaka nii: „ Ta ei kandnud kübarat, mille pärast ühelgi hingel ses vabameelses linnas poleks tulnud mõttesse pahameelt tunda. Selle asemel oli ta tõmmanud pähe oma avara musta mantli kapuutsi, mis varjas tema madalat nurgelist laupa, kattis tema kõrvu ja ümbritses tema lahjasid põski. /--/ Tema pilgus oli teadmine, piiratus ja kannatus. /--/ “ 6. Teose analüüs Autor käsitleb Jumala teemat. Selles novellis on vaimu ja meelte jõukatsumus. Näitab kunsti tähendust erinevate inimeste jaoks. Võib öelda, et pildi üles riputamine oli tõesti veidi 7 kõlbmatu
Joon on pannud vormid lainetama ja neid moonutanud. Hoogsa pintslilöögiga antakse edasi emotsioone. Ekspressionism Ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonna kriitika ja maailmavalu, parema ühiskonna igatsus. 9 Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Nende teosed ei pidanud ilusad olema, vastupidi. Oma suhtumise väljendamiseks deformeerisid nad sageli inimest või esemeid oma maalil. Kasutati üldistatud ja nurgelist joonistust, teravaid värvikontraste või hoopis segati värvid "poriseks". Nad lihtsustasid, üldistasid või lausa moonutasid joonistust, kasutasid teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt. sinine-oranž), või jällegi meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti. Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni. Pintslilöök oli järsk ja äge, mis muutis maali pinna faktuurseks. Inimene on saksa ekspressionistide töödes sageli jõhkra ilmega, mille
korraga nägema õppinud. Ja me nägime, et nende maailmast ei jää midagi järele. Me olime ühtäkki kohutavalt üksinda ja igaüks pidi ise sellest jagu saama." Lk 12) 2. Rindel. Gaasirünnakud, lahingud, laibad, tühermaa... Klassikaaslastest sureb sõjatules esimesena Kemmerich, Müller saab endale tema saapad. Paul sõbruneb endast vanema Katczinsky ehk Katiga, kellega kujuneb tal isa-poja suhe. ( ,,...ma armastan teda, tema õlgu, tema nurgelist, kummargil kogu, - ja samal ajal näen tema taga metsi ja tähti, ning hea hääl lausub sõnu, mis mulle rahu toovad, mulle, sõdurile, kes oma suurte säärikute ja oma vöörihma ja oma leivakotiga tillukesena kõrge taeva all seda teed sammub, mis ta ees kulgeb..." lk 60) Noored sõdurid saavad kiiresti tunda, mida tähendab sõdida, võidelda, tappa, ellu jääda... Turmtuli, gaasirünnakud, killurahe muutuvad igapäevaseks asjaks. 3. Tagalas
Keevis moodustatakse fikseeritud veega jahutatud vaskkingade või mobiilsete kingadega ja liidete esipindade vahel. Keevituspea liigub keevitamisel ülespoole. Vastavalt plaadi paksusele kasutatakse üht või mitut elektroodi sulavelektroodina. Kui alusmaterjal on liiga paks, võib kasutada elektroodi vibratsiooni. Selle meetodi eelisteks on: * Kõrge tootlikkus * Madal liidese valmistamise hind * Hoolimata plaadi paksusest saab keevituse ära teha ühe korraga * Päkkliidetel ei ole nurgelist deformatsiooni * Madal põikstress * Vesinikupragude risk on väike Selle meetodi nõrkuseks on see, et kuna kasutatakse palju energiat, on jahtumine väga aeglane, mistõttu on soojusmõjutatud tsoonis (HAZ) märkimisväärne tera kasv. HAZ'i põhimaterjali löögi tugevus ei ole piisavalt suur, ega vasta keevitatud konstruktsioonide kohta kehtivatele nõuetele, mis garanteerivad, et keevitus ei mõrane madalatel temperatuuridel, teisisõnu tuntud kui haprusmõra.
liikuvuse säilitanud lubiplaatidest skelett. (joonis.1)(4) Kõik umbes 1500 ilmameres elutsevat meritähte meenutavad vähem või rohkem tähte. Enamik neist on viiekiirelised ja nende keha jaguneb kümneks võrdseks sektoriks. Aga leidub ka kuue-, seitsme-, isegi viiekümnekiirelisi meritähti. Viimased sarnanevad nii väga päikese endaga. Erinev on ka kiirte pikkus. Mõnel on need pikad, teisel jälle vaevumärgatavad. Lühikeste kiirtega meritähti meenutab pealikaudsel vaatlemisel nurgelist patja. Peaegu kõik meritähed on väga kirevad. Punased, apelsiinikarva, kollased. Aga leidub ka siniseid, rohelisi või sootuks lillasid. Alumine külg on harilikult kahvatukollakas. Lisaks kõikvõimalikud mustrid: ruudud, täpid, muidu sigrimigi. Ka suuruse poolest on meritähed erinevad. Väiksemad on vaevalt pöidla otsa suurused, suuremad kasvavad ligi meetriseks.(2) Meritähtedel on harilikult enam-vähem lame keha keskkettaga, mis läheb aegamisi üle temast
õppejõud ja 1951-1952 Endla lavastaja. K. Aluoja lavastustest on silmapaistvamad: A.H. Tammsaare "Vargamäe" (1932) "Abielu ja armastus" (1934, 1942) "Vargamäe vanad ja noored" (1935, 1942) Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava "Vikerlased", lavastati Vanemuises 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper.L.Kalmet mäletas Kaarli Aluoja Paul Sepa stuudiost 1920.aastast - laiades madrusepükstes ja pluusis. ’’Temas oli midagi nurgelist ja maamehelikku ja talle sobisidki kõige paremini rahvusliku faktuuriga osad’’, räägib Kalmet. Tema näitlejaloomingust nimetatakse esmajoones: Piibelehte (Eduard Vilde ’’Pisuhänd’’) Indrekut (A.H. Tammsaare ’’Armastus ja abielu’’) sulaspoissi (H.Raudsepp ’’Vedelvorst’’) (erandlik) piiskop Nikolase osa (H.Ibsen ’’Võitlus trooni pärast’’) Lavastajana oli Kaarli väga arukas ning ei surunud
I ms. 6. Mille poolest olid vastandlikud Saksamaal tegutsenud ,,Bauhausi" koolkond ja saksa ekspressionism? Oma ühiskondliku optimismi ja utopismi tõttu mõjus see koolkond erandlikuna, sest ülejäänud saksa kunstielus oli ekspressionism. 7. Milliseid teemasid lahendasid oma maalidel saksa ekspressionistid, näiteks Otto Dix? Maalis võikaid pilte suurlinnade elu pahupoolest. Moonutas väljenduslikkuse nimel kehavorme, kasutas nurgelist joonistust. 8. Millal ja miks lõppes järsult see periood saksa kunstis? 1930ndatel kui Itaalias tulid võimule fasistid, kelle juht Mussolini leidis, et vaja on jätkata Rooma traditsioone, mis tähendas, et kunstis sai valitsevaks antiigi eeskuju. 9. Milline kunstiliik elas 1930. aastate Inglismaa üle suure tõusu? Skulptuurikunst. 16. USA kunst 1900-1940. Mehhiko kunst 1. Milline oli kunsti olukord 20. saj. Alguses USAs? Kunstielus oli vabaturg, üksikud erasponsorid. 2
pimeda venna Hödri käe läbi. 6. Mis on ruunid, mis on spruhhid, kes olid valküürid, kes on kabu, mida tehti Valhallas. Ruunid germaani rahvaste tähestik koosnes 24 tähest või kujundist, mida nimetati ruunideks. Esimesed tõendid ruunidest pärinevad 2. Sajandist pKr, kuid tõenäoliselt kasutati neid juba varem. Germaani rahvastel puudus pärgament mistõttu uuristati ruunid puusse, kivisse või luusse see selgitab ka nende nurgelist kuju. On oletatud, et ruunid arenesid ladina keelest pärast kokkupuuteid roomlastega, kuid kindlad tõendid selle kohta puuduvad. Vana-skandinaavia sõna ruun tähendab tõlkes mõistatus, saladus, sosin. Sageli seostatigi ruune maagiaga. Spruhhid - manamised, lausumised. Germaani spruhhid olid kaheosalised. Sisaldasid nõidumist, needmist, õpetamist. Valküürid - olid germaani mütoloogias Odini lahingukaaslased või kilbikandjad.
hakkasid ,,väljendust'' rõhutama just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka Saksamaal. Enamasti kasutataksegi terminist ekspressionism just saksa väljenduskunsti kohta. Sakslastele meeldisid pildile juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega ,,poriseks'' ning tuhmiks muudetud koloriiti. Inimene on ekspressionistide töödes sageli sünge ja karikatuurse ilmega. Sellega tahavad eskpressionistlikud kunstnikud iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit, ka inimesi ümbritsev loodus on esitatud äreva ja pingestatuna. Ekspressionistlikku graafikat nagu maalikunstigi iseloomustab kirglik tunneteväljendus. 6) EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUSES
tõlgendamise teenistusse. I ms. 6.Mille poolest olid vastandlikud Saksamaal tegutsenud „Bauhausi“ koolkond ja saksa ekspressionism? Oma ühiskondliku optimismi ja utopismi tõttu mõjus see koolkond erandlikuna, sest ülejäänud saksa kunstielus oli ekspressionism. 7.Milliseid teemasid lahendasid oma maalidel saksa ekspressionistid, näiteks Otto Dix? Maalis võikaid pilte suurlinnade elu pahupoolest. Moonutas väljenduslikkuse nimel kehavorme, kasutas nurgelist joonistust. 8.Millal ja miks lõppes järsult see periood saksa kunstis? 1930ndatel kui Itaalias tulid võimule fašistid, kelle juht Mussolini leidis, et vaja on jätkata Rooma traditsioone, mis tähendas, et kunstis sai valitsevaks antiigi eeskuju. 9.Milline kunstiliik elas 1930. aastate Inglismaa üle suure tõusu? Skulptuurikunst. 16. USA kunst 1900-1940 Mehhiko kunst 1.Milline oli kunsti olukord 20. saj. Alguses USAs? Kunstielus oli vabaturg, üksikud erasponsorid. 2
tema emotsioonidega. Inimene kuulub kokku loodusega ning loodus omandab tihti ohtliku ja vaenuliku värvingu. Väljenduslaadilt on ta väga sarnane foovidega, olles siiski tunduvalt kirglikum. Tema pildid on üles ehitatud teravate sakiliste nurkadega vormide diagonaalsele liikumisele ja puhaste värvilaikude irriteerivale kooslusele. Väga palju vastandas oma maalides ühiskonna eliiti ja heidikuid. Alates aastast 1907 viljeles ta puugravüürist lähtuvat nurgelist ja lamendatud vormidega stiili. Berliinis olles maalis ta kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: ,,Autoportree sõdurina" (1915), ,,Naised Berliini tänaval" (!913). EGON SCHIELE (1890-1918) Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene,
inimese ja tema emotsioonidega. Inimene kuulub kokku loodusega ning loodus omandab tihti ohtliku ja vaenuliku värvingu. Väljenduslaadilt on ta väga sarnane foovidega, olles siiski tunduvalt kirglikum. Tema pildid on üles ehitatud teravate sakiliste nurkadega vormide diagonaalsele liikumisele ja puhaste värvilaikude irriteerivale kooslusele. Väga palju vastandas oma maalides ühiskonna eliiti ja heidikuid. Alates aastast 1907 viljeles ta puugravüürist lähtuvat nurgelist ja lamendatud vormidega stiili. Berliinis olles maalis ta kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: „Autoportree sõdurina“ (1915), „Naised Berliini tänaval“ (!913). ● KARL SCHMIDT-ROTTLUFF (1884-1976) Tema oli grupi kõige jõulisem ja looduselähedasem liige, teda ei huvitanud eriti intellektuaalsed probleemid. Tema monumentaalsed maalid püüdsid edasi anda looduse vormide lihtsust ja võimsust. Peale sõda süvenesid tema kunstis religioossed tendentsid,
inimese ja tema emotsioonidega. Inimene kuulub kokku loodusega ning loodus omandab tihti ohtliku ja vaenuliku värvingu. Väljenduslaadilt on ta väga sarnane foovidega, olles siiski tunduvalt kirglikum. Tema pildid on üles ehitatud teravate sakiliste nurkadega vormide diagonaalsele liikumisele ja puhaste värvilaikude irriteerivale kooslusele. Väga palju vastandas oma maalides ühiskonna eliiti ja heidikuid. Alates aastast 1907 viljeles ta puugravüürist lähtuvat nurgelist ja lamendatud vormidega stiili. Berliinis olles maalis ta kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: ,,Autoportree sõdurina" (1915), ,,Naised Berliini tänaval" (!913). KARL SCHMIDT-ROTTLUFF (1884-1976) Tema oli grupi kõige jõulisem ja looduselähedasem liige, teda ei huvitanud eriti intellektuaalsed probleemid. Tema monumentaalsed maalid püüdsid edasi anda looduse vormide lihtsust ja võimsust. Peale sõda süvenesid tema kunstis religioossed tendentsid,
tema emotsioonidega. Inimene kuulub kokku loodusega ning loodus omandab tihti ohtliku ja vaenuliku värvingu. Väljenduslaadilt on ta väga sarnane foovidega, olles siiski tunduvalt kirglikum. Tema pildid on üles ehitatud teravate sakiliste nurkadega vormide diagonaalsele liikumisele ja puhaste värvilaikude irriteerivale kooslusele. Väga palju vastandas oma maalides ühiskonna eliiti ja heidikuid. Alates aastast 1907 viljeles ta puugravüürist lähtuvat nurgelist ja lamendatud vormidega stiili. Berliinis olles maalis ta kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: ,,Autoportree sõdurina" (1915), ,,Naised Berliini tänaval" (!913). KARL SCHMIDT-ROTTLUFF (1884-1976) Tema oli grupi kõige jõulisem ja looduselähedasem liige, teda ei huvitanud eriti intellektuaalsed probleemid. Tema monumentaalsed maalid püüdsid edasi anda looduse vormide lihtsust ja võimsust. Peale sõda süvenesid tema kunstis religioossed tendentsid,
lukese k¨aes tilistamine on lemuse u¨lest¨ahendamist . samaani tuntud v~otteks, alg- selt oli ilmselt see sakraalsete / ¡ Vana kuju on , koos- helide tegemiseks. Pronkskiri 162 £ ¢neb kirjapintsli kujutisest kasutab t¨ ahenduses `s~obralik, ja nurgelist turvist m~onus' . : kujutavast (). M¨ark `Niisiis kallid k¨ ulalised t¨ ahendas turvise kaunista- l~ obustagu vanemaid .' mist . seletab, et
ne 書紀] 画 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 8 176 253 162 ✄ いつ ほうけい ✂会意 Vana kuju on 畫, koosneb kirjapintsli 筆 kujutisest 聿 ja nurgelist 方形 ✁たて しゅう さいしょく turvist 楯 kujutavast (周). M¨ark 畫 t¨ahendas turvise kaunistamist 彩飾. 〔説文〕 かい でん しかい seletab, et m¨ark koosneb 界 ning kujutab p˜ollu 田 nelja a¨ a¨ repeenra 四界 ehk piiride きょうかい がてい 境界 t˜ombamist 画定
niisama kindlalt kui romaani sambad. Ta suur karvane pea kadus õlgade vahele nagu lõvi pea, kellel laka alt kaela ei näe. Noor üleni värisev tütarlaps rippus ta karedatel kätel valge linana, kuid Quasimodo hoidis teda nii ettevaatlikult, nagu oleks ta kartnud teda oma käte vahel purunevat või närtsivat. Arvatavasti tundis ta, et see orn, peen ja kallis asi pole tema käte jaoks loodud. Ta ei julgenud teda isegi hingeõhuga riivata. Siis aga pigistas ta teda äkki oma kaisus vastu oma nurgelist rinda nagu oma vara, oma aaret, nagu ema oma last. Ta kükloobisilm vaatas alla tema peale õrnuse, nukruse 341 ja haledusega ning tõusis siis jälle täis tuld üles. Naised naersid ja nutsid läbisegi, rahvahulk märatses vaimustusest, sest Quasimodo oli neil silmapilkudel tõesti kaunis. Jah, ta oli kaunis, see orb, see leidlaps, see inimjätis. Ta tundis end ülevana ja tugevana, vaatas näkku sellele ühiskonnale, kes ta ära oli tõuganud, kuid kelle asjadesse ta end nii julgelt oli
ümber. Kunagi varemalt Indrek polnud puutunud niisugust käsivart ja sellepärast kippusid silmad pooleldi huvi, pooleldi õudusega vaatlema teisi ihuliikmeid, mida polnud põhjust praegu puudutada. Tema ees lamas luukere, milles võis eraldada peaaegu iga üksikut osa; küljekondid, õlapennid, selgroolülid, jätkud puusades, põlvis, pahkluis, varvastes. Olid kadunud esi- ja tagupõsed, oli kadunud kõik, mis ehib ja ilustab nurgelist kondikava. Kõhtki oli kadunud, mis tõi Indrekule meelde kuulsa kirjaniku, kes näljutanud enda surnuks usuhullustuses, õndsuseharrastuses, mille tagajärjel läbi kõhu olnud tunda üksikud selgroolülid. ,,Küllap ka läbi pan Voitinski kõhu võiks tunda selgroo lülisid," mõtles Indrek ja hea meelega oleks ta proovinud, kas tema oletus õige. Aga natukese aja pärast sonis ta uuesti: ,,Tingimata on tunda nagu sel kuulsal kirjanikul
annaabi.ee 
