Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal hakati neid juba ette müüma. 1517 naelutas Luther oma seisukohad Wittenburgi lossikiriku uksele (95 teesi) 1) lõpetada indulgentside müük 2) paavst saab kustutada vaid enda poolt määratud karistusi. 3) Munkadel ja nunnadel lubada kloostrist lahkuda. 4) Vaimulikel lubada abielluda. 5) Kaotada pühakute ja reliikviate kultus 6) Keelata tasu võtmine kiriku toimingute eest 7) Lõpetada vaimulike ametikohtade müük 8) Tõlkida piibel rahvus keeltesse Reformatsioon Saksamaal (1517-1555) Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud · Vaimulikud ei olnud enam eeskujuks Tegevused: · Martin Luther astus vastu patukahetsuskirjade müügile
· 2. saj lõpul või 1. saj e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt "Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra." · Selle järel kirjutati üles ka "Kolmikkorv", mis on väga tähtis pühakiri Igapäevane elu · Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. · Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. · Elukorraldust määrasid umbes 227 reeglit · Nunnadel reegleid rohkem. · Varased mungad olid rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäid mungad paikseks ja moodustusid kloostrid Sümboolika · II sajandil oli üks põhilisi ja populaarsemaid budistlike sümboleid stuupa. · Kaheksa kodaraga ratast nimetatakse Dharmatshakraks ehk Dharma rattaks, see sümboliseerib Buddha poolt uue õpetuse ehk Seadmuse Ratta liikuma ja levima panekut. · Buddha pott ehk kerjakauss, Buddha Gautama aegadest.
Budism Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. Hierarhia munkluses eksisteerib, kuid väliseid tunnused puuduvad, st kõik mungad on väliselt võrdsed. Mõnedes Tiibeti budismi koolkondades, näiteks nyingmapas, on kooselu naistega lubatud. Budda Skajamuni Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku. Samamoodi võib aga
Üksiklus kui eluviis? Mis on üksiklus? Üksiklus ehk vallalisus on eluperiood, mil inimesel ei ole püsivat paarisuhet ning ei ole abielus Enamasti elatakse sellisel puhul üksinda või vanemate/sugulaste/sõprade juures Vallalisus võib ka olla eluviisiks, kus ei otsitagi kaaslast Alalise üksikluse juured ulatuvad kaugele minevikku, näiteks ei ole läbi aegade lubatud preestritel, munkadel ning nunnadel omada kaaslast. Selle eesmärgiks on pühendada end täielikult Jumala teenimisele. Tänapäeval on aga usu asemel selle põhjuseks validavalt majanduslikud eelised ning omaenda tõekspidamised. Mis on vallalisuse plussid? Vabadus. Olles üksik, võid teha mida tahad, millal tahad. Ei ole kompromisse. Isegi sobivas suhtes on vaja aegajalt teha järeleandmisi. Üksikelus ei pea millegi suhtes järele andma, kui seda ei soovi.
kuid mitte väga Rüüd olid pikad pidasid kinni hele näolapike. austavalt, kuid ta kiire taibuga. (maani ulatuvad) ja reeglitest. Nad ei Munkade välimus ei pooldanud neid. Mulle tundus, et munkadel tumedat tohtinud patuselt oli sünge ja tume. Tema meelest oli nad kartsid värvi, juuksed käituda, kuna nad Nunnadel oli oma kirik võimu abti/abtissi ning mõlemil olid kaetud. ei soovinud riietuses rohkem sümbol ja elasid sellepärast Nunnadel olid veel Jumala meelepaha värve ning kiriklased uskusid oma elu suures mõned valged jooned esile kutsuda. välimus oli enese olevat hirmus
Buddha sõnad ja loengud õpiti pähe ja anti edasi suusõnaliselt aastasadu ja kirjutati hiljem üles palmilehtedele. Esmalt pandi kokku tekstide kogu, mis kannab paali keeles nime Tripitaka('Kolm korvi'). See on budismi tähtsaim pühakiri. Tripitaka koosneb kolmest osast. Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem.Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Nad kannavad kollast või punast rüüd. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati.Tsölibaat on teadlik loobumine abielulisest kooseluvormist või seksuaalsest tegevusest.Kui keegi tahab mungaks saada tuleb tal munga ees anda kolmekordne usaldusvanne. See on budistide usutunnistus, mis sisaldab õpetuse kõige tähtsamaid punkte.Milleks on- Mina usaldan Buddhat. Mina usaldan õpetust. Mina usaldan munkade ühendust.Tavaliselt on munk riietatud kollasesse rüüsse, jalas lahtised sandaalid. Buddha
Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametkond ning ka sõjavägi. Martin Luther: naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtegi patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Oli indulgentside vastu. Ründas katoliku kiriku sakramendi õpetust, pidadaes küllaldaseks ristimist ja armulauda. Arvas, et munkadel ja nunnadel peab olema õigus kloostrist lahkuda. Taunis pühakute säilmete kultust ja kogumist. Luther tõlkis piibli saksa keeled, lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Philipp Melanchton: Saksa reformatsiooni üks tähtsaimatest ideoloogidest. Aitas Lutheril reformatsiooni põhidokumentide koostamisel ja piibli tõlkimisel. P.M. oli seisukohal, et mõistus ja haridus peavad usku toetama. Ta koostas uue usutunnistuse
Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile, nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid, mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nland. Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid ilmalike (ilmikute) hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi
sanskritis · Vinjapitaka" räägib munkade elust; · "Sukapitaka" suutrad ehk õpetuslaused; · "Abhidhammapitaka" ehk "ülima seadmuse (õpetuse) kord" mõtisklused. Munklus · Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. · Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. · Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane · Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. · Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris · Järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku · Kerjusmungad Palverännakud · Budistid külastavad palverännakutel õpetajate tegevuse ja nende säilmete asukohta (stuupa) · Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid.
Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile, nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sanskr: vihra), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nland. Neli õilsat tõde Budismi põhiseisukohad on esitatud Buddha esimest jutlust kajastavas tekstis "Seadmuseratta käimapanemine" (eesti keeles "Budismi pühad raamatud" 1. Tartu, 2004,
ning ta pidas oma sõna. Luther oli vastu indulgentside müügile ja patukaristuse kustutamisele. Toetas Jan Husi, mistõttu teda peeti ketseriks. Luther jäi oma arvamusele kindlaks ning ta kuulutati lindpriiks. Ta leidis peavarju Wartburgi lossis. Kirjutas mitu teost milles ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust. Ta leidis, et tuleks suurendada vürstide võimu ning et munkadel ja nunnadel on õigus kloostrist lahkuda. Preestritele tuli anda õigus ise otsustada, kas nad tahavad abielluda või mitte. Lõpuks eitas Luther ka koostreid ja ordusid. Tõlkis Piibli saksa keelde. Taunis pühakute ning pühade säilmete kultust. 3. Philipp Melanchthon väärtustas rohkem ilmalikku haridust kui Luther. 4. Andreas Karlstadt ülistas töökust ja ettevõtlikust. Ta taunis pühapildikultust, millega tekitas pildirüüste. 5
*1795 AASTA KONSTITUTSIOON / Rahvaesindus SEADUSANDLIK KORPUS koosneb 2 kojast: -alamkoda VIIESAJANÕUKOGU ning ülemkoda VANEMATENÕUKOGU / Riigipea ülesanded 5-le Direktooriumile. / Riigi juhtimiseks 7 ministrit. *UUS KIRIKUKORD / Kodanlik abielu / Sündide ja surmade reg. läks riigiametnike kätte / Kloostrite sulgemine / Vaimulike arvu vähendamine / Küreed ja piiskopid / Kindel palk / Ustavusvanne uuele riigikorrale / Abielluda preestritel / Nunnadel ja munkadel õigust kloostrist lahkuda *DEKRISTIANISEERIMINE / Religioossete sümbolite hävitamine / Missa keelustamine / Vaimuliku hariduse keelamine / Ilmalike kultuste sisseseadmine *UUED KULTUURIASUTUSED REV. AJAL / Kunstimuuseum / Rahvusliku arhiivi loomine / Raamatukogude võrgu loomine *MUUDATUSED ELUS JA OLMES / Uus pöördumine üks teisesuhtes / Lihtrahvalik riietus / Parukate kadumine / Kõrgem moraal prostitutsiooni piiramine
1518. aastal tuli korraldus ilmuda 60 päeva jooksul Rooma ja kaitsta end ketserluse süüdistuse eest. Temalt nõuti oma uskumustest lahti ütlemist kuid ta jäi endale kindlaks. 1520 avaldas paavst bulla millega ähvardas Lutheri kirikuvande alla panna kuid Luther põletas selle. Järgnes uus bulla mis pani Lutheri kirikuvande alla. Riigipäeval kuulutati Luther lindpriiks. Luther pidas piisavaks sakramentidest armulauda ja ristimist. Ta leidis , et munkadel ja nunnadel peaks olema õigus lahkuda kloostrist. Samuti olgu preestril õigus otsustada kas ta tahab abielluda või mitte. Eitas ordusid ja kloostreid. Tõlkis piiblit saksa keelde ja lõi aluse emakeelsele jumalateenistusele. 1530. aastal kutsuti Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Martin Luther ei saanud seal osaleda kuna oli kirikuvande all ja lindprii. Tema asemel läks sinna Lutheri kõrval teine tähtis teoloog Philipp Melanchthon.Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai nimeks
1518. aastal tuli korraldus ilmuda 60 päeva jooksul Rooma ja kaitsta end ketserluse süüdistuse eest. Temalt nõuti oma uskumustest lahti ütlemist kuid ta jäi endale kindlaks. 1520 avaldas paavst bulla millega ähvardas Lutheri kirikuvande alla panna kuid Luther põletas selle. Järgnes uus bulla mis pani Lutheri kirikuvande alla. Riigipäeval kuulutati Luther lindpriiks. Pidas piisavaks sakramentidest armulauda ja ristimist. Ta leidis , et munkadel ja nunnadel peaks olema õigus lahkuda kloostrist. Samuti olgu preestril õigus otsustada kas ta tahab abielluda või mitte. Eitas ordusid ja kloostreid. Tõlkis piiblit saksa keelde- lõi aluse emakeelsele jumalateenistusele. Philipp Melanchthon-Lutheri kõrval teine tähtis teoloog. Tegeles hariduse edastamisega. Augsburgi usutunnistus ja usurahu 1530. aastal kutsuti Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Martin Luther ei saanud seal osaleda kuna oli kirikuvande all ja lindprii
Tsehhis järgnes pikaajaline hussiitide liikumine kiriku vastu, mis lõpuks maha suruti. Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal hakati neid juba ette müüma. 1517 naelutas Luther oma seisukohad Wittenburgi lossikiriku uksele (95 teesi) 1) lõpetada indulgentside müük 2) paavst saab kustutada vaid enda poolt määratud karistusi. 3) Munkadel ja nunnadel lubada kloostrist lahkuda. 4) Vaimulikel lubada abielluda. 5) Kaotada pühakute ja reliikviate kultus 6) Keelata tasu võtmine kiriku toimingute eest 7) Lõpetada vaimulike ametikohtade müük 8) Tõlkida piibel rahvus keeltesse Teine saksa reformatsiooni liider oli Thomas Müntzer, leidis, et maapealse jumalariigi saavutamiseks tuleb kõigepealt lahendada sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid. Tema seisukohad said saksa talurahva sõja aluseks. (1524- 1526)
budismis Kandzur. Kommentaare kirjutatakse tekstidele budistide poolt tänapäevani. Esimeseks suutraks budismis peavad kõik koolkonnad suutrat nimega "Dharmachakrapravartana" ('seadmuseratta käivitamine'). Kombestik Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. Hierarhia munkluses eksisteerib, kuid väliseid tunnused puuduvad, st kõik mungad on väliselt võrdsed. Mõnedes Tiibeti budismi koolkondades, näiteks nyingmapas, on kooselu naistega lubatud. Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku. Samamoodi võib aga igaüks, sõltumata vanusest ja soost,
ja kiriku rajajaks sai Martin Luther. Usuküsimusi käsitledes sattus Luther vastuollu skolastiliste teoloogidega, tekkisid vaidlused. Juulis 1518 tuli korraldus, et Luther ilmuks 60 päeva jooksul Rooma , kaitsmaks end ketserlussüüdistuste vastu. Luther ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust, pidades küllaldaseks ristimist ja armulauda. Ta astus välja ka mungatõotuse igavese kohustuslikkuse vastu, leides, et munkadel ja nunnadel peab olema kloostrist lahkumise õigus. Varsti jõudis Luther ordude ja kloostrite eitamiseni. (luterlik reformatsioon : erimeelsuste kaudu uue kirikuni) teine tähtis ideoloog Lutheri kõrval oli Melanchton, kes rõhutas teadlasena rohkem seda, et usupuhatus teeks usutõed inimmõistusele vastavamaks. 28 artiklist koosnev dokument -Asburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete
suurem osa olid vaesed, kuid osa ka kõrgestisündinud. Oma testamendis jättis Louis IX veel märkimisväärse rahasumma nii Pariisi kui ka teistele Prantsusmaa begiinidele. Begiinide liikumine sai alguse aadlike ja rikaste kodanlasnaiste hulgas, kuid kujunes hiljem nunnakloostritest rahvalikumaks. Begiiniühistutega liitumine ei eeldanud varandust ja liitumisega seoses ei tehtud kingitusi nagu seda sageli ootasid nunnakloostrid. Begiinidel oli lihtsam kui oma kloostritesse suletud nunnadel osaleda linna elus ja tegutseda uuendajana kasvatuse, haigepõetamise ja käsitöö alal. Begiinid hankisid endale elatist kudumise, pitsinipeldamise, tikkimise ja haigepõetamisega. Begiiniühistu pakkus naistele turvalist elu, seltskonda, meeldivaid, kuigi karmilt lihtsaid olusid ja võimalust iseseisvalt omale elatist hankida. Mitmed jõukad begiinid toetasid vaesemaid, pakkudes neile elukohta. niisugused organisatsioonid olid tavalised
Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (sanskr sangha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis abielu keeld. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile; nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, kel puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sankr vihra), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks (tuntuim neist oli Indias Nland). Mungad on ilmikutest eraldatud. Sotsiaalseid piiranguid mungakssaamiseks ei ole. Munga ülesandeks on askeetlikud harjutused, meditatsioon, õpetamine ja jutlustamine. Ta ainsaks
Luther avalikult paavsti bulla. 3. jaanuaril 1521 a. andis paavst välja uue bulla, millega pandi Martin Luther kirukuvande alla. Ta kutsuti Saksa Riigipäeva poolt Wormsi, et ta oma õpetused hülgaks, aga ta ei andnud alla ka seekord.Riigipäev mõistis Martin Lutheri kui ketseri hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks. Nende sündmuste ajal kirjutas ta mitu teost, ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust, pidas valeks mungatõotuse igavest kohustuslikkust, leidis, et munkadel ning nunnadel peab olema kloostrist lahkumise õigus ning preester peaks saama ise ostustada, kas abielluda või jääda vallaliseks. Martin Luther oli tuntud värvika kõne ning hea huumori poolest. Ta tõlkis piibli heebrea ja kreeka keelest saksa keelde (ilmus esmakordselt 1522) see sai nii populaarseks, et sellel põhineb nüüdisaegne saksa kirjakeel, lõi aluse saksa keelsele jumalateenistusele ning lõi võimaluse tõsta rahva haridustaset
ent oli ka päris palju ühisjooni. Tähtsaima osa iga kloostri päevakavast moodustasid nn.tunnipalvused. Väga oluline roll oli ka raamatute ümberkirjutamisel.Ümber ei kirjutatud mitte ainult pühakirja vaid ka muid teadusi puudutavaid teoseid ning ilukirjandust, ning antiikkirjandust.Ümberkirjutamistööd tegid mungad -skriptooriumis.Kloostrielanike toidu ja riietuse erinevused sõltusid samuti ordust.Tavaliselt oli munkadel ja nunnadel üks või kaks õhemat riiet suveks ja üks või kaks paksemat rüüd talveks.Ordureeglist olenemata magati kas üksikongis või ühises magamisruumis- dormitooriumis. 13.Suhtumine sõjapidamisse kõrgkeskajal. Rekonkista käik ja tulemused -Kahtlemata oli keskaeg sõdaderohke ajajärk ja lahinguid peeti palju,aga nendes osalenud rüütlite ja ka langenute arv jäi enamasti väikeseks. Keskajal muutusid relvad ja nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni
Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, et piisab kahest sakramendist: armulauast ja ristimisest, lisaks soovis ta munkadele- nunnadel abiellumise lubamist. Ta tõlkis piibli saksa keeled. · Thomas Müntzer üks talurahvasõja juhte. · 1524-1525 Saksa talurahvasõda reformatsioonist julgustust saanud talupojad näitasid rahulolematust, Lutherile see ei meeldinud ("Rahumanitsus"). Selle põhiprogrammiks oli "12 artiklit", lõpus Müntzer hukati. · Anabaptistid ehk taasristijad kristluse vastuvõtmine peab olema teadlik otsus, lapsi ei tohiks ristida
Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasidkerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalttraditsioonile, nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sanskr: vihra), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nland. Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid ilmalike (ilmikute) hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi
jaksaks tööd teha 18.00 Hilisõhtune jumala teenistus. 18.30 magamaminek dormitooriumis (Tamm, 2002: 17) (Kilumets, 2007) 13 Öist palvust ehk vigiili praegu ei ole. Praegu on uneaja pikkus 8 tundi, siis oli 6 tundi Keskajal kloostri elanikel nn. vaba momenti ei olnud, kuid nüüd on päeval nunnadel ka vabaaeg, kus nad siis teevad seda mida hing ihaldab. Ka praegu on kloostris aeg jagatud eelkõige palvuse ja töö vahel, kuid praegu on palvusi veidi vähem.Nii nagu keskajal tehakse ka praegu aiatöid, ning toimuvad ka seminarid ,,Kloostriaed." Kuid üldjoontes võib öelda, et praegune kloostrikorraldus on veidi leebem, kuid väga suuri muudatusi päevaplaanis toimunud ei ole. 4.2. Ametid kloostris ning kloostri tegutsemise eesmärk ja tegevused keskajal ja tänapäeval
DigaMbarad väidavad, et dhirtamkarade hulgas polnud ühtegi naist, vetaMbara järgi oli üks. vetaMbara põhiline levikupiirkond Gujarat ja Rajasthan. Koolkonnad jagunevad laias laastus kaheks: mUrti-pUjaka (kujukummardajad) ja amUrtipUjaka. mUrtipUjakadel neli alasekti: tapa-gaccha, ancala-g., kharatara-g., pArsvacandra- g. Suurim alasekt tapa-gaccha. Sündis Rajasthanis. Umbes 15 sajandil toimub lahkulöömine. lonkA liikumine. Terapanthi- lubavad oma munkadel ja nunnadel mööda maailma jutustamas käia. DigaMbaral suuremat jaotust ei ole. Bisa-pantha, tera-pantha, tarana-pantha, gunana-pantha, tata-pantha, kanji-pantha. Bisa-pantha ainukesena lubab kujusid tempiltesse, tera-pantha ei luba elavaid taimi templisse tulla. Gunana-pantha templites ei tohi olla lampe. Kanji-pantha on Kanji nimelise õpetaja loodud sekt. digaMbara munki ja nunni oli nagunii suhteliselt vähe. 19. sajandil rändab väga palju ilmikdzainiste väljapoole Indiat
põrguvürstid, kellest üks märkis oma nime vigla kujutisega. Vaatamata nendele naeruväärsetele riugastele ja asjaolule, et mitmed nunnad, kes olid preestri vastu välja astunud, oma süüdistustest avalikult lahti ütlesid, et lasknud Grandier`vaenlased end kohutada. Teda piinati pikalt ning talle öeldi ära isegi pisikesest armust surnukskägistamise näol, enne kui ta tuleriidale saadeti. Siis aga võtsid sündmused isevärki pöörde. Vandenõu oli korda läinud ja nunnadel polnud enam mingit põhjust kurjast vaimust vaevatuid teeselda. Ent sümptomid läksid aina hullemaks. Üks nunn kukkus Jumalat teotades ja krampide käes vääneldes maha, kergitas üles undruku ja alussärgi ning näitas ilma vähimagi häbita oma suguosi ning kriiskas roppusi. Tema liigutused muutusid nii siivituks, et juuresolijad pöörasid silmad ära. Ta kisendas ühtevalu, ennast ise kätega ära narrides: ,,Tule juba, niku mind!"
Hoidu sugulisest kõlvatusest Hoidu valelikust kõnest Hoidu teadvust ähmastavatest ainetest · Munkadele ja nunnadele kümme käitumisjuhist , lisanduvad Hoidu söömast valel ajal Hoidu laulust, tantsust, muusika ja teatrietendustest Hoidu enese kaunistamisest Hoidu kõrgest ja uhkest voodist elada tuleb lihtsat elu Hoidu kulla ja hõbeda vastuvõtust loobu rahast o 227 pathimokkha reeglid kordamiseks üheskoos munkadele o Nunnadel rohkem neid reegleid. N: nunnad ei tohi munkade rüüd kanda/ parandada · Asoka 273-236 Mahinda Sry lankale viis budismi Theravaada · ,,Vanemate õpetus", rangem traditsioon · Lõuna Budism Sry Lankal, Kagu-Aasia · Buddha õpetaja · Arhat ideaaliks - inimesed , kes järginud Buddha õpetust ja jõudnud Virgumusse · Anatman minatus inimesel pole püsivat hinge ega mina · Tipitaka · Vipassana analüüsiv vaatlus Mahajaana · ,,suursõiduk" · 1.saj e.m
Mitte võtta osa audiovisuaalsetest lõbustustest- tants, muusika, teater. 8. Mungad ei taha kasutada parfüümi ja kaunistusi 9. Ei tohi istuda ega magada pehmetel asemetel 10. Vastu võtta kulda ega hõbedat- raha. - Budistlik kogudus on üles ehitatud konsensus demokraatial: kõik on nõus. - Kogudus on iseseisev üksus, mis ei sekku poliitikasse ega vastupidi. - Kloostri reeglid on jagatud 7 gruppi: kloostrireeglid: munkadel 227, nunnadel 311 reeglit; füüsiliselt haigeid ja vigaseid, ärapõgenenud naisi/lapsi ei tohi kloostrisse võtta. · Peale Buddha surma ei osata tema kehaga midagi teha, lõpuks põletatakse ära ning luud jagatakse 8 hõimu vahel ära. · Stupa- urn pannakse maha, sellele asetatakse peale kuppel ja selle peale päevavari. Nendest arenevad edasi suuremad pühamud. · Kogu kultuur oli suuline. Munkadel oli Buddha õpetus peas. Üles kirjutati see alles 1
L. oli rahva seas populaarne keiser nägi reformatsiooniideedes ohtu võimule. Nõuti jälle õpetusest loobumist Luther ei andnud järele. Riigipäev mõistis Lutheri kui ketseri hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks. · Luther oli varjul Wartburgi lossis. Kirjutatud teostes süvendas seisukohti usupuhastuse küsimustes: ründas sakramendiõpetust, ristimine ja armulaud on küllaldus; mungatõotuse igavese kohustuslikkuse vastu munkadel ja nunnadel peab olema õigus lahkuda; Preestril õigus otsustada, kas tahavad abielluda. Jõudis Luther ordude ja kloostrite eitamiseni. · Tõlkis piibli saksa keelde. Uus testament 1522, piibel 1534.aastal lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele, rahva harimisele. Soovitas rajada kristlikke koole. Taunis pühakute ja pühade säilmete kultust (jumalaema särgi ribad, püha piima tilgad jne) 31. LUTERLIK REFORMATSIOON: ERIMEELSUSTE KAUDU UUE KIRIKUNI PHILIPP MELANCHTHON
vastu. Augsburgis toimus Lutheri kohtumine paavsti saadikuga Luther jäi endale kindlaks. 1520a. avaldas paavst bulla, milles ähvardati Lutherit kirikuvandega, kui ta 60 päeva jooksul oma väiteid tagasi ei võta. Luther põletas selle bulla. Uue bullaga pandigi ta kirikuvande alla. Saksa Riigipäev mõistis ta hukka kui ketseri ja kuulutas lindpriiks. Lutheri ideed: · Piisav oli armulaud ja ristimine · Munkadel ja nunnadel olgu kloostrist lahkumise õigus · Preestritel olgu õigus abielluda · Rajada kristlikke koole · Taunis pühakute kultust 1530a. esitati Riigipäeval Augsburgi usutunnistus: · Lihtne jumalateenistus, milles on keskne koht emakeelsel jutlusel · Seitsmest sakramendist jäid vaid ristimine ja armulaud · Hüljati kiriku väline hiilgus ja pühade säilmete ning pühakute kultus · Kiriku pea pole paavst vaid riigipea 1555a
On võimalik, et elujanu lakkab, siis lakkavad ka kannatused. 4. Nirvana ärapuhumine, lakkamine. Suurimaks kannatuseks on pidev taassünd. Nirvana on totaalne surm. Nirvana saavutamiseks on vaja kaheksaosalist teed, mis tähendab budismi tõdede aktsepteerimist, maailmavaates budismiga kohanemises, mediteerimist (oma mõtete analüüs, keskendumine). Viis esimest reeglit kehtisid kõigile budistidele, viis järgmist ainult munkadele. Tänapäeval on munkadel 227 ja nunnadel 311 reeglit. Buddha polnud naiste suhtes positiivselt meelestatud. Reeglid 1. Hoiduda igasugusest (füüsilisest, vaimsest, verbaalsest) vägivallast. 2. Mitte võtta seda, mida pole antud. 3. Hoiduda mittevooruslikust seksuaalkäitumisest. Seda on erinevates maades erinevalt mõistetud. 4. Mitte kõnelda seda, mis pole tõde (tõe mittekõnelemine). 5. Mitte tarvitada meelt tumestavaid aineid. Ka siin on erinevat käsitlust. Mõningates maades on keelatud juua teed
Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid 139 kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile, nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sankr vihra), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nland. Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid ilmalike hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi
annaabi.ee 
