„Toomas Nipernaadi“ (1928) Anton Hansen Tammsaare- realistlikud romaanid „Kõrboja peremees“ (1922) „Tõde ja õigus“ (1926-1933) 1-5 osa August Jakobson- romaan „Vaeste patuste alev“ (1927) PROOSA 1930ndatel – ajaloolised romaanid Mait Metsanurk „Ümera jõel“ (1934) August Mälk „Surnud majad“ (1934) Albert Kivikas „Nimed marmortahvlil“ (1936) Lühiproosa; novellistika: Peep Vallak „Maanaine“ August Gailit „Ekke Moor“ „Toomas Nipernaadi“ AEG TEGEVUSKOHT MILLEST RÄÄGITAKSE PEATEGELASED 1 1870- Vargamäe Võitlus maaga Mäe Andres, Oru . 1900 Pearu 2 1900 Mauruse kool, Võitlus usuga, oma Indrek, Mauruse . algus Tartus jumalaga tütar
Üha rohkem keskendus ta tegelaste hingeelu jälgimisele ja eritlemisele. Taotluseks sai teostuse täiuslikkus: novellide sõnastus lähenes sageli luulekeelele, sisu iseloomustas detailirikkus, ülesehitust väljapeetus, tegelasi keerukas hingeelu. Ta seadis endale eesmärgi luua müüte: Tuglase novelliloomingu kandvama osa moodustavad viis novellikogu: "Liivakell" (1913), "Õhtu taevas" (1913), "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925). Millised on Tuglase novellistika põhiteemad? Realistlikus jutustuses "Hingemaa" kujutab ta vaese kantniku viletsust ja igatsust oma maalapikese järele, seostatuna seda 1905. aasta revolutsioonisündmustega. Esimeses uusromantilis-sümbolistlikus novellis "Jumala saar" käsitleb ta revolutsiooniideid maausu kaudu. Teos koosneb müstilistest meeleolu- ja nägemuspiltidest, mis osutavad sellele, et maailma ja inimsaatusi juhivad mingid tundmatud jõud.
Under, J.Semper, G.Suits, E.Enno, J. Barbarus, J.Kärner, A.Alle, V.Ridala, A.Adson, H.Visnapuu Luuleteemad: 1)armastus, 2)loodus, 3)isamaa, 4)ajaluule, 5)tunded. FAKTID F.TUGLASE ELULOOST: (ELU)1)kodaniku nim. Mihkelson 2)sünd Tartumaal Ahja mõisas 3)2 kuud Toompea vanglas 4) Elas paguluses 1906-17 5)ühines sotsiaaldemokraatliku parteiga. (LOOMING) 1)2 novelliliku ülesehitusega romaani ,,Felix Ormusson", ,,Väike Illimar" 2)kutsuti teda kirjanduspaavstiks 3)tähtsaim on loomingus novellistika 4)novellikogu ,,Raskuse vaim" 5)novell ,,Inimese vari" FAKTID G.SUITSU ELULOOST: (ELU) 1)õppis Tartus 2)töötas koduõpetajana 3) töötas 1. Eesti kirjanduse lektorina TÜ-s 4)tema kodu põles maha koos käsikirjadega 5) elu lõpus Rootsis (LOOMING) 1)esikkogu ,,Elu Tuli" 2) ,,Oma saar" 3)poliitilise sisuga luule 4) ,,Tuulemaa"-sümbolistlik luulekogu 5)"Kõik on kokku unenägu"
vastu. Kirjandusliku töö võimalusi on aga muidki. Kui ei õnnestunud luua novelle ja romaane, kirjutas Tuglas reisiraamatudi, memuaare, uuris kultuuriluguja tegi musttuhandet tööd kirjanduselu integreerijana, vanaduses viimistles oma teoseid uustrükkideks. Kirjanikuna oli Tuglas ennekõige novellist. Kuid ta viljeles kõrgel kunstitasemel ka proosa pisizanre novelletti, marginaali, miniatuuri ja proosaluuletust. Tuglase novellistika on voolulooliselt vaheldusrikas. Klassikalist "Hunti"(1903) eristab muust sajandialguse külaproosast groteskielement, mis jäi ka edaspidi Tuglasele iseloomulikuks. 1905. aasta revolutsioonilisest paatosest onn novelli "Hingemaa" mõru sotsiaalkriitilisus kui ka kõrgromantiline poeem "Meri". Viimane on läbi aegade kuulunud luule etlejate lemmikrepertuaari. Noveliraamatutega "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taeas" (1913) ning romaaniga
9 II periood 1914-1925 Peetakse kõrgperioodiks. Parimad novellid. Tegu puhta uusromantismiga, kus segunenud impressionism ja sümbolism. Hästi metafoorilised, palju kirjas ridade vahel. Kardinaalselt erinev. Kirjutatud 2 romaani. 1915. aastal ,,Felix Ormuson" nn. suvitusromaan. Räägib kahe õe ja Felix Ormusoni vahelisest armastuskolmnurgast. Kui Felix näeb et ühe õega ei õnnestu proovib teisega jne. Lõpuks Felix peab naeruvääristatult lahkuma. Impressionism. Novellistika 3 kogu: ,,Saatus" ,,Raskuse vaim" ja ,,Hingede rändamine". Eelkõige sümbolistlik, palju sümboltegelasi ja vastandamise printsiipi. NT: ,,Popi ja Huhuu" vastandub Huhuu ja isanda maailm. Huhuu maailm on kaos, isanda maailm on turvaline ja korrapärane. ,,Vabadus ja surm" vastandub vangla ja vabadus. Iroonlinine lugu vangist, kes püüab põgeneda. Õnnestub. Peale põgenemist jääb auto alla. ,,Inimesesööjad" laste-täiskasvanute maailm.
Eesti novell jäi vaadeldaval perioodil romaani varju, kuid püsis kirjanduspildis siiski olulisel kohal. Tähtsamad novellistid olid Peet Vallak, August Gailit, Johannes Semper ja Karl Rumor. Gailit jäi uusromantilise novelli viimaseks viljelejaks eesti kirjanduses. Realistliku novellikirjanduse kõige esindavam autor on Peet Vallak. 1920-1930. Aastatel oli ta tähtsamate kirjanike hulgas ainuke, kelle loomingus mängis esmajärgulist rolli just novellistika. Vallaku novellid tegelevad rõhutatult igapäevasega, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Ent Vallak suudab ka igapäevaelu väikesi sündmusi ja vastuolusid värvikalt avada.
konservatiivsem. Hindrey sai tuntuks karikaturisti, följetonisti ning vaheda sulega kirjandus- ja teatrikriitikuna pseudonüümi Hoia Ronk all. Asutas pilkeldehed Sädemed (Postimehe juures) ja Kratt (Päevalehe juures) ning oli nende toimetaja. Ilukirjandusliku proosa kirjutamisega alustas 1928. aastal, äratades tähelepanu 5-osaliste memuaaridega "Minu elukroonika" (3 köidet; 1929) "Murrang" (1930) ja "Tõnissoni juures" (1931). Hindrey loomingu kõige intrigeerivamaks osaks on ta novellistika, mille keskmes on patriarhaalse mehe psüühika ja mehenaise suhete süvaeritlus. Hindery on tundlik ka aumõiste suhtes. Ta käsitleb seda eriti oma ja võõra suhete kaudu: autori positsioonil olev kangelane vastandab uue generatsiooni ellusuhtumisele esivanemate õilsa vere kutse ja kohustuse seda järgida. Oma kangelast kõikide argumentidega kaitstes kohustab ta teda edasi kandma esivanemate rikkumata verd. Esivanemate vere hääl kannab ka Hindrey ajalooliste romaanide "Urmas ja
Revolutsiooniline romantism asendus Läänest tulnud uue moodsa kunstivoolu impressionismiga. Mõjud on märgatavad eeskätt novellikogudes "Õhtu taevas" , aga ka varasemas kogus "Kahekesi" , näiteks novellid "Toome helbed", "Suveöö armastus" jt. Läbilõike I perioodi loomingust annab kogu "Liivakell" II loominguperiood algas Esimese maailmasõja eel. Esimeseks suuremaks teoseks sai romaan "Felix Ormusson" Selles loominguperioodis on kesksel kohal novellistika. Kirjanik arendas välja omapärase ja uuelaadse novellisüsteemi, mis erines tunduvaltvarasemast eesti novellistikast. Tegelikkuses esinevate karakterite ja inimsuhete kujutamine ei piirdunud tal ainuüksi realistlike vahenditega, novellidesse sugenes fantastilisi kirjeldusi ning sündmusi. III loominguperiood algas 1937. aastal pärast 10-aastast ilukirjanduslikku pausi, mil Tuglas tegeles peamiselt kirjanduslooliste uurimuste kirjutamisega, autobiograafilise
sisemise vabanemistundeni. · Omaette tähelepanu pälvib Ridala uuenduslik keelekasutus Friedebert Tuglas · Teda on nimetatud kirjandusepaavstiks. · Ta on kirjutanud uurimusi, kriitikat, reisikirju, memuaare. · Tal on kaks omapärast novellilikku ülesehitusega romaani: ,,Felix Ormusson" ja ,, Väike Illimar" · Tuglas on viljelenud proosa pisivorme, laaste. · Tuglase loomingus leiame mitmesuguseid kombinatsioone, segavorme. Marginaalid, miniatuurid · Novellistika · Järgis klassikalise novelli põhimõtteid. · Teemad- inimesele mõistetamatu elusaatus, armastuse jõud ja traagika, kättesaamatu vabadus, paheline ja priiskav nauding, lõbujanu Analoogilised sõlmsündmused: astumine tundmatusse maailma, vastuhakk isandale, ajutiselt saavutatud võim, lüüasaamine, katastroofid, õudused · Tüüpilised tegelased: täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed, agressiivsed valitsejad,
Paradoksid luulest ja Marie Underist", kus autor pilkas poetessi peenutsevat ja ilutsevat armastusluulet, kasutades teravaid isiklikke väljendeid. Välja astusid August Gailit ja Henrik Visnapuu ning seejärel tulid ühingusse tagasi Under ja Adson. Nii jäi rühma neli liiget - Under, Semper, Tuglas ja Adson. Järgnes ühingu taastamine. Siuru kui ühing, koguteoste väljaandja ja kirjastus läks hingusele 1919.a. Mitmed siurulased olid endised noor-eestlased, loomingus lüürika, novellistika ja esseistika. Isikuvabaduse ja minakesksus. Luulekogudest olid silmapaistvamad Marie underi „Sonetid“ ja Henrik Visnapuu „Amores“. „Tarapita“- Tuglase ja Semperi eestvõtmisel. Tarapita oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921–1922; anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas
Teekond mõjub tervisele halvasti. Naastes otsustab püsima jääda väikelinna ja ostab endale Melihhovosse mõisa. Lisaks sukeldub Tsehhov väikekodanlikku ellu näljahädaliste abistamine, koolera leviku vastane võitlus jne. Sealne ~10 aastat on kirjanduslikult väga viljakas periood. Arstid leiavad, et ta peaks ette võtma ravireisi, Tsehhov läheb Prantsusmaale. Naastes müüb mõisa maha, suundub Krimmi, Jaltasse. Aeg-ajalt sõidab Moskvasse. 18. Tsehhovi novellistika - pead teadma järgmiste novellide temaatikat ja põhiideed: "Mure", "Kurbus", "Vaska", "Jonõts" ,,Inimene vultaris"- algusest lõpuni satiirilise alatooniga, õpetaja Burkin jutustab oma kolleegist, kreeka keele õpetajast Belikovist. Burkin selgitab väga hästi ,,vultarluse" mõtet Belikovi kaudu, kes kardab elavat elu ja kõike uut. Tema elujuhis on :"Keelatud- ja asi nudi". Õige uue puhu sõnab ta: ,,Nojaa, muidugi, eks ta ole, see on ju kõik ilus, kui ainult midagi ei juhtuks"
lihtsat, kaalumiseta omaksvõtmist. 12. Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 1917 - 44 (Peet Vallak jt). Reed Morni "Andekas parasiit" algatas süvapsühholoogilise eneseeritluse. Oli ka teisi autoreid nagu mart raud, leo anvelt, mait metsanurk jt. Sukelduti inimindiviidi siseellu. Töölisklassi asemel fookuses tundliku siseeluga haritlane. Jutustajapositsiooni lähedus tegelasele. Tegelane vastuolus iseenda ja ühiskonnaga. Maailmanägemine rõhutatult enesekeskne. Novellistika. Karl Rumor "Sammud tulevikku". Sotsiaalse suunaga novell kus fookuses pigem üksikinimene ühiskonnas. Sageli intriig mehe naise armusuhete ümber. Johannes Semperi novellikogud "Ellinor" ja "Sillatalad", kus mõlemis peategelaseks noor naine, ja nende kokkupuuted erinevate meestega. Peet Vallak, erinevalt teistest ei ajand taga erakordsust. Nägi maailma tavainimese seisukohast. Loomingus puuduvad lõõmavad kired ja afektid, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult
Maret põetab teda, kuid sellest hoolimata mees sureb. Haual kohtab ta üht sõdurit, kes talle teatab, et tema poeg polnud sugugi haavatud ega näost põlenud. Maret taipab, et oli pidanud oma pojaks kedagi võõrast. Ema püüdis aidata oma poja arvatavat mõrvarit. Tuglas jätab novelli lõpu lahtiseks, sest rõhutab emaarmastust teadmatus on palju hullem ja traagilisem, kui tõe teadmine. 12. Tuglase novellistika - pead teadma vähemalt 10 Tuglase novelli sisu ja põhiprobleeme *Sarnased teemad novellides- inimesele mõistetamatu elusaatus, armastuse jõud ja traagika, kättesaamatu vabadus, paheline ja priiskav nauding, lõbujanu. *Analoogilised sõlmsündmused- astumine tundmatusse maailma, vastuhakk isandale/saatusele, ajutiselt saavutatud võim-> lüüasaamine, katastroofid ja õudused. *Tüüpilised tegelased- täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed, agressiivsed
Tegelikult aga tappis mehe tema endine järelvalvaja hr. Laming. Timo ei pannud kätt oma elu kallale. Ta oli võimeline oma kunagise teo eest vastutama elu lõpuni ja jäi oma arusaamale keisririigist truuks. IX PILET 1. Maagilis-realistlik romaan/novell, romantismiaegne romaan, psühholoogiline romaan selgitada zanri olemust, tuua näide 2. Fr. Tuglase uussümbolistlik novell ( lug ja analüüsida ,,Suveöö armastus", ,,Inimese vari" või ,,Popi ja Huhuu") või P. Vallaku uusrealistlik novellistika või A. Gailiti uusromantiline romaan. · * Maagilis-realistlik romaan- võimalikult realistlik + maagia. Tunnused: teise vaatenurk, unenäod. M.Bulgakov ,,Meister ja margarita" * Romantismiaegne romaan- sai alguse inglismaalt, palju tundeid ja elamusi, kangelased on uhked ja erakordsed, väärtustab lootust, armastust, õnne ja nukrust, pöördutakse mineviku poole, tegelased on vastandatud (hea ja kuri), ebatavalised
Iokaste kahtlustab natuke, enda ja Oidipuse rahustamiseks süüdistab ta ennustajat valelikkuses. Mainitakse sündmuskohta, kus tapeti Laios kolme maantee rist. Oidipus tahab pääsenud orja võimalikult ruttu kohale toimetada, et teada saada oma päritolu. Iiokaste poob end üles. Oidipus saab viimasena kohutava tõe teada ja annab lapsed Kreonile kasvatada. Ta ise saadetakse maalt välja. PILET NR.7 1 .FRIEDEBERT TUGLASE LOOMINGU ÜLEVAADE. TUGLASE NOVELLISTIKA. Tuglas sukeldus kirjandusellu 1905. Esimesed raamatud ,,Hingemaa" ja ,,Kahekesi" avaldas oma sünninime Mihkelsoni nime all. Nelja aasta pärast võttis kirjanikunimeks Tuglas. Looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud uurimusi, kriitikat, reisikirju ja memuaare. Ta on kirjutanud kaks romaani: ,,Felix Ormusson",1915, ja ,,Väike Illimar",1937. Kirjutas marginaale ja miniatuure, kuid kogu looming koondub Tuglasse novellistika ümber. Tuglase looming jagatakse kolme perioodi: 1
Mõjud on märgatavad eeskätt novellikogudes "Õhtu taevas" (1913), aga ka varasemas kogus "Kahekesi" (1908), näiteks novellid "Toome helbed", "Suveöö armastus" jt. Läbilõike I perioodi loomingust annab kogu "Liivakell" (1913) II loominguperiood algas Esimese maailmasõja eel. Esimeseks suuremaks teoseks sai romaan "Felix Ormusson" (1915). Peategelane Ormusson on kirjanik, kelle päevik moodustabki romaani sisu. Selles loominguperioodis on kesksel kohal novellistika. Kirjanik arendas välja omapärase ja uuelaadse novellisüsteemi, mis erines tunduvaltvarasemast eesti novellistikast. Tegelikkuses esinevate karakterite ja inimsuhete kujutamine ei piirdunud tal ainuüksi realistlike vahenditega, novellidesse sugenes fantastilisi kirjeldusi ning sündmusi. Mõjustatuna sümbolismist kaotas Tuglase tegelane reaalse inimese kontuurid ja muutus sümboliks. Novellis "Merineitsi" on Kaspar ahnuse ja võimuiha,
Ajaluulega liikus proosasse ekspressionism (Kivikase tekstid). Impressionistlikud katsetused (Tammsaare lühiproosakogu ,,Pöialpoiss" (1923)), ,,Noor-Eesti" ja ,,Siuru"-vaimuline uusromantism. 1920ndate I pooles domineeris novell romaani üle. Uusromantiline proosa vähenes järk-järgult realismi pealetulekuga. Autorid: Tuglas, Gailit, Hiir, Kivikas, Oks, Tammsaare, Karl Rumor, Aleksander Tassa, Juhan Jaik. Karl Rumor novellikogu ,,Sammud kaduvikku" (1928) kuulub tolleaegse novellistika paremikku. Tegelastekesksed novellid, sotsiaalse suunaga, naturalismilähedane õhustik. Hiir Erni Hiir ja Albert Kivikas koostöös ilmunud teos ,,Ohverdet konn" (1919). Need polnud ainult naljategemisega teosed, vaid neis oli ka kirjanduslik tähendus. Kivikas ja Hiir olid Eesti futurismi rajajad esimesed futuristlikud katsed. Gailitil on nö kindel süzee, nende lugude puhul tekib tunne, et kõik on väga segane.
9) Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 1917–44 (Peet Vallak jt) Reed Morni “Andekas parasiit” algatas süvapsühholoogilise eneseeritluse. Oli ka teisi autoreid, nagu Mart Raud, Leo Anvelt, Mait Metsanurk jt. Sukelduti indiviidi siseellu. Töölisklassi asemel oli fookuses tundliku siseeluga haritlane. Jutustajapositsioon oli tegelastele lähedane. Tegelane oli vastuolus iseenda ja ühiskonnaga. Maailmanägemine oli rõhutatult enesekeskne. Novellistika. Karl Rumor “Sammud tulevikku”. Sotsiaalse suunaga novell kus fookuses pigem üksikinimene ühiskonnas. Sageli intriig mehe naise armusuhete ümber. Johannes Semperi novellikogud “Ellinor” ja “Sillatalad”, kus mõlemas peategelaseks noor naine ja nende kokkupuuted meestega. 1930ndatel areneb modernistlik psühholoohiline romaan. Lisaks elukogemustele peegeldus ka autori psühhoanalüüsi tõdede tundmine.
tegevusega esile kuulajate ja võimude äreva reageernigu. Novellis ,,Silmus" I leiab mees tühjast stepist püünissilmuse ja poeb uudishimust sinna sisse. 1970.aastete alguses, koos üldise ajaloohuvi kasvuga, pöördus ka Valton mineviku poole. Endiselt huvitavad teda inimese olemisprobleemid. Ajalugu on kirjanikule vaid näitelava, kus saab kujutada üle aegade kestvaid seoseid: vaadata mineviku kaudu olevikku ja tulevikku. Seda Valtoni novellistika suundumust iseloomustab kogumik ,,Õukondlik mäng" (1972). Novell ,,Roosa kits", mille sisuks on kahe Saksa väikelinna vaen roosa kitse kuju pärast, sümboliseerib inimeste võimuiha ja rumalust. Ajaloolisest ruumist liigub Valton kujutuslikku aegruumi: unenägude ja müütide maailma. Kogus ,,Sõnumitooja"(1972) annab tooni fantastika. Kirjanik osutab inimese jätkuvale võõrandumisele ja heitlusele ümbritseva keskkonnaga: silmuses(vangis) olija
Ta seadis endale eesmärgi luua müüte: "Luua müüte, - see on kõrgeim. Luua seda üksi, mis rahvad ja sajandid on loonud, - see on jumalik. Suuremat õnne ei pea kunstnik lootma." Tuglase novelliloomingu kandvama osa moodustavad viis novellikogu: "Liivakell" (1913), "Õhtu taevas" (1913), "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925). Millised on Tuglase novellistika põhiteemad? Realistlikus jutustuses "Hingemaa" kujutab ta vaese kantniku viletsust ja igatsust oma maalapikese järele, seostatuna seda 1905. aasta revolutsioonisündmustega. Esimeses uusromantilis-sümbolistlikus novellis "Jumala saar" käsitleb ta revolutsiooniideid maausu kaudu. Teos koosneb müstilistest meeleolu- ja nägemuspiltidest, mis osutavad sellele, et maailma ja inimsaatusi juhivad mingid tundmatud jõud.
c) külarealism Eestisse jõudis läbi Eduard Vilde ,,Külmale maale" 1896. aastal. Tegemist on kriitilise realismi algusega Eestis. Kasutatakse: 1)tegevuse täpset ajalist ja ruumilist määratlemist; 2)põhjuse ja tagajärje seose ning tüüpilise rõhutamist; 3)ebaoluliste seikade esitamist; 4)kirjandusväliste zanride matkimist. Lühivormide ja novellistika osas on olulisemaks autoriks Maupasant. Ta on saanud tuntuks puändiga lõppevate novellidega. Tema teostes on palju irooniat, tekst on voolav ja kergesti loetav. Tuntum novell ,,Nööpnõelad". Romaanikirjanikuna kerkis esile Honore de Balzac. Kirjandus: Pr. Balzac, Stendhal, Flaubert, Rolland; Sb. Dickens, Shaw; Vm. Turgenev, Dostojevski, Tolstoi, Tsehhov; Norras Ibsen; USA Hemingway; Skm. Mann. Impressionism: tuleb prantsusekeelsest sõnast impressioon hetkemulje
Põhieesmärk õppida ladina keelt läbi näitemängu. 10 Seneca näidendit inglise keeles esmakordselt. See oli tähis, sest see kujundas varajase Inglise teatri palge. Näeme kuivõrd verised need on (omane Senecale). Seda stiili peeti peeneks, seda jäljendati, sest muud lihtsalt ei olnud moodne stiil seega. Eriti just akadeemilistes ringkondades. · Renessansi dramaturgia elemendid komöödia erudita ka dell'arte. Prantsuse ja Itaalia novellistika mõjutasid samuti teatrit. Hispaania autragöödiad. Renessansi ideoloogia ja eelkõige Machiavelli. Väga moes olid machiavellistlikud kangelased. · Õukonnateatri elemendid mõjutas ka rahvateatrit, õukonnateater uhke, kaunite kostüümide ja dekoratiividega, mõjusad lavaefektid. Põhiliselt maskimängud ja pastoraalid. Dramaturgilises mõttes meeliköitev ja muinasjutuline. Selline teater tekkis Inglismaal Henry VIII ajal
31 romaanid. Ta on II ms eelse noorema kirjanikepõlve kõige silmapaistvam esindaja eesti proosas. Alustas ajaviitejuttudega, lasteraamatud "Semud" ja "Sellid", romaanid nt Tallinna triloogia, mis näitab eesti proosas väljakujunenud traditsioonide elujõulisust ja isikupärase edasiarendamise võimalusi. Novell jäi sel perioodil romaani varju, aga püsis siiski tähtsal kohal. Peet Vallak "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas" (realistlik novellistika, loomingus peamine osa, igapäevaelu mida suudab siiski värvikalt avada), Gailit "Ristisõjad", Semper "Ellinor", Karl Rumor "Sammud kaduvikku". Novell oli realistlik, süveneti sotsiaalsesse olustikku, kuid tegelase loomisel keskenduti jätkuvalt psühholoogiale. 26. Euroopa kriitiline realist. Oscar Wilde (1854-1900) elu sünnist saatiskandaalne. Pärit kõrgseltskonnast. Isa oli arst, väsimatu, tõmbas ringi. Ema oli kapriisne ja ambitsioonikas ning oli oodanud tütart
tegelasi keerukas hingeelu. Ta seadis endale eesmärgi luua müüte: "Luua müüte, see on kõrgeim. Luua seda üksi, mis rahvad ja sajandid on loonud, see on jumalik. Suuremat õnne ei pea kunstnik lootma." Tuglase novelliloomingu kandvama osa moodustavad viis novellikogu: "Liivakell" (1913), "Õhtu taevas" (1913), "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925). Millised on Tuglase novellistika põhiteemad? Realistlikus jutustuses "Hingemaa" kujutab ta vaese kantniku viletsust ja igatsust oma maalapikese järele, seostatuna seda 1905. aasta revolutsioonisündmustega. Esimeses uusromantilis-sümbolistlikus novellis "Jumala saar" käsitleb ta revolutsiooniideid maausu kaudu. Teos koosneb müstilistest meeleolu- ja nägemuspiltidest, mis osutavad sellele, et maailma ja inimsaatusi juhivad mingid tundmatud jõud.
annaabi.ee 
