3. Novell. Neifile nimi Filomena nimi Saladin nimi Juut nimi Neifile: No jah. (Kehitab õlgu.) Ja nii see lugu oligi. Filomena: See oli päris hea novell! Mulle meeldis. Saladin: Jaa! Mulle ka! ~Juut noogutab, mõmmisedes heakskiiduks. (Mhmh)~ Filomena: Hmm... Neifile lugu tuletas mulle üht teist juttu, mis räägib juudist. Kuna meil juba usust ja Jumalast juttu oli, siis ehk oleks see asjakohane. See peaks samuti manitsema teid ettevaatlikusele, kallid sõbrannad. Rumalus võib anda õnnetunde, kuid samas kiskuda viletsusse. Mõistus päästab aga suuremast ohust ning tagab kindlustunde. Näiteid on palju, kus rumalus... (Põrnitseb Neifilet altkulmu, kui see teda katkestab.) Nefilie: Ära hakka nüüd romaani lugema. Räägi see jutt. Filomena: Olguolgu. Ära riidle. Eks ma siis räägin selle, nagu lubasin enne. Noh... Oli üks mees Egiptuses, kes vahvuse tõttu oli sultaniks saanud... (Mõtesse jäädes.) Neifile: (Käed ristates, pilgutated....
Kõige pealt nn klassikalisest novelliteooriast Meeldetuletuseks, et novell zanrina tekkis 14.sajandil Itaalias. Rajajaiks Boccacciot oma ,,Dekameroniga". ,,Dekameroni" eeskujuks nimetab Toomas Liiv 13. Sajandi lõpust pärinevat kogumikku ,,Novellino ehk sada vana novelli". Nimetus novell tuleneb itaaliakeelsest sõnast novella mis tähendab uudist, päevauudist ning vihjab lühidusele, teatavale uudsusele, üllatusmomendile, argielule. Liiv arvab, et see arusaam novellist, mida leidub nii õpikutes kui teatmikes, on loonud saksa kirjanikud ja kirjandusteadlased. Nad üldistavad saksakeelset kirjandust ning on mõnikord paratamatult rõhutanud momente, mida ei saa pidada novelille ainuomasteks. Üheks esimeseks novelliteoreetikuks võib pidada Goethet, kes kirjutas puhta zanrinäitena teose ,,Novelle" (1828) Ta määratles Goethe novelli nimelt kui ühte erakordset, ent tõestisündinud juhtumust. Goethe seadis esiplaanile tegevuse range ühtsuse novellis,
FRIEDEBERT TUGLAS ,,INIMESE VARI" Maret Jakob Metsavaht Metsavahi naine Mees Arst Jakob läks sõjaväkke, peale seda sõtta. Kokku oli ära 7 aastat. Ema Maret nägi õudusunenägusi. Kohtas üht mees, kes teadis Jakobi, nad olid koos haigemajas olnud. Jakob saatis temaga oma emale kukru, kus oli oma ja võõramaa raha. Oma raha paberist, võõras kullast. Maret ärkas jälle mitu korda unest, läks jõe juurde, kust leidis eest oma poja. Viis poja onni. Poeg olid haige, haavatud sealt, kust riided polnud katki ja riided olid augulised sealt kust keha polnud haavatud. Ta oli mürgi pommi plahvatuse kätte jäänud. Nägu oli must. Jakob sonis, otsis vahel oma pampu, kukrut ja riideid. Üles ärgates käskil emal tema sonimistest mitte välja teha. Maret ei tahtnud hetkekski poja juurest lahkuda, kuid käis siiski vahepeal inimesi üle jõe venega sõidutamas. Ta kurtis teistele pojaga juhtunut, kuid ei saanud neid abi, vaid kuul...
Giovanni Boccaccio Dekameron Esimene novell. Esimene novell räägib isand Ciappellettost, kes oli notar, kelle toimikutest oli suurem osa võltsitud. Ta koostas valedokumente ja vandus valet, seega võitis ta kõik protsessid, kus otsus tema tunnistusest sõltus.Ta tundis rõõmu, kui sai tüli, vaenu ja segadust sõprade, sugulaste või ükskõik kelle vahel külvata. Mida rohkem ta pahandust tegi, seda rohkem tundis ta rõõmu. Ciappelletto ei käinud kunagi kirikus, sakramente mõnitas ta kõige jõledamate sõnadega, seevastu aga armastas ta meeleldi käia kõrtsides ja teistes halva kuulsusega kohtades. Lühidalt, nurjatumat inimest pole vist kunagi maailma sündinud. Tema kuritegevust varjas härra Musciatto positsioon ja mõjuvõim. Musciattol oli probleeme burgundlandlastega, ja tal oli vaja sellise inimese abi, kes suudaks neile vastu hakata ja neilt võlgu sisse nõuaks. Ain...
Inimese vari Maret oli vana naine, kes elas üksinda onnis jõe ääres. Ta poeg oli läinud 7 aasta eest sõtta ning Maret veetis oma päevi mõeldes vaid pojale ja sellele, ega ta ole haavatud või hoopis surnud. Ometi hakkas üha enam sõdureid minema üle jõe ning Maret mõistis, et sõda hakkab jõudma lõpule. Kord sõudis ta ühe soldati üle jõe. Too küsis ta nime ning seejärel ulatas talle ühe väikese kukru, öeldes, et Mareti poeg palus selle edasi anda. Maret muutus väga ärevaks ning hakkas poja kohta pärima. Soldat ütles, et ta on elus, kuid tal läks halvasti nimelt pomm olevat põletanud ta näo ning nägu on pisut must. Seejärel suundus Maret koju ning vaatas kukrut. Seal oli raha mõned omamaa ja mõned võõrad rahad. Maret mõtles, et pojal pidavat siis eriti palju raha olema, et usaldas selle esimese ettejuhtuva kojusõitja kätte. Teades, et poeg on elus, sai Maret sellest suurt innustust juurde. N...
Novell, hümn, draama Novell • Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. • Novelližanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Giovanni Boccaccio. 16. juuni 1313 – 21. detsember 1375 Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameroni" ("Decamerone"; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 1349– 1353. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust. Tuntuid novellimeistrid • August Gailit • Nikolai Gogol • Franz Kafka • August Mälk • Edgar Allan Poe • Anton Tšehhov • Friedebert Tuglas • Peet Vallak • Arvo Valton Hümn • on antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. • 19. sajandil hakati hümnideks n...
Giovanni Boccaccio "Dekameron" 5. päev 1. novell Rumal Kimon saab noormaalseks, kui kohtab aasal vöökohani alasti olevat Iphigeneiat ja armub temasse. Röövib ta hiljem, et saaks ta endale naiseks. Vahepeal saadakse ta kätte ja Kimon pannakse vangi. Hiljem saab ta sealt lahti ja saabki naise endale. 2. novell Gostanza ja Martuccio on peategelasteks. Mõlemad peavad üksteist surnuks, kuni äkki kohtavad teineteist Tunises. Hiljem pöörduvad tahasi Liparile, kus nad elavad õnnelikult. 3. novell Pietro ja Agnolella otsustasid koos Roomast põgeneda, aga pöörasid vales kohas ära ja sattusid vaenlaste lossi juurde, kust nad mõlemad kiiresti põgenema pidid, aga nad põgenesid eri suundades. Nad ekslesid metsas ja õhtul sattus naine majja, kus elas vanapaar, kes lahkelt naisel nende juurde ööseks jääda lubasid, aga hoiatasid ohtude eest. Hommikul pidi Agnolella end heina sisse peitma, kuna kuuliski võõraid hääli lähenemas. Kahtlased mehe...
Novell ,,Suveöö armastus" 1. Anna lühikese kokkuvõttena edasi novelli tegevustik. 2. Novelli ,,Suveöö armastus" on kätketud romantiline lugu. Püüa seda väidet põhjendada. Leia novellist romantilisi tegevuspaiku ja loodukirjeldusi. Leia vähemalt 5 võrdlust, 5 isikustamist, 5 epiteeti koos põhisõnaga ja põhjenda nende sobivust antud novelli. 3. Kas on õige, et inimesed avanevad vahel üksteisele alles äärmuslikes olukordades? Kas see väide peab paika ka antud novelli puhul? Põhjenda. 4. Iseloomusta Maalit ja Kustast novelli sündmustiku ja dialoogide põhjal. Püüa nende käitumist põhjendada. 5
Viies päev, kaheksas novell. Filomena jutustas: Ravennas elas mees nimega Nastagio Degli Onesti kes sai pärast oma isa surma rikkaks. Ta armastas tüdrukut kuid too teda mitte, vaid käitus temaga hoopis ülbelt ja kalgilt. Kuna noormees tahtis endalt sellepärast korduvalt elu võtta, soovitasid ta sõbrad ja sugulased tal Ravennast ära kolida. Nii ta siis läkski kolm miili eemal asuvasse Chiassisse. Kord ühel ilusal päeval kui tal tuli jälle tüdruk meelde, läks ta metsa jalutama. Järsku kuulis ta ühe naise nuttu ja kisa ning märkas metsas jooksmas alasti tütarlast, kelle keha oli okaste poolt ära kriibitud. Tema taga jooksid aga 2 koera, kes ajasid teda taga ning tagapool vihase näoga ratsanik, kes ärvardas tüdrukut tappa. Nostagio üritas neile vastu hakkata mille peale ratsanik jutustas, et kord oli tema armunud sellesse tüdrukusse rohkem kui Nostagio Traversarosse. Ratsanik oli end ühel päeval suurtes armuvaludes ära tapnud ning põrguss...
Dekameron Kolmanda päeva neljas novell: Panfilol palutakse jututada naljalugu. Lugu oli ta naabrist: vend Puccio oli sügavalt usklik ja soovis alatiseks õndsustunnet ja kindlustada seda, et ta läheb peale surma paradiisi. Ta naine (Isabetta) oli kui ladvaõun - värske ja särav. Kui ta tahtis mehega magada, hakkas mees Kristusest rääkima. Vend Puccio kohtas munka, kes neil tihti külas käis. Munk sai kohe aru, mida naine ihkas. Kahjuks oli Puccio alati kodus, kuid kaval munk mõtles välja, kuidas Isabettaga vallatleda. Munk rääkis mehele väljamõeldud jutu, kuidas vaimulikult kiirelt koht paradiisi kindlustada. Puccio pidi terve öö kuni hommikuse jumalateenistuseni õues palveid lugema. Selle aja vältel jõudsid munk ja Isabetta terve öö koos olla. Kord mees kuulis neid, kuid jäi naise vale uskuma. Pärast neljakümnendat päeva oli Puccio pihtimine läbi, kuid armukesed said pärast seda veel ettevaatlikult kokku....
Fr.Tuglase novellide kokkuvõtted "HINGEMAA" (Jutt sellest, et inimene pole jänes, kes elab haavakoorest, ja et maakera on tõesti raske) 1. On sügisene õhtu ja sajab vihma. Algavad tusase tuju ja rusutud meeleolu ajad. Noor õpetajaameti-kandidaat Juhan Remmelgas oli esimest korda teel õpetajavalimisele. Talved veetis ta elutuid raamatuid tuupides,suvel ajalehekontoris töötades, et oleks võimalus edasi õppida. Talle meenus ta igav ja ühetooniline elu. Meenub lapsepõlv, mis on üsna udune aga samas meeldiv. Meenus kevadine aeg, mil valge habemega vanamees luges laua taga jutlust. See oli tema isaisa-vana Remmelga Peep. Ta seisis oma vanaisa kürval ja vaatas, kuidas kärbes jutluseraamatule laskus ning kattis sõna enesega. Kui kärbes ära lendas, siis oli sõna taha tekkinud imelik punkt, mida vist tegelikult polnud vaja. Juhanile meenus, kuidas ta siis naerma pu...
Raamat koosneb kokku 5st novellist: ,,Meeste vahel," ,,Mereannid," ,,Aegunud õnn," ,,Elamise rahu" ja ,,Randlase surm." Kõigi nende novellide tegevus toimub minu arusaamu mööda esimese Eesti Vabariigi ajal Saaremaa läänerannikul. Kõik jutud räägivad randlaste elustolust. ,,Meeste vahel" jutustab kahe kaluriküla poisi omavahelistest suhetest pärast seda, kui nad on pilgu peale pannud ühele ja samale tüdrukule. Kui Oskar viga saab ja koju põdema jääb, otsustab ta pärast tervenemist laia ilma minna. Kustas, kellel olid Juuliga vahepeal paremad võimalused head suhet luua, otsustab Juuliga suhet mitte arendada ja tahab samuti laia ilma minna ja koos Oskariga, sest mis see üks tüdruk ühe õige sõpruse jaoks ikka loeb. ,,Mereanni" Pikasääre Sander, kelle motoks on: ,,Ausalt elatud, ausalt tuleb ka surra," otsustab poegade abil madalikule jooksnud ja hüljatud aurikult metalli tooma hakata. Kogemata saavad sellest teada ka ülejäänud kül...
ja ütleb, et las poiss kakleb ja seisab enda eest, ongi teine veidi araks jäänud. Ta selgitab naisele, et leidis elu võtme ja see on väga kasulik mõte. Ta leiab, et poissi tuleb hakata teisiti kasvatama, tuleb kasvatada poiss suliks, et kui ükskord tema selle äri päranduseks saab, ta seda põhja ei lase minna, sest teab juba kõiki kavalaid nippe. Las ka varastab ja petab teisi inimesi nagu vanaisa seda tegi, siis saab edukaks. Las pojast saab peen suli! Minu arvamus novellist Minu arust tahtis autor selle looga öelda, et ega ausaks jäädes küll edukaks ei saa ja seda eriti tänapäeval. Kõik inimesed, kes midagi suurt saavutanud on, on seda teinud petmise ja kavalusega. Aus inimene laseb vaid end teistel ära kasutada ja on liiga hella südamega. Mina ise arvan täpselt samuti, et ega ausalt töötades ära küll ei ole võimalik elada. Tähendab on, aga mida leidlikum ja petlikum sa oled, seda edukam ka. Vaadates kasvõi tänapäeval tööle
/--/ Tema pilgus oli teadmine, piiratus ja kannatus. /--/ “ 6. Teose analüüs Autor käsitleb Jumala teemat. Selles novellis on vaimu ja meelte jõukatsumus. Näitab kunsti tähendust erinevate inimeste jaoks. Võib öelda, et pildi üles riputamine oli tõesti veidi 7 kõlbmatu. Inimestel on erinev arusaam usust ja seda peaks arvestama. Sellest novellist võib välja lugeda tugevat võimuvõitlust, oma tahtmise ja arvamuse pealesurumist. Kirjanik on väga värvikalt kireldanud Müncheni elu ning inimesi, mis andis väga hea ettekujutuse tolleaegsest elust. 8
Anton Tsehhovi novellide analüüs Tsehhovi novellid on enamasti avatud novellid, sest neil enamasti puudub puänt või lugeja saab ise lõpu mõelda. Novellide tunnustest olid esindatud veel tihe sündmustik ning piiratud tegelaste arv. Novellist ,,Rõõm" tuleb välja, et alamklassi inimestel eneseväärikus puudub ning tihti soovivad nad olla tähtsamad, kui nad tegelikult on. Samuti ka novellidest ,,Ametniku surm" ja ,,Paks ja peenike" rõhutavad väikekodanlusele ja ka inimväärikuse puudumisele, sest kummardatakse ning peotakse kõrgema klassi ees. Enamasti kasutab autor rohkem allteksti kui tegelase kõnet. Tema novellides on segatud tihti koomilisus ja traagilisus
klassis käsitleme, on ....................................... ja realism. Kirjuta punktiirile, millise kirjanduse zanriga on tegemist. · Ulatuslik jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mille aluseks on rahvalikud kangelaslood. ......................................................... · Pikk jutustav luuletus ...................................................... · Novelli ja romaani vahepealnejutustav teos, mis on novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. ............................................... · Lühike naljaka sisuga rahvajutt, mis sageli lõpeb üllatuslikult. ............................................... · Õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või -jutt, mille tegelasteks on tavaliselt loomad. Lugu algab või lõpeb moraaliga. ..........................................
Tšehhovi novellid “INIMENE VUTLARIS” 1. Vutlar- ava mõiste novelli kontekstist lähtudes. Vutlar on midagi, mille taha saab varjuda ja mis kaitseb välismõjude eest. Erinevas kontekstis võib see tähendada erinevaid asju. See võib olla kodu, kus saab olla segamatult teiste eest varjus. Vutlar võib olla riietus, mis inimest varjab. Võib olla ka harjumus või mõttelaad. 2. Milline on vutlarlik elukäsitus? Too novellist näiteid, tee üldistus. Püütakse ennast koorega ümbritseda, luua nii-öelda vutlarit, mis eraldaks muust maailmast ja kaitseks välismõjude eest. Kõik peab olema kindlas korras, ei tohi tekkida võimalust, et midagi halba juhtub, käik peab olema kaitstud. Belikov riietus nagu peidaks ta ennast teiste eest; ta pidas alati reeglitest kinni ning soovis, et ka teised seda teeksid; Belikov kartis pidevalt, et midagi läheb halvasti või juhtub midagi halba. 3
elu tervet ajajärku. Mitu kõrvaltegelast grupeerunud peategelase umber. Tavaliselt (tuleneb kreekakeelsest sõnast epos - ´lugu, jutustus, laul´) on jutustav kirjanduse piirdutakse ühe vaatepunktiga, ühe teema ja väiksema arvu tegelastega kui romaanis, põhiliik. Põhitunnuseks jutustaja ja jutustatava olemasolu. Peegeldab elu jutustamise vorm novellist hajusam, pole nii tihe, sündmused rahulikumad, väldib fantastikat. kaudu. Teosed jutustavad inimestest ja sündmustest, millest inimene osa võttis, inimese Novell eepika väikevorm (novella jutt). Pühendub inimese elu üksikule sündmusele, käitumisest, elamustest eri situatsioonides, suhtumisest mitmesugustesse nähtustesse, ei anna, mis juhtus enne või pärast. Lühike periood seega tuuakse esile vaid olulised, tegelikkuses või fantaasiaga loodust
Mikromegas 1.) Zanr: filosoofiline jutustus · Novellist laialdasem sündmustik · Vaba vorm · Romaanist lühem · Ülesehituselt lihtsam 2.) Põhiteemad: · Arutleb suuruste üle · Sa ei pea olema suur, et osata mõelda 3.) Konflikt: · Keegi ei saa kõike teada 4.) Oluliseim stseen: · Mikromegas annab üle tühja raamatu. Näitab et ta ka ei tea kõikie ja et kõike teadmisi ei saagi ilmselt ühte kohta kirja panna 5.) Põhitegelased
sakslast" E.Vilde ,,Pisuhänd" komöödia Piibeleht ,,Mäeküla romaan realism Kremer; Mari; ebakõlbeline elu; piimamees" Tõnu kahe mehe pidamine Gailit ,,Toomas vagabundiromaan T. Nipernaadi; Kadri koosneb 7 novellist; Nipernaadi" Parvi seikluslik ,,Ekke Moor" seiklusromaan romantism Ekke; Neenu rändamine; Lapimaa ,,Leegitsev süda" romaan J. Marva; K. Skalle mööda Eur. Rändavad Eesti
Tsehhovi novellid 1. Novelli probleemistik ja tegelaskond. 2. Iseloomusta peategelast, tema eesmärke ja nendeni jõudmist. 3. Novelli kui zanri tunnused ja kuidas need avalduvad teose sündmustikus. Novell ,,Kirsiaed" 1. Tsehhovi novell Kirsiaed on leseks jäänud mõisaomanikust Ranevskajast kellel oli nõrkus raha laristada ning ta ei suutnud enam mõisa võlga ära maksta. Kuigi teades, et rahaga on probleeme pidutsesid nad endist viisi edasi, kuni jõudis kätte aeg mil asjad kokku pakkida ja välja kolida. Tegelasteks on Ranevskaja, tütar Anja, kasutütar Varja ja Ranevskaja vend Gajev. Teisteks tegelasteks on veel kaupmees Lopahhin ning kontorikirjutaja Jepihhodov. 2. Ranevskajast oli kergeusklik ja andis kergesti laenu. Nii langes ta Pariisis olles pettuse ohvriks ja rööviti paljaks. Tulles tagasi kodumaale sai ta teada, et mõisaga on kehvad lood. Kuna tal raha ei olnud tuli mõis oksjonile p...
Tänapäeval on epopöa mitmeosaline romaanisari. ROMAAN on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. JÕGIROMAANID Romaaniseeria , milles iga üksikteos on oma jagu tervik ja samas teistega seotud ühiste tegelaste , teema või kujutletava ajastu kaudu . EEPIKA VÄIKEVORMID JUTUSTUS on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. NOVELL on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. NOVELLET Eriti lühike novell MINIATUURon keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus. LÜROEEPILISED EEPOS tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes
Boccaccio novellid Essees annan ülevaate kahest Giovanni Boccacio novellist, mille teos kannab pealkirja ''Dekameron I''. Valisin analüüsimiseks esimese päeva neljanda novelli ja viienda päeva neljanda novelli. Esimene novell räägib mungast, kes tegi pattu, tuues tüdruku kloostrisse oma kambrisse. Abt, kellele vahele jäädi, tahtis munka noomida, kuid nähes tüdrukut, ei suutnud ka tema talle vastu panna. Kuna nii munk kui ka abt eksisid reeglite vastu, otsustasid mõlemad sellest vaikida ja pääsesid sel moel puhtalt
novell - tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on püant. Liigseid detaile pole, tegelased loo käigus eriti ei muutu. Giovanni Boccacio - novellizanri looja. Novellikogu "Dekameron" koosneb 100-st novellist, raamjutustus. Eriti lühike novell - novellel Eesti raamjutustus: August Gailit "Toomas Nipernaadi", Mehis Heinsalu Novelli liigid: *suletud ehk taskaana *Gervanteslik novell - vabama ja lõdvema struktuuriga *tsehhovilik ehk avatud: 19 saj. lõpul - ei pruugi olla puänti *Pärast II ms- i novell veelgi avatum - suurenenud huvi inimsuhete vastu. Kaadrid vahetuvad kiiresti, filmilikus, argipäevane, kõnekeel, eluprobleemid
,,Toomas Nipernaadi" August Gailit Teose autoriks on August Gailit, kes kirjutas romaani ,,Toomas Nipernaadi". Romaan kirjeldab Nipernaadi seiklusi läbi Lõuna-Eesti, kus Toomas annab naistele, keda ta kohtab jõudu unistamiseks ning räägib neile seda, mida nad kuulda soovivad. Tegevus toimub 1900.a alguses, tegevuskohtadeks metsad ja talud, kus Nipernaadi peatus. Teos koosneb seitsmest novellist, kus peategelaseks kõigis on Toomas Nipernaadi. Ta oli kirjanik, kes igal suvel rändas mööda kodumaad, otsides inspiratsiooni. Igakord ta tutvustas ennast erinevalt ning rääkis igasuguseid lugusid, mida kõik uskusid, eriti naised, kes temasse armusid. Lõpuks, kui naised olid lubanud Nipernaadile, et nad tulevad temaga kaasa, otsustas Nipernaadi jalga lasta, kuna tema eesmärgiks oligi vaid panna naised endasse armuma.
peaaegu täiesti ilmalik kirjandus, peaaegu ainuke raamat, mida loeti oli piibel. 2. Munkade tegevus kirjanduse vallas. Tähtis roll oli kloostritel, millest said omamoodi kultuurikeskused. Munkade kaudu kandus antiikajast nii mõndagi edasi (näiteks näidend), koostati ka pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest. 3. Boccaccio 'Dekameron'. Teose üldiseloomustus. Milline on sisu? Tähtsus. Boccaccio peateos on 'Dekameron' (raamjutustus, mis koosneb sajast novellist). Kümnel päeval räägiti kümme lugu, kokku 100 lugu. Põhiteemaks on armastus ja erootika, räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, pilkab rumalust ja liiderlikkust, ülistab armastust ja elurõõmu. 4.Novelli mõiste. Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt ehk ootamatu lõpp. 5. Kolme keskaja eepose pealkiri ja millest seal kirjutati. Vene eepos: ''Lugu Igori sõjaretkest''
Jah, Aaviku sõnad õigustavad ennast, see annab sellise väikesetükikese vanamoodsusest. Samas Aaviku teksti lugesin süvenenumalt, mis oli hea, sest see pani mõtlema selle üle, mida just lugesin. 3. Milline meeleolu valitseb novellis? Kuidas see loodud on? Kumb tõlge andis meeleolu paremini edasi? Novellis valitseb ärev meeleolu, natukene on tunda ka seda hirmu, külmavärinaid, mida tegelane seal tunneb. 4. Milline on peategelase kehaline ja hingeline seisund? Mida saad novellist teada peategelase kohta? Kes ta olla võiks? Peategelase kehaline ja hingeline seisund on raskelt haavatud. Ta tundub olevat lihtsamat sorti inimene, kuid mitte nii lihtne, et teda lossi sisse ei lastaks, pluss tal on „alam“ Pedro. 5. Kirjelda lossi kus tegevus toimub. Loss oli sünge ning suursugune ehitis. Kõige järgi otsustades oli see ajutiselt ja õige hiljuti maha jäetud. Tegevus toimus toas, mis asus kõrvalises tornis.
Novelli ülesehitus algab jutustajapoolse sissejuhatusega, millele järgneb tegelaskujude lühike iseloomustus; peategelase omakasupüüdliku idee kirjeldamine; idee teostamine; kas õnnestub?; lõpplahendus. Ma arvan, et novelli kulminatsiooniks oli see kui ülesärganud meest hoiti vangikongis ja teda piinati ning naine jäi samal ajal lapse ootele. Novelli puänt võiks olla see, et naine elas pettusega edasi ning mees jäigi uskuma, et käis ,,Puhastustules". Novellist tulenevad tõekspidamised on: 1. Inimene on valmis pettusega edasi elama, kui sellele on hea põhjendus. 2. Petmine on lubatud, kui sellest ei saada teada. 3. Kui inimene on piisavalt rumal, võib teda igasuguseid asju uskuma panna.
Edgar Allan Poe Kuulus Ameerika novellist, poeet, ajakirjanik ning kirjanduskriitik Edgar Allan Poe elas aastatel 1809-1849. Poe on tänapäeval tuntud oma kriminullide, psühholoogiliste jutustuste ning õudusjuttude tõttu. Teda peetakse kriminaalromaani zanrile alusepanijaks. Edgar Allan Poe oli ka esimene tuntum Ameerika kirjanik, kelle elu möödus rahalises kitsikuses, sest ta üritas elatist teenida vaid kirjutamise pealt. Poe sündis Bostonis 19. Jaanuaril 1809. a. Ta jäi väiksena orvuks ning ta asus elama
Töötas Kitzbergi kaastöölisena Postimehes. Koostas Noor-Eesti väljaandeid. 1905 arreteeriti, vanglas kirjutas luuletuse "Meri". Oli Soomes paguluses. elas ka Pariisis, pagulusperiood lõppes 1917. Sõjajärgsetel aastatel kirjanduselu peamisi korraldajaid, kirjandusrühmituse Siuru rajaja, Ilo ja Tarapita toimetaja ning tegutses ka loovkirjanikuna. Eesti Kirjanike Seltsi esimees. 1946 anti talle rahvakirjaniku aunimetus. 1917 kodumaale naaste soli hinnatud kultuuritegelane ja novellist, vahepeal langes põlu alla, kuid pärast Stalini surma uuesti hinnatud. algusaastatel viljeles realismi. tähtis osa loomingu mängis 1905-1907 aasta revolutsioon ja pagulusaastad. novellid "Saatus", "Raskuse vaim"; romaan "Väike Illimar".
eelarvamustest Kuningas Lear: 1606, näitab keskaegse Britannia kuninga Leari õnnetu loo varal, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitades kapriise ja ülekohut. Alles kannatustes, saadetuna viletsusse oma võimuahnete, uusaegset egoismi ja saamahimu kehastavate vanemate tütarde poolt, hakkab Lear vähehaaval mõistma elu tõelisi väärtusi. Romeo ja Julia : Itaalia renessansskirjaniku Bandello novellist laenatud süzee, kus kurva lõpplahenduse tingib saatuslik eksitus. Kõik halb on tulnud minevikust ning tulevik on helge ja kuulub armastusele. Noored armastavad teineteist hoolimata sellest, et nende vanemad on selle vastu. Hamlet: Salapära ja mõistatuslikkuse tõttu on teos olnud üks keerulisemaid ja ühtlasi intrigeerivamaid draamateoseid. Selles avalduvad kõige ilmekamalt ajastu põhitunnused. Aine on võetud keskaegse
Daam Koerakesega Anton Tsehhov Novelli "Daam koerakesega" kirjutas A. Tsehhov 1899 a. ajal mil ta viibis Jaltas tuberkuloosi ravimas. Novell jutustab selle ajastu korraldatud abieludest, armastuse leidmisest, petmisest ja õnne otsimisest. Sellest novellist tulevad väga selgesti välja probleemid mida tekitasid vanemate korraldatud abielud. Abielu oli kui äritehing ja paari pandi vastavalt seisusele. Meespeategelane Dmitri Dmitrits Gurov on igavlev pangaametnik kes puhkab Jaltas ilma oma perekonnata. Gurov abiellus väga noorelt ja tema abielust puudub armastus. Oma naist ta põlgab, peab teda rumalaks ja kitsarinnaliseks. Üleüldse suhtub Gurov naistesse väga halvasti, ta peab naisi "alamaks rassiks". Kuna ta on oma naist
Algul olid luuletused rõõmsad ja jumaldavad, hiljem nukrad, täis meeleheidet. Põhiosa luulest moodustasid sonetid (abba abba cdc dcd) Tema luule on pihtimuslik, kujutab autori siseheitlusi, kasutab huvitavaid võrdlusi, kõnekujundusi. 4. Giovanni Boccaccio 1313-1375 inspiratsiooni allikas Napolis kohatud neid Fimenta. Oma aja kohta oli avameelne. ,,Fimmeta" oli 1. autobiograafiline ja psühholoogiline romaan euroopa kirjanduses. ,,Dekameron" 100 novellist koosnev kogu, mida peategelased esitasid üksteisele 10 päeva jooksul. Novellide ümber on raamjutustus kuidas noored põgenevad linnast katku eest majast-majja ja jutustavad lugusid. Novellid räägivad kavaluse, tarkuse võimust rumaluse, lihtsameelsuse, kurjuse üle. Teos hindab ausust, loomulikkust, arukust, naeruvääristab eluvõõrust, silmakirjalikkust. Novell- lühike ühele sündmusele keskenduv üllatusliku lõpuga jutt. 5
1.Karakterid, seisused, tüübistik: 2.Armastus ja abielu Boccaccio käsitluses: 3.Eetika ja moraal: 4.Väärtustatud ja naeuruvääristatud omadused: 5.Laiahaardeline, mitmekülgne ning väga inimlik inimkäsitlus. Mis tõde ja mis õigus? Paneb inimesi mõtlema oma tegude ja hinnangute üle. 6. Renessansikirjanduse üks tähtteoseid, Boccaccio ilmakuulus «Dekameron», mille sajast kelmikast, õpetlikust ning sageli ka siivutust novellist on ka lavastusi tehtud, mis on vaid üks paljudest näidetest Dekameroni osatähtsusest maailmakirjanduses. Seitsmes päev, 2. novell 1) Lihtsameelne müürsepp/abielumees, kaval ja ihar kudujast naine, noor keigar. 2) Abielu ei väärtustata. 3) Valel on lühikesed jalad. 4) Naeruvääristatakse lihtsameelsust, ebaausust. Kaheksas päev, 1. novell 1) tark, kaval ja väärikas mees. 2) Armastus ei leia alati vastu armastust, prostitutsioon. 3) Pada sõimab katelt.
Mälk oli prosaist ja näitekirjanik. Populaarsuse saavutas ta rannaelu kujutavate romaanidega. Põhiliselt kirjutas proosasid, näitemänge, oma rannaelu kujutavatest romaanidest. Põhiidee: saavutada või kogeda elamise rahu. Mälku on peetud 1930a. menukirjanikuks, sest ta osales aktiivselt seltsi- ja kultuurielus ning oli populaarne rahvamees. Mälgu peateosed:"Rannajutud"-koosneb 5'st novellist "meeste vahel","Mere annid", "Aegunud õnn","Elamise rahu","Randlase surm". Tegelaste eluvaate ja käitumise määrab seotus merega. Kaluri elu tähendab enamasti riski,ohtu,võitlust. Keerulises olukorras säilitakse lootuse ja tegutsemisvõime viimse hetkeni. Rikkus on vaid vähestel eesmärgiks, põhiline on kogeda elamise rahu. August Gailit Sai tuntuks 1920 aastatel. Gailiti stiil oli ekspressionistlik-naturalistlik. Novellid on realistlikud. Olulisemad teosed: "Ekke Moor","Toomas
,,boriss godunov" , ,,ihnus rüütel", ,, mozart ja salieri" , ,,kivist külaline", ,,pidu katku ajal", ,,näkineid", ,, stseene rüütliajastust. M.Lermontov (1814-1841)- tuli luulesse Puskini jäljendajana* kuulus vene aristokraatiasse * sündis enneaegsena * elukutselselt kaadrisõjaväelane Poeemid: ,,saska" , ,,mtsõri" ,,tambori laekuriemand" , ,,deemon". Romaan: ,,meie aja kangelane" koosm 4st novellist, millel on 4 erinevat muinasjutustajat, kuid romaani kõigis jutustustes on üks peateg Petsorin, novellid ei ole kronoloogilises järjekorras, kuid ühendab raamjutustus Maksin maksimõtsi oma kujutlusega Petsorini iskust. ,,vürst varja", ,,salakauba vedaja", ,,bela", ,,lask" , ,,vadim" Nikolai Gogol (1809-1852) ukrainlane , isa töötas ametnikuna. Kui isa suri, pidi ta õdesid ja ema ülal pidama, elas aastaid it ja moskavas, psüühiline ebastabiilsus tegi tema elu raskeks
Eepika üks kirjanduse põhiliik.Jutustavad teosed, milles jutustamine on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega Eepos ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel Epiteet ilmestav omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist Homonüümid samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad Isikustamine elusolendi tunnuste ülekandmine elutule Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum Komöödia lõbusa sisuga näidend Kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt, kus peategelane võtab vastu saatusliku otsuse Kõnekäänd rahvapärane väljend, mis annab piltlikult mingi nähtuse, eseme või omaduse ise-loomustuse Lüroeepika kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule Metafoor tähenduse ülekandmine sarnasuse alusel Miljöö keskkond. teoses aeg/ruum
varjatud tunge. Läbib olemise suur vastasseis- elu ja surma, rõõmu ja mure, valguse ja varju vahel. H. Visnapuu Kutsuti vürstiks ja poeeside kuningaks. Mehelik, vahel järsk ja äärmuslik luuletaja. Loomingus paistavad silma armastusluuletused ja isikliku tundetooniga isamaalaulud. Tema esimene luulekogu on 1917 aastal välja antud ,,Amores". A. Gailit Gailit oli romantik, tema teosed huvituvad erakordsest ja eriskummalisest. Oli enne kõike novellist, ka tema romaanid liigenduvad novellideks. Tema vagabundiromaanid ,,Toomas Nipernaadi" ja ,,Ekke Moor" vastandavad tegelikkuse ja unistustemaailma, tõsise töötegija ja rändaja-poeedihinge. F. Tuglas Oli silmapaistvaim rühmituse liige. Pani aluse eesti eesti uusromantilisele proosale ja kujundas kunstinõudliku novelli. Tähtis on Tuglase tegevus kriitikuna, samuti eesti kirjanduselu eestvedajana ja korraldajana. Kirjutas J. Liivist monograafia.
Romaani ,,Ekke Moor" analüüs August Gailit Tegelased: · Ekke Moor Neenu noorim poeg · Eneken Enge ja Toomase tütar · Enge Toomase naine ja Enekeni ema · Toomas Üüve Enge mees ja Enekeni isa · Aat Elme Neenu teine poeg · Neenu Aat Elme ja Ekke Moori ema Sündmustik August Gailiti romaan ,,Ekke Moor" jutustab ühe rannaküla poisist nimega Ekke Moor ja tema seiklustest. Raamat koosneb kahekümne neljast novellist, kus Ekke käib ja seikleb mööda maad ringi. Ekke on mitmepalgeline, ära hellitatud, laisk ja looderdav mehepoeg, kes petab teisi ja näiliselt hoolib vaid endast. Temast oli kujunenud halb arvamus, sest ta ei aidanud üldse kodus oma ema ja käis öösiti erinevate tüdrukute juures, mis pole just väga sünnis tegu. Ekke oli ka üsna püsimatu, talle oli vastukarva pikalt ühes ja samas kohas viibimine, üsna kiiresti tekkisid tal ühe uued ideed mida ellu viia.
Ajavahemikul 1340-1350 elas Boccaccsio poliitiku ja diplomaadi elu. 1350. aastal kohtus ta esmakordselt Petrarcaga. Kahe suure humanisti tutvus muutus peagi lähedaseks sõpruseks. Eriti sidus neid vaimustatud austus antiikkultuuri vastu. Vahepeal valmis Boccacciol rida teduslikke töid, mille tase tõendab, et ta oli saanud küllaltki mitmekülgse teadusliku ettevalmistuse filosoofias, ajaloos, füüsikas ja astronoomias. Aastail 1348-1353 lõi Giovanni Boccaccio sajast novellist koosneva kuulsa "Deakameroni". See oma mahlakuse, eluläheduse, inimtüüpide külluse poolest otse võrratu teos võimaldab pilku heita Itaalia 14.sajandi ühiskonda. Boccaccio ei olnud realistliku novelli looja, ta tõstis selle teisele, hoopis kõrgemale tasandile. "Dekameronis" on kesksel kohal inimene. Kirjanik usubkindlalt tema headusse ja arenguvõimesse. Boccaccio ideaal on mitmekülgselt arenenud inimene. Ta peab olema tark ja haritud, kuid ka ühtlasi
Cupido ja Psyche Greetel Kala ja Eliisabeth Reek 2013 Cupido Ja Psyche * Cupido ja Psyche on lugu ladina novellist Metamorfoosis, tuntud ka kui The Golden Ass. * See on kirjutatud 2. sajandil e.K.r * See räägib Psyche ja Cupido armastusest ning sellest kuidas nad ületasid kõik takistused oma teel. * Cupido ja Psyche esinevad kreeka kunstis juba 4. sajandil e.K.r Cupido Ja Psyche * Cupidot kujutatakse kuldsete tiibadega alasti poisslapsena, kes hoiab käes vibu ja nooletuppe. Väidetavalt ei läinud tema nooled ühestki sihtmärgist mööda.
· ,,Libahunt" - tõlkis läti keelde · Suri Rootsis maksavähki 1960 ,,Üks leegitsev süda üle rahutu vee..." - hauakivil TEOSE ÜLESEHITUS: - varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane - situatsiooni ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas - LOOMING: - ,,Kui päike läheb looja" (esimene raamat) - ,,Vastu hommikut" - 1926 - ,,Ristisõjad" - 1927 - ,,Toomas Nipernaadi" (koosneb 7 novellist) 1928 - ,,Ekke Moor" ,,TOOMAS NIPERNAADI" analüüs 1. Sisututvustus: Minategelane Toomas Nipernaadi oli rändaja. Teekonda alustas varakevadel ja lõpetas hilissügisel. Varjas oma identiteeti, kord oli ta parvepoiss, sookuivendaja, pärlipüüdja jne. Nipernaadi oli parajalt libe vennike, ta meeldis naistele väga. Manipuleeris ja mängis naiste tunnetega ja kui tundis, et nüüd hakkas igav jätis nad maha ja rändas edasi. Sügisel läheb
,,Dekameron" Boccaccio ,,Dekameron" on XIV sajandil kirjutatud teos, mis koosneb 100 novellist, mis sisaldavad moraale, aga samas räägivad tolleaegsest kirevast maailmast. Novellid on enamasti armastusest ja kirest ning jutustavad, mida kõike selleks tehti, et oma soove rahuldada, aga ühtlasi on seal koomikat ning ka filosoofiat. Tähtsal kohal on kavalus, millega inimesed üksteist petavad. ,,Dekameroni" maailm on väga karakteriterohke, kuna seal on palju tegelasi. Tegelased jagunevad kavalateks, tarkadeks kes oskavad enda nutikust õigesti ära kasutada ja ahneteks,
Dramaatika - draamakirjandus, näitekirjandus Eepika jutustav ilukirjandus. on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Tragöödia Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend Jutustus Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Kirjandusvool ühtsetest loomingupõhimõtetest ning kunstinormidest lähtuv suund v. ajajärk uusaja ilukirjanduse ajaloos. (Realism, romantism, ekspressionism jt. kirjandusvoolud.) Zanri stiil - Zanr erineb stiilist selle poolest, et erinevaid stiile saab rakendada erinevatele zanritele
Rahunemine, taltumine, inetuse kultus kaob, optimistlik meeleolu on oluline. Alustab novellidega. ,,Viimne romantik" novell. Kukkede ja kanade seltskond. Vana kukk peab end viimseks romantikuks, ta üritab üle olla noorematest kukkedest, mis aga ei taha õnnestuda. ,,Punased hobused" novell. Noor tüdruk käib talust talusse teenijannana tööl, aga ta on püromaan ning põletab kõik maha. ,,Toomas Nipernaadi" romaan koosneb seitsmest novellist. Nipernaadi on kirjanik, kes igal kevadel läheb mööda Eestit rändama. Kui talv tuleb, on naine ta juba leidnud ja koju tassinud. Nipernaadi püüab sel viisil oma kirjanduslikuks tööks materjali koguda. Ta valetab kokku erinevaid ameteid. Keegi aga ei saa tema valedest haiget. "Nipernaadi ei valeta, ta luiskab." Naised on kõik hästi vaiksed, pole armastust tunda saanud, kogenematud ja inetud. Erand on
Miks pole meid pandud kinni mõnda kinnisesse asutusse? Miks pääsesime just meie sellisest elust? Tsehhovi novellis palat nr 6 ütles dr Andrei Jefimõts Ragin, et ,, Kui kord türmid ja hullumajad on olemas, siis peab ju neis keegi istuma. Kui mitte sina siis mina. Kui mitte mina siis mõni kolmas.`` Selle tsitaadiga saan kinnitada, et need, keda peame ebatavalisteks, on pandud sinna põhimõttega, keegi peab neis istuma. Sellest novellist sain veel kinnitust, et inimesel on nii vähe vaja, et teda peetaks hulluks. Doktor Ragin leidis vaimuhaiglast inimese, kellega oli huvitav rääkida ja seetõttu peeti tedagi hulluks ning pandi ka teda vaimuhaiglasse. Tegelikult tuleb välja, et ebanormaalsed inimesed pole meist erinevad, vaid saatus on neile määranud selle kohutava elu. (119sõna) Ebanormaalseks annab teeselda. Seda ei saa kindlaks teha. Nagu ma enne mainisin, siis need kinnised asutused teevadki meid ebanormaalseteks
peamiselt kirjanduse, kunsti ja kultuurieluga seotud probleeme. Teise rühma Gailiti vesteloomingus moodustavad oma aja kultuuripoliitikat, erakondade väiklast omavahelist võitlust ja kodanliku riigiaparaadi bürokraatlikkust piitsutavad följetonid. Gailiti novelliloomingu põhiosa on valminud 1923 - 1927 ning avaldatud kahes kogus "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Neis novellides on selgesti tajutav 20-ndate aastate pettumusmeeleolu. 1928. aastal avaldas Gailit seitsmest novellist koosneva romaani "Toomas Nipernaadi". Selles tõi Gailit eesti kirjandusse täiesti uue kuju vagabundi ja romantilise seikleja. Kui Gailiti novellides ilmnes lootusetuse ja masenduse õhkkond, siis "Toomas Nipernaadis" on kirjanik püüdnud oma seiklejat lahti rebida igapäevasest elust. Romaani züseelise telje kujundab Toomas Nipernaadi rännak varakevadest hilissügiseni läbi mitmesuguste Eestimaa paikade
3. Värssromaan värsivormis eepiline teos, millele on iseloomulik avar elukujutus ja romaanipärane kompositsioon. 4. Kiriromaan epistolaarne romaan, kirjadest koosnev romaan, mida iseloomustab minavorm, tegelaste psüholoogiline vaatlus ja intiimne pihtimus. 5. Novell tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. 6. Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. 7. Eepos - lugulaul. Ulatusliku, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos , mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. 8. Müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, aga ka muistend, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest,loodusnähtudest. 9. Muistend rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega
toonud novellidesse salapärasust vaid püüdis selguse poole. Millises keskkonnas kujunes? Kuidas omandas hariduse? Millised olid huvid? Kuidas jõudis kirjanduse juurde? Millistes zanrites on kirjutanud? (näited) Popi ja huhuu Kas lollus ja kuulekus hukutavad maailma? Kas eelistada lollust või sõnakuuleliku massi? Sõnakuulikat massi, nendega saab manipuleerida. A kui juht on arutu pärdik, on perses. Kas inimene oskab oma elu juhtida? Leidke novellist mõni kirjeldus, mida võiks nimetada sõnaliseks natüürmordiks! Kas Tuglas on sõnadega maalind? Jah oskas, Kirjeldas päikesekiiri ja värve. Popi leppiv, truu, üksik, ebaiseseisev, alandlikkus e.orjameelsus, tujukas Popi sümbolisserib ustavust, alandlikust Huhuu sümboliseerib võimu, vägivalda Isand sümboliseerib rahu, tarkust, Riigipea Tuglas kujutas läbi nende sümbolite ühiskonda Novelli lõpp, süsteem kukkus kokku. Võim(Huhuu mõtlematu) ja vaim (Popi e.hall mass
semiootika ja teoreetilise kirjandusteaduse piiril, uurides keele ja mõtlemise vahekorda ning luule piire. „Kirsiõieturundus: visioon alternatiivsest turundusest“ on Valdur Mikita 2004.aastal ilmunud essee, mis käsitleb turundust. „Metsik lingvistika: sosinaid kartulikummardajate külast“ on 2008. aastal ilmunud esseekogumik, mis käsitleb keele, kirja, kultuuri, looduse ja Eesti identiteedi seoseid. "Teoreem" on 2011. aastal ilmunud raamat, mis koosneb kahest ebatavalisest novellist „Jänsesekapsa teoreem“ ja „Nõia teoreem“. Need pajatavad haarava loo inimese rännakutest ja eksirännakutest. „Lingvistiline mets: tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi“ on Valdur Mikita 2013. aastal ilmunud esseekogumik, mis käsitleb eestlaste ja Eesti identiteedi, keele, kultuuri ja looduse vahekordi. 2014. aastal pälvis autor tose eest Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna, Virumaa kirjandusauhinna ning aunimetuse Tartu kultuurikandja 2013. aasta
annaabi.ee 
