Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nõukogude liidu ja Itaalia võrdlus ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juhikultus, juhtideks, lenin, stalin, totalitaarne, mõtteviisi, nkvd, föderatiivne, vnsfv, fasistlik, benito, mussolini, duce, riigikord, totalitarismi, mustsärklased, küüditamine, solvuminemittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia vastu, mõjutades paljusid valijaid. Totalitaarne riik: -Võim kuulub ühele parteile -kontroll inimeste meelsuse ja vaadete üle -hirmutamine ja inimõiguste rikkumine Autoritaarne riik: -Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte, kes muudavad seadusi -Rahvas ei saa valitsemisel osaleda -ühiskonnaelu pisiasjadeni kontrollimine Diktatuurile iseloomulik: * puudub mitmepartei süsteem ja võimude lahusus * juhikultus * partei liikmete eelistamine. Ainupartei * piiratakse kodanikuvabadusi ja rikutakse inimõigusi * ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest * hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine * võimsad sala- ja julgeoleku teenistused Kommunistlik venemaa - Jossif Stalin - 1879-1953. sündinud Gruusias. Nõukogude liidu juht 1927-1953. - 1917 veebruarirevolutsioon; oktoobrirevolutsioon - võimule tulid enamlased ehk bolsevikud (Lenin)
Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks. Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeolekuteenistused Surmalaagrid, küüditamine Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli imetleda Propaganda(uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust) VENEMAA Sotsialistliku riigi rajaja oli Lenin. 1921 ta aga haigestu raskelt ja taandus poliitilisest elust.1924 Lenin suri. Peale teda tuli võimule 1922 Stalin , kes likvideeris kõik oma poliitilised vastased. Kujunes välja Stalini ainuvõim. 1930 tõusis esile Stalini ustav abiline Molotov. Riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel: edendada majandust või eelisarendada tööstust. Stalin valis teise. Hakati industtrialiseerimaa, loobuti NEPi poliitikast. .
Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Riigi ametlik nimetus (alates 1918): Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) NSVL loodi 1922. aastal ja see ühendas Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja Taga- Kaukaasiat Venemaal puhkes kodusõda (1917. lõpp, 1918), sest Venemaa poliitilised jõud ja ühiskonnakihid ei olnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega. Ka välisriigid sekkusid Vene kodusõtta, sest nad soovisid Nõukogude võimu likvideerimist. Algas ka interventsioon. Nõukogude võim suutis luua Punaarmee ja välisele survele vastu seista
Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi. · juhti tuli imetlede ja ülistada. · rahvast hirmutati siseja välisvaenlastega. · rahvuste tagakiusamine ja küüditamine. · loodi salateenistusedGestapo, NKVD, kes tegutsesid väljaspool seadusi. · pidev propaganda rahva meelsuse töötlemiseks.
1.Demokraatia tunnused: · Rahvamäärav osa küsimuste lahendamises · Kodaniku vabadus(sõna, trükki ja usu) · Kodanikuõiguste olemas olu. · Võimuorganid valitavad · Mitme partei süsteem · Inimesi ei kiusata nende arvamuste pärast taga. 2.Mitte demokraatilised liikumised: · Kommunistlik · fasistlik · natsionaalsotsialistlik. 3.Parteid: · Venemaa- kommunistlik · Saksamaa- natsionaalsotsialistlik. · Itaalia- fasistlik 4.Demokraatia kriis- Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud rakseid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjused: · Muutused ühiskonnas · Sõja mõju · Pettumine versailles' süsteemis · Majanduslikud raskused · Terav riigi sisene võimuvõistlus · Valmiskünnise puudumine 5.Diktatuuri tunnused: · Diktaatori määrav osa · Juhi kultus · Vabu valimisi ei toimunud
TOTALITAARNE DIKTATUUR- vägivallal põhinev valitsemisvorm. Täida tabel: too näiteid Iseloomulikud Kommunism Fašism Natsionaalsotsialis jooned m Ainupartei Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik 1919- (1917-1991…) Partei; mustsärklased Natsinaalsotsialistlik Saksamaa Töölispartei; pruunsärklased Juhikultus V.I.U.Lenin Benito Mussolini: Adolf Hitler- füürer
· Ebastabiilsus riigis · Demokraatia nõrkus nendes riikides 2. Dikratuur - jaguneb totalitaarseks ja autoritaarseks diktatuuriks. Mõlemas ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse ja partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Piirati kodanikuvabadusi ja inimõigusi. Riik kuulutati terve ühiskonna heaolu ja helge tuleviku kindlustajaks ning tagajaks. 3. Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? Pariisi rahukonverentsil suhtusid teised riigid Itaaliasse üleolevalt, see solvas Itaaliat ja Itaalia otsustas muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad. Pealegi oli Itaalias keskvalitsus nõrk ja riigis olid segadused. Tuli fasistide partei nimega Rahvuslik Fasistlik Partei, mille esimees oli Benito Mussolini. Mussolini õpetus tugines diktatuuri põhimõtetele ja andis tänu sellele võtsid ka paljud teised
Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa riikides oli parlamendis palju erakondi, sest juba väikese häälte arvuga sai parlamendi ja paljud pisematest erakondadest, kes suutsid valijaid mõjutada, olid demokraatia vastu. Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi erinevused: 1. Totalitaarses vägivalla ulatus suurem. 2. Totalitaarne süsteem tugineb kindlal ideoloogial. 5 diktatuuri tunnust: · Lihtinimese eeskujuks juht, keda tuli igati imetleda. o Saksamaal Führer Adolf Hitler o Itaalias duce Benito Mussolini o NSV Liidus vozdj narodov Jossif Stalin · Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. o Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei o Itaalias fasistlik partei o Nõukogude Liidus kommunistlik partei
Võimu haaranud juhti nimetati diktaatoriks. Diktatuur jagunes autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totalitaarseks nagu kommunism , natsionaalsotsialism ja fašism. Totalitaarset diktatuuri iseloomustas peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte, ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle, millega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Lisaks iseloomustab totalitaarset diktatuuri ühe partei ja ideoloogia süsteem ning juhikultus. Pärast esimest maailmasõda oli Itaalia siseriiklik olukord üpris keeruline. Parteidevaheliste erimeelsuste tõttu ei püsinud valitsus üle aasta koos. Linnades valitses tööpuudus. Lisaks siseriiklikele probleemidele suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt. See tekitas rahva seas rahutusi ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta Itaalia suurriigiks. Rahvas hakkas toetama endiseid sõjaväelasi
...............................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur? Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusus puudub täielikult. Terves ühiskonnas valitseb üks partei ja üks ideoloogia. Eristatakse kaht tüüpi diktatuure: Autoritaarne diktatuur ehk autokraatia- üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui konstitutsioolinised piirangud. Autokraatia saab kesta teatud ajal, kest
KOMMINISTLIK VENEMAA Nõukogude riigiaparaat hakkas kujunema 1917, pärast bolsevike võimule tulekut, siis loodi ka esimene nõukogude valitsus Rahvakomssaaride Nõukogu ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. 1918 saatsid bolsevikud laiali Asutava kogu ja kehtestati üheparteiline süsteem. 1918 võeti vastu esimene põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. 1922 moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, seal olid: Venemaa,Ukraina,Valgevene, Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotialistlik Föderatiivne Vabariik. Enamlsate võimuletulekuga ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Protestid kasvasid ülekodusõjaks 1918-1920. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka teised riigid, kes asusid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilise jõude. Inglismaa,prantsusmaa,usa ja
hakkas juhtima Benito Mussolini. Mussolini oli palude arvates just see isik, kes suudab Itaalias korra jalule saada ning majanduse madalseisust välja tuua. Mussolini lubas, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Faistidele oli iseloomulik must särk ning sellest tuleb ka nimetus ,mustsärklased'. Mussolini kavatsused ei läinud läbi ning Teise maailmasõja lõpul tema võim kukutati ja ta ise hukati. Nõukogude Liidus hakkas kujunema totalitaarne süsteem 1917.aastal, kui võimule tulid kommunistid. Nende juhiks oli Vladimir Uljanov Lenin, kes oli nõukogude valitsuste esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. 1918. aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeriks võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV). Leninit tabas 1921. Aasta detsembris raske haigus, mille tõttu ta 1924. aasta algul suri
Fasistid hakkasid kõikjal itaalias looma relvastatud salku, kelle tunnuseks oli see, et nad kandsid musti särke. Mussolini õpetus: · Tähtsaimal kohal rahvus · Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele · Inimelude ohverdamine rahvuse nimel on lubatud Mussolini kujunes diktaatorite ja mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks. Isegi Hitler pidas teda oma õpetajaks. 1921. aastal saavutas fasistlik partei võidu. Mussolini, kes tunnetas oma mõjuvõimu kasvu, nõudis peaministri kohta. Oma jõu näitamiseks kutsus Mussolini mustsärklased kokku ja ähvardas Rooma marssida. 1922. Määrati Mussolini peaministriks, sest ka itaalia kuningas oli fasistlike vaadetega. Kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast sai kogu Itaalia rahva juht.
1920. -1930. aastail asusid nad Skandinaaviamaades valitsuste etteotsa. Ka Suurbritannias juhtis Tööerakond sõdadevahelisel ajal mõnda aega valitsust. 5. Kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. 6. Mittedemokraatlikud liikumised lubasid, et kui nad saavad võimule, siis seavad nad riigis korra majja. 7. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8. Riigid kus asendus demokraatia diktatuuriga Ungari, Hispaania, Bulgaaria, Kreeka, Portugal, Jugoslaavia. Töövihikust ülesanne 2 Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa
Antisemitism juudivihkaja, neid leidus Saksamaal, kuna seal taheti saavutada rassilist puhtust. ,,Mein Kampf" Hitleri kirjutatud raamat, kus olid tema põhimõtted, nt, et Saksamaa peab saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Alustas 1924 aasta kevadel vanglas. 2. Isikud. Stalin NSVLi juht.Tuli vastu tahtmist võimule Venemaal 1922. Diktaator. Jossif Dzungasvili, lasi ennast kutsuda Kobaks(raudmees), esimest korda kasutas ta nime Stalin 1913. Ajaleht "Pravda" toimetaja. Kommunist, küüditas paljud, lõi vangilaagrid. Lõi NSVL liidu. Mussolini Fasistliku Itaalia duce, diktaator. Tahtis teha Itaaliale uut pealinna Mussolinia. Tahtis taastada sama võimsat riiki nagu seda oli olnud VanaRooma keisririik. Hitler Natsliku Saksamaa diktaator. Tahtis luua nn Kolmandat riiki. Kiusas taga juute. Kõrvaldas nö mittesobivad inimesed, nt halvatud, vaimuhaiged. Eesmärk oli aaria rassi (sakslaste) tähtsaimaks rassiks muutmine.
Miks kujunesid diktatuurid? Kuna rahva elu-olu oli halb ning demagoogid lubasid selle paranemist ning majanduslikku õitsengut, demokraatia oli kriisis, oldi pettutud Versailles' süsteemis. Valijate hulk oli kasvanud, erakondi oli palju koalitsioonivalitsused (puudus valimiskünnis), valitsuskriisid, võimuvõitlus, vastuolud põlisrahvaste ning teiste rahvaste vahel. Lubati taastada rahvusvahline positsioon, rahvahulgad poliitikasse ning rõhuti rahvuslusele. Diktatuurid: autoritaarne ja totalitaarne. Diktatuur on plaanimajanduslik riigikord, kus riiki juhib üks partei, võim on koondatud ühele isikule ning puudub võimude lahusus. Seadused juhti ei piira, see on piiramatu, jõule toetuv kord. Totalitaarne diktatuur isikukultus, kontrollib eraelu. Tunnused: Võim kontrollib kõiki ühiskonnaelu valdkondi ning totalitaarses diktatuuris ka eraelu. Tootmine teenib võimu huve ehk riik kontrollib majandust. Ainupartei muud parteid keelustatakse.
Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Artur Sepp Diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendatud, jõule toetuv võim. Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigijuhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu nind eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur järgevatel põhjustel: Pariisi rahukonverentsil ei võtnud Antandi osapooled Itaaliat võrdväärse partnerina ja jätsid itaallased ilma lubatud aladest. Itaalia majandus oli pärast sõda kaoses, valitses suur tööpuudus, mida nõrgad koalitsioonivalitsused ei suutnud leevendada. Üha rohkem tekkis tööliste ja muude rahulolematute väljaastumisi, mida torkisid tagant kommunistid. Sellises olukorras kerkis Itaalias esile fasistlik liikumine (eesotsas oli Benito Amilcare
pääsedes elujärje kiiret paranemist) Itaalia: Saksamaa: Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi võrdlus Autoritaarne:Enamik võimust on koondatud ühe isiku või isikute väikese ühma kätte; poliitiliste erakondade tegevus on lõpetatud või piiratud; rahval puudub otsene võimalud oma juhtide otsuseid mõjutada; tähtsaks peetakse konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena Totalitaarne:Võim koondub ühe juhi ja tema sõltlaste kätte; kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuse(kogu elu) üle; hirmuvalitsus; pidevalt rikutakse inimõigusi; kõrgeimaks võimuks on diktaatori suva Diktatuuride kujunemine Itaalias, Saksamaal ja Venemaal Itaalia: Pettuti Pariisi rahukonverentsi tingimustes(ei tunnustatud Itaalia panust sõjas), Rahulolematust kasutasid ära kommunistid ning nende vastu hakkasid võitlema fašistid, eesotsas Bennito
ehitati kiirteid-need meetmed andsid miljonitele inimestele tööd NSVL Uus 1918. aastal Maailmarevolutsiooni majanduspoliitika(NEP) kodusõda, õhutamine- kogu , industrialiseerimine, kommunistlik partei, maailma plaanimajandus, Jossif Stalin kommunistlikuks kollektiviseerimine muutmine ITAALIA Rakendati riiklikke Fasistliku partei Vahemere muutmine abinõusid tööpuuduse võimule tulek, duce Itaalia sisemereks, vähendamisek. Mussloni, loodi vallutati Abessiinia,
Ajalugu §3-8 1. Nimeta demokraatlike riikide tunnuseid. Too konkreetseid näiteid Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Ameerika Ühendriikidest. Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, puudub juhikultus, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. 2. Miks säilis osades riikides demokraatia, teistes aga mitte? Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengut koheselt ei tulnud pettuti demokraatias. Mittedemokraatlikud
Diktatuuridele iseloomulikud jooned Diktatuurile ei kehtinud demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse ning ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Võistlevad parteid ja poliitilised ühendused olid kas tõrjutud või hoopis keelustatud, piirati kodanikuvabadusi ning inimõigusi. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Juhti tuli igal võimalusel ülistada ( juhikultus ). Geeniusest juht pidi kõigist paremini teadma, mida rahvas vajab, ning iga tema otsus kuulutati ainuõigeks. Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati teda pidevalt ümbritsevate vaenlastega. Loodi võimsad sala - ja julgeolekuteenistused. Kaart õp. lk. 44 millised riigid olid autoritaarsed, millised totalitaarsed Autoritaarsed riigid: Portugal, Hispaania, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Bulgaaria, Albaania, Kreeka, Türgi.
täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, totalitaarne diktatuur riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus, fasism poliitiline ideoloogia, marurahvuslik diktatuur, mis kehtestati esimesena Itaalias, juhikultusega agressiivne natsionalistlik antidemokraatlik ja antikommunistlik poliitiline liikumine, NSDAP Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler, NKVD NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, NKGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, KGB NSV Liidu Riikliku
1939 oli Pr.maal 41 valitsust ( ehk iga aasta 2 valitsust umbes) see tekitas rahvas pettumust demokraatias. 8. Diktatuuri tekke põhjused 1) uute kergesti manipuleeritavate rahvakihtide kaasamile poliitikasse ( valimisõigus laienes) 2) pettumine Versailles'i rahu süsteemis paljud rahvad pidasid rahu tingimusi ülekohtusteks 3) pettumine demokraatlikus riigikorraldamises 4) maj. raskused 9. Autoritaarne Totalitaarne · Võim koondunud ühe isiku kätte · On KINDLASTI diktatuur · Poliitiliste erakondade tegevus kas · Võim koondunud ühe juhi ja tema lõpetatud või piiratud sõltlaste kätte · Rahval puudub võimalus juhtide · Hirmuvalitsus otsuseid mõjutada massirepressioonid pidevalt
Muudatused poliitilisel kaardil peale I MS: uued riigipiirid kehtestati kahepoolsete kokkulepetega või Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega. Mandri-Euroopa sõjaliselt tugevaimaks riigiks sai mõneks ajaks Prantsusmaa. Versailles' rahulepinguga sai Prantsusmaa tööstuspiirkonna Elsass-Lotring-i tagasi. Suurbritannia ja USA suurendasid oma mõjuvõimu terves maailmas. Itaalia sai suurriigiks. Euroopa kaardilt kadus 4 Euroopa arengut määranud impeeriumi: Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Türgi, Venemaa. Nende aladele tekkisid: Saksa Vabariik, Austra, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik. Balkani ps-el kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia Kuningriik. Rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjuseid 1930- ndatel: poliitilise ja majandusliku iseloomuga, suuresti seotud Versailles' süsteemiga. 1) Sakslasi vihastas Versailles' rahuleping ja, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustad
võimuorganid. - Kodusõda- 1917-1920 (1922)- Nõukogude võim suutis punaarmee abil vastu siesta nii sisemisele kui välimisele survele. - NSV liidu loomine NSV liit loodi 1922 aastal ja see ühendas järgmisi liiduvabariike: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia (Aserbaidšaan, Armeenia, Gruusia) - Lenini surm 1924 sureb V.L. Lenin Lenin jätab maha poliitilise testamendi “Kiri kongressile” - Võimuvõitlus pärast Lenini surma (1924)- Jossif Stalin ja Lev Trotski. - Poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisse teisitimõtlemise mahasurumise teel õnnestus Stalinil 1927 aastaks kõik konkurendid kõrvale tõrjuda. DIKTATUURI TUNNUSED 1. Ühe ideoloogia ja erakonna ainuvõim - Võimu keskmeks kujunes Lenini juhitud kommunistlik partei
DIKTATUURID Iseseisev töö 9 klass Töö sisu 1) Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2) Diktatuur on autokraatlik valitsemiskord, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Diktatuuril puuduvad seadused, mis piiravad diktaatori tegutsemis ala. Diktatuurid jagunevad kaheks: autoritaarne ja totalitaarne. 1.2) Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätte, seaduseid muudavad valitsejad oma tahtmise järgi ning rahval ei ole sõnaõigust ning nad ei saa osaleda riigi juhtimises. 1.3) Totalitaarset riigi iseloomustavad lisakas võimu koodnumisel ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega rikuti aga ka inimeste õigusi ning neid hoiti pideva hirmu all
Sõjajärgne majanduskriis · Pärast sõda ei suutnud Euroopa majandus enam taastuda ja tsiviiloludega kohaneda. Eriti raske oli Saksamaa olukord ränkade reparatsioonimaksete tõttu. Lisaks sellele okupeeriti 1923. aastal Prantsusmaa ja Belgia poolt Ruhri tööstuspiirkond. Nüüd algas Saksamaal hüperinflatsioon. · Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922) · Natsionalistlik liikumine -> natsionaalsotsialistid (1933) · Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks ja mis sarnasusteks? Uus majanduslik tõus ja poliitika 1920ndatel · Dawesi plaan olemus ja tagajärg? · Locarno konverents · Briand´i Kelloggi pakt Suur majanduskriis 1929-1933 · Põhjused (3)? · Majanduskriisi käik ja tulemus? Arutlus ajaloos
Tv lk 20 harjutuses 3 on kirjas diktatuuri iseloomulikud jooned, kirjuta need tabelisse ning too iga diktatuuri kohta näited. Diktatuuri Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism iseloomulikud jooned (7 tükki) 1)võimul ainult üks Kommunistlik partei Rahvuslik Natsionaalsotsialistli partei ja üks Fasistliik Partei k Saksa Töölispartei ideoloogia 2)juhikultus Stalin Mussolini Hitler 3) piiratakse Kehtestati Kõik inimesed Ei tohtind abielluda demokraatlike toiduainete riigile pidid teenima võõra tõu esindajaga. vabadusi ja andmise kohustus. riiki ja inimesed Vaimuhaiged ja inimõigusi Kehtestati sunduslik tuleb allutada kurjategijad ei töökohustus
kehtestada karm diktatuur. Mittedemokraatlikud liikumised on kommunistlik, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Itaalias olid sõjajärgsed aastad rasked. Majanduse kehv olukord, suurenev tööpuudus, suur välisvõlg, liitlaste üleolev suhtumine ja parteide erimeelsused tekitasid rahva hulgas rahutust. Lisaks soovis Itaalia omale saada asumaid juurde, sest nad ei saanud maailmasõja osalemise eest piisavalt asumaid. Kõik see tekitas olukorra, kus rahvas lootis Rahvuslik Fasistlik Partei juhtimisel majanduses korra saavutada. 1922. aastal tuli Itaalias võimule Benito Mussolini, kes kehtestas Itaalias fasistliku diktatuuri. Nende ideoloogiaks oli aaria rahvuse ülistamine ja valitsemine toimus jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Riigis oli ühepartei süsteem, demokraatlikud õigused olid väikesed. Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. Majanduses toimusid suured muudatused, kuid see oli inimeste allutamise arvel. Fasism Itaalias oli siiski mõõdukam kui
hüvesid. Venemaal ja Itaalias oli diktatuur kehtestatud juba varem. ( Venemaal 1917 ja Itaalias 1922 ) Põhjuseks oli Maailma sõjast tingitud suured majandusraskused ja äärmuslaste ( Venemaal kommunistid ja Itaalias fasistid ) lubadused . 2. Totalitaarsete, autoritaarsete ja demokraatlike riikide võrdlus. Totalitaarne diktatuur Autoritaarne diktatuur Demokraatia Võim on ühe isiku või väikese rühma käes, reegline kujuneb Võim kuulub rahvale, isikukultus e. juhikultus. mistõttu isikukultus ei saa tekkida. Seadusi muudetakse vastavalt juhi soovidele. Seadusi saab muuta rahva poolt valitud parlament. Rahvas ei saa riigi valitsemises osaleda. Rahvas osaleb riigi valitsemises valimiste ja
Eluloost: sepa poeg, sündis maal, lapsepõlv vaene. Siiski õppis mitmes koolis, sai õpetaja kutse. Sel alal töötas vähe, hakkas ajakirjanikuks. Vaadetelt esialgu sotsialist. Kuna aga erinevalt partei seisukohast pooldas ta Itaalia sõttaastumist, heideti parteist välja. Läks rindele, sai raskelt haavata. 1919 asutas Mussolini sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Gombattimento, mille tegevus oli suunatud sotsialistide vastu. 1921 sai sellest organisatsioonist Rahvuslik Fasistlik Partei. Mussolini oli selle juht Partei seisukohad: · nõuti korda, karmi kätt · keskne koht oli rahvusluse ideel (mida vastandati klassidele) · oldi sotsialistide ja kommunistide vastu (rünnati, tapeti neid jne.) Fasistliku partei populaarsus rahva seas suurenes, Mussolini hakkas nõudma ministrikohti valitsuses. Jõudemonstratsiooniks, enda tugevuse näitamiseks korraldasid fasistid 28. oktoobril 1922 marsi Rooma (Napolist)
· Välispoliitikas tegeles riik impeeriumirahvaste iseseisvus püüetega · Esimesena pääses Inglismaa võimu alt Iirimaa, 1937 iseseisvus täielikult Diktatuurid Lääne-Euroopas, Saksamaa ja Itaalia Diktatuuri tekke põhjused: 1. Euroopas hakkas levima demokraatia kriis 2. Kõikides hädades süüdistati demokraatliku riigikorraldust (nõuti diktatuuri) · Kommunistlik diktatuur soovis hävitada kodanlust · Fasistlik liikumine tähtsustas rahvust (üksikisk ei olnud tähtis), vihati teisi rahvaid ja kommuniste · Arengu ja edasiminekuna peeti ainuõigeks diktatuuri AUTORITAARNE RIIK · Võm koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte · Poliitiliste erakondade tegevus peatatud või piiratud · Rahval puudub võimalus juhte mõjutada · Sellised riigid tähtsustavad konservatiivseid (traditsiooniline, ei ole uuendustele avatud) väärtusi · Ei propageerita vägivalda
mis ka vapside poolt heakskiidu sai. See nägi ette tugeva presidendi võimu loomist. Ning tänu sellele kehtestas riigivanem K Päts riigikogu vaikivasse olekusse (vaikiv aeg). Pätsi aeg oli autoritaarne riigi poliitika mis oli suhteliselt leebe ning vabameelne võrreldes Euroopas mitmel pool kindlustunud diktatuurides. 5. Kirjeldada diktatuure NSVL, Saksamaa ja Itaalianäitel; Itaalia Juht: Benito Mussolini Partei süsteem: Kehtestati ühepartei süsteem, ainsaks lubatud parteiks oli fasistlik partei. Sisepoliitika: Äärmuslik rahvuslus. Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda
annaabi.ee 
