Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Norra ülevaade". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suremus, sündimus, kirik, 2050, rate, percent, rahvastikupoliitika, tervishoiusüsteem, kuningriik, riigikord, konstitutsiooniline, monarhia, riigipea, majesteet, harald, peaminister, jens, oslo, riigikeeleks, saami, riigikirik, luterlik, kurss, 1814, põhjamerest, ookeanist, naabrid, meritsi, iseseisvus, lipp, geos, inimarenguindeks, oecd, kuulumine......................................................................................................... 13 Turism..................................................................................................................................... 15 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 17 2 Norra geograafiline asend Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõudlus nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning
Sotimaal, mis on mägine ja kus kliima on karmim ning inimestevaheline suhtlemine piiratum, paikneb rahvastik hõredamalt kui Inglismaal, Walesis ja Põhja - Iirimaal. 3. Rahvaarvu kasv Joonis 2. Suurbritannia rahvaarvu kasv aastas. Allikas: International Programs U.S. Census Bureau Rahvaarvu kasvutempo Suurbritannias on aastatel 1950-2010 kasvanud 50127-lt 62348-le. Rahvaarvu kasvutempo on märgatavalt tõusnud. Prognoosi järgi jätkab rahvaarvu kasvutempo tõusmist, küündides 2050.aastaks 71 154-le. Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2010 4 4. Rahvastiku andmed a) Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number of Rate of Net
3877386 3723153 3581239 3427409 3265126 Joonis 4. Norra rahvaarvu kasv 1950-2025. (United States Census Bureau Website) Norra rahvaarvu prognoos 2025-2050 6364008 6266252 6154511 6025112 5869820 5682068 2025.0 2030.0 2035.0 2040.0 2045.0 2050.0 Aastaarv Joonis 5. Norra rahvaarvu prognoos 2025-2050. (United States Census Bureau Website) 4 2.3. Norra rahvaarvu mõjutavad tegurid Norra rahvaarvu mõjutab suur hulk erinevaid tegureid (vt tabel 1): sündimus 12‰, madal suremus 8‰ ja samuti ka rändesaldo 7‰
Arvatakse, et tulevastel aastatel on oodata väikest langust. Kasvutempo oli 1995-2005 aastatel positiivne ning alates 2005.aastast kuni 2012 on kasvutempo olnud negatiivne -0.2. Oodatakse, et 2025.aastani on kasvutempo jätkuvalt negatiivne -0.3. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2012 2 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number Births Death of Mig- per s per rants per Rate of Net 1,000 1,000 1,000 natural Growth Number popula- popul popula- increase rate of Natural Population
Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra. 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba peaaegu 30 000 000 inimeseni. Vaadates tabelit ja tulevast rahvaarvu, siis rahvastik hakkab kiiremini kasvama. (Rahvaarv on märgitud tuhandetes) 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel1. Sündimus, suremus ja migratsioon. Net Number Rate of Net of natural Growth Number Births per Deaths per Migrants increase rate of 1,000 1,000 per 1,000 (percent (percent Migrant Natural Population
Vaesuse indeks 0,006 (%) Puuduse intensiivsus 38,5 JÄTKUSUUTLIKKUS Süsinikdioksiidi heitmed inimese kohta 4.3 (tonni) Kaitsealused piirkonnad maismaal 19,6 (%) SOOLISED NÄITAJAD Keskharidus (naiste-meeste suhe) 0.8 Nooruki sündimuskordaja (sündide arv 37,3 1000 naise kohta vanuses 15-19) Aktsiad parlamendis 0,2 Emade suremus suhe 48,0 Soolise ebavõrdsuse indeks 0,536 INIMESTE TURVALISUS Töötuse määr 1.4 (%) (% tööjõust) Loodusõnnetustest mõjutatud rahvastik 171,743.3 1 (miljoni elaniku kohta) Tapmiste määr (100000 inimese kohta) 5.9 1 Röövimiste määr (iga 100.000) 107,1 1 Taimaa oli 1980. aastal ühe ühiku võrra kõrgemal, kui teised IdaAaasia ja Vaikse ookeani riigid
11 10,5 10 rahvaarv (mln inimest) 9,5 9 8,5 1950 1955 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010 Joonis 2 allikas: census Aastal 1950 oli Ungari rahvaarv 9,338 miljonit inimest. See kasvas kuni 1985. aastani ja saavutas 10,649 mln elanikku. 1950-1960 kasvas rahvaarv 64.55 tuhat inimest aastas. Seda põhjustas kõrge sündimus ja tolleaegne poliitika. 1947 - 1989 oli Ungaris kommunismi aeg, mil oli ka kõrge migratsioon. Peale kommunismiaja lõppu, 1990-ndate alguses muutis Ungari oma migratsioonipoliitikat. 1. Reguleeriti võõrtööjõu palkamist 2. Jõustus Kondakondsusakt 3. Piirivalve muutus palju rangemaks 2004. aastal ühildati poliitika Euroopa Liidu nõuetekohaseks. 2000. aastal langes sündimus censuse andmetel 1995 aastal ja 2000 aastal circa 18%. 2000-2010 on sündimus enam-vähem sama olnud.
kasvanud. 3. Riigi rahvaarvu muutumine ajavahemikul 1950–2025 Mongoolia rahvastik on aastatel 1950-2025 jõudsalt kasvanud, kuni 1990.ndateni oli rahvaarvu kasv aasta aastalt aina suurem. Nõukogude Liidu lõpuga lakkas ka rahvaarv nii kiiresti kasvamast, kuid on sellest ajast saati siiski pidevalt pisut suurenenud. Praegu hakkab Mongoolia rahvastik jõudma demograafilise plahvatuse lõppu. Umbes aastal 2050 peaks seal ennustuse põhiselt algama rahvastiku vananemine. Selleks ajaks on rahvastikuarv kasvanud umbes 3,5-4 miljonini. Joonis 2. Mongoolia rahvastiku kasv aastatel 1950-2100. Allikas: Population Pyramid of the World from 1950 to 2100 Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2013 2 4. Rahvaarvu kasvamise või kahanemise tegurid Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon
3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. Alates aastast 1950 on rahvaarv Hispaania kasvanud ligikaudu 20 miljoni inimese võrra. Kasvutempo on olnud üsna kiire. Iga 5 aastaga on tulnud juurde vähemalt 1 miljon elanikku, välja arvatud aastatel 1990-1995, mil rahvaarv kasvas 400 000 elaniku võrra. Kõige kiirem kasv on olnud aastatel 2000-2005 ja 2005-2010, neil aastatel oli rahvaarvu kasv olnud ligikaudu 3 miljonit. Prognoositav rahvaarv aastaks 2050 on ligikaudu 52,5 miljonit. Alates aastast 2010 kuni aastani 2040 see kasvab(kuni 53,5 miljonini), kuid prognoosi kohaselt alatest aastast 2040 hakkab see tasapisi langema. Joonis: Rahvaarvu muutus 1950 - 2025 Total Midyear Population: Spain Yea Population r 1950 28,062,963 1955 29,318,745 1960 30,641,187 1965 32,084,511 1970 33,876,479 1975 35,563,535 1980 37,488,360 1985 38,534,853 1990 39,350,769 1995 39,764,708 2000 40,589,004
kohta.Umbes sama suure rahvastiku tihedusega on ka Türgi 99,65 ja Austria 99,59 kuigi Austria on pindalalt palju väiksem kui Prantsusmaa. Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades. Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisis ja selle ümbruses ning Vahemere äärses piirkonnas kuna seal on elutingimused soodsamad. Nt: Parem töö ja elukoht. Rahvaarvu kasv Prantsusmaa rahvaarv praegusel hetkel kasvab, sest sündimus on riigis suurem kui suremus. Kui laste juurdekasv rohkelt väheneb, siis võib Prantsusmaa iive muutuda negatiivseks ehk suremus oleks suurem kui sündimus. Selle tagajärjeks on rahvavananemine. Keskmiselt on Prantsusmaa naisel üks kuni kaks last ja see soodustab rahvaarvu vähenemist. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Crude Crude birth death rate Net Number
Rahaühik: Norra kroon (NOK) (1 NOK = ca 2 EEKi) Suurim järv: Mjøsa 362 km² Pikim jõgi: Glomma 600 km Kõrgeim mägi: Galdhøpiggen 2 469 m, Glittertind 2 464 m Suurim liustik: Jostedalsbreen 487 km² Pikim fjord: Sognefjorden 204 km Suurimad linnad: Oslo (u. 500 tuhat elanikku), Bergen (u. 226 tuhat elanikku), Trondheim (u. 146 tuhat elanikku) Pilt 1. Lipp Pilt 2. Vapp 3. Geograafiline asend Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõunapoolkeral. Norra on talle kuuluva maa pindala poolest Euroopas kuuendal kohal, kuid asustus on seal hõre, ja rahvaarvu poolest on riik alles 28. kohal, hõlmates kokku 385 364 km² (koos Teravmägedega ja Jan Mayeniga). Üldise rannajoone pikkus on umbes
USA 1. RIIGI RAHVAARV USAs elab 301 139 947 inimest. USA asub esimese 3 riigi seas rahvaarvukuse järgi, seega on ta suurriik. 17. Oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Jaanuaris 2011 on rahvaarv 311,9 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. Joonis 1. USA rahvaarvu kasv protsentides 1950 - 2050 RAHVAARVU MÕJUTAVAD TEGURID · Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks · Meditsiini areng, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus · Traditsioonid, normiks peetav laste arv peres, suhtumine laste saamisesse ja pereellu · Ebaterved eluviisid (ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkohol, narkootikumid) · AIDS
Ungaris on keskmine eluiga 73,6 aastat, meestel 69,5 ja naistel 77,6 aastat. Kõige madalam eluiga meestel nendes kolmes riigis on Eestis. Küll aga kõige madalam eluiga naistel on Ungaris. Keskmiselt elavad kõige kauem inimesed kes elavad Saksamaal (79.8 aastat) ja kõige vähem kes elavad Ungaris(73,6 aastat). 3.2 MAAILMARAHVAARV JA SELLE MUUTUMINE Hans Roslingi videoloeng rääkis sellest, kuidas maailmas on palju inimesi. On olemas riike kus peredel on 4-6 last, aga laste suremus on kõrge. Lisaks on ka olemas riike kus peres elab 1-2 last ja suremus on madal. Inimesed saavad aina rikkamaks, ja neid tuleb ka juurde. Kui meie soov on hoida inimeste arvu aastaks 2050 9 miljardi ligi, oleks eesmärk kõigis riikides saavutada madala suremusega 1-2 lapse olukord. Loengust sain kinnitust, et hetkel on maailmas 7 miljardit inimest ja inimesi saab jõukuse ja vajaduste järgi ,,kastidesse“ panna. Lisaks sain teada, et tervelt 40 aastaga lisandub 2 miljardit inimest
Türgi (Türkiye) Hanna-Maria Ulm 11 A Riigi üldiseloomustus · Riigi lühend : TUR · Riigi kaart : http://www.countrywatch.com/pdfs/TR_cntymap.pdf · Pealinn : Ankara · Pindala : 783562 km2 · Riigikeel: türgi · Rahvaarv: 70586256 (2007) · Rahvastiku tihedus : 90,0 in/km2 · Riigikord: parlamentaarne vabariik · Rahaühik : Türgi liir · Ajavöönd : Ida-Euroopa aeg · (http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm leidsin riigi lühendi ( 28. jaanuaril) · http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCrgi leidsin vajalikud andmed riigi kohta (rahvaarv,pindala rahaühik jne ,28. jaanuaril) · Flags Of The World http://flagspot.net/flags/ leidsin riigi lipu ja vapi http://www.ngw.nl (28 jaanuar)
võime ühendada ühise siduva joonega , mis on nad nii tihedalt asustatuks teinud . Kõik need linnad on tugeva ajaloolise väärtusega ning on seetõttu ka turismidele meelispaikadeks . Samuti on need kõik ka tihedamini asustatud , kui teised Rootsi linnad sest nendes asuvad suuremad haridus-, kultuuri- ja teadusasutused . vaata kaarti 1 Kaart 1 Rootsi rahvastiku tiheduse kaart 2000 aastal 3. LOOMULIK ja MEHAANILINE IIVE Rootsis on sündimus 10.18 promilli. Suremus seevastu , aga 10,2 promilli . Seega võime arvutada , et loomulik iive on nullilähedane ehk 0.02 promilli (6) . Sündimus on maailmas 188 ndal kohal. Võrreldes Nigeeriaga ,kus on sündimus 50.54 promilli . Kuid see , et nigeerias on sünde nii palju ei näita , et rahvaarv kasvab väga kiiresti , vaid seda , et tegu on arengumaaga ning , et Nigeeria on demograafilise plahvatuse etapis . Nimelt on Rootsi just seetõttu , et tegemist on arenenud maaga , väikesema sündimusega , kui Nigeeria
). Argentina on suhteliselt kõrge rahvaarvuga riik maailmas. Argentina asub 32. kohal.Temast suurema rahvaarvuga riik on Tanzania, kus elab 41 892 895 (juuli 2010 a. ) inimest ja Argentinast madalamal kohal on Kenya, kus elab 40 046 566(Juuli 2010 a. ) inimest. Joonis 1. Argentina rahvastiku kasv. 1950. aastal elas Argentinas 17 150 336 inimest, siis 2010. aastaks on see kasvanud 41 343 201-ni. 60 aastaga on 24 192 865 inimese võrra rahvastik kasvanud. Kuid 2050 aastaks ennustatakse, et Argentinas rahvaarv on 53 511 279 inimest. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. Argentinas kesmise rahvastiku tihedus ruutkilomeetri kohta on 15. Umbes sama rahvastiku tihedusega riigid on Norra 15,3 inimest km2, Algeeria, kus elab 14,4 inimest km2 ja Somaalia 15,7 inimest km2. Nagu arvata võib, elab Argentinas ja mujal maailmas kõige rohkem rahvast linnades ja nende äärealadel ja ka rannikutel
2020 23,938,599 2025 25,053,669 Kasvutempo ei ole väga muutunud. Alates 1950. aastast on Austraalia rahvaarv tasapisi ja üsna stabiilselt kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra.. Rahvastik hakkab kiiremini kasvama, 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba üle 29 000 000 inimese. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv () arv () iive () kasv (%) () üldarv Austraalia 270351 12,3 152788 6,9 0.53 1,13 6 131000 Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv Imikusuremus Väikelaste Oodatav keskmine Keskmiselt lapsi () suremus () eluiga naise kohta
Joonis 1 Venemaa Vabariigi kaart. Allikas: Countrywatch.(15.11.17) Venemaa ISO kood on 2 tähega RU ja 3 tähega RUS. Venemaal räägitakse vene keelt ja seal elab 144 544 993 inimest. Venemaa rahvaarv on ligikaudu 110 korda suurem kui Eesti oma ja ligikaudu 1,7 korda suurem kui Saksamaa rahvaarv. Venemaa pindala on 17 100 000 km². Ta on maailma suurima pindalaga riik. Venemaa pindala on Saksamaa pindalast 50 korda suurem ja Eesti pindalast 378 korda suurem. Seal valitseb presidentaalne riigikord ja praegune president on Vladimir Putin. Venemaal kasutatakse rublat ja üks euro on umbes 71 rubla. Venemaal on kokku 11 ajavööndit +2 kuni +12-ni Venemaa lipp ja vapp Venemaa lipp on valge-sinine-punane. Punane värv tähistab mehisust, võitlust usu eest, surmaheitlus, sinine usku, ustavust ja valge tähistab isamaad ja õilsust. 2 Joonis 2 Venemaa lipp. Allikas: Wikipedia.(15.11.17)
Rahvaarvu kahanemisi sel ajavahemikl ei ole tähendatud, seega kasvab see arvatavasti veel ning aastaks 2025 ennustatakse sinna riiki inimesi juba 51, 42 miljonit. Rahvaarvu kasvutempo ei ole olnud väga suur. Aastal 1991 1999 on see jäänud 0,2 ja 0, 6 vahele. Aastatel 2000 2008 on kasvutempo jäänud 1,1 ja 1,7 vahele. Alates 2009. Aastast on näitajad jälle 0,4 0,9. See tähendab, et kasvutempo jääb tulevikus jällegi üha aeglasemaks. Alates aastast 2044 2050 arvatakse, et kasvutempo Hispaanias läheb hoopis miinustesse. (IDB, 2011) Võrreldes teiste maailma riikidega asub ta rahvaarvu kasvutempo poolest 145. kohal. Sarnane on kasvutempo veel Bermuudas (0,59) ja Tais (0,57). Võrreldes riigiga, mis asub kasvutempo poolest esimesel kohal - Zimbabwe, on vahe Hispaaniaga 3,74. (CIA, 2011) Rahvaarvu kasvu põhjuseks võib olla see, et sündimuse üldkordaja on kõrgm kuni aastani 2017, kui suremuse üldkordaja
Põllumajandustoodete eksport 22 Metsandus 23 Metallurgia ja masinaehitus 24 Kergetööstus 25 Transport 26 Turism 27 Kasutatud kirjandus 28 2 Üldandmed Riik: Taani Kuningriik (taani k. Kongeriget Danmark) Pindala: 43 094 km² Rahvaarv: 5 368 507 miljonit (01.01.2003) Rahvastiku tihedus: 124,9 inimest/ km²(01.01.2003) Riigikeel: Taani keel Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuninganna Margrethe II Peaminister: Anders Fogh Rasmussen (alates 27.11.2001) Pealinn: Kopenhaagen (501 tuhat elanikku, Kopenhaageni piirkond 1,1 miljonit elanikku) Rahaühik: Taani kroon, DKK (taani k. krone), 1 kroon=100 ööri (øre) (1) (2) http://www.nielsen-books
.......................................................................................5 1.2 Loomulik iive.................................................................................................................. 5 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................................ 5 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................................5 1.5 Rahvastikupoliitika......................................................................................................... 7 1.6 Tööjõud.......................................................................................................................... 7 . ASUSTUS............................................................................................................................. 9 1.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine...........................................................................
vanemad, kui 65 moodustavad rahvastikust vaid 2,9%. Keskmine eluiga on Tansaanias meestel 51,62 eluaastat ja naistel 54,7 eluaastat. Mõlemad näitajad on maailma keskmisest väiksemad. Iga 1000 elaniku kohta on 8,6 surma ja iga 1000 elaniku kohta on 37,7 sündi seega iive on tugevalt positiivne 2,85%. Samas on iga 1000 sündinud imiku kohta 46,5 imiksurma, nagu on arengumaale omane. Viimaste kümnendite jooksul on sündimus tugevalt suurenemas ja suremus on aeglaselt kahanemas. 6. Linnastumine Tansaania rahvarohkeim linn on Dar Es Salaam, kus elab ainukesena Tansaania linnadest üle miljoni inimese 2,698,652 elanikku. Dar Es Salaam asub rannikualadel nagu ka Zanzibar. Tansaania suuruselt teine linn, Mwanza, asub samuti suure veekogu Victoria järve läheduses. Tansaania pealinn, Dodoma, mis asub aga sisemaal, on Tansaania suurimate linnade nimekirjas suuruselt kaheksas. 26% kogu Tansaania rahvastikust elab linnades ning 2010
majanduse neljas jõud. Energiasõltuvuse tase : 49 %Esmase energia tarbimine on 253,6 miljonit nafta-ekvivalenti tonni kohta. Elektri puhastoodang on 509 miljardit kWh, millest 76% on tuumaenergia. Prantsusmaa on üks maailma suurimaid tuumaenerga tootjaid. Praegu on elektri tarbimine inimese kohta Prantsusmaal ligi veerandi jagu kõrgem kui näiteks Itaalias ning 15% kõrgem kui EL(Euroopa Liit) olevate riikide keskmine. Sündivus 1000 elaniku kohta(2007) on 12,91 ja suremus 8,9.Keskmine eluiga(2007) meestel on 77,5 aastat ja naistel 84,4 aastat.Kirjaoskajaid kogu rahvastikust on 99%,.Sotsiaalsetest näitajetest näiteks arste on prantsusmaal 1000 elaniku kohta 1,98 ja interneti kasutajaid 1000 elaniku kohta 483,653. 9 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 3.1.Prantsusmaa kuulub järgmistesse organisatsioonidesse:EL(Euroopa
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive.
1931. aastal moodustati Briti Rahvaste Ühendus. Suurbritannia astus Euroopa Liitu 1. jaanuaril 1973. aastal. 5. RIIGI ARENGUTASE Riigi arengutaseme iseloomustamiseks toon välja mõned arvud: SKT ühe inimese kohta aastal 2008 oli 36 357 USA dollarit. Tööealise elanikkonna hõivatus põllumajandussektoris on 1,4%, tööstussektoris 18,2% ning teenindussektoris on 80,4%. Imikusuremus oli 2008. aastal 4,85 surma tuhande elussünni kohta. Suremus oli 10,02 surma tuhande elaniku kohta, sündimus 10,65 sündi tuhande elaniku kohta. Suurbritannia majandus on arenenud tööstuse ja rohkete välissidemetega. Endise Briti impeeriumi emamaana on ta säilitanud arvestatava koha kapitali ja kommertsteenuste väljaveos. Suurbritannia on vanim tööstusriik, seal algas industrialiseeriminejuba 18. sajandi keskel. Kuna Suurbritannia asus tollel ajal isolatsioonis, ei levinud tööstusühiskond sealt pikalt välja ning jõudis palju areneda enne, kui teised riigid alustasid industrialiseerimisega
htm Rahvastik vananeb, sest töölisealiste osakaal, kes hakkavad kuuluma vanemaealiste alla on suurem, kui noorte, kes vanemaks saades peaksid hakkama järglasi saama. Nii on tulevikus vanemaid inimesi rohkem, kui noori, kes juurde sünniksid. Keskmine eluiga on 78,7 aastat. Meestel 75,3 ja naistel 81,6 aastat. See on kõrge, kui võrrelda, et maailmas on keskmine eluiga meestel 64,52 aastat ja naistel 68,76 aastat. Sündimus näit riigis on 9,76 sündi/1000 elaniku kohta. Suremus näit 10,86 surma/100 elaniku kohta. Sündimus kordaja on 10,12 promilli ja suremuskordaja 10,47 promilli. Imikisuremus on 4,6 surma iga 1000 sünni kohta Pilt5 Surmade muutused Portugalis 2000-2012 Allikas:http://www.indexmundi.com/g/g.aspx? v=26&c=po&l=en Pilt5.1 Sündide muutused Portugalis 2000-2012 Allikas:http://www.indexmundi.com/g/g.aspx? v=25&c=po&l=en 6.Linnastumine 2010-nda aasta seisuga 59% rahvastikust elab linnades. Portugali kõige suurema
kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. RIIGI ARENGUTASE Arenguastme iseloomustamine USA kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka (OECD). Viimase 30 aasta jooksul on USA olnud stabiilselt OECD keskmisest 3-5% kõrgema arengutasemega. 2005 aasta seisuga on USA 10% arenenum kui Eesti. SKT inimese kohta on USAl ligi 3 korda suurem kui Eestil (41,420 vs 15,478). Laste suremus on sama (7 last/1000). Riigi arengutaset iseloomustavad indikaatorid: Puhta vee kättesaadavus: 100% elanikkonnast; Üle 65-aastased: 12% elanikkonnast; Sooline võrdsus teenistuses: 48,6% ; Energia tarbimine (naftat või mõnda alternatiivset energiaallikat): 7798kg/inimene; Inflatsioon (alates 1990): 137% . USA on väga kõrgelt arenenud riik. Enamik inimarengut iseloomustavaid tegureid on keskmisest kõrgemad (keskmine eluiga, interneti kasutamine, kirjaoskus jne) . Riikide võrdlus
rahvaarv nii madalal 1970. keskel. Aastas sünnib 1000 inimese kohta 8,72 ja sureb 10,4 inimest. Loomulik iive on -1,68 . Rändesaldo on 2,06 migranti 1000 inimese kohta. Koguiibe kordaja 1000 inimese kohta on 0,38. See näitab, et rahvaarv kasvab riigis tänu immigratsioonile. Sündide arvult 1000 inimese kohta asutakse maailmas 216. kohal. Euroopa keskmine sündimuse üldkordaja on 10 ehk lähedane Itaalia omale. Sündimuse üldkordaja maailmas on aga 21. Sellega võrreldes on Itaalia sündimus madal nagu teistelgi infoühiskonna riikidel. Surmade arvuga ollakse kahjuks kõrgel 59. kohal. Euroopa keskmine suremuse üldkordaja on 11 ja maailmas 9. Itaalia suremus on natuke madalam kui Euroopa keskmine, kuid pisut kõrgem maailma suremuse üldkordajast. Need vahed on väikesed ja üldiselt võib öelda, et Itaalia suremuse üldkordaja on madal nagu arenenud riigile kohane. Selle peamiseks põhjuseks on arenenud meditsiin, mis võimaldab ravida rohkem haigusi,
....................................................................................................... 3 1.RAHVASTIK........................................................................................................... 5 1.1Lesotho rahvaarv ja selle muutumine............................................................5 Lesotho rahvaarv on 2 180 550. See teeb Lesothost rahvaarvu suuruselt 145. riigi maailmas. Mehi on rahvastikust 49,2% ning naisi 50,8% (Countrymeters, 2017). Sündimus on Lesothos pea kahekordselt suurem suremusest, mis tähendab kiiret rahvastikuarvu tõusu. Arengumaades nagu Lesotho sünnib palju lapsi, kuna normid ja tavad soosivad paljulapselisi perekondi. (Worldometers, 2017)................................................................................................................... 5 1.2Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid.....................................................5
Vanemaid inimesi on väga vähe, sest meditsiin pole hästi arenenud ning haiguse levib palju selles piirkonnas. Saudi Araabia rahvastik kindlasti ei vanane, pigem on tegu nooreneva rahvastikuga Meeste keskmine eluiga on 20-39, naistel aga 15-34. Need näitajad väga madalad. Põhjused arvatavasti samad mis eespool juba mainitud (meditsiin, haigused). 20120. Aasta sündimuse kordaja oli ~16 promilli ja suremuse kordaja ~2 promilli. Viimastel aastatel on sündimus suurenenud ning suremus vähenenud. Linnastumine Saudi Araabia suurimad linnad Linnades elab ligikaudu 75% rahvastikkust. Linnad on tekkinud peamiselt rannikutele või rajoonidesse, kus leidub naftat ning maagaasi. Asustus on kõige tihedam kolmes piirkonnas: Punase mere rannikul, Pärsia lahe rannikul ning Rijadis. Linnade arv kasvab kiiresti võõrtööjõu arvel. Rijad õhtul päikeseloojangu ajal
Viimase 20 aastaga on meeste keskmine eluiga kasvanud 4.5 ja naistel 3 aasta võrra. Oletatakse, et 2020 aastaks on keskmine eluiga kasvanud veel 3 aasta võrra. Suurbritannias on keskmine eluiga kõrge (29. koht maailmas), esimesel kohal asub Andorra 83 aastaga ja viimane on Mosambiik (209. koht) 31 eluaastaga. 2008. aastal oli sündide arv 1000 inimese kohta 10,65. Suremuse sama 6 näitaja oli 10,05. Väikelaste suremus oli 4,9 last 1000 kohta. Sündivuse määr oli 1.7 (last naise kohta). Suurbritannia on kaasaegse rahvastiku tüübi etapis, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus. Laste osatähtsus rahvastikus väheneb, inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal rahvastikus tõuseb. 7 4. Poliitika Suurbritannias on konstitutsiooniline monarhia, ühtset terviklikuna kirjutatud konstitutsiooni ei ole
MAROKO GEOGRAAFIA Anette Haidak 11.Klass 2013 Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Sild Euroopa ja Aafrika vahel. Maroko Kuningriik asetseb Aafrika loode osas. Kahelt poolt ümbritsetud veega, teda piirab lääne poolt Atlandi ookean ja põhja poolt Vahemeri. Gibraltar ühendab Atlandi Ookeani ja Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria.
arvuliselt väiksemale arvule lastele sünnitatud naiste poolt. 2011 aasta uuringu kohaselt on meeste keskmine eluiga Soomes 77,2 aastat ja naiste keskmine eluiga 83,5 aastat. Eestis on arvud vastavalt 71,16 ja 81,09 aastat. Euroopa liidu keskmine eluiga oli 2011 aastal 77,4 aastat meestel ja naistel 83,2 aastat. Soome meeste eluiga on veidi alla Euroopa keskmise ja naiste oma veidi üle Euroopa keskmise. Põhirolli mängib suur suremus südame ja veresoonkonna haiguste tõttu. Soomes oli 2012 aastal 59 493 sündi ja 51 707 surma. Rahvaarv kasvas 7 786 inimese võrra. Soome imikusuremus on 3,4 last/1000 lapse peale (3 promilli). Üleüldine su-remus on 10,3 inimest/ 1000 inimese peale. Soome iive on positiivne suuresti tänu immigree-rumisele riiki. 5. LINNASTUMINE 5.1. Suuremad linnad ja ränne linnadesse 2010. aastal moodustas linna elanikkond Soomes 85 % kogu elanikkonnast.
annaabi.ee 
