Kristi Pikk Sotsiaalpedagoogika vajalikkuse kujunemine ühiskonnas/kogukonnas/koolis. essee Juhendaja: Helen Toming Tartu 2017 Suured ühiskondlikud muutused, suutmatus ennast väljendada ühiskonnale sobivate normide kohaselt ning näha oma tegude tagajärgi süvendavad sotsiaalprobleeme – nii normatiivsuse tasandil kui materiaalseltki ning meie tänapäevases kiirelt arenevas ühiskonnas mängivad aina enam rolli inimeste sotsiaalsed oskused. Sotsiaalsete oskuste õpetamine saab alguse juba väga varakult kodus ning jätkub väga pikka aega veel koolis. Nii nagu koduski, et lapse areng oleks stabiilne, tuleb tema ümber luua turvaline ja toetav keskkond ning üheks oluliseks faktoriks on kindlasti ka usaldusväärsed inimesed, kelle poole vajadusel pöörduda. Nii peaks see olema ka koolis.
Võrreldes lääniõigusega on linnaõigus arenenum, sest linnades on majanduselu arenenum ja komplitseeritum. 1. Mida tähendab õiguskorra normatiivsus? Selgita! Normatiivsust võib justkui samastada üldkohustuslikkusega. Kõiki õiguse allikaid iseloomustab seega nende üldkohustuslik iseloom. Ius non scriptumi perioodi iseloomustas see, et ühel võisid olla ühed, teisel teised tavad ja religioon; õiguse ajaloo tekkega muutub normatiivsuse iseloom aga selliseks, et riigi poolt kirja pandud normid, läbi õiguse allikate, teeb need üldkohustuslikuks kõigile. Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Õigus kas lubab, keelab või kohustab. 1. Milliseid õigusallikaid tunneb Eesti õiguskord? Nimeta ja kirjelda! I. Põhiseadus, mis formaalselt aga ka sisuliselt paneb paika
olemus ja tema põhisuunad. Ometi väidab ta, et ei taha esitada normatiivseid seisukohavõtte. Tema motiiviks on see, et tal poe kõikidele probleemidele selget vastust (Harva 1978: 11). Selline seisukoht on loomulikult realistlik, kuid vaadelgem näiteks, mis sellest õigupoolest välja tuleb näiteks aborti puudutava diskussiooni puhul. Harva väidab abordi kohta, et selle vastu saab võidelda seksuaalkasvatuse abil. Hoolimata oma eelnevast normatiivsuse eitamisest tuleb ta kohe välja järgmise põhimõttega: ära alusta suguelu enne, kui pead end võimeliseks tagama potentsiaalselt sündivale lapsele turvalise tuleviku (Harva 1978: 196). See on tõeliselt normatiivne põhimõte ning selle esiletoomises ei ole midagi imelikku. Kui aga Harva ainult tutvustaks arutelu abordi ümber, seda üldse moraalselt hindamata, siis peaks ta arvesse võtma niihästi filosoofide, meditsiiniprofessorite ja ajalehtedes varjunimede
- Uurija kasutab oma uurimuse jaoks teiste uurijate või asutuste poolt muudel eesmärkidel kogutud andmeid. Sekundaarandmete kasutamisel on tähtis, et uurija küsiks: Milline oli esialgse andmekogumise esialgne eesmärk ja metoodika ja kuidas see sobib käesoleva uurimusega? Miks? Sellepärast, et kerkib küsimus andmete valiidsusest: kas kogutud andmed ikka vastavad minu uurimisküsimusele, nad on ju kogutud teisel eesmärgil. 20.Selgitage sotsiaaluuringute eetilisi küsimusi ning normatiivsuse probleemi sotsioloogias.- Konfidentsiaalsus, Anonüümsus, Kompetentsus, Väärtustest loobumine, Sponsorid, Tulemused. Osa II Mõisted 1.Thomase teoreem- "Kui inimesed määratlevad olukordi tõelistena, siis nad on tõelised oma tagajärgedes." 2.Sõna ,,meetod" etümoloogiline päritolu- ,,Tee sinna", kreeka keelest meta- taha, järgi, üle, kuhu; thodos: `tee, käik, minemine. 3.Paradigma- muster, eeskuju, näide, aga ka eelarvamus. viis vaadata maailmale läbi
Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks midagi ette võtta. (Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!)
empiritsism. Esimese järgi tuleneb ainuke teadmine meeletorganite läbi. Teooriad on lihtsalt empiiriliste kogemuste “kogumid” vms. Ühesuunaline liikumine. Teise järgi on ka eelnevatel teadmistel, ajaloolistel tingimustel, uskumustel, kontseptsioonidel oma roll. Ei ole puhast empiirilist teadmist. Seepärast ka teatud pingestatus empiiria ja teooria vahel 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?) „Kuidas on“ lausetest ei saa loogiliselt järeldada „kuidas peaks olema“ lauseid. Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama
Areng on astemeline mitte sirgjoon. Staadiumid:1)sensomotoorne-sünnist teise eluaastani, arenevad taju, liigutused;2)operatsiooniline e.tegevuseelne-2-7nda eluaastani, keele selgekssaamine;3)konkreetsete operatsioonide staadium-7-12.eluaastani, maailma liigitamine ja konkreetsete oskuste omandamine;4)formaalsete operatsioonide staadium-12- täiskasvanukssaamiseni, üldistamine, hüpoteeside püstitamine,. Seda teoorita on kritiseeritud normatiivsuse pärast:kuna normi rikutakse praktikas nii sageli, kaotab selle kirjeldamine mõtte. Absoluutne kuulmine-oskus üksiku heli kuulmisel määrata selle asukoht helikõrgusalal ilam kõrvalise abita. Kui on vaja muusikat lehest transponeerida teise helistikku, võib selguda, et selle olemasolu pole kasulik vaid hoopiski häiriv nähtus. On põhjust väita et absoluutne kuulmine on seotud mäluga. 3-4. Eluaastat hinnatakse optimaalseks vanuseks selle väljakujundamisel
• Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. • Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ • Milles seisneb sotsioloogi pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof
Selgita! Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub pmst kahele arusaamale õigusest: loomuõigusele ja positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina "õige". Ka Eesti õiguskord on kujunenud seotud eelnevalt nimetatud kahe doktriiniga. Õiguskorra normatiivsus* – teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Normatiivsuse kontrollimine – juristid uurivad, kas õigusakt kinnitab õiguskorra normatiivsust, kas akt vastab loomuõiguse põhimõtetele ja jurisprudentsi nõuetele ning põhiseadusele. Õigusaktid moodustavad hierarhia ning kõrgemal asuvad aktid on alati kohustuslikud madalamate suhtes. 9. Milliseid õigusallikaid tunneb Eesti õiguskord? Nimeta ja kirjelda! Eesti õiguskord põhineb seadusõigusel. Seadusõigus tugineb ühiskonna õigustlooval tahtel
positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina ”õige”. Positiivne õigus pole mitte ainult olemiskord, vaid pigem positiivne olemiskord ehk pidamiskord. Õigus lubab, kohustab ja keelab. Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. See erineb normi faktilisest ülesehitusest. Normatiivsuse kontroll – seadus vastab Põhiseadusele või mitte? Jurisprudentsi küsimus. Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane, ehk õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõtvate riigiorganite pädevusega, vastuvõtmine teatud protseduurireeglitega ning aktidel peab olema kindel vorm ning olema materiaalselt õiguspärane 3. Õiguse allikad Eesti õiguskorras („rahvusliku õiguskorra püramiid”) Õiguse allikad on need kohad, kust me leiame õigust
teised. Probleem pole mitte niivõrd selles, et kategoriaalne-tõlgendus näitab hinnangut, vaid et kategooria staatus mõjutab hinnangut. Probleemid: 1. suhteline horisontalism – tänapäeval ühiskond vähemhierarhiline, kategooriaväärtust on raskem ära kasutada 2. mis hierarhia? - mis tüüpi hierarhia, millistel alustel see tekkinud on? Kas staatus, väärikus, ühiskondlik tähtsus? 3. normatiivsuse küsimus 9. KUNSTI HINDAMINE I 1. Iseloomustage hindamist kui väärtustamist. „Ma hindan kunsti“ tähendab „ma pean kunstist lugu“ „hindan kunsti eelkõige tema aususe ja siiruse pärast“ Seda tüüpi hindamise väljenduseks võib olla: – käin sageli kunstinäitustel – ostan/kogun kunsti – tegelen „hobi korras“ kunstiga
2.1. Õiguskorra normatiivsus Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub pmst kahele arusaamale õigusest: loomuõigusele ja positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina "õige". Ka Eesti õiguskord on kujunenud seotud eelnevalt nimetatud kahe doktriiniga. Õiguskorra normatiivsus* – teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Normatiivsuse kontrollimine – juristid uurivad, kas õigusakt kinnitab õiguskorra normatiivsust, kas akt vastab loomuõiguse põhimõtetele ja jurisprudentsi nõuetele ning põhiseadusele. Õigusaktid moodustavad hierarhia ning kõrgemal asuvad aktid on alati kohustuslikud madalamate suhtes. 2.2 Õiguse allikate liigid Kui võtta aluseks õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad: 1
2. Kehtiva õiguse allikad. Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub põhimõtteliselt kahele arusaamisele õigusest: loomuõigus ja positivism. Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Kui vastuvõetud seaduse sisu vastab PS-s esitatud tingimustele ja nõuetele kehtiva õigustloova akti jaoks, siis on ta kehtiv normatiivsuse kontrollimine.Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane. St, e tõigusaktide loomine on seotud neid vastuvõtvate riigiorganite pädevusega, õigusaktide vahetu vastuvõtmine teatud kindlate protseduurireeglitega ja kolmndaks peavad õiguskaktid saama teatud kindla vormi. Õigusaktid peavad olema materiaalselt õiguspärased. See üldine pm tähendabki õigusakti sisu vastavust kehtivale õigusel. Liigid: Kontinentaalset õigussüsteemi nim sageli ka seadusõiguseks
Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).' 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks midagi ette võtta. (Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!)
Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks midagi ette võtta. (Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!)
Õiguspositivismi poolt postuleeritud olemiskorra ja pidamiskorra vastuolu sisaldub normativismis. Õiguskorra normatiivsus on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. See erineb normi faktilisest ülesehitusest. Kas vastu võetud seaduse sisu vastab Põhiseaduses esitatud tingimustele ja nõuetele kehtiva õigust loova akti jaoks vastus sellele küsimusele ongi normatiivsuse kontrollimine. Normatiivsusel mitmeid tahke alates puhtformaalsetest ja lõpetades ühiskondlik-poliitilise tegelikkusega. Ülevõtmine ei tähenda, et seadust samamoodi tõlgendatakse. Eestis Kesk-Euroopa õigusmudel. Õigusakti sisu vastavus kehtivale õigusele õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane, õigusaktide vahetu vastuvõtmine teatud kindlate protseduurireeglitega ja õigusaktid peavad saama kindla vormi ning olema materiaalselt õiguspärased
lootusetult kompromiteeriv mõte. Seepärast tegi ta ühiskonna huvides kahe kõrgema kihi liikmetele eraomandi ja perekonna osas tugevaid piiranguid, millest oli juttu ülalpool. Hilisperioodi teoses Seadused esitab ta ideaalriigi järel nn paremuselt teise riigi projekti, kus kõik selle riigi kodanikud on ,,seaduste orjad". Tegelikult teostavad ka seadusriigis võimu ikka valitsejad. Seaduste omamoodi ,,aseainena" toimivad Platoni ideaalses mõttekonstruktsioonis ideed oma normatiivsuse ja ideaalinõudmistega. ,,Õigluse" ja ,,Õnnelikkuse" idee on reaalse õigluse ja õnnelikkuse jaoks ideaalsed lõppsihid, mille saavutamise nimel kogu poliitika pingutab. Kuna ideed on inimtegevusest sõltumatud, kuid sellele siiski eeskujuks, saab Platonit vaadelda loomuõigusliku traditsiooni ettevalmistajana õigusfilosoofias. Valitsemisviiside võrdlus. Seni oleme vaadanud seda, kuidas üks riik oma idee kohaselt ideaalsena peaks olema
· Kontraktualismi järgi on moraal midagi inimeste poolt loodut, mitte looduse või kõrgemalseisvate jõudude antud. · Kontraktualism mõistab moraali kui midagi, mis teenib iga üksiku inimese huve, kuigi ta nõuab neilt käitumist, mida nad ei teeks hea meelega. · See on paradoks, mida seletab lepingu idee: inimesed kiidavad lepingu heaks, kuigi see piirab nende tegutsemisvabadust. Vastu saab rohkem. Kontraktualismi plussid · Kontraktualism esitab moraalse normatiivsuse selge kontseptsiooni. · Moraalne kohustus on lepinguline ja seega õiguslik kohustus. See luuakse kunstlikult läbi lepingu. · Moraalne "peab" on autonoomne "peab", mis tähendab, et kes talle allub, on ta ise loonud. Etteheited kontraktualismile · Lepingu fiktiivsus: sellist lepingut pole ju kunagi sõlmitud. Mis staatus on sellistel õigustel ja kohustustel, mis tulenevad fiktiivsest lepingust?
Kuidas defineerida võrdsustavat ja jaotavat õiglust? Absoluutset ja relatiivset õigluskontseptsiooni? 339. Mida tähendab kaks lähenemist õigusele: legistlik (lad. k. Lex seadus) ja juristlik (lad. k. Jus õigus) Milline on positiivse ja ülipositiivse õiguse vahekord? Millistest põhimõtetest lähtudes jaotatakse õiguskord era- ja avalikuks õiguseks? Millised on era- ja avaliku õiguse piiritlemise õiguslikud alused?342. Milliste põhimõtetega tuleb arvestada õiguskorra normatiivsuse tagamisel? Milline on õiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus? Mida tähendavad mõisted: generaaldelegatsioon; spetsiaal- delegatsioon; intra legem määrused; praeter legem määrused; contra legem määrused?345. Mida tähendab, et õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid? 346. Kuidas määratleda absoluutne subjektiivne õigustus; relatiivne subjektiivne õigustus; konstitutiivne ehk õigustmoodustav õigustus; isiku-,
Nii võib näiteks eraõigusliku lepingu sõlmimisel seaduses toodud vorminõude eiramine kaasa tuua lepingu tühisuse. Üldiselt on eraõiguslike kohustuste täitmine ikkagi tagatud avalik-õiguslike sanktsioonidega. Struktuurselt: Eraõigus: Tsiviilõigus, kaubandusõigus, majandusõigus. Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus. 342. Milliste põhimõtetega tuleb arvestada õiguskorra normatiivsuse tagamisel? Ülipositiivse õigusega võiks olla see kooskõlas. , arvestab nii loomuõigusega ja õiguspositivismiga. 343. Milline on õiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus? Õiguse allikate formaalne jaotus: 1. Legislatiivaktideks- vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt. 2. Haldusaktideks- vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt. 3. Jurisdiktsiooniaktideks- vastu võetud riigi juristiktsiooniorganite poolt. Funktsionaalne liigitus: 1
Asjaõigus - asjaõigusseadus Võlaõigus - võlaõigusseadus Perekonnaõigus - perekonnaseadus Pärimisõigus pärimisseadus Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad tähtsamate harudena muuhulgas riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus. 342. Milliste pohimotetega tuleb arvestada oiguskorra normatiivsuse tagamisel? Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. See erineb normi faktilisest ülesehitusest. 343. Milline on oiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus? Maarused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja taitmiseks vastu voetud oiguse allikad. (pohiseaduse §-d 87 ja 94). Funktsionaalselt on
mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Era- ja avaliku õiguse piiritlemise õiguslikeks alusteks on see, et avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksikisiku huvist). 351. Milliste põhimõtetega tuleb arvestada õiguskorra normatiivsuse tagamisel? Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. See erineb normi faktilisest ülesehitusest. N: Kui jurist küsib , kas seadus kehtib , siis ei mõtle ta, kas seda järgitakse pidevalt või ainult enamikel juhtudel. Ta mõtleb, kas sellel normil on formaalne kehtivus, mida on võimalik saavutada õigusloome kaudu. Eelkõige peavad seadused olema kooskõlas
vorminõude eiramine kaasa tuua lepingu tühisuse. Üldiselt on eraõiguslike kohustuste täitmine ikkagi tagatud avalik-õiguslike sanktsioonidega. Struktuurselt: Eraõigus: Tsiviilõigus, kaubandusõigus, majandusõigus. Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus. 356. Milliste põhimõtetega tuleb arvestada õiguskorra normatiivsuse tagamisel? 131 Ülipositiivse õigusega võiks olla see kooskõlas. , arvestab nii loomuõigusega ja õiguspositivismiga 357. Milline on õiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus? Õiguse allikate formaalne jaotus: 1. Legislatiivaktideks- vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt. 2. Haldusaktideks- vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt. 3
61 suhetevõrgustiku, lülitumaks subjektina ühiselu tegevustesse ja määratlemaks oma õigusi ning kohustusi nimetatud suhetes ja tegevustes. Sisulises plaanis on õiguslik sotsialiseerumine vaadeldav subjektsuse kujunemise ning kehtestamisena olemise normatiivsuse ratsionaalselt tunnetatud tasandil. Selles protsessis kujuneb subjektse identiteedita olemisest identiteedi põhine olemine; kujuneb sotsiaalse teovõimega, oma õigusi ja kohustusi mõistev ning järgiv normiteadlik isiksus. Indiviidilt oodatakse ühiskonnas kehtivate käitumisnormide selgeks õppimist, suutlikkust orienteeruda sotsiaalse struktuuri suhetevõrgustikus ja kuuletumist. Lühidalt, saada selliseks ja olla niisugune, nagu on teised, nagu ühiskonnas valitsevad
annaabi.ee 
