võrejal põhjal, millest tõuseb läbi puhas hapnikurikas vesi. Vesi voolab läbi renni horisontaalselt. Vertikaalsest haudeaparaadist voolab vesi läbi kas ülalt alla või alt üles. Vertikaalsetes kihilistes aparaatides laotatakse mari õhukese kihina püstistes seadmetes üksteise peal olevatele ümmargustele või nelinurksetele restidele (raamidele). Kui kalakasvandusel on marja hautamiseks vett vähe, saab kasutada ka nõrghautamist. 7. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist. Vaststed kaaluvad alla 5g. Forelli kasvatamine algab tavaliselt kevadel marjast koorunud vastsete kasvatamisega. Kogu tootmistsükkel kestab kolm suve. Vikerforelli juurdekasv oleneb temperatuurist, alla 6 kraadi juures juba tähtsusetu. Seega kasvuperiood u pool aastat aprillist oktoobrini. Tsükli vältel sorteeritakse kalad vastavalt kasvule ja paigutatakse ümber. Sumbakasvatuses toimub vaid kevadine
Portsionforell läheb müüki 13-15 kuuselt. Sumbakasvanduses asustatakse kevadel 500-700 g, mis müüakse sügisel kaubakalana. Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid) Sugukalad: Paljundamisiga on 4-6 aastat. Emaste viljakus on 5000 -8000 marjatera.Sugulist küpsemkist mõjutavad pärilikkus,valgusreziim, temperatuur, toitumine.Suhteline viljakus=marjateri 1 kg kehakaalu kohta. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist. Koorumisjärgne areng jaguneb eelvastse- (rebukott on imendumata) ja vastse- (vabalt ujuv, välja kujunemata uimede ja soomusteta kala) perioodiks. Marjaterast koorunud rebukotiga eelvastsed on esialgu väheliikuvad ja lebavad haudeaparaadi põhjal. Nad toituvad endogeenselt rebukotis olevatest toitainetest. 500 kraadpäeva pärast viljastamist, kui suurem osa rebukotist on imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles ujumine
Portsionforell läheb müüki 13-15 kuuselt. Sumbakasvanduses asustatakse kevadel 500-700 g, mis müüakse sügisel kaubakalana. 6. Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid) Sugukalad: Paljundamisiga on 4-6 aastat. Emaste viljakus on 5000 -8000 marjatera.Sugulist küpsemkist mõjutavad pärilikkus,valgusreziim, temperatuur, toitumine.Suhteline viljakus=marjateri 1 kg kehakaalu kohta. 7. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist. Koorumisjärgne areng jaguneb eelvastse- (rebukott on imendumata) ja vastse- (vabalt ujuv, välja kujunemata uimede ja soomusteta kala) perioodiks. Marjaterast koorunud rebukotiga eelvastsed on esialgu väheliikuvad ja lebavad haudeaparaadi põhjal. Nad toituvad endogeenselt rebukotis olevatest toitainetest. 500 kraadpäeva pärast viljastamist, kui suurem osa rebukotist on imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles ujumine
kiirevoolulise kärestikulise koha. Emane kaevab sabalöökidega veekogu põhja pesa ning katab selle pärast marjaheitmist kruusaga. Osa isendeid sureb pärast kudemist, kuna nad on nälginud ning kurnatud. Osa läheb merre, kuid väga vähesed koevad kaks või kolm korda. Marja areng kestab ligikaudu viis kuud. Paari sentimeetri pikkused vastsed kooruvad varakevadel. Nad lahkuvad pesast alles kuu aja pärast. Noored lõhed on erksat värvi. Nad veedavad jões enamasti kaks aastat. Noorkalade toiduks on jões putukavastsed. Nad kasvavad selle ajaga kuni kahekümne sentimeetri pikkuseks. Merre minekul eredad vöödid ning tähnid kaovad ja keha muutub hõbedaseks. Meres kasvavad lõhed kiiresti. Toiduks on peamiselt kilu ja räim. Nad saavad suguküpseks tavaliselt mereelu kolmandal aastal. Siis rändavad nad oma sünnijõgedesse tagasi. Pulmarüüs lõhe keha tumeneb ning külgedele ja pähe ilmuvad punased ja oranzid tähnid. Lõhi on väga väärtusliku lihaga
Peenesilmalistesse võrkudesse satuvad ka need, kalad keda tegelikult püüda ei tahetagi) kui püütakse krevette, siis iga kreveti kilo kohta on keskm, 5kg ,,süütuid kõrvalujujaid" Kalrikkad piirkonnad: külmade ja soojade hoovuste kokkupuute alad, jõgede suudmed, madalad rannikumered (seal on kõige enam hapnikku, väiksed veetaimed, veeloomad) Kalakasvatus- kalavaru teadlik suurendamine, looduslikesse veekogudesse lastavate kalamaimude ja noorkalade kasvatamine. Peamiselt kasvatatakse forelli, lõhet, angerjat Kalandus e kalamajandus- majandusharu, mis tegeleb kalade jm veeorganismide püügiga, sh veetaimede kogumise, töötlemise, kalatööstuse, turustamise ja kasvatamisega.
See annab enamiku maailma kalatoodangust. Levinud Põhja ja LõunaAmeerika läänerannikul. Ookeanipüük Püügiga on seotud terve laevastik, kuhu kuuluvad peale püügilaevade ka saaki töötlevad baas ja kalaluurelaevad jne. Püük toetub suurele kalasadamale, mille kaudu toodangut turustatakse. Püük on kallis. Sellega tegelevad peamiselt Jaapan ja Venemaa, vähem ka USA. Kalakasvatus looduslikesse veekogudesse lastavate kalamaimude ja noorkalade kasvatamine. Eestis kasvatatakse peamiselt forelli ja karpkala. Abinõud, mida rakendatakse kalavarude kaitseks: kalapüügi reguleerimine veekogude saastatuse vältimine normid püügitehnikale püügikvoodid püügivahendid on maksustatud püük on lubatud teatud ajal (v.a. kudemise ajal) kalakasvatuse arendamine Kalavarude vähenemise põhjused 1. Ülepüük 2. Maailmamere reostus Sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed kalavarude vähenemisel
Kalandus- kalamajandus in majandusharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Kalakasvatus- kalavaru teadlik suurendamine, sh looduslikesse veekogudesse lastavate kalamaimude ja noorkalade kasvatamine Akvakultuur e vesiviljelus- kalade jt mereandide kasvatus nii meres kui ja mageveekogudes. Territoriaalsed (ka territoriaalmeri)- kaldaga rööbiti kulgev, kindla laiusega merevöönd, millele rannariigil on surveäänne õigus. Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Hea kalapüügi piirkonna tulemused. 1) madal meri, päiksesevalgus ja tormilaine ulatud põhjani
miljoni veelinnu. · Sügiseti rändab läbi Matsalu ligikaudu 300 000 veelindu. · Märgala on tuntud Euroopa suurima sookurgede sügisese peatuskohana. Neid on siin loendatud maksimaalselt 21 000 isendit. Linnud, kalad, imetajad, sootaimed · Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas ning täielik paradiis linnuvaatlejaile. · Matsalu märgala on ka oluliseks sigimis- ja noorkalade turgutusalaks Väinamere kaladele. Siinsetesse luhtadesse ja vanajõgedesse tuleb kudema rohkesti haugi, särge, säinast ja vimba. · Siiski on Matsalu lahe ja jõgede liigtoitelisuse tõttu siinne kalastik möödunud sajandi jooksul tuntavalt vaesunud. · Matsalu rahvuspargi unikaalse maastikuga pääseb tutvuma jalgsi, jalgrattal ja Matsalu lahel paadiga. · Rahvuspargis on 6 linnutorni (Keemu, Haeska , Suitsu, Penijõe, Kloostri ja Jugassaare)
Marja lüpsmine -> niisa lüpsmine (isas kalalt) -> segamine -> vee lisamine -> ooteaeg -> loputamine (seni kuni ära vatalav vesi on täiesti selge) -> paisumine -> loendamine -> haudekastidesse paigutamine. Sugukalad paljunevad 4-6 aastat. Emaste viljakus ulatub 5000-8000 marjaterani. Sugulist küpsemist mõjutavad pärilikkus, valgusreziim, temperatuur ning samuti ka toitumine. Suhteline viljakus on marjateri 1 kg kehakaalu kohta. 7. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist. Maimu- ja kaubakalasööt erineb oluliselt: Maimude startersööt sisaldab 53% valku, 14% rasva ja 7 % sahhariide, energiasisaldus on 20 MJ Kaubakala sööt - 45% valku, 30% rasva, 12% sahhariide, energiasisaldus 24 MJ/kg, aga võib olla ka üle 33% rasva ja üle 25 MJ/kg Väiksemad kalad vajavad tihedamini ja vrd. Kehakaaluga rohkem sööta: vastsed 7%, maimud 3- 5%, kaubakala kasvuperioodil 0,6 - 1.4% kehakaalust päevas.. 8
7 2. ELI KALANDUSPOLIITIKA RAKENDAMINE EESTIS 2.1. Kalavarude olukord Eestis Eesti üks enimpüütuid kalu on kilu ja räim, mille varud on Eestis head, samas kui Läänemere lõunaosas on toimunud kiluvarude vähenemine, mida võib seostada tursa populatsiooni suurenemisega. Soome lahe lõhe looduslike populatsioonide seisund on paranenud, kuid enamus neist on endiselt kehvas seisundis ning noorkalade arvukus jões madal (nelja viimase aasta andmete põhjal 20% kogupotentsiaalist). Viimastel aastatel on Läänemere avaosa lõhe merre laskunud noorkalade suremus olnud suur ning seetõttu püsib ka püügivaru väiksena. Ahvena saagid on olnud viimastel aastatel suhteliselt stabiilsed, kuigi teadlaste hinnangul ei majandata ahvenavaru kõige ratsionaalsemalt. Koha saak on viimaste aastate keskmisel tasemel ja sarnaselt ahvenavarule hinnatakse kohavaru kasutamist
näiteks haug ja ahven.Siirdekalad on kalad kes elavad meres , kuid kudema siirduvad mujale.Sellised kalad on näiteks lõhi ehk rahvakeeles lõhe ja meriforell.Nemad siirduvad kudema jõgedesse. Selgrootud ja imetajad Läänemere selgrootud on peamiselt põhjaloomastikus elavad loomad ja loomhõljumid.Kevadel, kui vesi on soojenenud ja taimhõljumit piisavalt, hakkab kiiresti paljunema ka loomhõljum.Siis kooruvad marjast maimud ja leiavad rikkaliku toidulaua.Loomhõljum on Läänemere noorkalade peamine toit.Räim ja kilu toituvad isegi täiskasvanuna loomhõljumist.Põhjaloomastikus on selgrootuid palju.Seal on usse , tigusid,karpe ja vähilisi.Enamik neist toitub mere põhja langenud taime ja loomajäänustest.Läänemeres elavad ka karbid, kes on selgrootud . Need on näiteks Balti lamekarp ja söödav rannakarp.Neid on merepõhjas palju. Imetajatest elavad Läänemeres ainult hülged.Siin elavad hall ja viigerhüljes.Suurema osa on nad avamerel.Nad sukelduvad oma saagi
surnuristi naelast või lausa surnuluust; tursaõngi tuli paremaks kalaõnneks suitsutada surnuaialt toodud ja värskelt haualt võetud mullaga (Mustjala). Säärase suhtumise põhjuseks võis olla osalt see, et Läänemere turskade hulgas on esinenud massiliselt anomaaliaid, värdkalu. Oma algupäralt on tursk süvamere kala (suure mere põrsas), kellele Läänemere soolsus, temperatuur ja hapnikuolud kudemiseks või noorkalade arenguks tihtipeale ei sobi, millest võibki areneda rohkelt kokkusurutud selgrooga ja kurtunud ,,juppturskasid" või üheainsa silmaga kalu. Püüdjais tekitavad nad õõva ja mine tea, võib-olla sünnib värdkalade söömisest tõesti haigusi. Üldjoontes on tursk omapärase ja hõlpsalt äratuntava
KALADE PALJUNDAMINE Priit Päkk DVM, PhD [email protected] LÕHILASTE PALJUNDAMINE Noorkalade tootmisega tegelevas kalakasvanduses peetakse suguküpseid kalu e kalade sugukarja. Vikerforellide optimaalne paljunemisiga on vanuses 4–6 aastat ja seepärast tuleb sugukalu tihti välja vahetada. Nende asendamiseks kasvatatavaid, veel mitte päriselt küpseid kalu nimetakse asenduskaladeks (vananenud kirjanduses ka remontkaladeks). SUGUKALAD Emaste forellide viljakust (Eestis on see tavaliselt 5000–8000 marjatera) teades saab arvutada, kui palju on vaja pidada emaskalu
organismidest ja eluta keskkonnas, mida organismid mõjutavad. Metsatööstus- on tööstusharu, mis tegeleb puidu varumise-, esmase töötlemise ja selleks vajaliku teenuste osutamisega. Kalandus- kalamajandus, on majandusharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Kalakasvatus- kalavaru teadlik suurendamine, sh looduslikesse veekogudesse lastavate kalamaimude ja noorkalade kasvatamine. Mahepõllumajandus- taime- ja loomakasvatus, mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud, kontsentreeritud või muul mittelooduslikul viisil käideldud aineid ega lisata toidusaadustele mittlooduslikul viisil käideldud aineid ega lisata toidusaadustele mittelooduslikke orgaanilisi ühendeid. 8. (alates lk 57) Energiamajandus- majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise,
leia peremeest, siis hukkub. Kalale kinnitudes kalatäi kasvab ja saab suguküpseks 23 nädalaga. Ta võib suve jooksul anda kuni 3 põlvkonda, seega ühe emasparasiidi järglaskond võib ulatuda kuni 2 miljoni isendini. Eestis on laialdaselt levinud harilik kalatäi (A. foliaceus), kes on 67 mm pikk ja armastab seisuveekogusid. Nugib paljudel kalaliikidel ning suure arvukuse korral võib põhjustada noorkalade haigestumist ja surma. A. coregoni on kuni 12 mm pikk, eelmisest jahedalembesem ja parasiteerib peamiselt lõhelastel. Eestis on teda leitud suhteliselt harva.Kalatäi kinnitub iminappadega kala keha külge, torkab imikärsa läbi naha ja imeb verd. Vigastatud kohas areneb põletikuline protsess, tekib turse ja verejooks, hiljem koed nekrotiseeruvad. Kalatäi ja tema munad on väga tundlikud kuivamise suhtes ööpäevaga muna hukkub
Vanajõed on ka oluliseks elupaigaks Euroopa väga haruldastele ja varjatud eluviisiga kalaliikidele vingerjale, hingule, tõugjasele ja võldasele. Aastal 1958 loendas Jüri Ristkok Samblasaare koolu suudme kuupmeetris vees 800 000 noorkala. Nasja vanajões, oli arvutuste kohaselt 43 miljonit noorkala ühe hektari veepinna kohta. Paljud Emajõe vanajõed ongi peaaegu ideaalsed sigimisalad, sest pakuvad suurepäraseid võimalusi nii kudemiseks, marja arenguks kui ka noorkalade eluks seda õige paljudele liikidele. Kevade saabudes algab Emajões massiline kalade ränne. Ainuüksi Peipsist ujub Emajõkke sadu tonne kalu, neid tuleb ka Võrtsjärvest ja teistest veekogudest, suur osa neist koeb just vanajõgedes. Näiteks latikaid tuleb Emajõkke isegi Peipsi järve Venemaa- poolse kalda lähedalt. Seega peab osa kalu ujuma siinsetesse vanajõgedesse jõudmiseks rohkem kui sada kilomeetrit, sealjuures trügima suure osa teekonnast vastuvoolu.
Suvetiigid peavad olema talvel kindlasti kuivad ning sügisel tuleb neisse külvata kustutamata lupja vähemalt 25 ts/ha. Haiguspuhangu ilmnemisel tuleb katkestada söötmine, suurendada vee läbivoolu tiigis ning viia tiigivette lupja 150200 kg/ha. Lubi tuleb eelnevalt lahustada. Lõhelaste süvamükoos Eestis pole esinenud . On organites ja pinnal. PARASITOOSID Ainuraksetest põhjustatud haigused · Kostioos Kostioos on naha ja lõpuste kahjustusega kulgev noorkalade haigus, mille tekitajaks on ainurakne viburloom Costia necatrix (syn. Ichthyobodo necator), kes parasiteerib kala kehapinnal ja lõpustel. Parasiit on pirnikujuline, pikkusega 520 µm ja läbimõõduga 310 µm. Keha eesmisel osal on kaks pikka viburit, mille abil parasiit saab vees edasi liikuda (joonis 43). Kostia talub temperatuuri 230°C, kuid paljunemiseks sobib talle kõige enam 2528 °C. Samuti on täheldatud kostiate kiiret paljunemist vee madala pH korral
uurimist puudutavates küsimustes; 7) korraldab museaalide, näituste, väljaannete ja teadusliku informatsiooni vahetamist teiste muuseumide, teadusasutuste ja üksikisikutega; 8) täidab muid seaduse või teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. 11. Põlula Kalakasvatuskeskus 1) Kalakasvatuskeskuse põhiülesanneteks on kaitsealuste või ohustatud külmaveeliste vääriskalaliikide noorkalade kasvatamine ja veekogudesse asustamine kalavarude taastamise eesmärgil ning nende kalade looduslike populatsioonide geneetilise materjali kogumine ja säilitamine elusgeenipankades. 12. Maa-amet (1)Ameti tegevus valdkonnad on: 1)maakatastri pidamine; 2) maareformi läbiviimise suunamine, koordineerimine ja kontrollimine; 3) geoinformaatika alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; 4) kartograafia ja fotogramm-meetria alase tegevuse suunamine, korraldamine ja
sellest, kuidas inimene aitab suurendada Läänemere kalavarusid. Kalavarude otsest suurust veekogudes, eriti meres, on võrdlemisi raske või isegi võimatu määrata. Tavaliselt tehakse mitmete meetodite abil kindlaks varude suhteline suurus, s. t. hinnatakse kalavarude olukorda. Seejuures on peamiseks meetodiks üksikute kalapõlvkondade suhtelise võimsuse määramine, milleks rea aastate vältel uuritakse marjaterade, vastsete ja noorkalade hulka meres ja üksikute kalapõlvkondade osatähtsust töönduslikes püükides. Võimsad, suhteliselt arvukad põlvkonnad, suurendavad kalavarusid, nõrgad põlvkonnad tingivad kalavarude vähenemise. Üsna loomulikuna näib arvamus, et merekalade saagid sõltuvad otseselt varude suurusest. Tegelikult ei ole kalavarude ja -saakide omavahelised suhted sugugi nii otsesed. Peale sõltuvuse kalavarude olukorrast on saakide suurused väga tihedalt
· "Kodumaa kalad" (1927) [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 427) Jüri Ristkok (26.detsember 1919- 4.aprill 1994) ...Eesti ihtüoloog ja hüdrobioloog, bioloogiakanditaat (1956). Aastal 1951 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli bioloogina. 1954- 1987 oli TRÜ zoloogiakateedri õppejõud. Ristkok uuris järvede ja jõgede (eriti Emajõe) kalastikku ning kalamajandust, samuti kalade kudemisaegu ja noorkalade kasvukiirust. Aastast 1956 oli ta Eesti Loodusuurijate Seltsi Järvekomisjoni esimees, kuulus seltsi fenoloogiakomisjoni juhatusse. Organiseeris Eesti Loodusuurijate Seltsi usaldusmeestest ja kaluritest ihtüoloogiaalase vaatlusvõrgu (tegutseb aastast 1951). Aastast 199 oli ta Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 430) Toomas Tiivel (sünd. 10. veebruar 1952) ...Eesti bioloog ja diplomaat
Mõju avaldas ka suur episootia oht, mis hävitas suurel hulgal hulgakesi koos ja välismõjutustele avatud tingimustes kasvatatavaid kalu tiikides. XX sajandil tehtud edusammud muutsid olukorda märkimisväärselt. Avastati, et iga liik vajab mitte üksnes spetsiifilist sööta, vaid et kalade toit peab eri arenguetappidel olema erinev. Paljud vastsed saavad toituda vaid elusplanktonist, mida tuleb toota kasvanduste tingimustes ja kaitstuna mikroobide ja viituste eest. Nii noorkalade kui täiskasvanud isendite jaoks oli kuivgraanulite tootmise alustamine oluliseks edusammuks, kuid iga liigi jaoks tuli kindlaks määrata loomsete ja taimsete valkude, rasvade, mineraalsoolade, vitamiinide ja teiste lisandainete õige kogus, graanulite vorm ja toitmise sagedus… Kalade tervisliku seisundi osas olid oluliseks edusammuks uued kasutuselevõetud ravimid, mis andsid võimaluse võidelda kalade haigestumise vastu vaktsineerimise ja haiguste ennetamise teel.
kärestikulise koha. Emane kaevab sabalöökidega veekogu põhja pesa ning katab selle pärast marjaheitmist kruusaga. Osa isendeid sureb pärast kudemist, kuna nad on nälginud ning kurnatud. Osa läheb merre, kuid väga vähesed koevad kaks või kolm korda. Marja areng kestab ligikaudu viis kuud. Paari sentimeetri pikkused vastsed kooruvad varakevadel. Nad lahkuvad pesast alles kuu aja pärast. Noored lõhed on erksat värvi. Nad veedavad jões enamasti kaks aastat. Noorkalade toiduks on jões putukavastsed. Nad kasvavad selle ajaga kuni kahekümne sentimeetri pikkuseks. Merre minekul eredad vöödid ning tähnid kaovad ja keha muutub hõbedaseks. Meres kasvavad lõhed kiiresti. -13- Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, nagu Pirita, Keila ja Kunda jões. Kunagi oli väga arvukalt esindatud ka Narva jões aga peale hüdroelektrijaama ehitust esineb teda
(Atlandi- ja Vaikse ookeani kirde- ja loodeosad [Vaikne ookean eriti]; -> soojad hoovused toovad toitainerikast vett/ külmad hoovused toovad hapnikurikast vett.) 62. Mis on VESIVILJELUS? (veeorganismide pidemine ja kasvatamine tehnoloogia abil, mis on mõeldud nende toodangu samaiseks suuremas mahus, kui seda võimaldavad looduslikud keskkonnatingumised.) 63. Miks tegeletakse vesiviljelusega? (kaubakala kasvatamine; kalavarude taastootmine noorkalade üleskasvatamise eesmärgil; kalaturism.) 64. Miks ei ole kalapüük maailmamerest enam viimastel aastatel suurenenud? (ülepüük [kalavarud ei jõua taastuda]; veereostus) 65. Mis on SUMPAD? (piiratud alad, kus kasvatatakse kalamaime.) 66. Kuidas jaguneb rannikuriikide mereterritoorium? (13-12 meremiili kauguseni on TERRITORIAALSED VEED [laevaga võib sõita rannikuriigi loal, kalastamine vaba]; kuni 200 meremiili kauguseni on
näiteks forellide toidulaual. Alles üle 4 cm pikkused vähid kõlbavad kasvatamiseks koos röövkaladega. Signaalvähi ja kohapoegade üheaegset kasvatamist ühesuvisteks on katsetatud kohakasvatuseks ehitatud looduslikes tiikides. Valjapüük suurest tiigist osutus ebamugavaks, kuid tulemus oli siiski rahuldav. Soomes on tõdetud, et kui vastkoorunud vähipoegade hind langeb ja koha või siia noorkalade kasvatuseks ehitatud tiigid ehitatakse ümber vähile sobivateks, lisades sinna varjepaiku ja kergendades tiigi tühjendamist, on edasikasvatatud vähipoegade ja kaubavähkide kasvatamine sellistes noorkalatiikides tasuv. Kalapoegade kasvatamiseks rajatud loodustoidutiigid on tavaliselt toitaineterikkad, madalad ja pehmepõhjalised. Seepärast võib vee hapnikusisaldus neis olla talvel kaubavähi kasvatamiseks liiga madal - kui just ei korraldata vee hapnikuga rikastamist. Tiikide
1 Tabelis 1 toodud varude osas on viimastel aastatel lubatud väljapüügimahtusid seoses MSY eesmärgi saavutamisega oluliselt kärbitud ja sellega seoses võib lähiaastatel oodata varude stabiliseerumist ja saakide mõningast suurenemist. 12 Soome lahe lõhe looduslike populatsioonide seisund on paranenud, kuid enamus neist on endiselt kehvas seisundis ning noorkalade arvukus jões madal (nelja viimase aasta andmete põhjal 20% kogupotentsiaalist, 35% esimese rändetõkkeni). Viimastel aastatel on Läänemere avaosa lõhe merre laskunud noorkalade suremus olnud suur ning seetõttu püsib ka püügivaru väiksena. 2.2. Teised rannikumere liigid Ahvena saagid on olnud viimastel aastatel suhteliselt stabiilsed, kuigi teadlaste hinnangul ei majandata ahvenavaru kõige ratsionaalsemalt. Koha saak on viimaste
vähid ei lõpetaks näiteks forellide toidulaual. Alles üle 4 cm pikkused vähid kõlbavad kasvatamiseks koos röövkaladega. Signaalvähi ja kohapoegade üheaegset kasvatamist ühesuvisteks on katsetatud kohakasvatuseks ehitatud looduslikes tiikides. Valjapüük suurest tiigist osutus ebamugavaks, kuid tulemus oli siiski rahuldav. Soomes on tõdetud, et kui vastkoorunud vähipoegade hind langeb ja koha või siia noorkalade kasvatuseks ehitatud tiigid ehitatakse ümber vähile sobivateks, lisades sinna varjepaiku ja kergendades tiigi tühjendamist, on edasikasvatatud vähipoegade ja kaubavähkide kasvatamine sellistes noorkalatiikides tasuv. 31 Kalapoegade kasvatamiseks rajatud loodustoidutiigid on tavaliselt toitaineterikkad, madalad ja pehmepõhjalised. Seepärast võib vee hapnikusisaldus neis olla talvel
Väiksematel forellidel on söödakoefitsient 0,60,8, kaubakalal tõuseb see 1,1ni. Kui arvestused näitavad, et kaubakala söödakoefitsient on olnud üle 1,3, tähendab see ebaõiget söötmisreziimi ja sööda raiskamist. Põhjuseks võib olla nii sööda halb omastamine kui ka see, et osa sööta jääb söömata (kala on haige või ülesöödetud). See näitaja oleneb tugevasti ka sööda koostisest. 7. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist. a. ARENGUSTAADIUMID b. Marjaterast kuni kalamaimuni c. Viljastamata marjatera d. ----------------------------------------------------- e. Viljastatud marjatera täituva perivitelliinõõnega f. Paisunud marjatera g. Marjatera esimeste jagunemiste ajal h. Moorula i. Blastula j. Gastrula k. Loode silmtäpi staadiumis l
annaabi.ee 
