Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Noodikirja tekkimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
neuma, neumad, noodikiri, liturgia, teksi, arezzo, noodid, mõistatus, mira, labii, suuline, muusikakultuur, nooteMITMEHÄÄLSUSE TEKE. NOODIKIRJA ARENG. Kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga - kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus. Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli Missa 1. katoliku jumalateenistuse põhivorm 2. tsükliline kooriteos Missatekstid jagunevad: ordinarium kõikidel missadel kõlavad laulud ja proprium vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud Missa osad: 1. KYRIE ELEISON Issand halasta 2. GLORIA IN EXCELSIS DEO au (au olgu jumal kõrgel) 3. CREDO IN UNUM DEUM usun (mina usun ühte jumalat) 4
.. kuna tekste ja meloodiaid oli määratu hulk tekkis 8. saj.KARL SUUR'e ajal vajadus ühtlustada liturgilist laulu Frangi suurriigi territooriumil ... neumade abil 8. saj. neumad, NÄIDE 10.saj 10. saj. 1. noodijoon, see oli punane ja määras kindlaks FA- noodi Neumatüüpide näited Tänapäevane koraaliväljaanne koos algsete neumadega 11. Saj 4 noodijoont Guido Arezzost Ut queant laxis, Resonare fibris, Mira gestorum, Famuli tuorum, Solve polluti, Labii reatum, Sancte Joannes! 12. saj. - kandilised noodipead http://www.youtube.com/watch?v=ISs6BaJP4JE&feature=related 13. Sajand loobuti neumadest Helivältuste jagamine (Kölni Franco) 14.Sajand võeti kasutusele 2-osaline taktimõõt (P.de Vitry) esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik SOOVITUS LUGEMISEKS Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia Aron Gurevit. Keskaja inimese
Tegelikult on põhjust arvata, et kogu keskaja jooksul eksisteerisid erinevad muusikavaldkonnad, mis olid üksteisega tihedas kontaktis, kirjalike allikate nappuse tõttu on seda terviklikku muusikalutuuri aga raske täpsemalt kirjeldada. Gregoriuse koraal Paavst Gregorius I Suur Varakristlikul ajajärgul (6. sajandini pKr) ei kujutanud läänekristlik kirik enesest ühtset korraladatud ja juhitud struktuuri, paikkonniti erinesid liturgia, jumamateenistuste tekstid ja laulud. Alates 6. sajandi lõpust püüti läänekirikuit kindlamalt ühendada Rooma paavsti juhtimise alla. Rooma kirikuvõimu tähtsus Lääne- Euroopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I- st ehk Gregorius Suurest (540- 604, paavstiks valiti 590). Tema juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturigakorralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas. Eelkõige
8. sajandil hakkas tekkima vajadus ühtse noodikirja järele, et säilitada laule ja ka laulja mälu hakkas vajama kirjalikku abi. 8.-9. Sajandist n pärit vanim noodikiri. Noodikiri tekkis kloostrites, et vaimulikus saaksid kirja panna liturgilisi tekste ja laule. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. 10. Sajandil märgiti ülesse ka täpsemalt helikõrgusi, kasutati neumasid eri kõrgustel. Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11. sajandil keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guido Arezzost. 12. Sajandil ilmusid neumadele noodipead- kvadraatneumad- ja see võimaldas kõiki helikõrgusi täpselt märkida. 13
Keskaja muusika Keskaeg (5. 15. sajand). Toimus rahvasteränne, Euroopas kinnitas kanda kristlus Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e püha Ambrosiusega- lauluviiside korjaja Lääne kiriku keskuseks sai Rooma 590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest.
590. a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I). Ta jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. Näit. lasi ta ühe lauluviiside raamatu Peetri kirikus pruukimise (kasutamise) tarvis kinni aheldada, et raamat kaotsi ei läheks. Gregorius oskas ka helisid oktavitesse järjestada. Gregorius juhtis ka läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks. Gregorius Suur ei olnud muusik ega otseselt seotud laulmisega, vaid kirikulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tegemist oli vaimuliku laulu arenguga. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks. Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist.
ning missa (päeva keskne jumalateenistus, mis oli pisut keerukam ning seotud erinevate rituaalidega) Päevateenistuste loetelu 1)Matutinum (enne koitu) 6)Sexta ( kuues päevatund) 2)Laudes (päikesetõusu ajal) 7)Nona (üheksandal) 3)Prima (esimesel päevatunnil) 8)Verper ( päikeseloojangul) 4)Tertia (kolmandal päevatunnil) 9)Completorium (öö tulekul) 5)Missa (päeva keskne) Missa ülesehitus: 1) Sõna liturgia õpetussõnad 2) armulaua liturgia- seotud altari rituaalidega Liturgilised laulud jagunevad: 1)Missa ordinarium (korduvad muutumatud) 2)Missa proprium (muutuvate tähtpäevadega seotud , erinevad laulud) Ordinariumi osad Kyrie eleison ; Gloria in excelsis deo ; Credo in unum deum ; sonetos/benedictus ; Agnus dei Noodikiri Gregoriuse koraal on levinud sajandeid suuliselt, vajamata noodikirja. Frangi riigi tekkega tuli hakata muusikat kirja panema (8-9 saj).
Gregooriuse laulu Erinevad rahvuslikud arengusuunad keskaja liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. 590 aastal valiti paavstiks Gregorius Suur. Gregrorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Greogorius Suur ei olnud muusik ega otseselt soetud laumisega, vaid kirkulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal on roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a'cappella liturgiline laul. Rütmilst taktimõõtu ei ole, vaid jälgib teksti loomulik kulgemist. Meloodia oli selleks, et rõhutada teksti. Laulu tekstid on tavaliselt ladainakeelsed
Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Paavst Gregorius I auks hakati neid nimetama gregooriuse koraalideks. 6. Gregooriuse laulu tunnused- ühehaalne, saateta, ladinakeelne, laulsid mehed, võib laulda nii üksi kui mitmekesi, ,,taktimõõt´´ puudub (2- ja 2- osalised jaotused vahelduvad täiesti süsteemitult) 7. Kes on Gregoorius Suur? Paavst; juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopast. Ta uuendas tekstid, mis võeti kasutusele lääne kirikulaulus. Tema järgi nim Rooma katoliku kiriku laulu gregooriuse koraaliks. 8. Liturgia- Jumalateenistuse kord. 9. Missa osad: Kyrie elevison (Issand, halasta)- lauldakse missa sissejuhatavas osas. Gloria in excelsis Deo ( Au olgu Jumalale kõrges)- lauldakse missa juhatavas osas Credo in unum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse)- lauldakse pärast jutlust
gregooriuse laulu(koraali) aluseks, Gregoorius ise laule ei kirjutanud - Gregooriuse koraalis on alati peamised tekst ja sõnum, muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev - Tunnused: ladinakeelne, ühehäälne, saateta, puudub taktimõõt, lauldakse vanades laadides, responsoorne laul - Teisel aastatuhandel sai see kloostrite ja kirikute ühehäälne laul aluseks Lääne-Euroopa mitmehäälsele kunstmuusikale Missa ja noodikiri - Missa ja tunnipalvus - kaks põhilist jumalateenistuse liiki - Missa - igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem (rituaalid) - Missal lauldavad liturgilised laulud jagunevad kaheks - ● laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri tähtpäevadele ja pühadele - missa propium ● laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel - missa ordinaarium - Missa odinaariumi 5 osa: ● Kyrie eleison - palvelaul
· Tämber hääle või pilli eriomane kõla laad · Harmoonia kooskõla · Faktuur helitöö tehnika omapära · Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, kus kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid · Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas · Polüfoonia mitme iseseisva meloodia kõlamine üheaegselt · Burdoon väheliikuv saatehääl · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi Intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt · Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord · Missa igapäevane peamine jumalateenistus 1) eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. · Ordinaarium kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa · Prooprium laulud, mis lähtusid kiriku tähtpäevadest · Neuma noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi · Kvadraatkiri võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi
Euroopa kaupmeestel avanes võimalus rännata kuni Hiinasse. Keskaja lõpuks kujunes kõigile, kes vähegi lugeda oskasid, hariduse saamise võimalus. Tekkisid kloostrikoolid, ülikoolid ja konservatooriumid. Kloostrikantorid olid muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule ning suurematest kloostritest said laulukoolid. Rooma impeeriumi lagunemine tähistas keskaja algust. Muusika Keskajal tekib noodikiri. Enne seda tehti esimesi nootide kirja panemise katseid Hiinas. Noodikirja eelkäija- Neuma. Neuma on noodikirja märk, mis ei tähista ühte nooti või heli vaid kolmest kuni neljast koosnevat nootide gruppi. Tulid 7. sajandil. Esimene noodijoon võeti kasutusele 10. sajandil ja see tähistas fa noodi asukohta. Viie realine tuleb kasutusele 14. sajandil. Noodikirja arengule andis tõuke trükipressi leiutamine (1404 Guttenberg). Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11.
KESKAJA MUUSIKA Õhtumaine kultuur sündis antiikmaailma varemeil. Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel. Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu Gregooriuse laulu aluseks
I Kyrie eleison II Gloria in excelsis Deo III Credo in unum Deum IV Sanctus/Benedictus V Agnus Dei NB! Peast peab teadma vaid Boldis kirjutatud nimetusi 6. Millal ja miks tekkis vajadus noodikirja järele? 8.-9. sajandil, mil kujunes Euroopas Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline (kiriklik) laul tohutu suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli selleks kirja panna, muidu ei saanud neid levitada. 7. Seleta mõistet neuma Neumad on keskaegse noodikirja märgid, mis algselt kirjutati sõnade kohale, hiljem asetati noodijoonestikule 8. Mille poolest on muusikateoreetik Guido Arezzost muusikaloos tähtis? Ta võttis 11. sajandil kasutusele joonte süsteemi, millest kujunes välja tänapäevane noodijoonestik. Ta lihtsustas ka noodilugemist, kuna võttis kasutusele meie JO-LE-MI süsteemi sarnase suhteliste helikõrguste süsteemi. 9. Kes olid keskaegsed žonglöörid ehk menestrelid?
Gregooriuse laul Levis 8.-9. sajandil, mil kujunes Frangi suurriik. Sel ajal tekkis ka vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Need tuli kirja panna. Muusika pandi kirja neumade, ehk märgetega, mis kirjutati sõnade kohale. Noodijooni sel ajal ei tuntud ja nii ei tähistatud erineva kõrgusega üksikhelisid, vaid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente. X sajandil võeti ka kasutusele noodijooned, kuhu peale märgiti neumad. XI sajandil võeti kasutusele kompaktne joontesüsteem, mille loojaks oli Guido Arezzost. Joonte arv sõltus seal otstarbest. Ta võttis ka kasutusele absoluutseid kõrgusi tähistavad tähtnimetused (a,b,c,d,e,f,g). Muusikaõpetuseks võeti kasutusel nn Guido käsi, kus 20 erinevat sõrmeliigest seati vastavusse tollase helisüsteemi 20 heliga. 12. ilmusid neumadele ka noodipead ja noodimärgid. Suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks.
kaitsepühakule, mistõttu esinevad paikkondlikud erinevused reponsoorium – algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega Missa Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord. Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: 1. officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites 2. missa - igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast: 3. eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia 4
muusikat, oli püha Augustinus. Tema õpetus on sillaks kreeka-rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. Tema teosest ,,De musica" kasvas välja keskaegne õpetus muusikast. Ta võrdles muusikat ,,kehtu arvuga". Rooma oli algusest peale läänekiriku sümboolne keskus. Rooma reaalne tähtsus Lääne-Eurooopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I ehk Gregorius Suurest, kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia. Ta ühtlustas ja uuendas liturglised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Siinsele kloostrikorraldusele pani 6.saj. algul aluse püha Benedictus Nursiast. Ta koostas kloostrireeglid, mis said eeskujuks kõigile hilisematele lääne kiriku ordudele ning benediktlaste ordu, mis oli tähtsamaks instutsiooniks Lääne-Euroopa kultuuripildis. Suuremaist kloostreist said omalaadsed laulukoolid. Tähtsamad sellised keskused olid Tours, St Gallen ja Metz
Rüütlilaulikud tegutsesid õukondade juures- tegeledes luuletamise ning laulmisega (teemd: armastus ja sõjateenistus) Tuntuim rüütlilaulik 12 saj inglise kuningas Richard Lõvisüda Noodikirja kujunemine- kirjutati üles neumade abil Neumad- tähistasid viisi liikumist ning rütmi, aga mitte helide täpset kõrgust Mitmehäälsus nõudis täpsemat noodikirja. 11 saj võttis munk Guido Arezzost kasutusele noodijooned ning sinna neumad. Aja jooksul arenesid neumadest noodid. (jäeti kirjutamata taktijooned) Mitmehäälsuse kujunemine algas 11-12 saj Lääne-Euroopa kirikutest Algselt ainsaks mitmehäälsuse vormiks organum. 12-13 saj organumi õitsenguaeg ( 13 saj kujunes motett, kõige olulisem mitmehäälsuse vorm) Algselt kujutas kirikumuusika vormi, milles alumine hääl oli Gregooriuse laulust laenatud ning selle kohale lisati uute tekstidega uued hääled. 13 saj lõpuks sai motetist haritlaste seltskonnalaul, seda tema keerukuse tõttu
(kasutamise) tarvis kinni aheldada, et raamat kaotsi ei läheks. Gregorius oskas ka helisid oktavitesse järjestada. Gregorius juhtis ka läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks. Gregorius Suur ei olnud muusik ega otseselt seotud laulmisega, vaid kirikulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tegemist oli vaimuliku laulu arenguga. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks. Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist.
*kristlus legaliseeritakse Laulud: Peamiselt 2 zanri: psalmoodia palvelaul Taaveiaegsetele tekstidele hümnoodia lihtne vaimulik laul 2 ettekandeviisi: antifooniline laulavad mitu koori koos vastamisi responsoonne laulab solist(vaimulik), saateks koor(kooril alati refrääniosa) Lääne kiriku muusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega, kes pani aluse ladinakeelse hümni loomisele. Augustus kasutas süsteemi loomisel Pythagorose teooriaid Paavst Gregoorius (Suur) I *alustas liturgia ühtlustamise protsessi *Gregooriuse koraal e. laul koraal ühehäälne saateta kirikulaul *taastas ladina laulukooli (Schola Contorum) Gregooriuse koraal roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, saateta, kogudus ei laula kunagi, laulab kas vaimulik või koor MISSA=katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele, 1x päevas EELMISSA PEAMISSA
karmid laulud. Nende viis (meloodia) oli sageli avaralt arendatud. Omapärasel tardunud rütmil puudus kindel taktimõõt · Kes on Gregoriuse koraalide autor? Seda ei ole teada · Kas Gregoriuse laule lauldakse ka tänapäeval? Jah, selle jaoks on ka spetsiaalsed bändid · Millal ja kuidas hakati üles kirjutama Gregoriuse laule? Algeline märk muusika ülesmärkimiseks olid neumad, mis tekkisid 8.saj · Millal tekkis vajadus ühtse noodikirja järele ja miks? Noodijooned tekkisid 10.saj, siis said märkida helikõrgusi täiesti täpselt. · Koosta noodikirja arengust lühiülevaade. 10. Saj tekkis noodijooned, 12.saj võetis kasutusele kvadtraatneumad, 13. Saj oli lisatud hääl muutunud märksa liikuvamaks. · Kas kvadraatnotatsiooni kasutatakse ka tänapäeval? Jah, Gregoriuse laule kirjutatakse siiani nendega üles
Lääne kirikumuusikat võib näha kristliku muusika omaette haruna 4.sajandist alates. Pärast impeeriumi lagunemist kestis Ida-Rooma riik Bütsantsi näol veel umbes tuhat aastat, mille türklased alles 1453. aastaks lõplikult purustasid. Idas säilitas kiriklik traditsioon riigi toel tugeva ühtsuse. Samas, kui Lääne-Euroopas kujunes pilt palju kirevamaks ja sisult ühtse kiriku liturgia erines piirkonniti väga tugevalt. Mitme sajandi jooksul eksisteeris Läänes suur hulk erinevaid liturgia tüüpe oma erinevate tekstide ja lauludega. Meie ajaarvamise algusega algab ka kristliku kiriku ajalugu. Religioon (siseteadlikkus, tundlikkus, kohusetruudus, õilsus, harduslik austus) on põhisõna keskaja ja üldse kultuuriloo uurimisel. Kultuur sünnib totalitarismis, sureb demokraatias. Ka perekonnas ei saa olla võrdsust, siis see laguneb, keegi peab olema pea (türannia), siis ta säilib ja areneb.
Kogu keskaja muusikakultuuri vaatlemegi lähtuvalt usutraditsioonidest ja kultuuriarengust. GREGOORIUSE LAUL Lääne kirikumuusikat võib näha kristliku muusika omaette haruna 4 sajandist alates. Pärast impeeriumi lagunemist kestis Ida-Rooma riik Bütsantsi näol veel umbes tuhat aastat ja türklased purustasid selle lõplikult alles 1453. aastaks. Riigi toel säilitas kiriklik traditsioon Idas tugeva ühtsuse. Lääne-Euroopas kujunes pilt palju kirevamaks ja sisult ühtse kiriku liturgia erines piirkonniti väga tugevalt. Mitme sajandijooksul eksisteeris Läänes suur hulk erinevaid liturgia tüüpe oma erinevate tekstideja lauludega. Neid oli hulganisti ainuüksi Itaalias, kus paljudel suurematel linnadel oli oma liturgia, aga veelgi enam oli neid kogu Lääne-Euroopas. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse sümboolselt püha Ambrosiusega (u 340- 397), kelle määratut autoriteeti näitab seegi, et ta valiti 374. aastal Lääne-Rooma riigi
saatehäält. Organumi õitseng 12.-13. sajandil. · Motett Mitmehäälne kirikumuusika vorm, kus alumine hääl oli laenatud gregooriuse laulust, mille kohale lisandusid uute tekstidega uued hääled. Noodikirja teke: · 8.-9. sajandil, kui kujunes Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. 8.-9. sajandil võeti kasutusele neumad, mis ei tähistanud veel kindlaid helikõrgusi. · 11. sajandil võttis Guido Arrezost kasutusele noodijoonestiku. Pillid: Pille mängiti peamiselt väljaspool kirikut laulu saateks. · Orel · Portatiiv · Fiidel · Rebekk · Harf · Lauto · Psalteerium · Rataslüüra · Torupill 2. Renessansiajastu muusika (mitmehäälsus, pillid, zanrid, heliloojad) · Renessansiaja muusikakultuuri alused kujunesid 14. sajandi prantsuse (ars
Missa Igapäevane jumalateenistus. Missa koosneb ordinaariumist ja proopriumist. Ordinaarium kõlab igal teenistusel ja on seotud igapäevase liturgiaga. 1)Kyrie-Issand, halasta 2)Gloria-Au olgu jumalale kõrges 3)Credo-Mina usun ainsasse Jumalasse 4)Sanctus/Benedictus-Püha/kiidetud olgu 5)Agnus Dei -Jumala Tall Proopriumis on laulud, mis lähtusid kirikukalendri tähtpäevadest ja seetõttu vahelduvad iga päev Noodikirja kujunemine Muusika pandi kirja neumadega, mis kirjutati sõnade kohale. Liturgia vajas ühtset lauluviisi. Seejärel võeti kasutusele noodijooned (Guido Arezzost) joonte arv vaheldus. Tema võttis ka kasutusele silpnimed. Muusikaõpetuses võeti kasutusele ka nn Guido Käsi (liiges-heli). Selle kõige muutus suuline muusikakultuur kirjalikuks. Ilmalik muusika Enamus ilmalikust muusikast keskajal ei ole meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Muusikat panid kirja vagandid (rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud). Nende
Neil oli üsna hea mälu. Vaimulik muusika 2. Lääne kirikumuusika iseloomustus Lääne kirikumuusikat võib näha kristliku muusika omaette haruna alates 4.sajandist. Pärast impeeriumi lagunemist kestis Ida-Rooma riik Bütsantsi näol veel umbes tuhat aastat. 1453. aasta purustati täielikult. Idas säilitas kiriklik traditsioon riigi toel tugeva ühtsuse. Lääne-Euroopas kujunes pilt palju kirevamaks ja sisult ühtse kiriku liturgia erines piirkonniti väga tugevalt. Mitme sajandi jooksul eksisteeris Läänes suur hulk erinevaid liturgia tüüpe oma erinevate tekstide ja lauludega. 3. Aurelius Ambrosius, Ambrosiuse hümni iseloomustus 4. sajandil oli Milano Ülem-Itaalia tähtsaim kaubanduskeskus, Rooma riigi keisrite residents. Rooma linn oli muutunud juba provintsiks, Milano elavaks kultuurielu keskuseks. Sealsel piiskopkonnal oli kristlikus maailmas väga suur autoriteet ning Ambrosius oli 4
Loojaks T. Celanost. Reposooriumid keerulisemad laulud, algselt olid koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud. Säilinud melismides. Gradule & Alleluia missalaulude hulgast responsoorsed laulud. Alleluia laulutüüp, rafineeritud, lihtsast rahvalaulust väga kauge. LAULMISSTIILID: · Silbiline (süllaabiline) stiil igale silbile vastab 1 noot. · Rühmaline (neumaline) stiil igale silbile vastab 1-4 nooti, igale heligrupile 1 neuma. · Kaunistatud (melismaatiline) stiill melismid ehk pikad vokaliisid on sees. HELILAADID: · Finalis võrreldav toonikaga, lõpuheliks. Põhi- ja kõrvallaadil ühine. · Tenor domineeriv heli, selle ümber liigub meloodia, toimub retsiteerimine. Võrreldav dominandiga, põhi- ja kõrvallaadil erinev. Neumad 1-4 helist koosnev meloodiaelement, näitab rütmipeensusi. Guido Arezzost võttis kasutusele noodijooned.
Keelpillidest oli fiidel( viiuli eeskäia) ja rebekki(tsello).Veel olid olemas harf, lauto ja rataslüüra. Puhkpillidest olid vanimad torupill, salmei. Keskaegse muusika kohta on teada vähe, sest algselt ei pandud seda kirja. Rohkem on teada kirikumuusika kohta. Liturgiline laul oli ühe häälne ladinakeelne, sellel puudub regulaarne taktimõõt ja muusikaline rütm. Missa kujunes välja igapäevasest jumalateenistusest ja seal esitatud lauludest. 9. sajandil kujunes noodikiri, mida oli vaja kirikute laulude ühtlustamiseks. Sellest kujunes ka mitmehäälsus. Mitmehäälsese vormid olid organum ja motett. Pille mängiti nii laulu kui ka tantsu saateks. Nendest annab ülevaate kujutav kunst.
KESKAEG(alguseks): *395.a Rooma impeeriumi jagunemine vi *476.a Lne-Rooma riigi langemine 4-10saj eelromaaniline aeg(kristlike ideede levik) 10-12romaani aeg(kpsus) 13-14gooti aeg(leminekuperiood) INIMESE MAAILMAPILT *Mtologiseeritud ruum igapevaelus arvestatakse leloomulike jududega *Iga nhtus on millegi smboliks ja smbol on samavrne vastava nhtusega nt(Peotis mulda smboliseerib maavalduse leminekut uuele omanikule; Kirik paikneb lne-ida suunaliselt) *Autor ei oma thtsust thtsam on tegu nt(tuntuimautor anonymos;Tagurpidine perspektiiv) *Kunst peab inimest mjutama nt(Kapp-altar kogub suletud asendis energiat; Gooti kiriku vlvid suunavad energia inimesele kirikus) VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vastab mitu nooti, meloodia ulatus vike, suured hpped m
Jaguneb kaheks: - Missaordinaarium ehk kohustuslikud igal missal - Missaproprium ehk vahelduvad vastavalt kirikukalendri päevadele Ordinaariumi osad: Kyrie (palvelaul) - sissejuhatav osa Gloria (ülistuslaul) - sissejuhatav osa Credo (usutunnistus) - pärast jutlust Sanctus /Benedictus - altari rituali ajal Agnus Dei (palvelaul) - enne armulaua jagamist Noodikirja kujunemine - 8.saj - 9.saj Frangi riigi laienemise tõttu - Neuma ehk viibe/märk - Noodijooned Guido Arezzost: - Tegi joonte süsteemi - Algselt kasutati 4-ja noodijoont Ilmalik muusika ja rüütli poeesia - 11.-12.saj- esimesed üleskirjutised (kunstmuusika) - Vagandid ehk rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud (oskasid muusikat kirja panna, parodeerisid kirikulaule, kandsid ilmalikku muusikat edasi) - Kangelaslaulud ehk poeemid kangelaste vägitegudest (esitajad zonglöörid)
KESKAEG Algab 476pKr kui langes Lääne-Rooma impeerium Kujunesid rahvusriigid, rahvaste rändamine, maadeavastused. Teoreetikud: Püha ambroosius-Milano piiskop, pani aluse ka lad.k. hümni loomingule, Ambroosiuse laul-ladinakeelne hümn. Püha augustus-Eeskujuks Pythagoras, ,,muusika" kasvas välja keskaegne muusikaõpetuse süsteem. Gregorius suur-Lääne-Rooma piiskop. Ei ole saanud muusikalist haridust. 1. alustas liturgia ühtlustamist. 11.sajandiks katoliku kiriku lituriga MISSA 2. katoliku kiriku laul gregooriuse laul/koraal 3. taastas laulukooli, Schola Cantorum, koolitati professionaalseid lauljaid. Avati palju, vanimad Prantsusmaal. Gregooriuse laul katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, liturgilised tekstid. MISSA-katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele üks kord päevas Eelmissa Peamissa
1. Gregoriuse koraal · Teadmised muusikakultuurist on lünklikud, senimaani oli kogu kultuur suuline. · Vajadus noodikirja järgi tekkist 8.-9. Saj paiku seoses Frangi riigi laienemisega, mille käigus püüti ühtlustada ka jumalateenistuse korda ja kirikulaulu. · Lääne-Rooma piiskop Gregorius Suur töötas läbi liturgilisi tekste. Alustas ühtlustamispretsessi, mis kestis kuni 11. Sajandini. Jumalateenistuse ülesehitus liturgia ning missa on ühed tema saavutustest. Gregoriuse koraal sai tema järgi nime. · Gregoriuse lauluks nim. iseloomulikku laulmisvisi. Lõplikult kujunes välja 8. Saj. Peamine on tekst ja sõnum, muusikaline väljendus on väga erinev ulatudes ühel helil teksti lugemisest e. retsiteerimisest liikuvate ja keerukate meloodiate laulmiseni e melismini. Gregoriuse laul on ühehäälne ja üldjuhul saateta, va tagasihoidlik orelisaade. Selle kannab ette üks laulja, lauljate grupp või terve koor.
sillaks Kreeka-Rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. Kirik legaliseeriti 313. aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid, näiteks Tours (Prantsusmaa) ja St Gallen (Sveits). 5. Kes oli Gregorius I ja kuidas ta oli seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega 7.-8. sajandil? Gregorius I oli paavst, kes võttis kasutusele uue liturgia. Tegeles kirikulaulude uuendamisega, ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste. missa igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. ordinarium tekst, mis on muutumatu, igal päeval korduv osa. proprium tekst, mis muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile. 7. Kirjuta missa muusikaliste osade nimetused õiges järjekorras koos eestikeelse tõlkega. I Kyrie issand. II Gloria au. III Gredo mina usun.
annaabi.ee 
