segametsades, kibe mürgine hapenda, marineeri kaskede all, sümbioosis haavaga Männiriisika Männik, Põletavalt 30 min kupatada, siis s segametsas kibe marineer, sool, hape Harilik Leht-, okas- ja kukeseen segametsades Kuldharik Okasmetsades Söödav värskelt ainult noorelt Harilik Mets ja puisniit Värskelt ja noorelt murumuna valge, valmides viljakeha pruun
Kasvab parkides ja lehtmetsades. metsades. Suveseen, esinemisaeg: juuni- juuli. Kevadseen, esinemisaeg: mai-juuni VÄGA HEA SÖÖGISEEN VÄGA MÜRGINE, MÜRGISUS EI KAO KUPATAMISEL. Suur sarvik ja kuldharik Põõsasjad, kollasetoonilised, kasvavad okasmetsades. Värvus oranžkollane. Põõsasjas, lihakas. Värvus kahvatukollane. Seeneliha sitke ja elastne. Põõsasjas-koraljas Kasvab kõduneval Kasvab okas-ja segametsades, okaspuupuidul,-tüvedel ja – eriti nõmme-ja loomännikutes. kändudel, vahel näivalt maaapinnal. MITTESÖÖDAV NOORELT VÄRSKELT SÖÖDAV
Taphrinomycotina Klass Taphrinomycetes Selts Taphrinales Sgk Taphrinaceae Kaseluudik Taphrina betulina Hmk. Kandseened Basidiomycota Alamhmk. Hymenomycotina Klass Agaricomycetes Selts Gomphales Sgk Gomphaceae Kuldharik Ramaria aurea Selts Agaricales Sgk Incertae sedis Harilik sitaseen Panaeolus semiovatus Sgk Agaricaceae Aasšampinjon Agaricus arvensis Suur sirmik Macrolepiota procera Sgk Coprinaceae
Narmasjuurestikust toodetakse kiudu tehniliseks otstarbeks: polsterdamiseks, pakkimismaterjaliks, tooraineks paberi, mattide, köite, takkude ja pintslite valmistamisel. SÖÖGISEENTE KESKMISED VARUD (Keppart, 2006) Samblikumännik - 157,3 kg/ha Kanarbikumännik - 100,6 kg/ha (Seeneliigid võetud raamatust ,,Korilase käsiraamat") Seeneliikideks on soopilvik, männiriisikas, kevadkorgits, lambatatik, võitatik, männi- kivipuravik, sinipäkk, kuldharik, roosa liimik, kitsemampel, männiriisikas, männiliimik, liivtatik, lehmatatik, sinijalgvöödik, limavöödik, punakas puiduheinik, suits-kollanutt, hobuheinik, triibuline heinik, loorheinik, hallikaspruun heinik, tuhmuv-, ere-, veinpunane- ja mustjaspilvik PUHKEVÕIMALUSED Nõmmemetsad on inimestele armastatuimaks puhkepaigaks sest need on avarad ja ilma põõsarindeta metsad kuigi ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. TULU MESINDUSEST (kanarbiku meeproduktiivsuse sain